Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevatest õigustest ja vabadustest, arvestades, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, tuginedes vajadusele tagada Eestis elavatele välismaalastele rahvusvaheliselt tunnustatud staatus ja määratleda välismaalaste kohustused, soovides luua seadusega kaitstuse tunde nii ajutiselt kui ka alaliselt Eestis elavatele välismaalastele, on vastu võetud käesolev seadus.

I peatükk

ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid.

Paragrahv 2. Volitatud asutused

Käesolevas seaduses sätestatud õiguslikke toiminguid sooritavad Vabariigi Valitsuse poolt volitatud riigiasutused.

Paragrahv 3. Välismaalane

(1) Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on välisriigi kodanik või kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.

(2) Põgenike Eestis viibimise kord sätestatakse eraldi seadusega.

Paragrahv 4. Alaline elanik

(1) Alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba.

(2) Alalise elaniku määratlus käesoleva seaduse tähenduses ei laiene õigusaktidele, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist.

Paragrahv 5. Välismaalase õigused ja kohustused

(1) Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas ja muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisiti.

(2) Välismaalasele kindlustatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.

(3) Eestis viibiv välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte.

II peatükk

SISSERÄNDE PIIRARV

Paragrahv 6. Sisserände piirarv

(1) Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 % Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse ettepanekuid. Vabariigi Valitsus võib üksikjuhtudel mõne konkreetse isiku puhul ületada kehtivat sisserände piirarvu järgmise aasta piirarvu arvel.

(2) Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu.

III peatükk

PASSINÕUDED

Paragrahv 7. Välismaalase isikut tõendavad dokumendid

Kõigil Eestisse saabuvatel ja Eestis viibivatel välismaalastel peab olema kehtiv pass või seda asendav dokument. Välismaalase kehtiv pass või seda asendav dokument peab tõendama tema õigust viibida Eestis.

Paragrahv 8. Välismaalase pass

(1) Välismaalasele, kellel ei ole passi või seda asendavat dokumenti, võidakse anda välismaalase pass (alien's passport).

(2) Välismaalase passi võib välja anda Eestis viibivale välismaalasele, kellel on õigus elamisloale Eestis. Välismaalase passi kehtivus ei tohi ületada elamisloa kehtivusaega. Välismaalase passi kehtivusaeg on kuni viis aastat.

(3) Välismaalase passi taotlemine toimub samaaegselt elamisloa taotlemisega.

(4) Välismaalasel, kellel puudub võimalus saada päritolumaa või mõne muu riigi passi või seda asendavat dokumenti, on õigus saada välismaalase pass. Välismaalase passi vormi, väljaandmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

IV peatükk

VIISA, ELAMIS- NING TÖÖLUBA

Paragrahv 9. Üldalused

(1) Välismaalane saabub Eestisse ning viibib Eestis seaduslikult viisa või elamisloa alusel, kui Eesti välislepingutega pole sätestatud teisiti. Eestis töötamiseks vajab välismaalane tööluba.

(2) Välismaalane taotleb viisat, elamis- või tööluba Eesti välisesindustest. Vabariigi Valitsus võib sellest teha erandeid.

(3) Eestis viibiv välismaalane võib taotleda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras viisa, elamis- või tööloa pikendamist.

(4) Välismaalane on kohustatud Eestist lahkuma viisa või elamisloa lõppemisel või selle tühistamisel.

(5) Eestis seaduslikult viibival välismaalasel on õigus elamis- või tööloa pikendamisest keeldumise või ennetähtaegse lõpetamise, samuti tema väljasaatmise otsust vaidlustada kohtus.

Paragrahv 10. Viisa

Viisade liigid ning väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Samuti korraldab Vabariigi Valitsus viisavaba liikumise lepingute sõlmimise.

Paragrahv 11. Elamisluba

Elamisluba on:
1) tähtajaline, mis antakse kehtivusega kuni viis aastat;
2) alaline.

Paragrahv 12. Elamisloa andmise alused

(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:

1) töötamiseks töölepingu alusel koos tööloaga; 2) õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele; 3) elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde; 4) kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, kusjuures legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, alimendid, riiklikud toetused, sealhulgas töötu abiraha ja lastetoetus, samuti Eestis legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamine.

(2) Välismaalasele, kes on abiellunud Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa, mida pikendatakse esimesel kolmel aastal iga aasta järel, kui abielu ei lahutata.

(3) Alalise elamisloa võib anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on elukoht ja töösuhe või muu legaalne sissetulek äraelamiseks.

(4) Elamisluba ei anta välismaalasele:

1) kes on esitanud valeandmeid viisa, elamis- või tööloa taotlemisel;
2) kes ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;
3) kelle tegevus on olnud suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4) kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud;
5) kes on töötanud või töötab välisriikide luure- või julgeolekuteenistuses;
6) kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses, samuti tema perekonnaliikmetele;
7) kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema perekonnaliikmetele, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes loetletud välismaalastele võidakse teha erandeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Paragrahv 13. Tööluba

(1) Välismaalasele võib anda tööloa töötamiseks kindlaksmääratud tööandja juures, tööandja taotluse alusel, tähtajaga kuni viis aastat.

(2) Kui elamisluba on antud seoses töölepinguga, kaasneb töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega kindlaksmääratud tööandja juures tööloa ja kolme kuu pärast ka elamisloa tühistamine.

(3) Juhul kui välismaalasel puuduvad legaalsed elatusvahendid, tühistatakse elamisluba samaaegselt tööloaga.

(4) Välismaalane, kellel on alaline elamisluba, tööluba ei vaja.

Paragrahv 14. Elamis- ja tööloa lõpetamine ja tühistamine

(1) Elamis- ja tööluba lõpeb tähtaja saabumisel.

(2) Elamis- ja tööloa võib tühistada, kui välismaalane:

1) on esitanud valeandmeid viisa, elamis- või tööloa taotlemisel;
2) ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;
3) oma tegevusega ohustab Eesti riiki ja tema julgeolekut;
4) on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta;
5) asub teenima välisriigi relvajõududesse või välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või võtab osa relvastatud formeeringutest või nende tegevusest välisriigi territooriumil, samuti illegaalsetest relvastatud formeeringutest või nende tegevusest Eestis.

V peatükk

TEADAANDMINE NING ÕIGUSLIK VASTUTUS

Paragrahv 15. Teadaandmine

(1) Välismaalane on kohustatud informeerima Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutusi järgmistest tema elamisloa aluseks olevatest asjaoludest:

1) alalise elukoha muutustest;
2) töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest;
3) perekonnaseisu muutustest;
4) õppeasutusest eksmatrikuleerimisest või õpingute katkestamisest.

(2) Allpool nimetatud subjektid on kohustatud informeerima Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutusi järgmistest välismaalasi puudutavatest asjaoludest:

1) tööandja: töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest;
2) õppeasutus: õppuri eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest või katkestamisest;
3) õiguskaitse asutus: tema pädevusse kuuluvatest õiguserikkumistest;
4) kohus: kuritegudest, mille eest on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta;
5) perekonnaseisuakte registreeriv asutus: perekonnaseisu muutustest.

Paragrahv 16. Õiguslik vastutus

(1) Välismaalasele, kelle viisa või elamisluba on lõppenud või tühistatud, tehakse Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutuse poolt ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Ettekirjutuse mittetäitmisel saadetakse välismaalane Eestist välja.

(2) Ettekirjutusega Eestist lahkuda või väljasaatmisega võib kaasneda tähtajaline või alaline keeld Eestisse sissesõiduks.

(3) Ebaseaduslikult Eestisse saabunud või ebaseaduslikult Eestis viibiv välismaalane saadetakse Eestist välja.

(4) Eestist lahkumise ettekirjutust või väljasaatmise otsust võib vaidlustada kohtus.

VI peatükk

LÕPPSÄTTED

Paragrahv 17. Isikukood

Välismaalasele, kelle elamisluba kehtib üle ühe aasta, antakse Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutuse poolt isikukood.

Paragrahv 18. Välisesinduste töötajad

Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete viibimise Eestis sätestavad välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid.

Paragrahv 19. Enne käesoleva seaduse jõustumist antud elamis- ja tööluba

(1) Elamis- ja tööluba, mis on antud enne käesoleva seaduse jõustumist ja on kantud endise NSV Liidu siseriiklikku passi, kehtib selles määratud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui kaks aastat käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Elamis- ja tööluba, mille tähtaeg on pikem kui kaks aastat käesoleva seaduse jõustumisest ja mis on kantud endise NSV Liidu siseriiklikku passi, kantakse üle välispassi või välismaalase passi.

Paragrahv 20. Enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud välismaalase õiguslikud tagatised

(1) Enne 1990.aasta 1.juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele säilivad varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.

(2) Enne 1990.aasta 1.juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele tagatakse elamis- ja tööloa saamine, kui välismaalase õiguslik seisund vastab käesoleva seaduse nõuetele.

(3) Enne 1990.aasta 1.juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus elamis- ja tööloa andmisest keeldumise või pikendamise otsust vaidlustada kohtus.

Paragrahv 21. Enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud välismaalase elamis- ja tööloa taotlemine

(1) Eestisse enne 1990.aasta 1.juulit asunud ja jätkuvalt Eestis viibiv välismaalane, kellel on küll endise Eesti NSV alaline sissekirjutus, kuid kellel puudub seaduslikult Eestis viibimiseks elamis- ja tööluba, on kohustatud nende saamiseks esitama taotluse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Kui Eestisse enne 1990.aasta 1.juulit asunud ja jätkuvalt Eestis endise NSV Liidu siseriikliku passiga viibival välismaalasel puudub välispass või välismaalase pass, kantakse elamis- ja tööluba, tähtajaga mitte üle kahe aasta käesoleva seaduse jõustumisest endise NSV Liidu siseriiklikku passi, millesse on tehtud märge välismaalase praeguse kodakondsuse kohta vastava riigi ametkonna poolt, või Eesti riigiasutuse poolt märge, et välismaalasele on otsustatud välja anda välismaalase pass.

(3) Enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud ja jätkuvalt Eestis elav välismaalane viibib Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel kuni elamisloa saamiseni, kuid mitte kauem kui kaks aastat käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Kui Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit asunud ja jätkuvalt Eestis endise Eesti NSV sissekirjutuse alusel viibiv välismaalane on ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, vormistanud taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks ning esitanud keeleeksami sooritamise tõendi, väljastatakse talle tähtajaline elamisluba kuni kodakondsusse vastuvõtmise otsustamiseni.

(5) Kodakondsust taotlevale välismaalasele kodakondsuse andmisest keeldumise korral lahendatakse tema seaduslikult Eestis viibimine kooskõlas käesoleva seadusega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(6) Endise Eesti NSV alalise sissekirjutusega Eestis viibiv välismaalane võib taotleda elamis- ja tööluba Eestis Vabariigi Valitsuse poolt volitatud riigiasutusest väljaspool sisserände piirarvu.

(7) Käesoleva paragrahvi 6.lõikes nimetatud välismaalasele, kes pole ettenähtud tähtaja jooksul esitanud taotlust elamisloa saamiseks, tehakse ettekirjutus lahkuda Eestist kahe aasta möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest.

(8) Käesoleva paragrahvi 6.lõikes nimetatud välismaalane, kes pole ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, taotlenud tööluba, kaotab õiguse Eestis töötada kahe aasta möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest.

Paragrahv 22. Kohaliku omavalitsuse kohustus elamisloa vormistamisel

Kohalik omavalitsus on kohustatud jälgima, et omavalitsuse territooriumil viibiva välismaalase elamisluba oleks vormistatud kahe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Vastasel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud sellest informeerima volitatud riigiasutust.

Paragrahv 23. Tööandja kohustus tööloa vormistamisel

Tööandja on kohustatud jälgima, et tema juures töötava välismaalase tööluba oleks vormistatud kahe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Vastasel juhul on tööandja kohustatud välismaalase vallandama, informeerides sellest volitatud riigiasutust.

Paragrahv 24. Muudatused varasemates seadustes

Arvates käesoleva seaduse jõustumisest:

1) haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539) paragrahv 171 pealkirjas ja 4. lõikes asendatakse sõna "Immigratsiooniseaduse" sõnadega "Välismaalaste seaduse" ning 1., 2. ja 3. lõikes sõna "töötamisluba" sõnaga "tööluba" vastavas käändes;
2) kirikute ja koguduste seaduse (RT I 1993, 30, 510) paragrahv 15 4. lõikes asendatakse sõnad "Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduses" (RT 1990, 2, 25) sõnadega "Välismaalaste seaduses";
3) tunnistatakse kehtetuks 1990. aasta 26. juuni Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus (RT 1990, 2, 25).

Paragrahv 25. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.

Õiend
Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, väljakuulutamise märge ja parandatud vorming.