§ 1. Kinnistusraamatuseaduse ülesanded

(1) Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra.

(2) Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse ellurakendamiseks ning kinnistusametite tegevuse korraldamiseks.

§ 2. Kinnistusametid

(1) Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid.

(2) Kinnistusamet peab kinnistusraamatuid tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta.

(3) Kinnistusameti õigusvastase tegevuse tagajärjel tekitatud kahju eest vastutab riik.

§ 3. Kinnistusameti koosseis

(1) Kinnistusameti koosseisu kuuluvad kinnistussekretärid (edaspidi sekretär) ja tehniline personal. Kinnistusameti juhatajaks on vastava kohtu esimehe poolt nimetatud kohtunik.

(2) Sekretäri ametikohale võib nimetada isiku, kellel on juriidiline haridus ja kes on sooritanud eksami justiitsministri poolt määratud eksamikomisjoni ees.

(3) Sekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister.

(4) Kinnistusameti tehnilise personali võtab tööle ja vabastab töölt kinnistusameti juhataja.

§ 4. Kinnistusameti pitsat

Kinnistusametil on pitsat, mille jälg (edaspidi pitser) koos vastava kohtuniku ja sekretäri allkirja näidistega saadetakse kõigile kinnistusametitele.

§ 5. Kinnistuspiirkond

(1) Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib oma määrusega teha sellest erandeid.

(2) Justiitsministri määrusega võib kinnistuspiirkonna jaotada kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid.

§ 6. Kinnistuspiirkonna vahetus

(1) Kinnistuspiirkonna muutumisel läheb kinnistu kohta kinnistusraamatu pidamine üle kinnistusametile, mille tööpiirkonda jääb kinnistu.

(2) Senine kinnistusregistriosa suletakse vastavalt §-le 73 ja kinnistustoimik antakse üle vastavale kinnistusametile. Kehtivad kanded kantakse üle uude registriossa. Kustutatud kanded kantakse üle, kui need on vajalikud kustutamata kannete mõistmiseks. Uue kinnistusraamatu osa pealkirjas viidatakse endisele kinnistusregistriosale.

(3) Uue kinnistusregistriosa vastavust endisele tõestab uut registrit pidava kinnistusameti kohtunik.

(4) Kinnistustoimiku üleandmise kohta tehakse endises kinnistusregistriosa pealkirjas märge.

(5) Käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes sätestatu kehtib ka kinnistu üleminekul teise kinnistusjaoskonda sama kinnistuspiirkonna piires.

§ 7. Mitmes kinnistuspiirkonnas asuvad kinnistud

Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusametis, mille suhtes teeb valiku omanik kinnistusregistriosa avamisel.

§ 8. Kinnistusraamatusse kantavad kinnisasjad

(1) Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number).

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks.

(3) Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti siis, kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse.

(4) Kinnistusregistriosa avatakse omaniku avalduse alusel.

§ 9. Kinnistusraamatusse kantavad asjaõigused

(1) Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused.

(2) Asjaõiguse kanne tehakse koormatava kinnisasja kinnistusregistriossa.

(3) Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Avaldus võib olla lihtkirjalik.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, on kinnistusamet kohustatud märke parandama.

2. peatükk
KINNISTUSRAAMATU SISU

§ 10. Kinnistusraamatu koosseis

Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad:
1) kinnistusregister;
2) kinnistuspäevik;
3) kinnistustoimik.

§ 11. Kinnistusregister

(1) Kanded tehakse kinnistusregistrisse.

(2) Ühes kinnistuspiirkonnas, kinnistusjaoskondade olemasolul kinnistusjaoskonnas, on kinnistutel ühtne numeratsioon.

(3) Ühes kinnistuspiirkonnas, kinnistusjaoskondade olemasolul kinnistusjaoskonnas, on kinnistusregistri lehtedel ühtne numeratsioon.

(4) Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks.

(5) Kinnistusregistreid peetakse väljavõetavate vahelehtedega vihikutena.

§ 12. Registriosa pealkiri

Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse:
1) kinnistuspiirkond;
2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas;
3) kinnistu number;
4) kinnistu nimetus, kui see on olemas.

§ 13. Registriosa esimene jagu

Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse:
1) kinnistu katastritunnus;
2) kinnistu majanduslik otstarve;
3) kinnistu asukoht;
4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg. 3);
5) kinnistu pindala;
6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine.

§ 14. Registriosa teine jagu

Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse:
1) kinnistu omaniku nimi;
2) kui kinnistu on ühises omandis – omanike nimed, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus;
3) kande õiguslik alus.

§ 15. Registriosa kolmas jagu

Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse:
1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused ja märked nende kohta, välja arvatud hüpoteek;
2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud kannete kustutamine.

§ 16. Registriosa neljas jagu

Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse:
1) hüpoteegipidaja;
2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);
3) intressimäärad;
4) muude kõrvalnõuete rahaline suurus;
5) märked hüpoteegi kohta;
6) käesoleva paragrahvi punktides 1–5 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
7) käesoleva paragrahvi punktides 1–6 nimetatud kannete kustutamine.

§ 17. Registri sisujuht

Kinnistusregistrile lisatakse kaks sisujuhti, millest üks koostatakse omanike nimede, teine kinnistute numbrite järgi.

§ 18. Registri asendusosa

(1) Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus erimenetluse korras sisse asendusosa.

(2) Menetlus algatatakse kinnistusameti kohtuniku või puudutatud isiku avalduse alusel. Vähemalt kolm kuud enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus kohalikus ajalehes kuulutuse, milles märgitakse avalduse sisu.

(3) Asendusosa sisseseadmise otsust ei või teha kinnistusameti kohtunik.

§ 19. Kinnistuspäevik

(1) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks.

(2) Kinnistuspäevikusse märgitakse avalduse kande juurde viide kinnistamise või sellest keeldumise otsuse kohta ja selle tegemise kuupäev.

§ 20. Kinnistustoimik

(1) Kinnistu jaoks seatakse sisse kinnistustoimik, mis tähistatakse selle kinnistu kinnistusregistriosa numbriga.

(2) Kinnistustoimikusse pandud dokumendid nummerdatakse jooksvalt.

(3) Kinnistustoimik koosneb:
1) registriosa ärakirjast;
2) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest, sealhulgas plaanidest.

(4) Kinnistusamet tagab kinnistustoimikus oleva registriosa ärakirja ja muude dokumentide vastavuse algdokumentidele.

§ 21. Hoonestusõiguse kandmine kinnistusraamatusse

(1) Kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega avatakse hoonestusõigusele kinnistusregistri iseseisev osa, mille kohta tehakse kanne koormatava kinnistu registriossa.

(2) Hoonestusõigusele avatud registriosale antakse number samas korras nagu teistele kinnistutele. Kinnistusregistriosa esimesse jakku kantakse:
1) sõna «hoonestusõigus», samuti andmed koormatud kinnisasja kohta vastavalt §-le 13;
2) hoonestusõiguse sisu;
3) koormatud kinnisasja omanik.

(3) Muudel juhtudel kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

§ 22. Kinnistusameti arhiiv

(1) Kinnistusraamatud säilitatakse alaliselt kinnistusametis asuvas arhiivis.

(2) Kinnistusameti arhiivi pidamise korra ja arhiivile esitatavad nõuded määrab justiitsminister.

3. peatükk
KINNISTUSREGISTRI KANDED

§ 23. Kande sisu

Kinnistusregistri kanne sisaldab:
1) kande teksti;
2) kande tegemise kuupäeva;
3) kinnistamisotsuse teinud kohtuniku ja sekretäri allkirja.

§ 24. Kande tekst

Kande tekst sisaldab:
1) kinnistatud asjaõiguse sisu, puudutatud isiku nime ja muid seadusega nõutavaid andmeid;
2) viidet algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada;
3) viidet järjekohale, kui samal päeval tehakse samasse registriossa mitu kannet (§ 49).

§ 25. Kinnistusregistri kannete numeratsioon

Kanded kinnistusregistriosas nummerdatakse nende tegemise järjekorras. Muutmise ja kustutamise kanded saavad selle kande numbri, mille kohta need käivad.

§ 26. Kande vormistamine

(1) Kanded tuleb teha selgelt ja lühenditeta, välja arvatud üldkasutatavad lühendid.

(2) Mahatõmbamised ja juurdekirjutused kande tekstis, samuti selle teksti kustutamine või muul viisil loetamatuks muutmine ei ole lubatud.

§ 27. Märke kandmine registrisse

(1) Märge kantakse kinnistusregistrisse kinnistu omaniku nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kinnistu omaniku nõusolekul kantakse kinnistusregistrisse märked:
1) pankrotimenetluse või hagi tagamiseks kohtu otsuse alusel;
2) kinnistamisotsuse või kinnistusameti tegevuse peale esitatud kaebuse korral kaebuse esitaja avalduse alusel;
3) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(3) Registrisse ei ole lubatud kanda märget, milles ei ole ära näidatud märkega puudutatud isikud.

§ 28. Märke asukoht registris

Märge kantakse:
1) kinnistusregistriosa kolmandasse jakku, kui märge tagab omandi üleandmise nõuet;
2) lõpliku kande jaoks ettenähtud lahtrisse, kui märge tagab nõuet mingi muu õiguse seadmiseks kinnistule või seda koormavale õigusele;
3) ülejäänud juhtudel muudatuste lahtritesse selles jaos, kuhu on kantud õigus, mille kohta märge käib.

§ 29. Märke õiguslik tagajärg

(1) Pankrotimenetluses tehtud märge (§ 27 lg. 2 p. 1) keelab asjaõiguste kinnistamise.

(2) Hagi tagamiseks tehtud märge (§ 27 lg. 2 p. 1) keelab kinnistu omanikul asjaõiguste kinnistamise märkega õigustatud isiku nõusolekuta.

(3) Muu märge keelab sissekantud õiguse sellist käsutamist, mis tühistaks või kahjustaks märkega tagatud õigust.

§ 30. Kande järjekoht ja selle tähistamine

(1) Kui kinnistusregistriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht.

(2) Kui eri aegadel esitatud kinnistamisavalduste alusel tehakse kandeid eri jagudesse samal päeval, tuleb neis ära näidata, et hiljem taotletud kanne asub varem taotletud kandest järjekohas tagapool.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on määranud teisiti.

§ 31. Mitme isiku asjaõiguse kanne

Üheaegselt mitmele isikule kuuluva asjaõiguse kinnistusregistrisse kandmisel märgitakse ära vastav õigussuhe ja iga isiku osa suurus. Kui kinnistamise aluseks olnud dokumentidest ei nähtu, mis osades õigus igale isikule kuulub, eeldatakse, et õigus kuulub isikuile võrdsetes osades.

§ 32. Mitme kinnistu koormamise kanne

(1) Kui mitut kinnistut koormatakse sama asjaõigusega, märgitakse igas registriosas teised sama õigusega koormatud kinnistud. Sama kehtib ka siis, kui ühte kinnistut koormava õigusega koormatakse hiljem veel teist kinnistut või kui kinnistu osa ülekandmisel teise kinnistusregistriossa kantakse üle ka seda koormav asjaõigus.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud koormatis mõne kinnistu suhtes kustutatakse, tuleb see märkida teiste kinnistute registriosades.

4. peatükk
KINNISTAMINE

§ 33. Kinnistamine

(1) Kinnistamine on kohtuniku otsuse alusel asjaõiguse kinnistusregistrisse kandmine, samuti kande muutmine või kustutamine.

(2) Asjaõigus kinnistatakse pärast lõivu tasumist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tasub lõivu isik, kelle kasuks kinnistamine toimub.

§ 34. Kinnistamisavaldus

(1) Kinnistamisavaldus on asjaõigusleping või ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov kande tegemiseks kinnistusraamatusse (asjaõigusseaduse § 64).

(2) Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt tõestatud.

(3) Kuni kinnistamisotsuse tegemiseni võib kinnistamisavalduse esitaja selle osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud.

(4) Kui notarit on volitatud kinnistamisavalduse esitamiseks ja ta on selle esitanud, siis on tal kinnistamisavalduse tagasivõtmise õigus.

§ 35. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid

(1) Kinnistamisavaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) asjaõiguse omandamist õigustav dokument;
2) dokument, mille alusel soovitakse kokkulepitud asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada (asjaõigusseaduse § 58 lg. 2);
3) kohtuotsuse ärakiri, kui selle alusel soovitakse kinnistamist;
4) muu dokument, mis tõendab märkega tagatavat asjaõigust;
5) käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud dokumendid;
6) tõend lõivu tasumise kohta;
7) muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid.

(2) Kui dokument asub selles kinnistusametis, kus kinnistamist sooritatakse, ei ole seda dokumenti vaja uuesti esitada. Kinnistamisavalduses tuleb märkida selle dokumendi asukoht.

§ 36. Plaanide esitamine ja piiride tähistamine

(1) Kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks on nõutav selle kinnisasja kohta mõõdistamislitsentsi omava maakorraldusasutuse või vannutatud maamõõtja poolt koostatud piiride plaan ja dokument piiride tähistamise kohta looduses alaliste piirimärkidega. Esitatud dokumendid peavad sisaldama kinnisasjale antud katastri tunnuseid.

(2) Alalisi piirimärke ei nõuta, kui piir on ilma nendeta plaanil ja looduses täpselt määratav.

§ 37. Kinnistusraamatu kannete keel

(1) Kinnistusraamatut peetakse eesti keeles.

(2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos eestikeelse tõlkega, mis on notariaalselt tõestatud.

§ 38. Kinnistamisavalduste vastuvõtmine

(1) Kinnistamisavaldus loetakse kinnistusametile esitatuks, kui see on esitatud kinnistusametis pädevale töötajale ja vastab käesoleva seaduse §-s 35 toodud nõuetele.

(2) Esitatud avaldusele teeb kinnistusameti pädev töötaja kohe oma allkirjaga pealdise selle avalduse saamise kuupäeva ja kellaaja kohta.

§ 39. Kinnistamisavalduse registreerimine

(1) Kinnistusametisse saabunud kinnistamisavaldus registreeritakse kohe kinnistuspäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale. Kandes näidatakse ära kinnistamisavalduse esitanud isik. Kinnistuspäeviku kandele kirjutab alla sekretär.

(2) Samal päeval posti teel saabunud kinnistamisavaldused loetakse üheaegselt saabunuiks ja registreeritakse päevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena. Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse kinnistamisavalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg.

§ 40. Tõend kinnistamisavalduse vastuvõtmise kohta

Kinnistamisavalduse vastuvõtmisel väljastab kinnistusamet avaldaja soovil tõendi, mis kinnitab avalduse vastuvõtmist.

§ 41. Kinnistamisavalduse läbivaatamine

(1) Kinnistamisavalduse vaatab läbi ja teeb otsuse kohtunik.

(2) Kui on esitatud mitu avaldust, mis puudutavad ühte ja sama õigust, siis ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut ei rakendata, kui varem esitatud avaldus jäetakse rahuldamata.

§ 42. Tingimuslik avaldus

(1) Kinnistamisavaldust, mille täitmine on seotud tingimusega, ei rahuldata.

(2) Kui kinnistamisavalduses soovitakse mitut kannet, võib avaldaja seada tingimuseks, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata.

§ 43. Täiendavate dokumentide esitamine

Kuni kinnistamisotsuse tegemiseni võib kinnistamisavalduse esitanud isik esitada kinnistusametile täiendavaid dokumente. Täiendavad dokumendid võetakse vastu ja registreeritakse käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud korras.

§ 44. Kande tegemise takistus

(1) Kui soovitud kande tegemine ei ole võimalik kõrvaldatava takistuse tõttu, määrab kohtunik piisava tähtaja takistuse kõrvaldamiseks. Kui avaldaja selle aja jooksul takistust ei kõrvalda, teeb kohtunik otsuse avalduse rahuldamata jätmise kohta.

(2) Kinnistamisavalduse esitajale takistuse kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta tehakse märge kinnistusregistriossa. Märge kehtib kuni nimetatud avalduse rahuldamiseni vastavalt käesoleva seaduse § 41 2. lõikele. Märge kustutatakse nimetatud avalduse suhtes kinnistamisotsuse tegemisega.

§ 45. Puudutatud isikud

(1) Kande muutmiseks või kustutamiseks on nõutav nende isikute notariaalselt tõestatud avaldus, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust selline kande muutmine või kustutamine kahjustaks (asjaõigusseaduse § 64 4. lõige).

(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on 1. lõikes nimetatud isikuks:
1) käsutuspiirangu märke muutmisel või kustutamisel käsutuspiiranguga puudutatud isik;
2) kolmanda isiku õigusega koormatud kinnisasjaõiguse muutmisel või kustutamisel see kolmas isik;
3) asjaõiguse muutmisel või kustutamisel, mis kuulub teise kinnistu igakordsele omanikule, kelle kinnistu on koormatud kolmanda isiku õigusega, see kolmas isik;
4) hüpoteegi muutmisel või kustutamisel koormatava kinnisasja omanik ja hüpoteegipidaja;
5) teised käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikud.

§ 46. Kinnistamisotsuse tegemise eeldused

Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kohtunik välja, kas:
1) on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile;
2) kinnistamine on lubatud, arvestades kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigusi või seadusest tulenevaid piiranguid, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 45 nimetatud isikute nõusoleku olemasolu, kelle õigusi kande tegemine puudutaks;
3) avalduse esitanud riigi- või omavalitsuse asutusel või kohtul või juriidilisel isikul on avalduse esitamise õigus.

§ 47. Kinnistamisotsuse tegemine

(1) Vaadanud kinnistamisavalduse läbi, teeb kohtunik kinnistamisotsuse, millega rahuldab avalduse täielikult või osaliselt või jätab avalduse rahuldamata.

(2) Kohtunik teeb otsuse kinnistamisavalduse rahuldamata jätmise kohta, kui:
1) kinnistu ei asu selle kinnistusameti kinnistuspiirkonnas;
2) kui isik ei ole õigustatud nõudma kande tegemist;
3) kande tegemise takistust ei ole kõrvaldatud kohtuniku poolt määratud tähtaja jooksul (§ 44).
4) esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus;
5) esineb muu takistus, mille tõttu ei ole võimalik kannet teha.

§ 48. Kinnistamisotsuse sisu

Kinnistamisotsuses peab sisalduma:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) kande tekst, samuti viide kinnistusregistriosale, selle jaole ja lahtrile, kuhu kanne tehakse;
3) otsuse põhistus ja õiguslik alus, kui kohtunik jättis kinnistamisavalduse rahuldamata;
4) otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg;
5) kohtuniku nimi.

§ 49. Kande tegemine kinnistusregistrisse

(1) Kinnistamisotsuse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse.

(2) Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale.

(3) Kui ühe kinnistusregistriosa erinevatesse jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud üheaegselt, siis märgitakse kande juurde, et hiljem esitatud avalduse alusel tehtav kanne on varem esitatud avalduse alusel tehtavast kandest järjekohas tagapool.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõiget ei rakendata, kui sissekantavate õiguste vahel pole järjekohasuhet või puudutatud isikute poolt on kannete tegemise järjekohad määratud.

(5) Tehtud kannet kontrollib kohtunik. Kandele kirjutavad alla kohtunik ja sekretär.

§ 50. Kinnistamisotsuse teatavakstegemine

Tehtud kande ärakiri antakse või saadetakse kohe avalduse esitanud isikule, kinnistu omanikule ja kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele puudutatud isikutele, kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnistusraamatusse kantud õigust kanne kahjustab.

§ 51. Dokumentide ja lõivu tagastamine

(1) Kui kohtunik jätab avalduse rahuldamata, tagastatakse avaldajale allkirja vastu avaldus ning koos sellega esitatud dokumendid.

(2) Avalduse täielikul või osalisel rahuldamata jätmisel tagastatakse tasutud lõiv täielikult või osaliselt kohtuniku määruse alusel Maksuameti poolt.

(3) Tagastatud dokumentide ärakirjad lisatakse kinnistustoimikule.

§ 52. Kustutamine

(1) Kannete kustutamine toimub kustutusmärke sissekandmisega.

(2) Kanne või selle osa, mis kustutatakse, tõmmatakse punase joonega alla.

5. peatükk
KINNISTUTE JAGAMINE JA ÜHENDAMINE

§ 53. Uue registriosa avamine

(1) Kui kinnistu jagamisel soovitakse eraldatud osast moodustada uus kinnistu, avab kinnistusamet uue registriosa.

(2) Endises kinnistusregistriosas näidatakse pindala vähenemine jagamise tulemusena ja uue kinnistu number.

(3) Uutes kinnistusregistriosades viidatakse endise kinnistusregistriosa numbrile.

§ 54. Kinnistu osa koormamine

(1) Kui kinnistu osa soovitakse koormata piiratud asjaõigusega, tuleb see osa eraldada kinnistust ja sisse kanda iseseisva kinnistuna.

(2) Kinnistu osa koormamisel servituudiga ei ole jagamine nõutav, kui sellest ei teki segadust.

§ 55. Piiratud asjaõiguste kannete ülekandmine jagamisel

(1) Piiratud asjaõigusega koormatud kinnistu jagamisel jäetakse vastav kanne endises registriosas püsima ja ühtlasi tehakse kanne ka uude registriossa, kui kinnistu omaniku ja puudutatud isiku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega ei ole määratud teisiti.

(2) Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ei saa jagada.

(3) Kui puudub asjaõigusseaduse § 356 1. lõikes nimetatud kokkulepe, tuleb kinnistusametile esitada dokument kinnistu jagamisel tekkivate osade väärtuste kohta.

§ 56. Märke ülekandmine

(1) Kinnistu jagamisel jääb märge püsima endises registriosas ja kantakse üle ka uutesse registriosadesse.

(2) Kui märge käib kinnistu ühe osa kohta, kantakse see kinnistu jagamisel kinnistusregistri vastavasse ossa ja kustutatakse registri teistest osadest.

§ 57. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga

(1) Kui ühe kinnistu osa liidetakse teise kinnistuga, tehakse muudatus mõlema kinnistu kannetes ja märgitakse nendes mõlema kinnistu number.

(2) Muus osas kohaldatakse vastavalt §-de 53–56 ja 59–60 sätteid.

§ 58. Kinnistute ühendamine

(1) Mitme kinnistu ühendamisel üheks kinnistuks tuleb kinnistusregistris sulgeda ühendatava kinnistu registriosa, märkides selles, millise kinnistuga nimetatud kinnistu ühendati.

(2) Kinnistusregistriosas, mida edasi peetakse, märgitakse kinnistu pindala suurenemine ja suletud registriosa number.

(3) Ühendada saab kinnistuid, mis asuvad ühes kinnistuspiirkonnas või kinnistusjaoskondade olemasolul ühes kinnistusjaoskonnas.

§ 59. Kannete ülekandmine ühendamisel

(1) Kinnistute ühendamisel kantakse kanded edasi peetavasse kinnistusregistriossa üle ja need kehtivad kogu kinnistu kohta.

(2) Reaalservituudid, reaalkoormatised ja ostueesõigus, mis koormavad ühte ühendatavat kinnistut teise ühendatava kinnistu kasuks, kustutatakse kinnistusameti poolt, kui puudutatud isik ei määra teisiti.

§ 60. Kinnistusdokumentide esitamine

Kinnistu jagamisel ja ühendamisel tuleb esitada käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud dokumendid.

6. peatükk
KINNISTUSREGISTRI KANDE PARANDAMINE

§ 61. Kande parandamine enne allakirjutamist

Kui kinnistusregistriosa kanne ei vasta kinnistamisotsusele ja kande ebaõigsus ilmneb enne sellele kohtuniku poolt allakirjutamist, tehakse parandus uut kinnistamisotsust tegemata.

§ 62. Kande parandamine pärast allakirjutamist

Kui kinnistusregistriosa kanne ei vasta kinnistamisotsusele ja kande ebaõigsus ilmneb pärast sellele kohtuniku poolt allakirjutamist, kannab kinnistusamet kohe kinnistusregistrisse märke ebaõigesti sissekantud õiguse käsutamise keelamiseks (§ 29 lg. 3) ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel kohtuniku poolt määratud aja jooksul on õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab kohtunik kande parandamise.

§ 63. Ebaõige kinnistamisotsus

(1) Kui selgub, et kinnistusregistriosa kanne on ebaõige kinnistamisotsuse ebaõigsuse tõttu, kannab kinnistusamet kohe kinnistusregistrisse märke ebaõige otsuse alusel sissekantud õiguse käsutamise keelamiseks (§ 29 lg. 3). Kohtunik teeb uue kinnistamisotsuse kõigi kinnistusregistrist nähtuvate puudutatud isikute, kelle õigusi uus otsus kahjustaks, notariaalselt tõestatud nõusolekuavalduse olemasolul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikute nõusoleku puudumisel võib huvitatud isik pöörduda kohtusse hagiga ebaõige kande parandamiseks või selle kustutamiseks ja uue kande tegemiseks.

§ 64. Kande parandamine õigusliku aluse puudumisel

(1) Kui kinnistusregistri kanne on ebaõige õigusliku aluse puudumise või muu seaduserikkumise tõttu (asjaõigusseaduse § 57 lg. 1), võib huvitatud isik pöörduda hagiga kohtusse ebaõige kande parandamiseks või selle kustutamiseks ja uue kande tegemiseks (asjaõigusseaduse § 65 lg. 1).

(2) Avastanud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ebaõige kande, kannab kinnistusamet kohe kinnistusregistrisse märke ebaõige kandega sissekantud õiguse käsutamise keelamiseks (§ 29 lg. 3) ja teatab ebaõigest kandest justiitsministrile.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul esitab justiitsminister kohtusse hagi ebaõige kande parandamiseks või selle kustutamiseks ja uue kande tegemiseks.

§ 65. Kande parandamine õigusliku tähenduse kadumisel

Kui asjaõiguse lõppemise tõttu on kanne kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, teeb kohtunik otsuse kande kustutamiseks koormatud kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud avalduse ja vastava kohtuotsuse või muude asjaõiguse lõppemist tõendavate dokumentide alusel.

§ 66. Kande parandamise viis

(1) Kande parandamiseks tõmmatakse ebaõigele kandele joon alla ja tehakse õige kanne vastavalt käesoleva seaduse §-le 23.

(2) Uues kandes märgitakse, et see asendab eelmist.

(3) Kande parandamine muul viisil on keelatud.

7. peatükk
ÜMBERKIRJUTAMINE JA -SÕNASTAMINE

§ 67. Kinnistusregistriosa ümberkirjutamine

(1) Kui registriosas ei ole uute kannete jaoks enam ruumi, tuleb kustutamata kanded kinnistu senise numbri all avatavasse uude kinnistusregistriossa ümber kirjutada.

(2) Kustutatud kanded kirjutatakse uude ossa ümber, kui see on vajalik kehtivate kannete mõistmiseks.

§ 68. Ümberkirjutamine ebaülevaatlikkuse tõttu

(1) Kui kinnistusregistriosa on muutunud ebaülevaatlikuks, tuleb see ümber kirjutada käesoleva seaduse § 67 sätete kohaselt. Endine osa suletakse käesoleva seaduse § 73 kohaselt.

(2) Kui ebaülevaatlikuks on muutunud kinnistusregistriosa üksikud jaod, võib need ümber kirjutada, kui antud jaos on selleks piisavalt ruumi.

§ 69. Ümbersõnastamine

Kui registri kannete mõistmine on raskendatud, võib need ümberkirjutamisel kohtuniku otsuse alusel ümber sõnastada nende sisu muutmata.

8. peatükk
KAEBUSED

§ 70. Kaebused kohtuniku otsuse või tegevuse peale

(1) Kohtuniku otsuse või tegevuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse ringkonnakohtule ühe kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamisest või kaevatavast tegevusest teadasaamisest.

(2) Kaebuse esitaja võib nõuda märke tegemist kinnistusregistriossa selle õiguse käsutamise keelamiseks, mille kohta kaebus on esitatud.

(3) Kaebuse võib esitada ka kinnistusametile, kes on kohustatud selle kohe saatma vastavale ringkonnakohtule.

(4) Ringkonnakohus vaatab kaebuse läbi tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud apellatsioonimenetluse korras.

§ 71. Kaebused kinnistusametnike tegevuse peale

(1) Kinnistusametnike tegevuse peale võib puudutatud isik esitada kaebuse ühe kuu jooksul, arvates kaevatavast tegevusest teadasaamisest, ja selle lahendab antud kinnistusametis kinnistamist teostav kohtunik.

(2) Kohtunik lahendab oma otsusega kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaebuse esitamisest. Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks.

9. peatükk
KINNISTUSREGISTRIOSA SULGEMINE

§ 72. Kinnistusregistriosa sulgemise alused

Kinnistusregistriosa suletakse:
1) kinnistu ühendamisel teise kinnistuga;
2) kinnistusregistriosa ümberkirjutamisel;
3) kinnistuspiirkonna vahetumisel (§ 6);
4) kohapeal kinnistu mittetõendamisel;
5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

§ 73. Sulgemise viis

Kinnistusregistriosa sulgemisel kriipsutatakse kõik selle osa lehed punase joonega diagonaalselt läbi ja tehakse pealkirjas märge sulgemise kohta. Sulgemise märkes näidatakse sulgemise alus ja kuupäev, sellele kirjutavad alla kohtunik ja sekretär.

10. peatükk
TUTVUMINE JA VÄLJAVÕTTED

§ 74. Õigus tutvuda kinnistusraamatuga ja saada väljavõtteid

(1) Igaüks võib kinnistusraamatuga tutvuda ja saada sellest tasu eest väljavõtteid. Tasu suuruse määrab justiitsminister. Tasuta saavad väljavõtteid kohtud, notarid ja justiitsministri poolt määratud ametiisikud.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu kehtib ka käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud pitseri ning kohtuniku ja sekretäri allkirja näidiste suhtes.

§ 75. Väljavõtte tegemine

(1) Väljavõtteid kinnistusraamatust tehakse ärakirjadena.

(2) Väljavõte peab sisaldama kinnistusregistriosa vastava jao kõiki kehtivaid kandeid. Keelatud on väljavõtte tegemine üksikutest kannetest.

(3) Taotleja soovil võib väljavõte sisaldada ka kustutatud kandeid.

(4) Kinnistusameti sekretär kirjutab väljavõttele alla, tõendab selle pitseriga ja märgib sellele väljavõtte tegemise kuupäeva.

§ 76. Viide esitatud avaldusele

Kui kinnistusametile on esitatud kinnistamisavaldus, mille kohta ei ole veel tehtud kinnistamisotsust, peab kinnistusraamatu väljavõte sisaldama viidet kinnistamisavaldusele, mis on kantud kinnistuspäevikusse.

§ 77. Kinnistusraamatu hoidmine

Kinnistusraamatuid hoitakse kinnistusameti arhiivis ja neid on keelatud sealt välja viia, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

11. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

§ 78. Kohtute seaduses (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429) tehtavad muudatused ja täiendused

(1) Paragrahvis 7 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:
«(2) Kinnistusraamatuseaduses sätestatud korras asjaõiguse kandmise ja muu kande tegemise kinnistusraamatusse ning kinnistusraamatu kande kustutamise ja muutmise otsustab kohtunik ainuisikuliselt.»;

2) senised 2. ja 3. lõige loetakse vastavalt 3. ja 4. lõikeks.

(2) Paragrahvis 17 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi täiendatakse uue, 2. lõikega järgmises sõnastuses:
«(2) Maa- ja linnakohtu esimees või tema määramisel üks või mitu vastava maa- ja linnakohtu kohtunikku otsustavad kohtu tööpiirkonnale vastavas kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta peetavatesse kinnistusraamatutesse asjaõiguse kandmise, nendesse muu kande tegemise ning kande kustutamise ja muutmise.»;

2) senine tekst loetakse 1. lõikeks.

§ 79. Kinnistusameti koosseisu erisused

(1) Kuni 1995. aasta 1. jaanuarini täidab kinnistusameti juhataja ülesandeid justiitsministri poolt määratud sekretär.

(2) Erinevalt käesoleva seaduse §-st 3 võib justiitsminister erandina kuni 1995. aasta 1. jaanuarini nimetada kinnistusameti sekretäri ametikohale juriidilise hariduseta isiku, kes on sooritanud eksami justiitsministri poolt määratud eksamikomisjoni ees ja kes enne ametisse nimetamist on töötanud tehnilise inventariseerimise büroos või kes on läbinud justiitsministri poolt määratud kursused või kandidaaditeenistuse.

§ 80. Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduses (RT 1993, 1, 1; RT I 1993, 24, 429 ja 43, 622) tehtavad täiendused

(1) Paragrahvi 1 täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:
«(2) Seoses kinnistusameti moodustamisega võib maa- ja linnakohtute kohtunike arvu suurendada 10 kohtuniku võrra lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule. Täiendavate kohtunike jaotuse maa- ja linnakohtute vahel otsustab justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga.»

(2) Paragrahvi senine tekst loetakse 1. lõikeks.

§ 81. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jõustumisega.