Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti põhimäärus".

2. Kehtestada, et käesoleva määruse punktis 1 nimetatud põhimäärus jõustub pärast vastavate muudatuste tegemist Eesti Vabariigi politseiseaduse paragrahvi 9 lõikes 2.

Eesti Vabariigi riigiminister
Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis R. VARE
Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER

Tallinn, Toompea, 1. novembril 1991. a. nr. 227.

Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti põhimäärus

I. Üldsätted

1. Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet (edaspidi - politseiamet) on Eesti Vabariigi Valitsusele alluv riigivalitsemisorgan (politsei keskasutus) Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas.

2. Politseiametile alluvad kõigi politsei teenistuslike ja territoriaalsete üksuste, politsei õppeasutuste ja Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Valvekoondise juhid.

3. Politseiamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi politseiseadusest ja muudest Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest ja käesolevast põhimäärusest.

4. Politseiameti arvulise koosseisu määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsus.

5. Politseiamet on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.

II. Politseiameti ülesanded

6. Politseiameti põhiülesandeks on tagada politseile pandud ülesannete nõuetekohane täitmine ning seaduslikkusest kinnipidamine politsei tegevuses.

7. Politseiamet oma põhiülesannete täitmiseks:

1) korraldab ja koordineerib politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste tegevust;

2) esindab politseid vabariigi riigivõimu- ja - valitsemisorganites ning teiste riikide politseiametites ja rahvusvahelistes politseiorganisatsioonides;

3) koostab politsei eelarve projekti ja jaotab eelarve vahendid politseiasutuste ja -üksuste vahel;

4) rakendab meetmeid politsei kindlustamiseks vajaliku tehnika ja teabega;

5) osaleb politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste tegevust reguleerivate normatiivaktide väljatöötamises;

6) formeerib politsei isikkoosseisu ning korraldab politseiametnike väljaõpet ja täienduskoolitust;

7) kontrollib politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste tegevust oma pädevuse piires;

8) esitab Eesti Vabariigi siseministrile ja tema kaudu Eesti Vabariigi Valitsusele ettepanekuid nende pädevusse kuuluvate politsei tegevusega seonduvate küsimuste lahendamise kohta;

9) peab kriminaalregistrit.

III. Politseiameti õigused

8. Politseiametil on oma pädevuse piires õigus:

1) saada Eesti Vabariigi ministeeriumidelt, riiklikelt ametitelt, inspektsioonidelt ning linna- ja maavalitsustelt, samuti Eesti Vabariigi territooriumil paiknevatelt asutustelt, organisatsioonidelt ja ettevõtetelt politsei tegevuse korraldamiseks ning õiguskaitsepoliitika väljatöötamiseks ja ellurakendamiseks vajalikku teavet ja ettepanekuid ning tutvuda nende tööga;

2) seadusega või valitsuse otsusega ettenähtud juhtudel anda käskkirju ja juhendeid, mis on kohustuslikud kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele;

3) teha riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organitele ning asutustele, organisatsioonidele ja ettevõtetele ettepanekuid õiguserikkumisi soodustavate asjaolude kõrvaldamise kohta;

4) moodustada, reorganiseerida ja likvideerida ettenähtud korras politseiameti halduses olevaid asutusi, organisatsioone, ettevõtteid ja üksusi;

5) autasustada õiguskorra kaitsel silmapaistnud isikuid.

IV. Politseiameti struktuur

9. Politseiamet koosneb: politsei peadirektorist, politsei peainspektorist (kes on ühtlasi peadirektori asetäitja) ja politseinõunikust, kes moodustavad juhtkonna; politseisekretärist, politsei vanemreferentidest, politseireferentidest, politsei vaneminspektoritest, politseiinspektoritest, politsei nooreminspektoritest, majandusdirektorist ja teistest töötajatest, kes moodustavad politseiameti kantselei ning haldus-, kaadri-, rahandus-, majandus-, kriminaalpolitsei-, välipolitsei-, liikluspolitsei- ja korrapidamisteenistuse.

10. Politsei peadirektor teostab politsei üldjuhtimist ja kontrollib isiklikult või politseiameti kaudu politsei ning politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste tegevust.

11. Politsei peadirektor:

1) tagab politseiametile pandud ülesannete täitmise ning vastutab isiklikult politseiameti tegevuse ja töö korraldamise eest;

2) annab käskkirju ja juhendeid oma pädevusse kuuluvates politsei tegevust puudutavates küsimustes, mis on täitmiseks kohustuslikud kõigile politseiameti halduses olevatele asutustele, organisatsioonidele, ettevõtetele ja üksustele;

3) kinnitab politseiameti ja oma pädevuse piires politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste töötajate palgamäärad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud töötasustamisfondi piires, lähtudes ametipalkade skeemist;

4) kinnitab politseiameti struktuuriüksuste ning oma pädevuse piires politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste põhimäärused ja ametijuhendid;

5) kinnitab oma pädevuse piires politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste struktuuri, töötajate arvkoosseisu ja koosseisunimestikud;

6) võtab oma pädevuse piires tööle ja vabastab töölt politseiameti teenistujaid ja töölisi ning politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste töötajaid;

7) käsutab politseiameti eelarvelisi ja eelarveväliseid vahendeid ning tagab politsei eelarve- ja materiaalsete vahendite sihipärase kasutamise.

12. Politsei peadirektoril on õigus:

1) pärida aru kõigi politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste juhtidelt;

2) tühistada politseiameti halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste ebaseaduslikke akte;

3) määrata distsiplinaarkaristusi politseiametnikele ning teistele politseitöötajatele seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras; esitada Eesti Vabariigi siseministrile ettepanekuid distsiplinaarkaristuste määramise kohta politseiametnikele juhul, kui karistuse määramine kuulub Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe või Eesti Vabariigi siseministri pädevusse;

4) kirjutada politseiameti nimel alla sõlmitavatele lepingutele ja teistele politseiameti nimel vormistatud dokumentidele;

5) esitada Eesti Vabariigi siseministri kaudu Eesti Vabariigi Valitsusele ettekandeid ning seaduseelnõusid ja vabariigi valitsuse otsuste projekte;

6) teha riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organitele ning asutustele, organisatsioonidele ja ettevõtetele esildisi ja ettepanekuid õiguserikkumisi soodustavate asjaolude kõrvaldamiseks;

7) autasustada isikuid aktiivse osavõtu eest kuritegude ja administratiivõiguserikkumiste ennetamisest ja tõkestamisest, kuritegude avastamisest ja õiguserikkujate kinnipidamisest ning muu abi osutamise eest politseile temale pandud ülesannete täitmisel, samuti teha vastavasisuline ettepanek Eesti Vabariigi Valitsusele või Eesti Vabariigi siseministrile.

13. Politsei peainspektor:

1) asendab politsei peadirektorit tema äraolekul;

2) korraldab ja juhib oma pädevuse piires kriminaal-, väli- ja liikluspolitsei ülesannete täitmist vabariigis;

3) kontrollib prefektuuride ja politsei vabariiklike büroode tegevust nendele pandud ülesannete täitmisel;

4) politsei peadirektori poolt kindlaksmääratud pädevuse piires võtab vastu otsuseid ja kirjutab alla politsei peadirektori eest.

14. Politsei peainspektoril on õigus:

1) pärida aru kõigi politseiameti struktuuriüksuste ning politsei teenistuslike ja territoriaalsete üksuste juhtidelt oma pädevusse kuuluvates küsimustes;

2) anda oma pädevuse piires korraldusi ametialaste juurdluste teostamiseks ning määrata distsiplinaarkaristusi politseiametnikele ning teistele politseitöötajatele.

15. Politsei peainspektor täidab temale pandud ülesandeid isiklikult või alluvate politseireferentide kaudu.

16. Politseinõunik tagab eeskätt politsei tegevuse organisatsiooniliste meetmete ning politsei arengukontseptsiooni ja -kavade väljatöötamise ning korraldab politsei peadirektori käskkirjaga antud pädevuse piires haldus- ning kaadri väljaõppe ja täienduskoolituse alast tegevust.

17. Politseinõunikul on õigus:

1) saada teavet politsei tegevusse puutuvates küsimustes;

2) moodustada töögruppe ja anda korraldusi oma pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks;

3) esitada politsei peadirektorile ettepanekuid ja lahendeid politsei tegevusse puutuvates küsimustes.

18. Kantselei tööd juhib politseisekretär. Teiste teenistuste tööd juhivad vanemreferendid ning majandusteenistust - majandusdirektor.

19. Politseiametis moodustatakse nõukogu järgmises koosseisus:

politsei peadirektor (esimees), politsei peainspektor, politseinõunik ja teised politsei juhtivtöötajad vastavalt nõukogu põhikirjale.

Nõukogu moodustab ning selle koosseisu ja põhikirja kinnitab politsei peadirektor.

Nõukogu arutab oma istungitel politseiameti tegevuse korraldamise põhiküsimusi, politseisüsteemi kuuluvate teenistuste, üksuste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhtimise, kaadri valiku ja kasutamise küsimusi, tähtsamate käskkirjade ja juhendite projekte, kuulab ära politseiameti teenistuste ning tema halduses olevate asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja üksuste juhtide aruanded.

Nõukogu otsused on soovitusliku iseloomuga.

Lahkarvamuse korral nõukogu ja politsei peadirektori vahel vormistatakse nõukogu eriarvamus kirjalikult ja esitatakse Eesti Vabariigi siseministrile.

V. Politseiameti reorganiseerimise ja likvideerimise kord

20. Muudatusi politseiameti struktuuris ja arvulises koosseisus ning käesolevas põhimääruses teeb Eesti Vabariigi Valitsus.

21. Politseiameti likvideerib Eesti Vabariigi Valitsus.