Vee ja vee-elustiku kasutamine

1. Kehtestada, et:
1) valla, alevi või linna territooriumil paiknevate pinnaveekogude või nende osade (välja arvatud elanike joogivee võtmiseks, olme- ja ravivajadusteks kasutatavad, riikliku kaitse all olevad või vabariikliku tähtsusega kalamajanduslikud ja puhkeotstarbelised veekogud) kasutusse andmine toimub valla, alevi- või linnavalitsuse otsuse alusel kooskõlastatult teise tasandi kohaliku omavalitsusüksuse (maakonna või vabariikliku linna) looduskaitseorganiga (edaspidi - teise tasandi looduskaitseorgan);
2) mitme valla ja ühe maakonna või vabariikliku linna territooriumil paiknevate pinnaveekogude või nende osade kasutusse andmine toimub teise tasandi vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse alusel vastavalt esmatasandi omavalitsuste vahelisele kokkuleppele;
3) mitme valla ja mitme maakonna või vabariikliku linna territooriumil paiknevate pinnaveekogude või nende osade kasutusse andmine toimub Eesti Vabariigi Riikliku Veeameti otsuse alusel kooskõlastatult veekogu asukoha järgsete kohaliku omavalitsuse täitevorganitega;
4) elanike joogivee võtmiseks, olme- ja ravivajadusteks kasutatavate, riikliku kaitse all olevate või vabariikliku tähtsusega kalamajanduslike ja puhkeotstarbeliste veekogude või nende osade kasutusse andmine toimub Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud korras;
5) mineraalveevarude kasutamise load annab Eesti Vabariigi Riiklik Veeamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumi, Eesti Geoloogia Keskuse ja teise tasandi looduskaitseorganiga;
6) pinna-, põhja- ja merevee kasutamise loa annab teise tasandi looduskaitseorgan Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud korras;
7) sildumisloa (sadamakoha) väikelaevade valdajale annab omavalitsusliku staatuse saanud esmatasandi haldusüksuse täitevorgan kooskõlastatult teise tasandi looduskaitseorganiga;
8) loa heitvee juhtimiseks pinnaveekogudesse, merre või pinnasesse annab teise tasandi looduskaitseorgan;
9) kala, silmu ning jõevähi ja teiste veeselgrootute püüdmise loa annab nimetatud varude lepingujärgne kasutaja, selle puudumise korral aga kalavarusid haldav riiklik keskorgan, kui püügikohaks on Peipsi ja Pihkva järv, Narva jõgi, Narva veehoidla, Eesti Vabariigi Läänemere majandustsoon ja meri (kaugemal 20 m sügavusjoonest ja vähemalt 2 meremiili kaugusel kaldast) ning vastav teise tasandi looduskaitseorgan, kui püügikohaks on maakonna või vabariikliku linna territooriumil asuv veekogu või meri (kuni 20 m sügavusjooneni ja 2 meremiili kauguseni kaldast);

2. NSV Liidu liiduvabariikide ja teiste riikidega ühiskasutuses olevate veekogude vee kasutamist ja nendesse heitvee juhtimist reguleeritakse riikidevaheliste (rahvusvaheliste) lepingutega.

Maa ja eluslooduse kasutamine

3. Kehtestada, et:
1) maa andmine kasutamiseks toimub Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti poolt kehtestatud korras;
2) metsa haldamine toimub seni kehtiva korra alusel, kuni Eesti metsaseaduse kehtestamiseni;
3) loa riikliku kaitse all olevate taime- ja loomaliikide teaduslikuks uurimiseks, ümberasustamiseks jms. annab Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium kooskõlastatult vastava teadusasutuse ja teise tasandi looduskaitseorganiga;
4) loa uute taime- ja loomaliikide toomiseks Eestisse ning Eestis elavate loomaliikide ümberasustamiseks nii Eesti piires kui ka väljapoole Eesti piire annab Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium kooskõlastatult Riikliku Taimede Karantiini Piiriinspektsiooniga Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi veterinaariaosakonna ning teise tasandi looduskaitseorganiga;
5) loa taime- ja loomakollektsioonide väljaviimiseks Eestist annab Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium kooskõlastatult teise tasandi looduskaitseorganiga;
6) ulukite küttimise loa annab jahimaade lepingujärgne kasutaja tema poolt kehtestatud tasu eest.

Looduskasutus kaitsealadel

4. Kehtestada, et looduskasutuse (välja arvatud maapõue kasutamine) loa:
1) riiklikel looduskaitsealadel, Lahemaa Rahvuspargis ja muudel vabariiklikel kaitsealadel annab nende kaitset ja kasutamist määravate õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja tingimustel nende juhtkond (direktor, juhataja) kaitseala režiimiga lubatud ulatuses ja otstarbel, juhtkonnata kaitsealadel aga kasutuselevõetavat loodusvara haldav organ kooskõlastatult teise tasandi looduskaitseorgani ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga;
2) kohaliku omavalitsuse organi otsuse alusel kaitse alla võetud territooriumidel annab vastav teise tasandi looduskaitseorgan.

Jäätmed

5. Kehtestada, et:
1) loa jäätmete ladustamiseks ettenähtud kohtadesse (jäätmeluba) annab jäätmeid tekitavatele juriidilistele isikutele ja nende struktuuriüksustele asukohajärgne teise tasandi looduskaitseorgan kooskõlastatult esmatasandi kohaliku omavalitsuse täitevorganiga. Jäätmelubasid ei anta selliste jäätmete ladustamiseks, mida kasutatakse, kahjutustatakse või antakse üle spetsialiseeritud ettevõtetele;
2) heitmeloa saasteainete suunamiseks atmosfääri (välisõhku) annab teise tasandi looduskaitseorgan kooskõlastatult esmatasandi kohaliku omavalitsuse täitevorganiga, kusjuures Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt erinimekirja kantud üle-eestilise või rahvusvahelise mõjuga saasteallikaid valdavatele juriidilistele isikutele heitmeloa andmine kooskõlastatakse ka Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga;
3) rahvusvaheliste lepete täitmist tagavate heitmelubade taasläbivaatamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE

Tallinn, Toompea, 17. jaanuaril 1991. a. nr. 13.
]]>