Eesti Vabariigi rendiseaduse täitmiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud "Rendiettevõtte põhimäärus" ja "Renditöövõtu põhimäärus" ning kehtestada nimetatud põhimäärused alates 1. jaanuarist 1991. a.

2. Viia enne käesoleva määruse kehtestamist Eesti Vabariigi territooriumil sõlmitud rendilepingud ja asutatud rendiettevõtete põhikirjad kooskõlla käesoleva määrusega ning esitada asutamisdokumentides ja ettevõtte kohta registrisse kantud andmetes tehtud muudatused ja täiendused registreerijale Eesti NSV Valitsuse 18. jaanuari 1990. a. määruse nr.12 ""Eesti NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutise juhendi" kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1990, nr. 2, art. 34) punktis 10 sätestatud korras.

3. Kehtestada, et Eesti Vabariigile kuuluva riiklik ettevõtte (riigiettevõte) vara rentimisel on rendileandjaks:

1) riiklik ettevõtte (riigiettevõtte) vara tervikuna (tervikvarana) rentimisel:
- Eesti Vabariigi ministeerium tema halduses olevate ettevõtete osas;
- Eesti Vabariigi Rahandusministeerium kooskõlastatule Eesti Pangaga pankade ja kindlustusettevõtete puhul;
- Eesti Vabariigi Riigivaraamet kõigi riiklike ettevõtete (riigiettevõtete) osas (välja arvatud käesoleva määruse punkti 3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud ettevõtted);

2) riiklik ettevõtte (riigiettevõtte) struktuuri- ja allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimisel:
- ettevõtte haldusnõukogu või juhatus olenevale ettevõtte liigist. Haldusnõukogude ja juhatuste moodustamiseni aga käesoleva määruse punkti 3 alapunktis 1 nimetatud riigiorgan.

4. Kehtestada, et kõik riiklik ettevõtte (riigiettevõtte) ja nende struktuuri- ja allüksuste vara tervikuna (tervikvarana) rentimise lepingute projektid tuleb kooskõlastada Eesti Vabariigi Riigivaraametiga. Eesti Vabariigi Riigivaraamet ei kooskõlasta rendilepingute projekte, kui:
1) lepingupooled ei ole järginud käesoleva määruse punkti 3 alapunktide 1 ja 2 nõudeid;
2) riiklik ettevõte või tema struktuuri- ja allüksus on kantud Eesti Vabariigi Valitsuse poole kinnitatud erastamisele kuuluvate objektide nimekirja;
3) rendilepingu projekt on vastuolus vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega;
4) rendilepingus on ette nähtud sellised tingimused vara täielikuks või osaliseks väljaostmiseks, mis ei ole Eesti Vabariigi seadusandlusega reguleeritud;
5) rendileping ei taga riigi vara efektiivset kasutamist;
6) rendileandmine on vastuolus Eesti Vabariigi ettevõtluse detsentraliseerimise poliitikaga.
Tekkivad vaidlused lahendab Eesti Vabariigi Valitsus.

5. Kehtestada, et elanike elutarbelise, kaubanduslik ja mu teenindamisega tegelevate riiklike ettevõtete vara rentimise lepingute projektid tuleb lisaks käesoleva määruse punktis 3 nimetatule täiendavale kooskõlastada selle omavalitsusega, kelle haldusterritooriumil eelpoolnimetatud ettevõte asub.

6. Kehtestada, et riiklik ettevõtte (riigiettevõtte) vara rendileandmiseks väljaspool Eesti Vabariigi piire elavatele üksikisikutele või seal asuvatele juriidilistele isikutele tuleb rendileping sõlmimiseks taotleda Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekut. Taotlused esitatakse Eesti Vabariigi Valitsusele Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi kaudu.

7. Riiklik ettevõtte (riigiettevõtte) vara tervikuna (tervikvarana) rendileandmisel on nõutav, et rentnik omakapital moodustaks vähemale 20 protsenti tervikuna rendileantava vara bilansilisest maksumusest.
Eesti Vabariigi Riigivaraameti ettepanekul võib Eesti Vabariigi Valitsus teha eelpoolnimetatud korras erandeid.
Omakapitali olemasolu ei ole nõuta vara rendileandmisel asutatavale rendiettevõttele.

8. Eesti Vabariigi Riigivaraametil, Eesti Vabariigi Majandusministeeriumil ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil töötada välja ning esitada Eesti Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks rendi suuruse määramise alused ja maksmise kord 25. jaanuariks 1991. a.

9. Eesti Vabariigi Riigivaraametil töötada 1. veebruariks 1991. a. välja rendilepingute näidisvormid.

10. Eesti Vabariigi Riigivaraametil alustada koos Eesti Vabariigi Riiklik Statistikaametiga alates käesoleva määruse kehtestamisese Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete (riigiettevõtete) ja nende struktuuri- ja allüksuste tervikuna renditud varade (tervikvarade) rentimise lepingute registreerimist.

11. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil töötada välja ja esitada Eesti Vabariigi Valitsusele Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete (riigiettevõtete) rentimisel saadava tulu kasutamise põhimõtted, nähes ette vahendid üksikute majandusharude rekonstrueerimiseks ja vabariigi majanduse struktuuri muutmise finantseerimiseks.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE

Tallinn, Toompea, 21. jaanuaril 1991. a. nr. 17

Rendiettevõtte põhimäärus

I. Üldsätted

1. Käesolev põhimäärus määrab kindlaks rendiettevõtte asutamise korra, õigusliku seisundi, juhtimise ja tegevuse põhimõtted ning tegevuse lõpetamise alused ja korra.

2. Rendiettevõte on vastavalt ettevõtteseadusele üks ettevõtte liike, olles ettevõtlusega tegelev ning liikmeksolekul põhinev majandusüksus, mis on asutatud renditud vara baasil.

3. Rendiettevõte võib tegutseda kõigil tegevusaladel, mis ei ole Eesti Vabariigi normatiivaktidega keelatud.

4. Rendiettevõttel puudub kõrgemalseisev organ.

5. Rendiettevõtte poolt rendilevõetud vara valdamise, kasutamise ja käsutamise piirid ja kord sätestatakse rendilepingus.

6. Rendiettevõte on juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest normatiivaktidest ning rendiettevõtte asutamise dokumentidest.

II. Rendiettevõtte asutamine
Rendiettevõtte asutamine riigi omandi rentimise teel

7. Rendiettevõtte asutamisel riikliku ettevõtte* vara või tema struktuuri- või allüksuse vara rentimise teel antakse riikliku ettevõtte vara või tema struktuuri- ja allüksuse vara rendile selle riikliku ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse töötajatele kas nende endi taotlusel või rendileandja ettepanekul. Käesolevas põhimääruses käsitletakse "riikliku ettevõttena" ka "riigiettevõtet" Eesti Vabariigi Valitsuse 5.juuli 1990. a. määruses nr.140 (Riigi Teataja 1990, nr.3, art.48) ettenähtud tähenduses.

8. Rendiettevõtte asutamisel riikliku ettevõtte vara rentimise teel on rendileandjaks selleks pädev Eesti Vabariigi riigiorgan.

9. Riikliku ettevõtte vara või tema struktuuri- või allüksuse vara rentimise teel rendiettevõtte asutamise küsimuse otsustamiseks kutsutakse kokku riikliku ettevõtte töötajate või tema struktuuri- või allüksuse töötajate üldkoosolek (volinike koosolek), kes:
1) otsustab esitada rendileandjale rendiettevõtte asutamise taotluse või aktsepteerib rendileandja ettepaneku rendiettevõtte asutamise kohta;
2) valib töötajate esindajad rendilepingu projekti ja rendiettevõtte põhikirja projekti väljatöötamise korraldamiseks;
3) otsustab rendiettevõtte asutamise koosoleku kokkukutsumise aja;
4) juhul, kui rendiettevõtte asutamise ettepaneku teeb rendileandja, lasub temal rendilepingu projekti ja rendiettevõtte põhikirja projekti väljatöötamise korraldamise kohustus;
5) üldkoosoleku (volinike koosoleku) otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab vähemalt 2/3 ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse põhitöökohaga töötajate üldarvust (volinikest).

10. Riikliku ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse töötajate poolt esitatud rendiettevõtte asutamise taotluse vaatab rendileandja läbi 10 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates ja teatab oma otsusest üldkoosolekul (volinike koosolekul) valitud töötajate esindajatele.
Rendiettevõtte asutamine munitsipaalomandi rentimise teel

11. Rendiettevõtte asutamisel munitsipaalettevõtte vara või tema allüksuse vara rentimise teel antakse munitsipaalettevõtte vara või tema allüksuse vara rendile selle munitsipaalettevõtte või tema allüksuse töötajate endi taotlusel või rendileandja ettepanekul.

12. Rendiettevõtte asutamisel munitsipaalettevõtte vara või tema allüksuse vara rentimise teel on rendileandjaks vastav kohalik omavalitsusorgan.
Rendiettevõtte asutamisel munitsipaalettevõtte allüksuse vara rentimise teel võib rendileandjaks olla munitsipaalettevõte, kui see on ette nähtud Eesti Vabariigi seaduses, lepingus või munitsipaalettevõtte asutamise dokumentides.

13. Rendiettevõtte asutamisel munitsipaalettevõtte või tema allüksuse vara rentimise teel juhindutakse käesoleva põhimääruse punktides 9 ja 10 sätestatust.
Rendiettevõtte asutamine kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni või liikumise või teiste juriidiliste isikute omandi rentimise teel

14. Rendiettevõtte asutamisel kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni või liikumise või teiste juriidiliste isikute omandiks oleva ettevõtte vara või tema allüksuste vara rentimise teel antakse nimetatud ettevõtte vara või tema allüksuse vara rendile nimetatud ettevõtte või tema allüksuse töötajatele nende endi taotlusel või rendileandja ettepanekul.

15. Rendiettevõtte asutamisel kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni või liikumise või teiste juriidiliste isikute omandiks oleva ettevõtte vara või tema allüksuse vara rentimise teel on rendileandjaks ettevõtte omanik. Rendiettevõtte asutamisel nimetatud ettevõtte allüksuse vara rentimise teel võib rendileandjaks olla ettevõte, kui see on ette nähtud Eesti Vabariigi seaduses, lepingus või nimetatud ettevõtte asutamise dokumentides.

16. Rendiettevõtte asutamisel kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni või liikumise või teiste juriidiliste isikute omandiks oleva ettevõtte või tema allüksuse vara rentimise teel juhindutakse käesoleva põhimääruse punktides 9 ja 10 sätestatust.

17. Rendiettevõtte asutamise dokumentideks on tema põhikiri, rendileping ja asutamise luba.

18. Rendiettevõtte põhikiri võetakse vastu rendiettevõtte asutamise koosolekul. Põhikirjas peab olema sätestatud rendiettevõtte nimetus, asukoht, tegevuse eesmärgid ja rendiobjektid, tegevusalad, rendiettevõtte liikmeks astumise ja sealt lahkumise kord (sealhulgas väljaheitmise alused ja kord), liikmete õigused ja kohustused, töötasustamise süsteemid ja vormid, töösisekorra kehtestamise alused, puhkuste ja puhkepäevade andmise kord, varaliste vahendite moodustamise ja jaotamise kord, rendiettevõtte juhtimis- ja kontrollorganid ning nende pädevus, rendiettevõtte reorganiseerimise ja likvideerimise alused ja kord. Põhikiri võib sisaldada ka muid sätteid, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi normatiivaktidega.

19. Rendileping sõlmitakse rendileandja ning rendiettevõtte asutamise koosolekul valitud ja selleks volitatud rendiettevõtte juhtorgani liikmete vahel.

20. Ettevõtte vara rendileandmisel on võrdsete näitajate korral rendilepingu sõlmimise eesõigus sama ettevõtte töötajatel, olenemata sellest, kas asutatakse rendiettevõte või mitte. Riikliku ettevõtte vara või tema struktuuri- või allüksuse vara rendileandmisel on rendilepingu sõlmimise eesõigus rendiettevõtet asutada soovivatel sama ettevõtte töötajatel teiste töötajate ees. Riikliku ettevõtte vara või tema struktuuri- või allüksuse vara rendileandmine oma töötajatele ilma rendiettevõtet asutamata või ettevõtte töötajaks mitteolevatele isikutele, mis toob kaasa ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse likvideerimise või reorganiseerimise, võib toimuda alles pärast seda, kui ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse töötajate üldkoosolek (volinike koosolek) ei ole ühe kuu jooksul pärast rendileandja ettepanekut rendiettevõtte asutamise kohta seda aktsepteerinud või on vastu võtnud keelduva otsuse.

21. Põhimääruse punkti 9 alapunktis 2 nimetatud töötajate esindajad või rendileandja peavad tagama ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse töötajatele või rendileandjale võimaluse tutvuda väljatöötatud rendilepingu projekti ja rendiettevõtte põhikirja projektiga vähemalt 20 päeva enne asutamiskoosolekut.
Rendiettevõtte asutamise koosoleku kokkukutsumise aeg määratakse kindlaks vastavalt põhimääruse punkti 9 alapunktile 3.
Rendiettevõtte asutamise koosolek:
1) võtab vastu rendiettevõtte põhikirja;
2) otsustab rendilepingu sõlmimise;
3) valib rendiettevõtte juht- ja kontrollorganid;
4) võtab vastu otsused teistes käesolevast põhimäärusest ja rendiettevõtte põhikirjast tulenevates küsimustes.

Asutamiskoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab vähemalt 2/3 rendiettevõtte asutajaliikmetest.

22. Rendiettevõte loetakse asutatuks ja ta omandab juriidilise isiku staatuse pärast tema registreerimist ettevõtteseaduses ettenähtud korras.

23. Rendiettevõte on selle ettevõtte õigusjärglane, kelle vara rentimise teel ta on asutatud. Rendiettevõttele üleminevad õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse rendilepingus.
Rendileandja võib rendilepingus sätestatud korras ja ulatuses võtta endale osaliselt või täielikult eespool nimetatud õigusi, kohustusi ja vastutust.
Enne rendiettevõtte asutamist tekkinud kohustuste eest vastutab oma varaga rendileandja, kui rendilepingus ei ole ette nähtud teisiti.
Ettevõtte struktuuri- või allüksuse vara rentimise teel asutatud rendiettevõttele üleminevad õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse rendilepingus.

III. Liikmeksolek ja töösuhted rendiettevõttes

24. Rendiettevõtte liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigis alaliselt elav vähemalt 16-aasta vanune kodanik, kes soovib ja suudab osa võtta rendiettevõtte tööst. Rendiettevõtte liikmeksoleku tingimuseks on rendiettevõttes töötamine. Rendiettevõte on tema liikme põhitöökohaks, kui rendiettevõtte põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

25. Rendiettevõtte liikmeksolekul põhinevaid suhteid reguleeritakse käesoleva põhimääruse, rendiettevõtte põhikirja ja ettevõttesiseste aktidega.

26. Isikud, kes ei ole rendiettevõttega liikmesuhetes, võivad rendiettevõttes töötada töölepingu alusel. Töösuhteid nendega reguleeritakse Eesti Vabariigis kehtiva tööseadusandluse alusel.

27. Rendiettevõtte asutajaliikmeteks on kõik käesoleva põhimääruse punktides 7, 11 ja 14 märgitud ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse põhitöökohaga töötajad, kes hääletasid ettevõtte või tema allüksuse töötajate üldkoosolekul (volinike koosolekul) rendiettevõtte asutamise otsuse poolt ja avaldasid soovi astuda rendiettevõtte liikmeks, esitades üldkoosolekul (volinike koosolekul) vastava avalduse.

Kõik nimetatud isikud loetakse rendiettevõtte asutajaliikmeteks, mille kohta koostatakse käesoleva põhimääruse punktis 9 märgitud üldkoosolekul (volinike koosolekul) vastav protokoll.
Põhitöökohaga töötajad, kes ei viibinud üldkoosolekul (volinike koosolekul) või ei esitanud seal avaldust ning kes soovivad astuda rendiettevõtte liikmeks, peavad esitama vastava avalduse asutamiskoosolekule. Nimetatud avalduse esitanud põhitöökohaga töötajad loetakse rendiettevõtte asutajaliikmeteks, mille kohta asutamiskoosolekul koostatakse vastav protokoll.

28. Ettevõtte või tema allüksuse põhitöökohaga töötajatel, kes ei avaldanud soovi astuda asutatava rendiettevõtte liikmeks üldkoosolekul (volinike koosolekul), kus otsustati rendiettevõtte asutamise küsimus, ega esitanud vastavat avaldust ka asutamiskoosolekule, on õigus saada asutajaliikmeks, kui nad esitavad avalduse ühe kuu jooksul pärast asutamiskoosolekut. Nimetatud tähtaja möödumisel võib põhitöökohaga töötaja taotleda enda vastuvõtmist rendiettevõtte liikmeks käesoleva põhimääruse punktis 29 sätestatud korras.

29. Rendiettevõtte uute liikmete vastuvõtmine toimub rendiettevõtte põhikirjas ettenähtud korras. Nimetatud korras toimub ka ettevõttes või tema struktuuri- või allüksuses põhitöökohaga mittetöötavate töötajate vastuvõtmine rendiettevõtte liikmeks.

30. Käesoleva põhimääruse punktides 27 ja 28 märgitud rendiettevõtte asutajaliikmetega lõpetatakse senine tööleping tööseadusandluses ettenähtud korras. Põhitöökohaga töötajatel, kes ei soovi astuda rendiettevõtte liikmeks, on eesõigus asuda tööle rendiettevõttes töölepingu alusel, rendiettevõtte asutamisel ettevõtte struktuuri- või allüksusest jätkata aga tööd ka töölepingu alusel selle ettevõtte mõnes teises struktuuri- või allüksuses, juhul kui ei ole põhjust töölepingu lõpetamiseks töötajate arvu või koosseisude koondamise tõttu või muul tööseadusandluses ettenähtud alusel.

31. Rendiettevõtte liikme võib rendiettevõtte liikmeskonnast välja arvata või välja heita rendiettevõtte põhikirjas ettenähtud alustel ja korras. Väljaarvamise (välja arvatud juhul, mil väljaarvamine on toimunud rendiettevõtte liikme algatusel) ja väljaheitmise otsusega mittenõustumise korral võib rendiettevõtte liige pöörduda kohtusse rendiettevõtte põhikirjas ja Eesti Vabariigi normatiivaktides ettenähtud korras.

IV. Rendiettevõtte juhtimine

32. Rendiettevõtte kõrgeimaks juhtorganiks on tema liikmete üldkoosolek (volinike koosolek), kes ainupädevana:
1) teeb rendiettevõtte põhikirjas muudatusi ja täiendusi ning võtab vastu uue põhikirja;
2) valib rendiettevõtte nõukogu ja selle esimehe, juhatuse ja selle esimehe ning revisjonikomisjoni (revidendi), kuulab ära nende tegevuse aruanded, määrab kindlaks nõukogu, juhatuse ja revisjonikomisjoni pädevuse ja nende volituste tähtajad;
3) kinnitab rendiettevõtte juhataja (direktori) töölevõtmise, töökohalt vabastamise ja vallandamise;
4) kinnitab rendiettevõtte arengukavad ja otsustab majandustegevuse põhiküsimused (kulude katmine, tulude jaotamine jms.);
5) kinnitab töösisekorra eeskirjad ja töötasustamise tingimused;
6) otsustab rendiettevõtte tegevuse lõpetamise küsimused.

Rendiettevõtte üldkoosolek (volinike koosolek) võib võtta vastu otsuseid ka muudes rendiettevõtte tegevust puudutavates küsimustes, samuti võib põhikirjas lisaks käesolevas põhimääruses kehtestatule anda üldkoosoleku ainupädevusse ka muude küsimuste otsustamise.

33. Juhatus kutsub rendiettevõtte liikmete üldkoosoleku (volinike koosoleku) korraliselt kokku vähemalt kaks korda aastas. Erakorraliselt kutsutakse üldkoosolek kokku rendiettevõtte nõukogu või juhatuse otsusel või siis, kui seda nõuab vähemalt 1/3 rendiettevõtte liikmetest või revisjonikomisjon.

34. Rendiettevõtte nõukogu võidakse valida nendes rendiettevõtetes, kus on üle 100 rendiettevõtte liikme. Nõukogu pädevusse võidakse anda kõigi nende rendiettevõtte tegevust puudutavate küsimuste otsustamine, mis ei ole üldkoosoleku ainupädevuses. Nõukogu pädevus ja töökorraldus määratakse kindlaks nõukogu põhimääruses või rendiettevõtte põhikirjas. Rendiettevõtte nõukogu valitakse rendiettevõtte liikmete hulgast.

35. Rendiettevõtte juhatuse pädevus ja töökorraldus määratakse kindlaks juhatuse põhimääruses või rendiettevõtte põhikirjas. Juhatus võib vastu võtta otsuseid kõigis rendiettevõtte tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku (volinike koosoleku) ainupädevuses või mis ei ole selle rendiettevõtte nõukogu pädevuses. Juhatus valitakse rendiettevõtte liikmete hulgast.
Rendiettevõtte juhatus esitab korralisele üldkoosolekule (volinike koosolekule) rendiettevõtte aastaaruande. Oma tegevuse aruande esitab juhatus üldkoosolekule (volinike koosolekule) rendiettevõtte põhikirjas sätestatud korras ja tähtaegadel.
Rendiettevõtte aastaaruanne peab olema kontrollitud ja kinnitatud revisjonikomisjoni (revidendi) poolt, aastabilanss aga audiitori poolt.

36. Rendiettevõtte juhataja (direktori) kinnitab üldkoosolek (volinike koosolek) juhatuse ettepanekul. Rendiettevõtte juhataja (direktor) võib olla ühtlasi juhatuse esimees või selle liige. Juhataja (direktor) ei pea olema rendiettevõtte liige. Rendiettevõtte juhataja (direktori) õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tema ametijuhendis, mille kinnitab rendiettevõtte juhatus.

37. Rendiettevõttesiseseks kontrollorganiks on revisjonikomisjon või revident (kui rendiettevõtte liikmeid on alla 20).
Revisjonikomisjon (revident) on aruandekohustuslik ainult üldkoosoleku (volinike koosoleku) ees ning tal on õigus igal ajal kontrollida ettevõtte finants- ja majandustegevust. Revisjonikomisjon (revident) esitab üks kord aastas korralisele üldkoosolekule (volinike koosolekule) revisjoniaruande, oma tegevuse aruande esitab revisjonikomisjon (revident) üldkoosolekule (volinike koosolekule) rendiettevõtte põhikirjas sätestatud korras ja tähtaegadel.

V. Rendiettevõtte omand, majandustegevus ja rent

38. Vastavalt Eesti Vabariigi omandiseadusele on rendiettevõtte poolt rendilevõetud vara kasutamisel saadud või valmistatud viljad, toodang ja tulu, samuti saadud tulu eest omandatud vara rendiettevõtte omand, kui seaduses või rendilepingus ei ole ette nähtud teisiti. Selle ning muul viisil omandatud vara suhtes on rendiettevõttel kõik omanikuõigused. Lisaks rendilevõetud ning rendiettevõtte enda omandiks olevale varale võib tema tiitlipärases valduses olla ka muud vara.

39. Rendiettevõte korraldab oma majandustegevust iseseisvalt. Tal on õigus anda allrendile või ajutiseks tasuta kasutamiseks üksikuid rendiobjekte rendilepingus kindlaksmääratud korras ja tingimustel.

40. Rendiettevõttel on õigus rendilepingus ettenähtud tingimustel rekonstrueerida, laiendada ja seadmestada ümber rendiobjekte ning teha neile täiendavaid kapitaalmahutusi.

41. Rendiettevõte vastutab oma kohustiste eest tema omandiks oleva varaga.

42. Rendiettevõte peab oma tegevuse tulemuste arvestust ning koostab ja esitab raamatupidamis- ja statistilist aruandlust Eesti Vabariigi normatiivaktides ettenähtud korras.

43. Rendiettevõte käsutab oma tulemit iseseisvalt vastavalt Eesti Vabariigi normatiivaktidele, rendiettevõtte põhikirjale ja rendilepingule.

44. Rendi suurus kas fikseeritakse rendilepingus absoluutsummas aastate kaupa või lisatakse lepingule rendi arvutamise metoodika või määratakse kindlaks muul viisil. Rendi kindlaksmääramisel tuleb arvestada vajadusega hüvitada rendileandjale vara rentimise tõttu saamata jäänud kasum, renditud vara väärtuse vähenemine seoses kulumisega ning rendiettevõttele osutatud teenuste maksumus rendilepingus ettenähtud suuruses.

45. Rendiettevõte maksustatakse Eesti Vabariigi normatiivaktides ettenähtud korras.

VI. Rendiettevõtte liikmete osalusfond

46. Rendiettevõtte liikmete huvi suurendamiseks uute tootmisfondide moodustamise vastu võidakse rendiettevõtte põhikirjas ette näha omavahenditest moodustatud tootmispõhifondide iga-aastase juurdekasvu teatud osa kandmine eriarvele - rendiettevõtte liikmete osalusfondi. Selle fondi vahendid jaotatakse rendiettevõtte liikmete vahel ja kantakse nende isiklikule kontole rendiettevõtte liikmete üldkoosoleku (volinike koosoleku) poolt ettenähtud suuruses ja korras. Nendele vahenditele arvutatakse igal aastal isemajandamistulust protsente rendiettevõtte üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud suuruses.

47. Osalusfondi moodustamise, kasutamise ja käsutamise kord määratakse kindlaks rendiettevõtte põhikirjas.

48. Rendiettevõtte liikme lahkumisel rendiettevõtte liikmeskonnast võidakse talle tema osalusfondi osa välja maksta või säilitada see koos tulu saamise õigusega vastavalt rendiettevõtte põhikirjas ettenähtud korrale. Osalusfondi osa ning sellelt tulu saamise õigus tuleb säilitada rendiettevõtte liikme soovil ka siis, kui ta jääb pensionile.

49. Rendiettevõtte liikme surma korral on pärijal õigus surnud liikme osale osalusfondis.

VII. Rendiettevõtte tegevuse lõpetamine

50. Rendiettevõtte tegevus lõpetatakse tema likvideerimise või reorganiseerimise teel, mis toimub seaduses, rendiettevõtte põhikirjas ja rendilepingus ettenähtud alustel ja korras.

51. Rendiettevõtte likvideerimisel:
1) tagastatakse renditud vara rendileandjale;
2) täidetakse kohustused eelarve, panga ja teiste kreeditoride ees;
3) makstakse välja osalusfondi vahendid;
4) rendiettevõttele omandina kuuluva vara saatus otsustatakse rendiettevõtte liikmete üldkoosoleku (volinike koosoleku) otsusega.

52. Rendiettevõtte reorganiseerimine tähendab tema tegevuse ümberkorraldamist ühendamise, liitmise, jagamise, eraldamise või ümberkujundamise teel koos vara ja asjaajamise üleandmisega ühele või mitmele õigusjärglasele.


* Käesolevas põhimääruses käsitletakse riikliku ettevõttena ka riigiettevõtet Eesti Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a. määruses nr. 140 (Riigi Teataja 1990, nr 3, art 48) ettenähtud tähenduses.

KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
21. jaanuari 1991. a. määrusega nr. 17

Renditöövõtu põhimäärus

I. Üldsätted

1. Renditöövõtt on ettevõttesiseste majandussuhete korraldamise vorm, millega luuakse renditöövõtulepingul põhinevad ettevõttesisesed rendisuhted ettevõtte kui rendileandja ja temaga töö- või liikmesuhetes oleva ühe või mitme isiku kui rentniku vahel. Juhul, kui rentnikuks on rendileandjaga töö- või liikmesuhetes olevad kaks või enam isikut, moodustavad nad rendikollektiivi.

2. Renditöövõttu võidakse rakendada kõigis ettevõtetes, samuti asutustes, kes on juriidilised isikud ja muudes organisatsioonides, kui Eesti Vabariigi normatiivaktis ei ole ette nähtud teisiti.

3. Renditöövõtu suhteid rendileandja ja rentniku vahel reguleeritakse Eesti Vabariigi rendiseaduse, käesoleva põhimääruse ja muude Eesti Vabariigi normatiivaktidega ning renditöövõtulepinguga.

II. Rendisuhete loomine

4. Rendisuhted ettevõtte kui rendileandja ja temaga töö- või liikmesuhetes oleva ühe või mitme isiku vahel võidakse luua ettevõttesisese enampakkumise (konkursi) korras.
Võrdsete tingimuste korral on renditöövõtulepingu sõlmimise eesõigus selle allüksuse töötajal (töötajate grupil), kelle vara rendile antakse.

5. Rendikollektiivi liikmete omavahelised suhted sätestatakse kas rendikollektiivi põhimääruses või ühise tegutsemise lepingus.
Rendikollektiivi moodustamiseks on vajalik vähemalt 2/3 rendile antava allüksuse põhikohaga töötaja nõusolek.

6. Rendikollektiiv võtab iseseisvalt vastu oma põhimääruse, milles määratakse kindlaks rentniku tegevuse eesmärk ja tegevusalad, rendikollektiivi liikmeks astumise ja sealt lahkumise alused ja kord (sealhulgas väljaheitmise alused ja kord), liikmete õigused ja kohustused, rendikollektiivi omavalitsuse ja enesekontrolli organid, nende õigused, kohustused ja vastutus, rendikollektiivi tulu jaotamise kord, töösisekorra alused, puhkuste ja puhkepäevade andmise kord, varaliste vahendite moodustamise ja jaotamise ning rendikollektiivi reorganiseerimise ja likvideerimise kord. Põhimäärus võib sisaldada ka muid sätteid, mis reguleerivad rendikollektiivi tegevust.

7. Rendikollektiivi liikmete ühistegevuse lepingus määratakse kindlaks rentnike omavahelised suhted vastavalt käesoleva põhimääruse punktile 6, välja arvatud rendikollektiivi organisatsioonilise korralduse spetsiifikast tulenevad suhted.

8. Renditöövõtuleping on rendilepingu erivorm:
1) millega rentnik võtab endale kohustuse toota ja realiseerida rendileandjale või tema volikirja alusel või iseseisvalt teistele isikutele renditöövõtulepingus ettenähtud toodangut, teha töid ja osutada teenuseid;
2) millises nähakse ette: renditud vara koosseis ja maksumus, rentniku kohustused valmistatava toodangu (tehtavate tööde, osutatavate teenuste) nomenklatuuri ja mahu osas, rendisuhete kestus, rendi suurus (või selle arvestamise kord), rentniku kohustused ja õigused renditud vara kasutamisel ja toodangu realiseerimisel, poolte vastutus lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, rentnike hulka mittekuuluvate töötajate töötasustamise tingimused; renditöövõtulepingus võidakse ette näha ka poolte õigused ja kohustused tööde ja teenuste hindade kehtestamise osas, ettevõttesiseste arvestushindade suurused või nende kehtestamise metoodika, rentniku lisaõigused, mis on seotud iseseisva arveldusarve avamisega pangas ja majanduslepingute sõlmimisega, samuti muud tingimused, mille osas pooled kokku lepivad ning mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi normatiivaktidega;
3) mille sõlmimine ja muutmine toimub Eesti Vabariigi rendiseaduse alusel.

III. Töö- ja liikmesuhted renditöövõtu korral

9. Renditöövõtu korral säilivad rendileandja ja rentnike vahelised töö- või liikmesuhted. Peale käesoleva põhimääruse reguleeritakse neid Eesti Vabariigi tööseadusandluse ning vastavat liikmeksolekut reguleerivate normatiivaktidega, arvestades käesolevast põhimäärusest tulenevaid erisusi.

10. Rentniku suhtes ei kehti ettevõtte töötasustamiskord.

11. Rentniku tööaja arvestuse aluseks võetakse normatiivne kalendaarne tööaeg, kui renditöövõtulepingus ei ole ette nähtud teisiti.

12. Uute liikmete vastuvõtmine rendikollektiivi toimub rendileandja nõusolekul (tema ja rentniku vaheliste töö- ja liikmesuhete alusel). Rendikollektiivi liikmeskonnast lahkumine ei ole rentniku ja rendileandja töö- ja liikmesuhete katkemise iseseisvaks aluseks.

13. Ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni allüksuse vara rendileandmine ei lõpeta töösuhteid nende töötajatega, kes ei hakka rentnikeks.

14. Rentnik koostab iseseisvalt oma tootmisprogrammid (tööde teostamise või teenuste osutamise plaanid), arvestades seejuures renditöövõtulepingus endale võetud kohustusi, kehtestab rentniku töötasustamise vormid ja süsteemid, tööaja režiimi, võtab vastu otsuse tööaja summaarse arvestuse kohta, kehtestab puhkepäevade ja puhkuste andmise korra, tagades seejuures vajaliku kooskõlastatud tegevuse ettevõtte teiste allüksustega.

15. Rendileandja võib anda rentnikule kommertskrediiti või tagastamatut finantsabi.

16. Rendileandja maksab makse ja teeb muid arveldusi panga ja kõrgemalseisva organisatsiooniga vastavalt kehtestatud korrale, kui renditöövõtulepingus ei ole neid kohustusi pandud rentnikule.

17. Rendileandja tagab rentniku materiaal-tehnilise varustamise renditöövõtulepingus ettenähtud toodangu valmistamiseks (tööde teostamiseks, teenuste osutamiseks) vajalikus mahus, rendileantud vara remondi ja uuendamise, rentniku tehnilise, tehnoloogilise, informatsioonilise ja õigusalase teenindamise ettevõtte vastavate osakondade, teenistuste ja allüksuste poolt, uute töötajate väljaõppe ning olemasoleva kaadri täienduskoolituse ettevõttes kehtestatud korras.

18. Rendileandja määrab kindlaks ühtse tehnikapoliitika, töötab välja perspektiivsed tootmisprogrammid ja uued tooteliigid ja tagab ohutud töötingimused rendileantud allüksustes.

19. Rentnik peab oma majandustegevuse esmasarvestust ning esitab rendileandjale aruandeid rendileandja poolt kehtestatud korras.

20. Rendileandja peab arvestust rentniku tulude ja kulude kohta selleks ettevõtte raamatupidamises rentnikule avatud kontol ja teeb arveldusi rentnikule kuuluvate rahaliste vahenditega vastavalt rentniku korraldustele.

21. Rentnikul on õigus kindlustada renditud vara rendileandja nõusolekul ja nimel. Sel juhul ei muudeta loodusõnnetuse või muu kindlustusjuhtumi korral renditasu suurust. Kui renditud vara kindlustab rendileandja, vähendatakse renditasu loodusõnnetuse või muu kindlustusjuhtumi korral rendileandjale makstud kindlustushüvise võrra.

22. Rentnikule võidakse anda renditöövõtulepingus õigus sõlmida oma kulul rendileandja nimel töövõtulepinguid üksikisikutega.

23. Rendileandja võib anda rentnikule loa iseseisva arveldusarve avamiseks pangas ning anda rentnikule õiguse sõlmida majanduslepinguid rendileandja nimel.

IV. Rent ja rentniku omand renditöövõtu korral

24. Rendilevõetud vara kasutamise eest tasub rentnik rendileandjale renti, mille suurus on kindlaksmääratud renditöövõtulepingus fikseeritud maksetena. Poolte kokkuleppel võidakse see kehtestada ka normatiivsete eraldistena rentniku tulust või muul viisil.

25. Renti võidakse renditöövõtu korral ka mitte kehtestada, kui ettevõtte tuludesse kantav summa saadakse ettevõttes kehtestatud arvestushindade ja toodangu (tööde, teenuste) realiseerimise hindade vahena. 26. Renditöövõtu korral moodustub rentniku omand tema tegevusest saadavast tulust või muudest allikatest ning on rendikollektiivi liikmete ühisomand. Rendikollektiivi liikmed otsustavad selle vara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle kas rendikollektiivi põhimääruses või ühistegevuse lepingus ettenähtud korras.

27. Rentnik on toodangu omanik, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

V. Renditöövõtusuhete lõppemine või lõpetamine

28. Renditöövõtusuhted lõpetatakse renditöövõtulepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Eesti Vabariigi rendiseadusega kehtestatud korras.