§ 1. Seaduse ülesanded

(1) Käesoleva seadusega taaskehtestatakse õigusvastaselt võõrandatud maale kuni 1940. aasta 16. juunini kehtinud hind maareformi ajaks.

(2) Õigusvastaselt võõrandatud maale taaskehtestatud hinda kasutatakse maa eest kompensatsiooni maksmisel. Maa tagastamisel, asendamisel, munitsipaliseerimisel, riigi omandusse jätmisel ning maa erastamisel ostueesõigusega vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse (edaspidi maareformi seadus) § 22 2. lõikele kasutatakse käesoleva seaduse § 2 alusel sätestatavat 1940. aasta korrigeeritud hinda.

(3) Kogu maale määratakse maksustamishind, mida kasutatakse maa maksustamisel ja rentimisel ning alghinnana maa erastamisel maareformi seaduse § 22 3. lõikes ette nähtud enampakkumisel.

§ 2. Hindamise objekt

(1) Õigusvastaselt võõrandatud maale, mis kuulub maareformi seaduse alusel tagastamisele, kompenseerimisele, asendamisele, munitsipaliseerimisele või riigi omandusse jätmisele, taaskehtestatakse hind 1940. aastani eksisteerinud kinnistute kaupa. Õigusvastaselt võõrandatud kinnistu maa saab kaks hinda:

1) kuni 1940. aastani kehtinud hind ostu-müügilepingute, maksualuste maade nimekirja või mõne muu dokumendi alusel 1940. aastal kehtinud Eesti kroonides (edaspidi 1940. a. kroon, Ekr.) ning kehtivates Eesti kroonides (edaspidi kroon, kr.) Viimane on ühtlasi maareformi seaduse § 6 2. lõike kohaselt tagastamisele mittekuuluva kinnistu või selle osa kompenseerimise hind ning asendusmaa suuruse arvutamise alus;

2) 1940. aasta korrigeeritud (käesoleva seaduse § 4 2. lõike 2. ja 5. alapunktis nimetatud tegurite muutusi arvestav) hind kroonides kinnistule tervikuna või selle osadele. Selle hinnaga (omandamishind) õigusvastaselt võõrandatud kinnistu või selle osad kas tagastatakse, asendatakse, munitsipaliseeritakse, jäetakse riigi omandusse või erastatakse ostueesõigusega vastavalt maareformi seaduse § 22 2. lõikele.

(2) Maa maksustamishinna saamiseks hinnatakse kogu maa praeguste kinnistute kaupa.

§ 3. Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine

(1) Maa maksumus määratakse enne 1940. aastat eksisteerinud kinnistute kaupa maksualuste maade nimekirjade, ostu-müügilepingute, kinnisturaamatu sissekannete või pangadokumentide alusel. Kui loetletud dokumentides on maa maksumuse kohta erinevad andmed, võetakse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuseks selle suurim arvväärtus.

(2) Maksualuste maade nimekirjas maa kohta toodud puhtakasurublad arvutatakse 1940. a. kroonidesse korrutamise teel 40-ga.

(3) Kui kinnistu maa maksumuse kohta andmed puuduvad, võetakse aluseks sellega piirnevate kinnistute maa keskmine maksumus või nende andmete puudumisel linna (linnaosa) või alevi maa keskmine maksumus 1940-ndal või sellele võimalikult lähedasel aastal.

(4) 1940. a. kroonides määratud maa maksumus arvutatakse ümber kehtivatesse Eesti kroonidesse vahekorras 1 Ekr. = 40 kr.

§ 4. Maa maksustamishinna määramine

(1) Kogu maale määratakse maksustamishind Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Maa maksustamishind diferentseeritakse majanduslikke ja juriidilisi tegureid arvestades.

Majanduslikest teguritest võetakse arvesse:
1) maa asukoht (paiknemine linna keskuse, suuremate linnade, turustuskeskuste, teede jne. suhtes);
2) maa füüsikalised omadused (mulla struktuur, kivisus, kallakus, ehitusgeoloogilised omadused, viljakus jne.);
3) tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur;
4) ümbruskond (maastik, veekogu lähedus jne.);
5) keskkonna seisund (õhu ja vee kvaliteet, müra jne.).

Juriidilistest teguritest võetakse arvesse kasutusõiguse (sihtotstarbe, muinsuskaitse, looduskaitse jne.) piirangud.

(3) Maa hinnatakse riikliku maakatastri andmete alusel. Juhul kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud tegurite mõju määramiseks vajalikud hindamisandmed puuduvad, kasutatakse andmeid riiklikest registritest või ekspertide hinnanguid.

(4) Maa hinnatakse kroonides ilma päraldiste ja riigile kuuluvate loodusvarade väärtuseta. Maakasutaja kulul tehtud maa kvaliteedi tõstmine ei lähe maa maksustamishinda esimese viie aasta jooksul. Maa maksustamishinda korrigeeritakse keskmiselt kord viie aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal võib hinda korrigeerida kord aastas. Maa hindamise andmed on avalikud. Maa maksustamishinna määramise kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 5. Maakapitali kasviku jaotus

(1) Maa võõrandamisel omandamishinnast kallimalt jaotatakse maakapitali kasvik (võõrandamishinna ja omandamishinna vahe) maa omaniku, riigieelarve, esmatasandi kohaliku omavalitsuse eelarve ja Eesti Panga vahel järgmiselt:

1) maa omanikud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud, saavad maakapitali kasvikust maa võõrandamisel
    – kuni 4 aastat pärast omandamist – 0%;
    – 4 kuni 6 aastat pärast omandamist – 20%;
    – 6 kuni 8 aastat pärast omandamist – 40%;
    – 8 või enam aastat pärast omandamist – 50%.

Omaniku poolt maa kvaliteedi tõstmiseks ning müügiks tehtud kulud arvatakse maakapitali kasvikust maha;

2) ülejäänud osa maakapitali kasvikust jaguneb järgmiselt: riigieelarvesse 30%, esmatasandi kohaliku omavalitsuse eelarvesse 30% ning Eesti Pangale pikaajalise laenu ressursi moodustamiseks 40%.

(2) Maakapitali kasvikut ei määrata ning omandamishind ei muutu, kui maa võõrandatakse omaniku alanejatele sugulastele, õdedele, vendadele ja nende alanejatele sugulastele, ning pärandamisel.

(3) Riigi- ja munitsipaalmaade müügi korral jaguneb maakapitali kasvik peale maa kvaliteedi tõstmiseks ning müügiks tehtud kulude mahaarvamist riigieelarve, kohaliku eelarve ja Eesti Panga vahel järgmiselt: omanikule 40%, ülejäänutele võrdselt.

§ 6. Maa ostu eelisõigus

(1) Maa võõrandamise korral on riigil või kohalikul omavalitsusel Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti kaudu kahe kuu jooksul ostu eelisõigus.

(2) Riik või kohalik omavalitsus võib müügi korral maa omandada poolte kokkuleppe tingimustel, kinkimise korral seadusliku hindamise alusel määratud hinnaga.

(3) Ostu eelisõigust ei või kasutada, kui maa võõrandatakse omaniku alanejatele sugulastele, õdedele, vendadele ja nende alanejatele sugulastele, ning pärandamisel.

§ 7. Maa hindamine välismaalastele rentimisel enampakkumise korras

(1) Maa rentimisel enampakkumise korras välisriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele, kodakondsuseta isikutele ning nende kapitali osalusel põhinevatele juriidilistele isikutele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele (välismaalastele) ei kohaldata käesoleva seaduse paragrahve 1 kuni 6.

(2) Välismaalastele renditava maa maksustamishind arvutatakse rendist lähtudes, kusjuures see hind ei või olla väiksem käesoleva seaduse § 4 1. lõikes nimetatud hinnast.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõike sätteid ei kohaldata Eesti Vabariigis alaliselt elava välismaalasest omaniku elamu, suvila ja aiamaja juurde kuuluva maa rentimisel ning välismaalasest alalisele elanikule aiamaa rentimisel.

(4) Rent laekub maa omanikule.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.