Kinnitada juurdelisatud "Tööotsija töötuks tunnistamise ning töötu abiraha määramise ja maksmise ajutine juhend" ning kehtestada see 1. aprillist 1991. a.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE

Tallinn, Toompea, 28. märtsist 1991. a. nr. 64

Tööotsija töötuks tunnistamise ning töötu abiraha määramise ja maksmise ajutine juhend

I. Üldsätted

1. Käesolev ajutine juhend määrab kindlaks tööga hõivamata tööotsija (edaspidi - tööotsija) töötuks tunnistamise ning talle töötu abiraha määramise ja maksmise korra ja tingimused.

2. Tööotsijate registreerimist, nende töötuks tunnistamist, töötu abiraha määramist ja väljamaksedokumentide vormistamist teostavad elukohajärgsed tööhõivetalitused, nende puudumise korral aga maakondade ja vabariiklike linnade omavalitsuste täitevorganid (edaspidi - kohaliku omavalitsuse täitevorganid).

3. Tööga hõivamata on isikud, kes ei tööta:
- töölepingu alusel;
- palgatööd mittekasutavate väikeettevõtjatena, individuaaltöötajatena, vabakutselistena;
- liikmelisuse alusel;
- valitavatel ja määratavatel ametikohtadel ega ole hõivatud tööhõivega võrdsustatud tegevusega.

4. Tööhõivega võrdsustatud tegevuseks loetakse:
- töötamist töövõtulepingu alusel;
- õppimist õppeasutuse päevases õppevormis;
- kuni 14 aastaste laste kasvatamist *;
- krooniliste haigete, invaliidide ja üle 80 aasta vanuste isikute eest hoolitsemist ametlikult vormistatud hooldajana;
- viibimist ravi- ja kinnipidamisasutuses;
- teenimist sõjaväes või tööteenistuses;
- I ja II invaliidsusgruppi omavate isikute ajutist mittehõivatust.

II. Töö vahendamine tööotsijatele

5. Tööotsija on tööd teha sooviv ja selleks võimeline füüsiline isik, kes on pöördunud elukohajärgsesse tööhõivetalitusse sooviga asuda tööle või täiendus- või ümberõppele.

6. Isiku registreerimiseks tööotsijaks tuleb tal tööhõivetalitusele esitada pass, tööraamat, eriala ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning dokumendid, mis tõendavad tööotsija hõivatust tööga või tööhõivega võrdsustatud tegevusega viimase 12 kuu jooksul (tegevusluba, lepingud, lapse sünnitunnistus jms.).

7. Tööhõivetalitus või kohaliku omavalitsuse poolt selleks volitatud töötaja registreerib esitatud dokumentide alusel isiku tööotsijaks ja avab tema juuresolekul isikuarvestuskaardi (vorm nr. 1).

8. Tööhõivetalituse kohustuseks on informeerida tööotsijat ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides olemasolevatest vabadest töökohtadest, mis võiksid talle sobida ning oleksid vastavuses tema eriala, kvalifikatsiooni ja tervisliku seisundiga. Seejärel informeeritakse tööotsijat täiendus- või ümberõppe võimalustest.

9. Tööotsijal on õigus ise vabalt valida talle pakutavate seast endale sobivam töökoht. Seejuures on tööhõivetalitlusel õigus tööotsija nõusolekul pakkuda talle kõiki vabu töökohti.

10. Sobiva töökoha leidmise korral antakse tööotsijale saatekiri (vorm nr.2) tööandja juurde või suunatakse ta täiendus- või ümberõppele Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 27.-28. veebruari 1991. a. ühismäärusega nr.2/8 kinnitatud korras. Selle kohta tehakse tööotsija isikuarvestuskaardile märge ning võetakse talt allkiri.

11. Mitme sobiva vaba töökoha olemasolu korral ja teiste kandidaatide puudumisel võib tööhõivetalitus ühele tööotsijale välja anda korraga rohkem kui ühe saatekirja.

12. Kui sarnast ja võrdväärset tööd taotlevad mitu isikut, peab tööhõivetalitus tööotsijate järjekorda. Järjekorra moodustamise põhimõtted ja korra kinnitab kohaliku omavalitsuse täitevorgan.

13. Tööotsija töölevõtmisel teeb tööandja saatekirjale vastava märke ning tagastab saatekirja tööhõivetalitusele hiljemalt 5 päeva jooksul. Tööhõivetalitus teeb vastava märke tööotsija isikuarvestuskaardile.

14. Kui tööandja keeldub tööotsijat tööle võtmast, võib ta äraütlemise põhjuse märkida saatekirjale, mis tuleb tagastada tööhõivetalitusele hiljemalt 5 päeva jooksul.
Tööhõivetalitus teeb vastava märke isikuarvestuskaardile ning jätkab tööotsijale sobiva töö otsimist.

15. Tööotsija peab ise kaasa aitama endale sobiva töö otsimisele, sealhulgas on ta kohustatud vähemalt iga 15 kalendripäeva järel pöörduma tööhõivetalitusse informatsiooni saamiseks. Kõik need pöördumised kantakse isikuarvestuskaardile.

III. Töö vahendamine töötutele

16. Kui elukohajärgne tööhõivetalitus ei ole 30 kalendripäeva jooksul suutnud leida tööotsijale sobivat töökohta või täiendus- või ümberõppe võimalust, tunnistab ta isiku töötuks.

17. Tööotsija töötuks tunnistamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- alaline sissekirjutus Eesti Vabariigis;
- vanus alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioni eani;
- hõivatus tööga või tööhõivega võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 kalendripäeva ulatuses tööotsijaks registreerimise päevale eelnenud 12 kuu jooksul;
- registreeritud tööotsija ei ole 30 kalendripäeva jooksul saanud töö või tööhõivega võrdsustatud tegevuse tulemusel töötasu või tulu tema enda poolt koostatud tuludeklaratsiooni kohaselt;
- tööga või tööhõivega võrdsustatud tegevusega mittehõivatus, välja arvatud kuni 14 aastaste laste kasvatamine.

18. Töötuks tunnistamiseks peab tööotsija veel kord esitama tööhõivetalitusele käesoleva juhendi punktis 6 ettenähtud dokumendid, mis olid vajalikud tema registreerimisel tööotsijaks.

19. Tööotsija töötuks tunnistamine toimub tööhõivetalituses tema juuresolekul ja seisneb vastava märke tegemises olemasolevale isikuarvestuskaardile (vorm nr. 1). Töötuks tunnistamise kohta tõendit välja ei anta.

20. Töötu töölerakendamise järel annab elukohajärgne tööhõivetalitus talle töötu olemise aja kohta välja vastava tõendi (vorm nr. 3), mis esitatakse tööandja kaadriosakonda, kus selle alusel tehakse vastav sissekanne isiku tööraamatusse.

21. Töötuks tunnistatud isik peab ise kaasa aitama endale sobiva töö otsimisele, sealhulgas on ta kohustatud vähemalt iga 15 kalendripäeva järel pöörduma tööhõivetalitusse. Kõik need pöördumised kantakse isikuarvestuskaardile.

22. Sobiva töökoha leidmise korral annab tööhõivetalitus töötule saatekirja tööandja juurde, täiendus- või ümberõppe võimaluse avanedes aga suunab ta õppetööd korraldavasse ettevõttesse või organisatsiooni käesoleva juhendi punktis 10 ettenähtud korras.

23. Töötu töölevõtmisel teeb tööandja saatekirjale vastava märke ning tagastab saatekirja tööhõivetalitusele hiljemalt 5 päeva jooksul. Ka täiendus- või ümberõpet teostav ettevõte või organisatsioon tagastab saatekirja tööhõivetalitusele sama tähtaja jooksul. Tööhõivetalitus teeb vastava märke töötu isikuarvestuskaardile.

24. Kui tööandja keeldub töötut tööle võtmast, võib ta äraütlemise põhjuse märkida saatekirjale, mis tuleb tagastada tööhõivetalitusele hiljemalt 5 päeva jooksul.
Tööhõivetalitus teeb vastava märke isikuarvestuskaardile ning jätkab töötule sobiva töö otsimist.

IV. Töötu abiraha määramine ja maksmine

25. Töötu abiraha on töötule töö otsimise ajal makstav kompensatsioon, mille saamise õigus tekib isikul töötuks tunnistamise päevast alates.

26. Töötu abiraha makstakse iga töötu oldud tööpäeva eest vähemalt iga 15 kalendripäeva järel kuni töötu sotsiaalse seisundi lõppemiseni, kuid mitte üle 180 kalendripäeva järjest. Abiraha arvutamise aluseks on 5-päevane töönädal.
Esmakordne abiraha maksmine peab toimuma hiljemalt 8-ndal päeval pärast isiku töötuks tunnistamist.

27. Töötu abiraha määraks on 80 protsenti ametlikult kehtestatud minimaalpalga määrast, kusjuures abiraha suurus ei tohi olla väiksem ametlikult kehtestatud füsioloogilisest elatusmiinimumist.

28. Töötu abiraha suuruse määramine toimub vastavalt käesoleva ajutise juhendi lisale.

29. Töötu abiraha väljamaksmiseks vormistab tööhõivetalitus abiraha väljamaksmist teostavale asutusele vastava väljamaksedokumendi.

30. Kui töötu ei ilmu tööhõivetalitusse ettenähtud 15 kalendripäeva jooksul, ei vormistata talle vastavat väljamaksedokumenti ning ta kaotab õiguse saada abiraha selle ajavahemiku eest. Kui töötu ei ilmu tööhõivetalitusse ka järgmisel tähtajal, on tööhõivetalituse juhatajal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse täitevorgani poole taotlusega sellelt isikult töötu sotsiaalse seisundi ja töötu abiraha saamise õiguse äravõtmise kohta.
Kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse põhjal kantakse vastav märge isikuarvestuskaardile ning isik kaotab õiguse saada töötu abiraha.

31. Töötu abiraha määramine ja maksmine töötu sotsiaalse seisundi kaotanud isikutele lõpetatakse järgmistel juhtudel:
- 180 kalendripäeva möödumisel abiraha maksmise algusest;
- töölerakendamisel;
- täiendus- ja ümberõppele asumisel;
- korduval mitteilmumisel tööhõivetalitusse (vt. käesoleva juhendi punktid 21 ja 30);

32. Töötu sotsiaalse seisundi kaotanud isik võib end uuesti registreerida tööotsijana.

V. Lahkhelide lahendamine

33. Tekkinud lahkhelisid ja vaidlusi tööotsijate, töötute ning tööandjate ja tööhõivetalituste vahel lahendavad kohaliku omavalitsuse täitevorganid ning kohtud vastavalt oma pädevusele ning seadusandluses ettenähtud korras.


* Kuni 14 aastaste laste kasvatamine ei võta isikult õigust registreerida end tööotsijana.

Lisa
"Tööotsija töötuks tunnistamise ning
töötu abiraha määramise ja maksmise
korra juhendi" juurde

Töötu abiraha arvutamine

1. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 1990. a. määrusele nr. 257 on palga alammääraks 135 rubla kuus.

2. Töötu abiraha moodustab 80 protsenti minimaalpalga määrast.

3. Töötu abiraha on seega 135x0,80=108 rubla kuus.

4. Kuna abiraha makstakse töötu oldud tööpäevade eest, siis töötu abiraha päevamäär on igas kuus erinev.

1991. aastal kujuneb töötu abiraha päevamäär järgmiseks:

mai	22 tööpäeva	päevaraha	määr	108:22= 4 rubla 91 kop.
juuni	19 tööpäeva	päevaraha	määr	108:19= 5 rubla 68 kop.
juuli	23 tööpäeva	päevaraha	määr	108:23=4 rubla 70 kop.
august	22 tööpäeva	päevaraha	määr	108:22= 4 rubla 91 kop.
september	21 tööpäeva	päevaraha	määr	108:21= 5 rubla 14 kop.
oktoober	23 tööpäeva	päevaraha	määr	108:23= 4 rubla 70 kop.
november	21 tööpäeva	päevaraha	määr	108:21= 5 rubla 14 kop.
detsember	20 tööpäeva	päevaraha	määr	108:20= 5 rubla 40 kop.

5. Töötu abiraha määramine:

Näide nr. 1. Isik oli töötu 17. maist kuni 24. maini 1991. a., kokku 8 kalendripäeva. Selles ajavahemikus on 6 tööpäeva. Abiraha päevamäär on mais 4 rubla 91 kop. Seega arvutatakse sellele isikule töötu abiraha 6 päeva eest 29 rubla 46 kop.

Näide nr. 2. Isik oli töötu 27. maist kuni 6. juunini 1991. a., kokku 11 kalendripäeva. Tööpäevi on selles ajavahemikus 9, sealhulgas mais 5 päeva ja juunis 4 päeva. Abiraha päevamäär on mais 4 rubla 91 kop. ja juunis 5 rubla 68 kop. Seega arvutatakse sellele isikule töötu abiraha 9 päeva eest kokku 47 rubla 27 kop.

6. Arvutatud summa kantakse tööhõivetalituses väljamaksedokumendile ning saadetakse töötu abiraha maksvale asutusele.

7. Minimaalpalga määra muutmisel tuleb ümber arvutada ka vastavad töötu abiraha päevamäärad.