EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Maa munitsipaalomandusse andmise kord».

2. Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 1992. a. korralduse nr. 41-k punkt 3.

Maa munitsipaalomandusse andmise kord

I. Üldsätted

1. Käesolev «Maa munitsipaalomandusse andmise kord» reguleerib riigi omanduses oleva maa tasuta andmist esma- ja teise tasandi omavalitsusüksuste munitsipaalomandusse vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse (edaspidi maareformi seadus) (RT 1991, nr. 34, art. 426) paragrahvile 25 ning sellise maa jätmist munitsipaalomandusse, mida vastavalt maareformi seaduse paragrahvile 28 ei tagastata, asendata ega erastata.

2. Munitsipaalomandusse antud maa seniste kasutajate õigusliku seisundi määramisel juhinduvad kohaliku omavalitsuse organid maareformi seaduse paragrahvidest 32–37.

3. Maa andmine munitsipaalomandusse toimub pärast seda, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on kindlaks määranud riigi omandusse jääva maa.

4. Tulenevalt Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvi 26 lõikest 1 antakse teise tasandi omavalitsusüksuste munitsipaalomandusse ainult nende omandusse antavate hoonete ja rajatiste juurde kuuluv maa.

II. Munitsipaalomandusse jäetava maa kindlaksmääramine

5. Munitsipaalomandusse antavast maast määrab Eesti Vabariigi Valitsus kindlaks munitsipaalomandusse jäetava maa, mida vastavalt maareformi seaduse paragrahvile 28 ei tagastata, asendata ega erastata.

6. Mittetagastatava, mitteasendatava ja mitteerastatava maa kindlaksmääramise aluseks on kohaliku omavalitsuse organite taotlused, mis arvestavad maakorralduse nõudeid.

Taotluste esitajateks on:
1) esmatasandi omavalitsusüksuse omandusse antava maa puhul – vastav volikogu või küla-, alevi- ja linnanõukogu kuni omavalitsusliku staatuse juriidilise tunnustamiseni;
2) teise tasandi omavalitsusüksuse omandusse antava maa puhul – vastav volikogu.

7. Taotlused peavad sisaldama järgmised andmed:
1) kohaliku omavalitsuse organi nimetus;
2) linnades ja alevites taotletava maa asendiplaan mõõdus 1:500–1:5000 ning väljaspool linnade ja alevite piire mõõdus 1:10 000 koos andmetega maa suuruse kohta;
3) õigusvastaselt võõrandatud maa munitsipaalomandusse jätmise põhjendus (näit.arengukava, detailplaan, otsus munitsipaalettevõtte moodustamise kohta).

8. Esmatasandi kohaliku omavalitsuse organ informeerib esitatud taotlustest oma haldusterritooriumi elanikke, pannes taotletava maa asendiplaani avalikuks tutvumiseks välja oma ruumides, kuni Eesti Vabariigi Valitsus on langetanud vastava otsuse.

Maavalitsus ja vabariikliku linna valitsus avaldavad vastavate taotluste koondandmed kohalikus ajakirjanduses.

9. Taotlused esmatasandi omavalitsusüksuse munitsipaalomandusse jäetava maa kohta esitatakse pärast Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt riigi omandusse jääva maa kindlaksmääramist vastava maavalitsuse või vabariikliku linna valitsuse maa-ametile, kes esitab need kahe nädala jooksul koos oma seisukohaga maavalitsusele või vabariikliku linna valitsusele.

Maavalitsus või vabariikliku linna valitsus kogub kokku oma halduspiirkonnast saabunud taotlused ning esitab need kahe nädala jooksul koos oma seisukoha ja ettepanekutega Eesti Maa-ametile. Maavalitsusel ja vabariikliku linna valitsusel ei ole õigust muuta esmatasandi omavalitsuse organite taotlusi.

10. Taotlused vaadatakse Eesti Maa-ametis läbi maakondade ja vabariiklike linnade kaupa huvitatud ministeeriumide ja riiklike ametite esindajate osavõtul.

Eesti Maa-ametil on õigus nõuda taotluse esitajalt täiendavaid andmeid ja selgitusi. Taotluste läbivaatamisele kaasatakse nende kohaliku omavalitsuse organite esindajad, kelle haldusterritooriumi küsimust arutatakse.

11. Eesti Maa-ametil on õigus keelduda maa arvamisest munitsipaalomandusse jäetava maa hulka, kui:
1) taotletav maa või sellel asuvad hooned ja rajatised kuuluvad tagastamisele omandi- ja maareformi õigustatud subjektile;
2) kohaliku kaitse all oleva objekti kaitserežiim ei takista maa tagastamist seadusjärgsele omanikule või tema õigusjärglasele;
3) maa tagastamine ja erastamine ei takista selle sihtotstarbelist kasutamist sotsiaalseteks, kultuurilisteks, puhke- või põllumajanduslikeks vajadusteks;
4) taotlus on põhjendamata.

12. Eesti Maa-amet valmistab kahe nädala jooksul pärast küsimuse läbivaatamist ette ja esitab Eesti Vabariigi Valitsusele otsuseprojekti maa munitsipaalomandusse jätmise kohta, millele on lisatud maa asendiplaan.

III. Maa üleandmine munitsipaalomandusse

13. Maa andmise nende omavalitsusüksuste munitsipaalomandusse, kellel on omavalitsuslik staatus, vormistab Eesti Maa-amet munitsipaalomandusse andmise aktiga (lisa 1) ühe kuu jooksul pärast riigi omandusse jääva maa kindlaksmääramist.

14. Kohaliku omavalitsuse organi poolt kirjutab maa munitsipaalomandusse üleandmise aktile alla volikogu esimees või tema asetäitja.

15. Omandiõigus üleantavale maale hakkab kehtima akti allakirjutamise hetkest.

16. Kuni valla, alevi või linna omavalitsusliku staatuse juriidilise tunnustamiseni antakse maa üle teise tasandi kohaliku omavalitsuse organi ajutisse haldusse. Kohaliku omavalitsuse organi poolt kirjutavad sellekohasele aktile (lisa 2) alla kohaliku nõukogu esimees või tema asetäitja, teise tasandi kohaliku omavalitsuse poolt aga linnapea, maavanem või abilinnapea, abimaavanem.

17. Eesti Maa-ameti poolt kirjutab aktile alla peadirektor või tema asetäitja.

18. Eesti Maa-amet on kohustatud vormistama maa munitsipaalomandusse andmise kahe nädala jooksul valla, alevi või linna taotluse esitamise päevast arvates. Taotlus esitatakse pärast vastava omavalitsusüksuse omavalitsusliku staatuse tunnustamist.

19. Maa munitsipaalomandusse ja ajutisse haldusse andmise aktid registreeritakse Eesti Maa-ameti riiklikes katastridokumentides.

Riigivapi kujutis

Maa munitsipaalomandusse andmise
A K T

Maa ajutisse haldusse andmise
A K T

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.