EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Seoses korteriüüri vastavusse viimisega elamute (eluruumide) korrashoiu tegelike kulutustega, samuti kommunaalteenuste (veevarustus ja kanalisatsioon, elektri- ja soojusenergia, gaas, elanikkonnale realiseeritav ahjukütus, prügivedu) tariifide ja hindade tõusuga ning vajadusega kompenseerida sellest tulenev elukalliduse tõus, Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Väikese sissetulekuga peredele korteriüüri ja kommunaalteenuste tasu osaliseks kompenseerimiseks seada 1. märtsist 1992. a. sisse eluasemetoetus.

2. Eluasemetoetusena kompenseeritakse korteriüür ja kommunaalteenused, kui tasu nende eest ületab 25 protsenti pere sissetulekust.

Kompensatsiooni rakendatakse perede suhtes, kelle kõik tööealised liikmed töötavad või õpivad (sealhulgas pensionärid, invaliidid, kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevad isikud, ametlikult töötuks tunnistatud elanikud ja teised riikliku toetuse saajad).

Sissetulekute kindlaksmääramise aluseks on tulude arvestamise kaart.

Korteriüüri ja kommunaalteenuseid kompenseeritakse normruumi ulatuses, milleks kehtestatakse 18 m² korteri üldpinda pere iga liikme ja lisaks 15 m² perekonna kohta.

Kompenseeritakse järgmisi kommunaalteenuseid:
    külm ja soe vesi ning kanalisatsioon;
    soojusenergia;
    prügivedu;
    elanikele realiseeritav ahjukütus normruumi arvestuses kooskõlas elanikele realiseeritava soojusenergia tariifiga;
    gaas;
    elektrienergia elektripliidiga varustatud korteris arvestusega 45 kWh kuus ühe inimese kohta.

3. Eluasemetoetuse konkreetse suuruse määrab kohaliku omavalitsuse täitevorgan maja omaniku või selle tiitlipärase valdaja poolt esitatud arvestuse alusel. Määratud eluasemetoetus kantakse maja omaniku või selle tiitlipärase valdaja pangaarvele sularahata arvelduse korras.

4. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil näha riigieelarves ette linnade ja maakondade eelarvetesse eluasemetoetusteks tehtavad eraldised.

5. Eesti Vabariigi Ehitusministeeriumil:
1) kehtestada kahe nädala jooksul kompensatsioonide arvestamise ja vastavate sularahata arvelduste tegemise kord;
2) koos Eesti Vabariigi Riikliku Elamuametiga moodustada eluasemetoetuse täiustatud süsteemi väljatöötamiseks põhitööst vabastatud spetsialistidest koosnev töögrupp, kaasates ka teiste ametkondade esindajaid ja väliseksperte, ning esitada 3 kuu jooksul Eesti Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks vastav otsuseprojekt.

6. Linna- ja maavalitsustel:
1) soodustada ja propageerida sularahata arvelduste tegemist korteriüüri ja kommunaalteenuste eest tasumisel;
2) määrata oma haldusterritooriumil kindlaks korteriüüri ja kommunaalteenuste eest tasumise ja eluasemetoetuse andmise kord ning selle rakendamises osalevate asutuste ja organisatsioonide vastastikused kohustused.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.