EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Kooskõlas Kriminaalprotsessi koodeksi paragrahviga 88, Tsiviilprotsessi koodeksi paragrahviga 69 ja Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, nr. 29, art. 396) paragrahviga 351 Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Kriminaal-, tsiviil- ja haldusõiguserikkumise asjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhend».

2. Kehtestada, et käesoleva määruse rakendamise kohta annab selgitusi Justiitsministeerium kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.

3. Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1991. a. määrus nr. 145 ««Tunnistajatele, kannatanutele, tsiviilhagejatele, ekspertidele, spetsialistidele, tõlkidele ja manukatele juurdlus- või eeluurimisorganeisse ning kohtusse kutsumisega seotud kulude tasumise juhendi» kinnitamise kohta» (RT 1991, nr. 27, art. 328).

Kriminaal-, tsiviil- ja haldusõiguserikkumise asjade arutamisest
osavõtjatele kulude tasumise
j u h e n d

1. Käesoleva juhendi kohaselt tasutakse kulud tunnistajatele, kannatanutele, ekspertidele, spetsialistidele, tõlkidele ja manukatele, keda kutsutakse juurdlus- või eeluurimisorganeisse ning kohtusse kriminaalasjades, samuti tunnistajatele, ekspertidele ja tõlkidele tsiviilasjades ning kannatanutele, tunnistaja tele, ekspertidele, spetsialistidele ja tõlkidele haldusõiguserikkumise asjades (edaspidi asja arutamisest osavõtjad).

2. Asja arutamisest osavõtjatele, kellele ei säilitata töökohal töötasu, makstakse seoses nende juurdlus- ja eeluurimisorganitesse ning kohtusse kutsumisega hüvitust iga päeva eest 5 protsenti ülesande täitmise ajal kehtivast miinimumpalgast (täiskroonides).

3. Ekspertidele, spetsialistidele ja tõlkidele makstakse ekspertiisi (arvamuse, tõlke) eest tasu 2,5 kuni 4,5 miinimumtunnitasumäära ulatuses, lähtudes ülesande täitmise ajal kehtivast miinimumpalgast juurdlus- või eeluurimisorgani või ametiisiku otsuse või kohtu määruse alusel. Tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse eksperdi, spetsialisti ja tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust ja töö tegemiseks kulunud aega.

4. Tsiviilasjades tasub pool, kes taotleb isiku kutsumist kohtusse tunnistajaks, kohtu deposiitarvele iga teisest asulast kutsutava tunnistaja kohta täiskroonides summa, mis vastab 15 protsendile ja samast asulast kutsutava tunnistaja kohta summa, mis vastab 5 protsendile taotluse esitamise ajal kehtivast miinimumpalgast, esitades kohtusse sellekohase kviitungi.

5. Asja arutamisest osavõtjatele, keda kutsutakse nende elukohast teises asulas asuvasse juurdlus- või eeluurimisorganisse või kohtusse, hüvitatakse sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha Eesti Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 1992. a. määruse nr. 57 «Ametialaste lähetuste korra kohta» punkti 5 alapunktides 1, 6, 7 ja 9 ettenähtud tariifide järgi (RT 1992, nr. 9, art. 131).

6. Käesoleva juhendi punktides 2, 3 ja 5 ettenähtud summad maksab välja organ, kes asja arutamisest osavõtja välja kutsus. Kriminaalasjades makstakse need summad välja juurdlus- või eeluurimisorgani ning kohtu eelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest, tsiviilasjades – poolte poolt kohtu deposiitarvele makstud summadest, haldusõiguserikkumise asjades – kohtu vahenditest või haldusõiguserikkumise asjade arutamisel selle asutuse vahenditest, kelle ametiisik asja arutas. Asja arutamisest osavõtjatele haldusõiguserikkumise asja arutamisel asutuse vahenditest makstud summad kompenseeritakse Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras. Kui pooled on tsiviilasjades kohtukulude tasumisest vabastatud, makstakse need summad välja kohtu eelarvest selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest.

7. Kriminaalasjades arvatakse asja arutamisest osavõtjatele kohtu poolt makstud summad kohtukulude hulka ja nõutakse sisse Kriminaalprotsessi koodeksi paragrahvis 89 ettenähtud korras. Sissenõutud kohtukulud kantakse riigieelarvesse.

8. Juurdlus- või eeluurimisorgan ning kohus maksavad asja arutamisest osavõtjatele käesoleva juhendiga ettenähtud summad pärast ülesannete täitmist, olenemata vastavate summade tegelikust laekumisest. Maksmisest keeldumise korral on asja arutamisest osavõtnul õigus esitada kulude hüvitamise avaldus vastavale kõrgemalseisvale organile või kohtule.

9. Käesolev juhend ei laiene ekspertidele, spetsialistidele ja tõlkidele, kes täidavad oma ülesandeid ametialase kohustusena.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.