EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Joobeseisundi tuvastamise juhend».

2. Kehtestada, et käesoleva määrusega kinnitatud juhendi alusel isiku joobeseisundi tuvastamise kord laieneb ka juhendis nimetamata isikutele, kui joobeseisundi tuvastamine toimub ametiisiku nõudmisel.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1992. a. määrus nr. 29 «Alkoholijoobes isikutele antud arstiabi eest tasu võtmise kohta» (RT 1992, nr. 4/5, art. 73).

Joobeseisundi tuvastamise
j u h e n d

1. Kooskõlas Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätetega kuulub haldusvastutusele võtmisele:
1) siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva joobeseisundis juht (Haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 89);
2) mootorsõiduki, sealhulgas traktori või liikurmasina joobeseisundis juht (Haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 96);
3) õhusõiduki juht, kes on tarvitanud alkoholi, narkootikume, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid (Haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 97);
4) joobeseisundis jalakäija, jalgrattur, loomveoki- või mopeedijuht (Haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 105);
5) joobeseisundi tuvastamisest kõrvalehoidev ilmsete joobetunnustega sõidukijuht (Haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 98);
6) mootorsõiduki juht, kes on tarvitanud alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust kuni õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal (Haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 104).

2. Vastavalt kehtivale Liikluseeskirjale ei tohi sõidukit juhtida alkoholi, narkootikumi või psühhotoksilise aine mõju all, samuti sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning Liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.

3. Isiku joobeseisundit (joovet), mis on tekkinud alkoholi, narkootikumi või psühhotoksilise või psühhotroopse aine tarvitamise tagajärjel, samuti sõidukijuhi haiguslikku seisundit tuvastatakse käesolevas juhendis sätestatud korras.

4. Käesolevas juhendis loetakse haiguslikuks seisundiks alkoholi, narkootikumi või muu psühhotoksilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnuste esinemist sõidukijuhil ilma silmanähtava (kliinilise) joobeta, samuti alkoholi-, narkootikumi- või muu psühhotoksilise aine joobe jääknähtude esinemist.

5. Isiku joove või liiklust ohustav haiguslik seisund tuleb üldjuhul tuvastada kahe tunni jooksul selle isiku kinnipidamise hetkest arvates ning kontrolli tulemused dokumentaalselt fikseerida käesoleva juhendiga ettenähtud korras.

6. Käesoleva juhendi alusel tuvastatakse isiku joove:
1) ametiisiku poolt käesoleva juhendi lisades 1 ja 2 sätestatud korras;
2) arstlikul läbivaatusel muude meditsiiniliste näidustuste puhul käesoleva juhendi lisas 3 sätestatud korras;
3) meditsiinilise joobeekspertiisiga käesoleva juhendi lisades 4–8 sätestatud korras.

7. Raviasutuses tehtud meditsiinilise joobeekspertiisi kulud tasub raviasutusele saatekirja (käesoleva juhendi lisa 5) väljastanud asutus raviasutuse arve alusel. Kui isikul tuvastatakse joove, nõuab saatekirja andnud asutus ekspertiisikulud sisse uuritud isikult.

Joobe tuvastamine ametiisiku poolt

1. Mootorsõidukit juhtinud isiku joovet on õigus tuvastada liikluspolitsei, kriminaalpolitsei, välipolitsei või politsei korrapidamisteenistuse ametnikul.

2. Traktorit või liikurmasinat juhtinud isiku joovet on õigus tuvastada lisaks käesoleva lisa punktis 1 nimetatud ametiisikutele ka Põllumajandustehnika Inspektsiooni riiklikul inspektoril.

3. Siseveetranspordivahendit, sealhulgas väikelaeva juhtinud isiku joobeseisundit on õigus tuvastada lisaks käesoleva lisa punktis 1 nimetatud ametiisikutele ka Mereinspektsiooni riiklikul inspektoril.

4. Õhusõidukit juhtinud isiku joobeseisundit on õigus tuvastada lisaks käesoleva lisa punktis 1 nimetatud ametiisikutele ka Lennuameti peaspetsialistil ja spetsialistil ning lennujaama ja lennuvälja ülemal.

5. Joobe tuvastamiseks kasutab ametiisik indikaatorina keemilisi vahendeid (edaspidi indikaatorvahend) või elektroonilisi mõõteriistu.

6. Enne indikaatorvahendi või elektroonilise mõõteriista kasutamist kontrollib ametiisik selle kõlblikkust või töökorras olekut.

7. Joobe tuvastamise või uuritava isiku poolt sellest keeldumise juures peab viibima vähemalt üks tunnistaja. Tuvastamise tulemuste või joobe tuvastamisest keeldumise kohta koostab ametiisik protokolli «Joobeseisundi tuvastamise juhendi» lisas 2 ettenähtud vormi kohaselt.

8. Kui uuritav isik ei nõustu joobe tuvastamisega ametiisiku poolt, peab ametiisik joobe tuvastamiseks toimetama uuritava meditsiinilisse joobeekspertiisi (vt. «Joobeseisundi tuvastamise juhendi» lisa 4).

9. Kui uuritav isik nõuab meditsiinilist ekspertiisi, kuid teda ei ole võimalik raviasutusse toimetada, kirjeldab ametiisik protokollis üksikasjalikult uuritaval esinevaid joobetunnuseid ja põhjusi, mis teevad tema raviasutusse toimetamise võimatuks. Sel juhul peab joobe tuvastamise juures viibima vähemalt kaks tunnistajat. Ametiisiku poolt tuvastatud joovet saab vaidlustada kohtu korras.

Joobe tuvastamine arstlikul läbivaatusel
muude meditsiiniliste näidustuste korral

1. Juhul kui sõidukit juhtinud isik toimetatakse vältimatu arstiabi saamiseks raviasutusse, tuleb meditsiinidokumendis fikseerida joove või selle puudumine (esimesel juhul märkida joobele viitav kliiniline leid). Kui isik on raskes seisundis, võib piirduda bioloogiliste vedelike uuringutega.

2. Joobeseisundi diagnoosimisel tuleb kliinilises leius fikseerida alkoholilõhna olemasolu, samuti tasakaalu-, koordinatsiooni-, artikulatsioonihäirete, nüstagmi jms. olemasolu.

3. Juhul kui piirdutakse bioloogiliste vedelike keemilise uuringuga, loetakse joobeseisundi ekvivalendiks etüülalkoholi kontsentratsioon veres 0,50 promilli (10,7 millimooli liitris) või enam, mis on määratud kolorimeetrilisel või muul meetodil. Narkootikumide või muude psühhotoksiliste ainete kvalitatiivsel määramisel saadud laboratoorset positiivset tulemust hinnatakse ainult koos kliinilise leiuga.

4. Juhul kui meditsiiniliste näidustuste korral tehtud läbivaatuse järeldus on vastuolus meditsiinilise joobeekspertiisi («Joobeseisundi tuvastamise juhendi» lisa 4) järeldusega, on aluseks viimane.

5. Raviasutus väljastab andmed mootorsõidukit juhtinud isiku joobeseisundi või selle puudumise kohta asutuse plangil uuritud isiku enda, juurdlus- või uurimisorgani, advokatuuri või kohtu nõudmisel.

Meditsiinilise joobeekspertiisi põhinõuded

1. Meditsiinilist joobeekspertiisi tehakse kogu ööpäeva jooksul ühes või mitmes riiklikku tegevuslitsentsi omavas maakonna/linna raviasutuses.

2. Meditsiinilist joobeekspertiisi tehakse raviasutuse ruumides.

3. Meditsiinilist joobeekspertiisi teeb ametiisiku saatekirja («Joobeseisundi tuvastamise juhendi» lisa 5) alusel ja raviasutuse nimel arst, kes ekspertiisi ajal tegutseb ametiisikuna sellest tulenevate õiguste ja vastutusega.

4. Ekspertiisi käigus tehtud uuringute tulemused ning kliinilise leiu fikseerib arst ekspertiisiaktis ning annab selle põhjal ekspertiisijärelduse («Joobeseisundi tuvastamise juhendi» lisad 6 ja 7).

5. Arsti poolt tehtavat kliinilist joobeekspertiisi võib asendada bioloogiliste vedelike uurimisega gaaskromatograafilisel meetodil. Kliinilise joobeseisundi ekvivalendiks loetakse etüülalkoholi kontsentratsiooni veres 0,50 promilli (10,7 millimooli liitris) ja enam. Akt vormistatakse vastavalt «Joobeseisundi tuvastamise juhendi» lisale 8. Narkootikumide või muude psühhotoksiliste ainete määramisel saadud laboratoorset positiivset tulemust hinnatakse ainult koos kliinilise leiuga.

6. Ametiisikul on õigus:
1) toimetada isikuid raviasutusse ekspertiisi käesoleva juhendi lisa 1 punkti 8 kohaselt;
2) vahetult pärast ekspertiisi kätte saada ekspertiisiakti originaal või eksperdi esialgne arvamus (juhul kui on vajalikud täiendavad aegavõtvad uurimistoimingud);
3) esitada motiveeritud nõue kordusekspertiisiks teise eksperdi poolt samas raviasutuses või toimetada uuritav isik oma äranägemisel teise raviasutusse kordusekspertiisi tegemiseks;
4) viibida eksperdi nõusolekul ekspertiisitoimingu juures;
5) esitada kirjalikke proteste ekspertiisitoimingute või ekspertiisijärelduste osas.

7. Eksperdil on õigus:
1) valida iseseisvalt teaduslik metoodika (sealhulgas laboratoorsed meetodid), mille alusel uurida ekspertiisi toimetatud isikut. Kasutatud metoodikat ja saadud tulemusi tuleb kirjeldada ekspertiisiaktis;
2) tegutseda sõltumatu ametiisikuna, kes annab otsuse vastavalt uuritava isiku seisundile ning oma teadmistele. Eksperdi poolt teadlikult vale otsuse andmine või uuringutulemuste võltsimine on karistatav;
3) otsustada, kes viibivad ekspertiisi ajal ekspertiisiruumis.

8. Kui uuritav isik keeldub ekspertiisist (v.a. vereproov) või püüab seda segada, fikseeritakse see ekspertiisiaktis.

9. Uuritaval isikul on õigus:
1) keelduda vereproovist;
2) teada saada eksperdi otsus ja saada ekspertiisiakti ärakiri kohe pärast ekspertiisi;
3) kohe esitada kirjalik protest ekspertiisijärelduse vastu, näidates motiveeringus ära, millised on vastuväited ekspertiisijäreldusele.

10. Ekspertiisiakt koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimene antakse ametiisikule, teist säilitatakse raviasutuses viis aastat ning kolmas antakse uuritud isikule tema nõudmisel. Joobeekspertiisi tegemine registreeritakse registreerimisraamatus, mida säilitatakse raviasutuses 25 aastat.

11. Joobe tuvastamisest tulenevad vaidlused lahendab kohus.

Ekspertiisijärelduste soovitatavad formuleeringud

1. Kaine

2. On tarvitanud alkoholi, narkootikume, psühhotoksilisi aineid. Kliinilised joobetunnused puuduvad. Sõiduki juhtimine ei ole lubatud.

3. On tarvitanud alkoholi, narkootikume, psühhotoksilisi ja psühhotroopseid aineid. Kliinilised joobetunnused puuduvad. õhusõiduki juhtimine ei ole lubatud.

4. Alkoholist, narkootilisest, psühhotoksilisest ainest tingitud joove. Sõiduki juhtimine ei ole lubatud.

5. Alkoholist, narkootilisest, psühhotoksilisest ainest tingitud joobe jääknähud. Sõiduki juhtimine ei ole lubatud.

Märkused.

1. Kui laboratoorsed uuringud ja kliiniline pilt on vastuolus, saab määravaks kliiniline pilt.

2. Käesoleva loetelu punktide 2, 3 ja 5 puhul ei ole tegemist joobega, kuid liikluses käsitatakse seda kui haiguslikku seisundit, mille puhul sõiduki juhtimine ei ole lubatud.

3. Joobe diagnoosimise korral on soovitatav identifitseerida seda põhjustanud aine, kuid ekspertiisijärelduse tegemiseks piisab joobele vastavast kliinilisest pildist.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.