Vabariigi Valitsus määrus algtekst avaldamine avaldatud 1990-06-21 128 RT1990-07-021990119maarus_1_10.02.2010.xsd 29351 3 2013-03-01 Imre Sobnin 102495 "Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta
1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi põhimäärus".

2. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrused vastavalt juurdelisatud loetelule.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR

Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE


KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse 21. juuni 1990.a.
määrusega nr. 128

Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi põhimäärus

I. Üldsätted

1. Eesti Vabariigi Haridusministeerium (edaspidi Haridusministeerium) on riigivalitsemise keskorgan, kes teostab Eesti Vabariigi Valitsuse hariduspoliitikat.

2. Haridusministeeriumi põhiülesanne on Eesti sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist arengut tagava haridusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine.

3. Haridusministeerium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest ja käesolevast põhimäärusest.

4. Haridusministeerium on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi ja oma nimega pitsat.

II. Haridusministeeriumi funktsioonid

5. Haridusministeerium temale pandud ülesannete täitmiseks:
1) korraldab kogu vabariigi ulatuses pidevhariduse arendamise strateegia ja taktika väljatöötamist ja elluviimist;
2) koordineerib ja juhendab kohaliku omavalitsuse täitevorganite ja vabariigi teiste ministeeriumide tööd hariduskorralduse küsimustes, haridusasutuste võrgu arendamisel, nõustab kohalikke haridusorganeid, ministeeriume, ettevõtteid ja organisatsioone koolieelse ja huvihariduse korraldamise küsimustes ning kooskõlastab uute haridusasutuste avamise, sulgemise ja reorganiseerimise ettepanekuid;
3) analüüsib ja suunab laste arengut nii koolieelsete lasteasutuste tegevuse korraldamise kui perekasvatusele kaasabi osutamise kaudu;
4) kinnitab üldhariduse kohustusliku sisu ja mahu, kehtestab haridusstandardi, tagab õppe- ja kasvatustöö tulemuste riikliku kontrolli;
5) korraldab näidisõppeplaanide väljatöötamist ja kinnitab need, määrab kindlaks üldhariduse sisu ja mahu teistele keskharidust andvatele õppeasutustele, tagab selleks vajaliku õppekirjanduse koostamise ja väljaandmise;
6) suunab ja koordineerib vabariiklike metoodikakeskuste tegevust õppeprogrammide, õpikute ja muu õppemetoodilise kirjanduse koostamisel ja väljaandmisel, haridusasutuste metoodilisel teenindamisel ja pedagoogilise personali täiendõppe korraldamisel;
7) osaleb koostöös Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga kõrg-, eriala- ja kutsekoolides ettevalmistatavale spetsialistide ning oskustööliste vajaduse prognoosimises ning esitab ettepanekuid spetsialistide ja tööliskaadri ettevalmistamise riigitellimuse koostamise kohta;
8) korraldab spetsialistide ja oskustööliste ettevalmistamist kutse­ ja erialakoolides, arvestades vabariigi majanduse ja sotsiaalse arengu vajadusi;
9) koordineerib majanduses töötavate spetsialistide ja tööliste ümber- ning täiendõpet;
10) korraldab Eesti Vabariigi elanike õppimist väljaspool vabariiki;
11) kooskõlastab erakoolidele. kooperatiivsetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele kuuluvatele koolidele ning teistele alternatiivsetele õppeasutustele riikliku tegevuslitsentsi andmist;
12) koordineerib seadusega ettenähtud korras kõrgkoolide tegevust;
13) koordineerib ja tellib pedagoogikaalast uurimistööd vabariigis ning soodustab teaduse saavutuste rakendamist haridusasutustes;
14) koordineerib kõrgkooliteadust vabariigis, soodustab prioriteetsete teadussuundade arengut ja esitab vabariigi valitsusele ettepanekuid kõrgkooliteaduse baasfinantseerimise kohta;
15) analüüsib haridusasutuste pedagoogilise, teaduslik-pedagoogilise ja teaduspersonali seisundit, koordineerib selle ettevalmistust ja täiendõpet, kehtestab haridustöötajate atesteerimise ja kvalifikatsiooni tõstmise korra, samuti haridustöötajate materiaalse ja moraalse stimuleerimise süsteemi;
16) korraldab haridusalase informatsiooni kogumist, analüüsib ja avalikustab seda;
17) arendab koostööd NSV Liidu, teiste välisriikide ning rahvusvaheliste haridus- ja teadusorganisatsioonide ja -asutustega;
18) korraldab orbude, hüljatute ning puuetega laste õpetamist, töötab välja alaealiste eestkoste, hoolduse ja laste õiguste kaitse korra ja abinõud;
19) korraldab koostöös teiste ministeeriumide, ühiskondlike organisatsioonide ja liikumistega ülevabariigilisi haridustöötajate, üliõpilaste ja õpilaste kokkutulekuid, konverentse jne.;
20) tellib hariduse ökonoomika alaseid arenguprogramme, töötab välja ja kehtestab haridustöötajate palgatingimused ja haridusasutuste finantsnormatiivid (koosseisud, toitlustus-, sisustus- jm. normid), esitab ettepanekuid haridusassigneeringute mahu kohta vabariigi riigieelarve projektide väljatöötamisel;
21) finantseerib oma halduses olevaid haridusasutusi; analüüsib nende põhi- ja majandustegevust ning põhifondide seisundit;
22) esitab ettepanekuid haridusobjektide kapitaalehituse riigitellimuse koostamise kohta ning osaleb haridusotstarbeliste ehitusprojektide ekspertiisikomisjonide töös;
23) koordineerib haridussüsteemi varustamist õppevahendite ning muude vajalike materjalidega ja korraldab vajaduse korral nende tootmist:
24) osaleb riikliku noorsoopoliitika väljatöötamises ja elluviimises;
25) esindab ja kaitseb pidevhariduse arengu huve, analüüsib haridusalase seadusandluse rakendamist, valmistab ette seadusandlike aktide ning Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste projekte, annab arvamusi ja eksperthinnanguid oma valitsemisalas olevaid küsimusi puudutavate normatiivaktide projektide kohta;
26) täidab teisi haridusalaseid funktsioone, mis on temale pandud Eesti Vabariigi seadusandlusega.

III. Haridusministeeriumi õigused

6. Haridusministeeriumil on temale pandud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires õigus:
1) anda määrusi, käskkirju ja juhendeid hariduspoliitika realiseerimiseks vabariigis;
2) teostada järelevalvet haridusseadusandluse täitmise üle, tutvuda Eesli Vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite, samuti kõigi Eesti Vabariigis paiknevate haridus- ja lasteasutuste tööga ning saada nendelt vajalikke andmeid;
3) pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid Eesti, NSV Liidu ja teiste välisriikide ministeeriumide, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning üksikisikutega;
4) moodustada, reorganiseerida ja likvideerida oma halduses olevaid ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete lahendamiseks;
5) kaasata vastava kokkuleppe alusel ministeeriumi töös kerkinud küsimuste arutamisse ja lahendamisse Eesti Vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite esindajaid, samuti moodustada nende osavõtul komisjone või töögruppe haridus- ja lastekaitseprobleemide läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

IV. Haridusministeeriumi juhtimine

7. Haridusministeeriumi juhib Eesti Vabariigi haridusminister, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ettepanekul.

8. Eesti Vabariigi haridusministril on asetäitjad, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti Vabariigi haridusministri ettepanekul. Ministri asetäitjad alluvad vahetult ministrile ja korraldavad oma tegevusvaldkondade piires ministeeriumi tegevust ja asjaajamist.

9. Haridusministeeriumi ülalpidamiskulud kaetakse Eesti Vabariigi riigieelarvest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava piirsumma ulatuses.

10. Eesti Vabariigi haridusminister:
1) juhib ministeeriumi ja selle halduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust;
2) tagab oma valitsemisalas Eesti Vabariigi Valitsuse poolt püstitatud ning käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise;
3) kinnitab ministeeriumi struktuuri ning töötajate koosseisu ja palgamäärad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud töötasustamisfondi piires ning lähtudes ametipalkade skeemist;
4) kinnitab ministeeriumi struktuuriüksuste ning ministeeriumi halduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide põhikirjad, samuti nende juhtide ametipalgad;
5) võtab tööle ja vabastab töölt ministeeriumi keskaparaadi töötajaid ning ministeeriumi halduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajaid oma pädevuse piires.

11. Eesti Vabariigi Haridusministeeriumil on õigus:
1) pärida aru ministeeriumi halduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhtidelt;
2) peatada oma pädevuse piires valitsemisaias tegutsevate riiklike ametite aktide rakendamise, informeerides sellest Eesti Vabariigi Valitsust, ning tühistada oma halduses olevate riiklike ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ebaseaduslikke akte.


KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse 21. juuni 1990.a.
määrusega nr. 128

Eesti NSV valitsuse kehtivuse kaotanud määruste loetelu

1. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 16. septembri 1969.a. määruse nr. 382 ""Eesti NSV Haridusministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta" punkt 1 (ENSV Teataja 1969, nr. 40, art. 396).

2. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. detsembri 1969.a. määruse nr. 486 ""Eesti NSV Kõrgema ja Kesk-erihariduse Ministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta" punkt 1 (ENSV Teataja 1970, nr. 5, art. 37).

3. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 7. aprilli 1970.a. määruse nr. 156 ""Eesti NSV Riikliku Kutsehariduse Komitee põhimääruse" kinnitamise kohta" punkt 1 (ENSV Teataja 1970, nr. 17, art. 142).

4. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. märtsi 1984.a. määrusega nr. 159 "Vabariikliku ja kohaliku alluvusega ettevõtete, koondiste, organisatsioonide ja asutuste moodustamise, reorganiseerimise ja likvideerimise korra kohta" (ENSV Teataja 1984, nr. 25, art. 314) kinnitatud "Eesti NSV valitsuse otsustes tehtavate muudatuste" punkt 2.]]>