EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Lõhkematerjalide valmistamise ja kasutamise kord».

2. Eesti Vabariigi Riiklikul Tehnilise Järelevalve Ametil:

1) töötada koos lõhkematerjale valmistavate ja kasutavate ametkondade, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Mäeinseneride Ühinguga välja ning kinnitada lõhkematerjalide valmistamist, soetamist, vedu, hoidmist, kasutamist ja hävitamist käsitlevad eeskirjad ja juhendid, lähtudes käesoleva määrusega kinnitatud «Lõhkematerjalide valmistamise ja kasutamise korrast»;

2) kuni käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud eeskirjade ja juhendite kinnitamiseni juhinduda nendest lõhkematerjalide valmistamise ja kasutamise kohta varem kehtestatud eeskirjadest, normidest ja juhenditest, mis ei ole vastuolus käesoleva määrusega kinnitatud «Lõhkematerjalide valmistamise ja kasutamise korraga».

Lõhkematerjalide valmistamise ja kasutamise kord

I. Üldsätted

1. Käesolev «Lõhkematerjalide valmistamise ja kasutamise kord» (edaspidi kord) käsitleb lõhkematerjalide valmistamist, soetamist, müüki, vedu, importi, eksporti, hoidmist, kasutamist ja hävitamist.

2. Käesolev kord ei käsitle:
1) gaase, auru ja tolmu, mis moodustavad õhuga plahvatava segu, kuid ise ei ole lõhkeained;
2) aineid, mille plahvatus põhineb aatomituuma jagunemis- või ühinemisreaktsioonil;
3) tuletikutööstuses kasutatavaid kloraate, perkloraate või nitraate, samuti nende segusid;
4) kaitsejõudude või politsei valduses olevate lõhkematerjalide valmistamist, importi, müüki, kasutamist ja hävitamist;
5) lõhkematerjalide vedu raudteel, lennukiga, laevaga ja saatmist posti teel, samuti lõhkematerjalide vedu kaitseväe või politsei valve all;
6) jahinduses, spordis ja tööriistades kasutatavate padrunite valmistamist, soetamist, hoidmist, importi, eksporti, kasutamist ja hävitamist.

Lisaks käesolevas korras ettenähtud ohutusnõuetele on eraldi sätestatud töökaitsenõuded.

3. Käesolevas korras kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) lõhkematerjalid – lõhkeained, pürotehnilised ained ning nimetatud ainetest valmistatud tooted ja vahendid;
2) lõhkeained – ained, mis plahvatavad leegist, kuumutamisest, sädemest, hõõrdumisest, löögist või detonatsioonist õhuhapnikku kasutamata;
3) initsieerivad lõhkeained – lõhkeained, mis plahvatavad süttimisel, kergest löögist või detonatsioonist ja mille väikeste koguste plahvatus kutsub esile teiste lõhkeainete plahvatuse;
4) lõhkamisvahendid – lõhkeainest valmistatud vahendid, mida kasutatakse suurema lõhkeainekoguse plahvatama panemiseks;
5) pürotehnilised ained – süütavad, signaali-, ilutulestiku-, suitsu tekitavad jt. ained, mis plahvatavad või põlevad õhuhapnikku kasutamata, tekitades valgust, soojust, heli, suitsu, gaasi või muid nähtusi;
6) lõhkematerjalide valmistamine –
    a) tegevus, mille tulemusena valmib lõhkematerjal või pürotehniline aine;
    b) lõhke- või pürotehnilise aine vormimine, töötlemine, segamine omavahel või segamine muude komponentidega;
    c) lõhkematerjalide või pürotehniliste ainete pakkimine või paigutamine esemetesse, vahenditesse;
    d) ainete lisamine lõhke- või pürotehnilistele ainetele, samuti neid sisaldavatesse vahenditesse või esemetesse;
7) tehase territoorium – tarastatud ja valvatav maa-ala, kus paiknevad tehnoloogiliste protsesside jaoks vajalikud ehitised ja rajatised;
8) tehas – hooned ja ehitised, kus valmistatakse lõhkematerjale ning hoitakse toorainet ja valmistoodangut;
9) lao territoorium – tarastatud ja valvatav maa-ala, kus on lõhkematerjalide hoidmiseks vajalikud hooned ja ruumid;
10) lõhkematerjaliladu – üks või mitu lõhkematerjalide hoidlat koos abiehitistega, mis paiknevad ühisel taraga piiratud territooriumil, allmaaladude puhul aga lõhkematerjalide hoiuruumid, nišid ja abiruumid koos lattu viivate kaeveõõntega;
11) liikuv ladu – autol paiknev lõhkematerjalide ajutine ladu;
12) ladustamine – lõhkematerjalide hoiulepanek, mille puhul on vajalik luba;
13) hoidmine – lõhkematerjalide säilitamine ettenähtud kohas;
14) hoidla – lõhkematerjalide ladustamiseks kasutatav hoone, hoone osa, konteiner või kapp;
15) alaline hoidla – tulekindlast materjalist tugev ehitis, mis on ette nähtud lõhkematerjalide pidevaks hoidmiseks;
16) ajutine hoidla – ajutine ehitis, mis on ette nähtud lõhkematerjalide ajutiseks ladustamiseks;
17) lõhkeaine valmistamise punkt – koht, kus paikneb statsionaarne või teisaldatav agregaat ammooniumsalpeetri segamiseks vedelate või tahkete põlevkomponentidega koos lähtekomponentide ladude ja abiseadmetega;
18) masslõhkamine – ühtsesse lõhkevõrku ühendatud süvislaengute lõhkamine, kui nende üldmass on üle 1000 kg;
19) ohtlik tsoon – ala lõhkematerjalitehase, -lao või lõhkekoha ümber, kus plahvatus võib avaldada kahjustavat toimet elusolenditele või seal paiknevatele hoonetele ja rajatistele.

4. Lõhkematerjalid jagatakse hoiu- ja veotingimuste järgi kolme klassi:
I klass – lõhkeained ja nendest valmistatud tooted (torpeedod, kumulatiivlaengud);
II klass – initsieerivaid lõhkeaineid sisaldavad tooted ja vahendid;
III klass – pürotehnilised tooted.

5. Eesti Vabariigi Riiklikul Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi Tehnilise Järelevalve Amet) on õigus vajaduse korral saada lõhkematerjalide ja nende valmistamiseks kasutatavate toorainete ja pooltoodete näidiseid.

Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus mõne aine või vahendi kasutuskõlblikkuse kahtluse korral lasta toote valmistaja või importija arvel teha uuringuid.

6. Lõhkematerjale võib valmistada Eesti Vabariigi Majandusministeeriumilt saadud litsentsi alusel ja soetada või müüa Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti litsentsi alusel ning importida, eksportida, laos hoida ja kasutada Tehnilise Järelevalve Ameti loa alusel.

Riknenud või riknemiskahtlusega lõhkematerjale ei või kasutada ega anda teistele kasutamiseks.

Riknenud lõhkematerjalide hävitamisel tuleb täita käesoleva korra VII osas ettenähtud nõudeid.

II. Lõhkematerjalide valmistamine

7. Lõhkematerjalide valmistamine on lubatud Eesti Vabariigi Majandusministeeriumilt saadud litsentsi alusel*, mis antakse välja kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Ameti ja Eesti Politseiametiga.

8. Lõhkematerjalitehase või lõhkematerjalide valmistamispunkti ja tehase territooriumil rajatava lõhkematerjalilao ehitamise luba taotletakse Tehnilise Järelevalve Ametilt. Avaldus ehitusloa saamiseks koos juurdelisatud materjalidega esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile kolmes eksemplaris.

Avalduses märgitakse:
    ettevõtte nimi, tegevusala ja asukoht (aadress);
    rajatava tehase või valmistamispunkti asukoht (aadress);
    valmistatavate, samuti valmistamiseks kasutatavate lähteainete nimekiri ja omadused;
    lõhkematerjalide suurim projekteeritud ööpäevane ja aastatoodang;
    valmistatud ja valmistamiseks kasutatavate lõhkematerjalide ja lähteainete suurim kogus tehasehoones või ühes hoidlas;
    üheaegselt mingis tehasehoones või tööruumis olevate töötajate maksimaalne arv, mille hulka tuleb arvata ka need isikud, kes korduvalt käivad vahetuse jooksul selles hoones (ruumis);
    tehase territooriumil paiknevad laod ja maksimaalne lõhkematerjalide hulk nendes ladudes.

Avaldusele tuleb lisada:
1) ärakiri ettevõtte või ettevõtte valdaja põhikirjast, mis tõendab, et lõhkematerjalide tootmine on tema seaduslik tegevusala;
2) tõend selle kohta, et tehase territoorium kuulub taotleja valdusse;
3) seletuskiri maapinna ja põhjavee seisukorra ja kaitse kohta;
4) tehase ja lao asukoha ja neid ümbritseva maa-ala plaan (mõõtkavas kuni 1:20 000), mis hõlmab tehase ja lao ohtlikku tsooni suurima mahuga hoidla plahvatusel tekkiva õhu lööklaine järgi ja kuhu on kantud sellesse tsooni jäävad hooned, ehitised, teed jm. ning märgitud nende otstarve;
5) tehase territooriumi plaan (mõõtkavas kuni 1:1000), kuhu on kantud sinna projekteeritud ehitised, hoidlad, tuletõrje- ja valvesüsteemid ning tehase territooriumi 300 m raadiuses ümbritsev tsoon seal paiknevate ehitistega;
6) tehasehoonete ja hoidlate ehitusjoonised (mõõtkavas kuni 1:100), kuhu on kantud seadmete ja mehhanismide paigutus, soojus- ja valgustusvõrk, veevarustus ning kanalisatsioon;
7) tehase valveseadmete projekt;
8) seletuskiri koos tehnilis-majandusliku arvutusega.

9. Tehnilise Järelevalve Amet saadab avalduse ühe eksemplari taotleja kulul sellele maavalitsusele, kelle haldusterritooriumile tehas rajatakse, et nimetatud avaldus maakonnas avalikustataks. Avaldusele tuleb lisada käesoleva korra punkti 8 alapunktides 3, 4 ja 5 ettenähtud dokumendid.

Tehnilise Järelevalve Amet peab teatama ka tähtaja, mille jooksul maavalitsusel tuleb avaldusele vastata.

Nimetatud tähtaja jooksul tuleb maavalitsusel kooskõlastatult vallavalitsuse, politsei ja tuletõrjejärelevalveorganiga saata Tehnilise Järelevalve Ametile oma otsus.

Kui keegi tahab esitada avalduse kohta vastulauset, tuleb tal nimetatud tähtaja jooksul esitada maavalitsusele kirjalik esildis. Maavalitsus peab avalduse ja võimaliku vastulause põhjal koostama akti ning saatma selle Tehnilise Järelevalve Ametile koos esildiste ärakirjadega.

10. Ehitusloa võib anda, kui käesolevas korras ettenähtud ja selle põhjal koostatud juhenditele vastavad eeldused on olemas.

Loas märgitakse koht, kuhu lõhkematerjalitehast või lõhkematerjalide valmistamispunkti võib ehitada, seal valmistada lubatud lõhkematerjalide loetelu, samuti ohutuse tagamiseks ettenähtud lisatingimused.

Loale lisatakse asukohaplaan, samuti muud vajalikud joonised, skeemid ja seletuskirjad.

Tehnilise Järelevalve Amet saadab loa koopia käesoleva korra punkti 9 kolmandas lõigus nimetatud ametkondadele.

Tehase asukohaplaan, joonised, seletuskirjad ja skeemid jäävad lisana Tehnilise Järelevalve Ametis säilitatavate taotlusdokumentide juurde.

11. Tehnilise Järelevalve Amet, keskkonnakaitse- ja tuletõrjejärelevalveorganid ning politsei kontrollivad tehase ehituse käigus ehitusloa nõuetest kinnipidamist.

Tehase ekspluatatsiooni võtmine ja tööluba

12. Tehase ekspluatatsiooni võtmiseks ja tööloa saamiseks peab tehase valdaja või omanik esitama Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse ehitusloa ärakiri.

13. Esitatud avaldusest lähtudes peab Tehnilise Järelevalve Amet moodustama tehase tehnilise vastuvõtu komisjoni, määrates selle koosseisu ühe oma töötajatest, samuti politsei ja tuletõrjejärelevalve esindaja kooskõlastatult vastavate organitega.

Tehase ekspluatatsiooni võtmise tähtajast tuleb eelnevalt teatada tehnilise vastuvõtu komisjoni liikmetele, tehase valdajale või omanikule, tööinspektsioonile, ehitusinspektsioonile ja keskkonnakaitseorganile.

Tehnilise vastuvõtu komisjoni esimeheks on Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja.

Tehase kontrolli tulemuste põhjal koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kontrollimises osalenud. Protokolli koostab Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja. Protokolli üks eksemplar antakse kõigile kontrollimises osalenutele ning tehase valdajale või omanikule.

14. Kui käesoleva korra punkti 10 kohaselt antud ehitusloa nõuetest on kõrvale kaldutud, peavad projekti muudatused olema eelnevalt kooskõlastatud loa andjaga.

Kui ekspluatatsiooni võetakse vaid osa ettevõttest, tuleb see märkida protokolli.

15. Kui tehas on kontrollitud ja kontrollimisel ei ole ilmnenud tehase käikuandmist takistavaid asjaolusid, annab Tehnilise Järelevalve Amet tehase valdajale või omanikule tööloa. Tööloa ärakirjad saadetakse 14 päeva jooksul ka käesoleva korra punkti 13 lõigus 1 nimetatud ametkondadele.

16. Enne tööloa väljaandmist võib Tehnilise Järelevalve Amet anda tehase või selle osa proovikäivituse loa (ajutise tööloa).

Tehas ei tohi alustada proovikäivitamist enne, kui Tehnilise Järelevalve Amet on andnud kirjaliku loa ja tunnustanud tehase vastutavat juhatajat ja tema asetäitjat, kes vastutavad proovikäivituse eest.

Vastutav juhataja

17. Tehase valdaja või omanik peavad tagama, et tehast ekspluateeritaks tehniliselt õigesti ja peetaks kinni lõhkematerjalide kohta väljaantud normatiivaktidest, eeskirjadest, juhenditest ja lubadest.

Tehase vastutavat juhatajat ja tema asetäitjat peab olema tunnustanud Tehnilise Järelevalve Amet. Kui tehase tootmisvõimsus on küllalt suur või valmistatavad tooted oluliselt erinevad üksteisest, võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda sellele lisaks vastutava juhataja ja tema asetäitja määramist ka tehase osakondadele.

Tehase valdaja või omanik peavad tagama, et tehase vastutav juhataja tagaks ettevõttes ettenähtud korra.

18. Käesoleva korra punktides 16 ja 17 nimetatud vastutavate juhatajate ja nende asetäitjate tunnustamist tuleb taotleda Tehnilise Järelevalve Ametilt.

Avaldusele tuleb lisada asjaomaste isikute kirjalik nõusolek nimetatud töökohal töötamiseks.

19. Tehase vastutava juhataja ja tema asetäitja kohta kehtivad järgmised nõuded:
1) ta peab olema Eesti Vabariigi kodanik;
2) tal peab olema kõrgharidus lõhkeainete tehnoloogia alal ja ta peab tundma valmistatavate lõhkematerjalide omadusi ning vastavaid normatiivakte ja eeskirju, samuti peab tal olema piisavalt kogemusi lõhkematerjalide valmistamise alal.

Osakonna vastutaval juhatajal või tema asetäitjal peab olema kas keskeri- või kõrgharidus lõhketööde tehnoloogia alal või ta peab olema lõpetanud vastavad kursused ja läbi teinud praktilised õppused.

Vastutavaks juhatajaks tehases või osakonnas ning tema asetäitjaks võivad olla ka isikud, kellel on mäetehniline keskeri- või kõrgharidus, lõhketööde juhtimise õigus ja suured kogemused lõhkematerjalide kasutamisel. Peale selle peab ta läbi tegema vastavad kursused lõhkematerjalide valmistamise alal ja tundma käesolevat korda, vastavaid eeskirju ja juhendeid.

20. Lõhkematerjalide omaduste ja lõhkematerjale käsitlevate normatiivaktide, eeskirjade ja juhendite tundmises peavad vastutavad juhatajad sooritama Tehnilise Järelevalve Ametis eksami.

Eksami sooritanule antakse vastav tunnistus. Tunnistusele märgitakse, millise tehase või osakonna vastutava juhatajana ta võib töötada.

21. Tehase ja osakonna vastutavad juhatajad peavad tagama, et lõhkematerjale valmistataks ja ladustataks tehnoloogiliselt õigesti ja ohutult vastavalt kehtivatele normatiivaktidele, eeskirjadele ja juhenditele ning kindlustataks nende puutumatus.

Tehase ja osakonna vastutavad juhatajad peavad tagama, et personal omandaks ohutud töövõtted ja meetodid ning vajalikud tööjuhendid oleksid paigutatud nähtavatesse kohtadesse.

Tehase vastutav juhataja peab samuti tagama, et tehase territooriumil või väljaspool seda asuvale lõhkematerjalilaole määrataks vastutav hoidja ja tema asetäitja, kes on saanud vastava ettevalmistuse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustuse.

Lõhkematerjalitehasel peab olema relvastatud valve.

22. Igale lõhkematerjalitehase töölisele antakse välja tööjuhendid. Pärast tööjuhenditega tutvumist annab tööline selle kohta allkirja, mis jääb hoiule vastutava juhataja juurde.

23. Kui tehase või osakonna vastutav juhataja või tema asetäitja lahkub töölt, tuleb uue juhataja või asetäitja tunnustamist taotleda ühe kuu jooksul eelmise juhataja või asetäitja lahkumise päevast arvates.

Lõhkeaine valmistamise punkt

24. Lõhkeaine valmistamise punktis (edaspidi valmistamispunkt) võib valmistada lihtsaid lõhkeaineid, mille kasutamiseks on Tehnilise Järelevalve Ameti luba. Lõhkeaine valmistamiseks võib kasutada Tehnilise Järelevalve Ameti poolt lubatud seadmeid ja agregaate.

25. Lõhkeaine valmistamise loa saamiseks valmistamispunktis esitab ettevõte Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku avalduse. Avalduses tuleb märkida:
1) ettevõtte nimi ja asukoht;
2) valmistatava lõhkeaine nimetus, lähteained;
3) lõhkeaine valmistamise ja kasutamise koht;
4) lõhkeaine valmistamise eest vastutav isik;
5) korraga valmistatava lõhkeaine maksimaalne kogus;
6) valve olemasolu.

Avaldusele lisatakse:
1) valmistamispunkti asukohaplaan või lõhkeaine laadimismasina täitmise asukoha plaan (mõõtkavas kuni 1:2000);
2) lõhkeaine valmistamise eest vastutava isiku pädevuse kohta väljaantud tunnistuse ärakiri;
3) vastutava isiku kirjalik nõusolek.

26. Lõhkeaine valmistamise eest vastutajaks võib olla isik, kellel on lõhkeainete tehnoloogi kutse või lõhketööde juhtimise õigus ning keda on tunnustanud Tehnilise Järelevalve Amet.

27. Lõhkeaine valmistamist ei saa alustada enne, kui Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja koos politseiga on kontrollinud valmistamispunkti ja lõhkeainesegisteid ja -laadimismasinaid ning tuvastanud, et lõhkeaine valmistamise koht ja seadmed vastavad normatiivaktide, eeskirjade ning juhendite nõuetele ja asuvad asukohaplaanil ettenähtud kohas.

Kontrollimise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kontrollimises osalenud. Protokolli põhjal annab Tehnilise Järelevalve Amet välja valmistamispunktis lõhkeaine valmistamise loa ja saadab loa ärakirja 14 päeva jooksul politseiasutusele, kelle esindaja osales kontrollimises.

28. Lõhkeainet võib valmistamispunktis valmistada vastavalt tööjuhendile ja vastutava isiku juhtimisel. Lõhkeainet võib kasutada ainult neis kohtades, kuhu on välja antud lõhketööde tegemise luba.

29. Lõhkeaine valmistamiseks kasutatav tooraine peab olema ladustatud vastavalt nende ainete ladustamis- ja hoidmisjuhenditele, kui Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole nende ladustamise kohta erinõudeid.

30. Igas lõhkematerjalide valmistamise kohas tuleb pidada Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kinnitatud vormi kohast arvestusraamatut ja kartoteeki, kuhu märgitakse päevas valmistatud lõhkematerjalide kogused liikide järgi ja partii number (kui neid kasutatakse).

31. Kui lõhkematerjalitehast või valmistamispunkti kavatsetakse laiendada või muuta tootmistehnoloogiat pärast tööloa andmist, tuleb Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda uus tööluba vastavalt käesoleva korra punktide 12–16 nõuetele.

Väikeste muutuste puhul, kui ei muutu lõhkematerjalide kogus, töötajate arv ja tootmistehnoloogia, ei ole uus tööluba vajalik. Järjekordsel kontrollimisel tuleb tehtud muudatust näidata kontrollijatele.

32. Kui tehas või selle osa lõpetavad töö või tehase territooriumil olev ladu likvideeritakse, tuleb sellest teatada Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul pärast töö lõpetamist.

Kui tehase või selle osa töökatkestus on kestnud üle aasta, ei või tööd alustada enne, kui tehas on kontrollitud ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud loa töö taasalustamiseks.

III. Lõhkematerjalide soetamine ja müük

33. Lõhkematerjalitehas või importijafirma võivad tarbijatele müüa ainult selliseid lõhkematerjale, mille kasutamiseks on olemas Tehnilise Järelevalve Ameti luba. See nõue ei kehti relva- ja tööriistapadrunite, signaalrakettide ja nendega analoogsete vahendite ja esemete kohta.

34. Tehnilise Järelevalve Amet annab välja kasutada lubatavate lõhkematerjalide nimekirja. Nimekirjas märgitakse lõhkematerjali nimetus, klass, omadused vastavalt testimisküsimustele, valmistajatehas ja valmistajariik.

35. Lõhkematerjale müüv firma peab pidama Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kinnitatud vormi kohast arvestusraamatut või kartoteeki hangitud, eri hoidlates asuvate ja müüdud lõhkematerjalide kohta.

Lõhkematerjalide kasutamise luba

36. Lõhkematerjalide impordi ja ekspordi loa annab Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastatult politseiga. Luba taotletakse kirjalikult ja selles märgitakse imporditava või eksporditava lõhkematerjali kogus ning käesoleva korra punktis 34 ettenähtud andmed.

Lõhkematerjale importiv või eksportiv firma peab nimetatud loa esitama tolliametile.

37. Imporditud lõhkematerjalide kasutamise loa annab Tehnilise Järelevalve Amet toodet eksportiva riigi poolt väljaantud kasutamisloa alusel. Vajaduse korral võib Tehnilise Järelevalve Amet kasutajalt nõuda täiendavaid laboratoorseid katsetusi ja katselõhkamiste sooritamist.

38. Tehases valmistatud lõhkematerjalid peavad olema laboratoorselt testitud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kinnitatud skeemi kohaselt ning seejärel annab Tehnilise Järelevalve Amet loa katselõhkamisteks.

Lõhkematerjali katselõhkamised tuleb läbi viia vajalikus mahus nende kasutuskohaga analoogsetes tingimustes ja sarnaste tehnoloogiliste skeemide järgi. Laboratoorsete katsetuste ja katselõhkamiste tulemustele tuleb lisada vastava uurimisasutuse arvamus lõhkematerjali omaduste ja võimalike kasutuskohtade kohta.

Katselõhkamiste ja uurimisasutuste arvamuse põhjal annab Tehnilise Järelevalve Amet lõhkematerjali kasutamise loa.

Lõhkematerjalide soetamise luba

39. Lõhkematerjalide soetamise luba (edaspidi soetusluba) tuleb taotleda taotleja asukoha või lõhkematerjalide kasutuskoha järgselt politseilt.

Avaldus tuleb esitada kirjalikult ja märkida seal:
1) taotlejaettevõtte nimi ja asukoht;
2) lõhkematerjali nimetus ja kogus;
3) kasutusotstarve ja -koht;
4) lao asukoht ja tõend lao kasutamise õiguse kohta;
5) lõhketööde tegemise loa number.

40. Soetusloa võib anda ettevõttele, kellel on Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljaantud lõhketööde tegemise luba.

41. Soetusluba antakse tähtajaga mitte üle ühe aasta, kui politseil ei ole erilist põhjust anda luba pikemaks ajaks.

Konkreetse lõhkematerjalikoguse soetusloa andmisel tuleb silmas pidada käesoleva korra nõudeid lõhkematerjalide valdamise ja hoidmise osas.

42. Soetusloale märgitakse loa saaja nimi, tegevusala ja aadress, lõhkematerjali nimetus ja kogus, kasutusotstarve ning hoidmispaik ja transportimisviis.

43. Politsei peab väljaantavate soetuslubade kohta pidama Eesti Vabariigi Siseministeeriumi poolt kinnitatud vormi kohast kartoteeki või registrit (kataloogi).

44. Kui soetusluba ei jää lõhkematerjalide müüjale, märgitakse loale müüdud lõhkematerjalide nimetus ja hulk ning müüja nimi ja firma. Müüjale jääb loa ärakiri, millele on tehtud vastavad märkmed lõhkematerjalide müümise kohta. Soetaja tõendab märkmete õigsust oma allkirjaga.

Kui soetusloa saanul ei ole endal võimalik osaleda tehingus, võib seda teha mõni teine isik, kellel on olemas kirjalik volitus.

45. Soetusloaga hangitud lõhkematerjale võib müüa edasi teisele firmale, pidades kinni nõuetest, mis lõhkematerjalide soetusloa osas on ette nähtud käesoleva korra punktis 42.

IV. Lõhkematerjalide kasutamine

46. Eesti Vabariigi territooriumil võivad lõhketöid teha ja lõhkematerjalidega töötada ettevõtted, organisatsioonid ja ühistud, kellele Tehnilise Järelevalve Amet on ettenähtud korras välja andnud lõhketööde tegemise loa. Enne loa andmist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtte valmisolekut lõhketöödeks.

47. Lõhketööde tegemise loa saamiseks esitab ettevõte Tehnilise Järelevalve Ametile avalduse, milles märgitakse:
1) ettevõtte nimi;
2) aadress, postiindeks, telefon, telefaks;
3) lõhketööde juhataja ja tema asetäitja;
4) lõhkematerjalilao juhataja nimi;
5) lõhkajate arv;
6) lao nimetus ja hoiuloa number (lao rentimisel lepingu ärakiri);
7) läbiviidavate lõhketööde iseloomustus;
8) lõhketööde kestus.

Lõhketööde tegemise luba antakse tähtajatult ja kehtib seni, kuni täidetakse ettenähtud tingimusi.

48. Iga lõhketööd tegeva või lõhkematerjalidega töötava ettevõtte valdaja peab tagama, et lõhketöid tehtaks tehniliselt õigesti ja ohutult ning peetaks kinni lõhkematerjalide kasutamise kohta väljaantud normatiivaktidest, eeskirjadest ja juhenditest.

Ettevõttel peavad olema Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud lõhketööde juhataja ja tema asetäitja (asetäitjad), suuremates ettevõtetes ka lõhketööde järelevalvet teostavad ametiisikud.

49. Lõhketööde juhatajale ja tema asetäitjale, samuti lõhketööde järelevalvet teostavale ametiisikule esitatakse järgmised nõuded:
1) tal peab olema mäetehniline kõrg- või keskharidus;
2) mäetehnilise erihariduse puudumisel peab ta olema lõpetanud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kinnitatud programmi järgi läbiviidud kursused ja praktilised õppused;
3) ta peab tundma lõhketööde tehnoloogiat ja lõhkematerjalide kasutamise kohta väljaantud normatiivakte, eeskirju ja juhendeid.

50. Lõhketöödeks asulates, hoonete ja ehitiste purustamisel, masslõhkamistel, metalli lõhkamisel (töötlemisel) ja veealustel lõhkamistöödel peab lisaks lõhketööde tegemise loale olema ka Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljaantud lõhketööde luba konkreetse koha jaoks.

Selle loa saamiseks esitab ettevõte Tehnilise Järelevalve Ametile avalduse, milles märgitakse;
1) ettevõtte nimi, lõhketööde tegemise loa number;
2) aadress, postiindeks, telefon, telefaks;
3) lõhketööde tegemise koht ja eesmärk;
4) maavaldaja, kelle territooriumil lõhketööde objekt asub;
5) lõhketööde juhataja nimi, Tehnilise Järelevalve Ameti tunnistuse number;
6) ladu, kust lõhkematerjale saadakse.

Avaldusele lisatakse:
1) maa- (linna-, valla-) valitsuse nõusolek ning ohtlikku tsooni jäävate ettevõtete kooskõlastused ja tingimused;
2) maakoha plaan mõõtkavas 1:500…1:2000, kuhu on märgitud lõhatava objekti asukoht ja ohtliku tsooni piirid koos valvepostide paigutusega;
3) lõhketööde projekt.

Vajaduse korral kontrollib Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja enne loa väljaandmist lõhketööde tegemise kohta.

Lõhketööde luba antakse tähtajaliselt kuni üheks aastaks.

Lõhketööde luba võib pikendada, kui ohtliku tsooni piirid ja lõhketööde tehnilised tingimused pole muutunud, muudel juhtudel tuleb taotleda uus luba.

Kui maavara tootev ettevõte teeb ise kaevandamiseks vajalikke lõhketöid, taotleb ta Tehnilise Järelevalve Ametilt ainult lõhketööde tegemise loa, lisades avaldusele lõhketööde loa taotlemiseks ettenähtud lisad vastavalt käesolevale punktile.

51. Lõhkematerjale kasutavad ettevõtted on kohustatud iga aasta 15. jaanuariks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile andmed eelmise aasta lõhkematerjalide kulu kohta liikide järgi, samuti lõhkematerjalide laojäägi kohta.

52. Lõhkajana võib töötada isik, kelle politsei on tunnistanud usaldusväärseks ja kes on lõpetanud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kinnitatud programmi järgi läbiviidud kursused ja sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Ameti kvalifikatsioonikomisjonis.

Lõhkaja võib teha ainult sellist liiki lõhketöid, mille tegemiseks tal on olemas kvalifikatsioon.

53. Lõhkematerjalide vastutava hoidjana või tema asetäitjana (laohoidjana, väljaandjana) võib töötada isik, kellel on lõhketööde juhataja pädevus, või kes on lõpetanud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kinnitatud programmi järgi läbiviidud kursused ja sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Ameti kvalifikatsioonikomisjonis.

V. Lõhkematerjalide ladustamine

54. Lõhkematerjalid tuleb ladustada selliselt, et nad ei põhjustaks ohtu ega satuks kõrvaliste isikute valdusse.

Lõhkematerjalilao valvurid peavad olema relvastatud.

Lao valverežiimi ja vajaliku valvurite arvu määrab Eesti Politseiamet.

Neid eri klassi lõhkematerjale, mille kooshoidmine on eriti ohtlik, tuleb hoida eraldi hoidlates või hoidlaosades.

55. Alalisteks ladudeks loetakse lõhkematerjaliladusid, mille kasutusaeg on üle 3 aasta, ja ajutisteks – ladusid, miile kasutusaeg on kuni 3 aastat.

56. Alalisel või ajutisel laol peab olema vastutav hoidja ja alalisel laol ka vastutava hoidja asetäitja (asetäitjad), kes tagavad, et lõhkematerjale hoitakse laos käesoleva korra, juhendite ja hoiuloa kohaselt.

Lao vastutav hoidja või tema asetäitja peavad isiklikult lõhkematerjale välja andma või vastu võtma.

Alaline lõhkematerjaliladu

57. Kui lõhkematerjale tootev tehas tahab oma tooteid hoida väljaspool tehase territooriumi, samuti kui lõhkematerjalide tarbija või vahendusfirma tahavad neid hoida suuremas koguses, tuleb neil taotleda luba lõhkematerjalilao ehitamiseks Tehnilise Järelevalve Ametilt.

58. Ehitusluba taotletakse kirjalikult ja avalduses tuleb märkida:
1) taotlejaettevõte, tema tegevusala ja asukoht, telefon, telefaks;
2) koht, kuhu ladu kavatsetakse ehitada;
3) ladustatavad lõhkematerjalid ja nende suurimad kogused;
4) ladustamise otstarve.

Avaldusele tuleb lisada:
1) tõend selle kohta, et taotleja on lõhkematerjalide omanik või valdaja, ettevõtte põhikirja ärakiri ja väljavõte kaubaregistrist või muust vastavast registrist (ühes eksemplaris);
2) tõend selle kohta, et taotleja on lao territooriumi valdaja;
3) lao territooriumi plaan (mõõtkavas kuni 1:2000) sinna projekteeritud hoidlate ja ehitistega (kolmes eksemplaris);
4) lao asukohaplaan (mõõtkavas kuni 1:10 000), kuhu on kantud lao asukoht ja kõik lao ohtlikku tsooni jäävad pinnavormid, ettevõtted, rajatised (märkida nende otstarve), samuti muud objektid, mille ohutus on vaja tagada (kolmes eksemplaris);
5) hoidlate ja muude lao territooriumile projekteeritud ehitiste joonised (mõõtkavas kuni 1:100), kus on näha nende ehitusviis, ehitusmaterjal, soojustamine, valgustus, veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrje- ja valveseadmestik (kolmes eksemplaris).

59. Tehnilise Järelevalve Amet saadab avalduse ühe eksemplari maavalitsusele vastavalt käesoleva korra punktile 9.

60. Lao ehitamise loa võib välja anda, kui on olemas eeldused vastavalt käesolevale korrale ja selle põhjal antud juhenditele.

Loas märgitakse koht, kuhu lao võib ehitada, lõhkematerjalide loetelu ja suurimad kogused, mida seal võib hoida, samuti ohutuse tagamiseks vajalikud lisatingimused.

Loale lisatakse asukohaplaan, samuti muud vajalikud joonised, skeemid ja seletuskirjad.

Tehnilise Järelevalve Amet peab 14 päeva jooksul saatma loa ärakirjad maa- (valla-) valitsusele, politseile, tuletõrjejärelevalvele ning tööinspektsioonile.

61. Ladu ei tohi võtta kasutusele enne, kui see on komisjoni poolt kontrollitud.

Komisjoni kokkukutsujaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Komisjoni tööst võtavad osa politsei ja tuletõrjejärelevalve esindajad.

62. Kui ladu on kontrollitud ja kontrolli tulemusena ei ilmnenud asjaolusid, mis võiksid takistada hoiuloa andmist, annab Tehnilise Järelevalve Amet lõhkematerjalide hoiuloa.

Hoiuloa ärakirjad saadetakse kontrollis osalenutele 14 päeva jooksul.

63. Alalise lao vastutavaks hoidjaks või tema asetäitjaks võib olla isik, kellel on lõhketööde juhataja või laohoidja pädevus.

64. Vastutava laohoidja või tema asetäitja töölt lahkumise korral peab uue laohoidja või tema asetäitja tunnustamist taotlema lao valdaja töölt lahkuja viimase töökuu jooksul.

Ajutine lõhkematerjaliladu

65. Ajutiseks lõhketööde tegemiseks võib ettevõte taotleda Tehnilise Järelevalve Ametilt ajutise lõhkematerjalilao ehitamise loa.

Ajutine ladu võib koosneda ühest või mitmest hoidlast, kusjuures igas hoidlas võib hoida kuni 10 000 kg lõhkeainet.

Loa võib anda ajutiselt vastavalt vajadusele, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.

Vajaduse korral võidakse luba pikendada mitte üle kahe korra. Pikemaajalisel ekspluateerimisel tuleb ladu vormistada alalise laona.

66. Ajutises laos lõhkematerjalide hoidmise luba tuleb taotleda Tehnilise Järelevalve Ametilt. Avaldus esitatakse kirjalikult ja seal märgitakse:
1) taotlejaettevõte, tema tegevusala ja asukoht;
2) hoidla (lao) asukoht;
3) ladustatavad lõhkematerjalid ja nende suurimad kogused.

Avaldusele tuleb lisada:
1) tõend selle kohta, et lao territoorium kuulub taotlejale või maaomaniku nõusolek territooriumi kasutamise kohta;
2) hoidlate ja nende juurde kuuluvate ohutusseadmete joonised (mõõtkavas 1:50 või 1:100) ja lao territooriumi plaan (mõõtkavas kuni 1:2000), kuhu on kantud lähedal asuvad ehitised (1 km raadiuses) ning seletuskiri ohutust tagavate abinõude kohta;
3) andmed isiku kohta, kes hakkab töötama vastutava laohoidjana ja tema kirjalik nõusolek.

Vastutav laohoidja peab vastama käesoleva korra punktis 53 esitatud nõuetele.

67. Lõhkematerjalide hoiuluba antakse, kui' käesoleva korra ja selle põhjal antud juhendite nõuded on täidetud.

68. Ladu ei saa võtta kasutusele enne, kui see on kontrollitud. Lao kontrollimiseks kutsub vajalikud isikud kokku Tehnilise Järelevalve Amet. Kontrollimisest võtavad osa politsei ja tuletõrjejärelevalve esindajad.

Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse protokoll, mille ärakirjad saadetakse 14 päeva jooksul politseile ja tuletõrjejärelevalveorganile.

Väljastatava lõhkematerjalide hoiuloa ärakirjad saadab Tehnilise Järelevalve Amet politseile ja tuletõrjejärelevalveorganile.

69. Hoiuloa kehtivust pikendatakse vastavalt käesoleva korra punktis 66 sätestatule.

Liikuv lõhkematerjaliladu

70. Liikuvad lõhkematerjalilaod võivad olla nii lõhketöid tegevatel ettevõtetel kui ka vahendusfirmadel.

Liikuv lõhkematerjaliladu paikneb furgoonautol ning seal võib hoida lõhkematerjale kuni auto poole kandejõu ulatuses.

71. Eri klassi lõhkematerjale hoitakse furgooni eraldi juurdepääsudega osades, kusjuures II klassi lõhkematerjalide hoiukoht peab paiknema furgooni esiosas ja olema metallekraaniga, mis välistab detonatsiooni edasiandmise teistele lõhkematerjalidele.

72. Liikuva lao lõhkematerjalide hoiuluba taotletakse maakonna politseiprefektilt vastavalt käesoleva korra punkti 66 nõuetele. Lao territooriumi all mõistetakse liikuva lao alalist seisukohta.

73. Enne hoiuloa väljaandmist kontrollib politsei liikuvat autoladu ja selle alalist seisukohta ja saadab hoiuloa ärakirja 14 päeva jooksul Tehnilise Järelevalve Ametile.

Hoiuluba antakse välja kuni üheks aastaks ja seda võib vajaduse korral pikendada.

74. Filmimisel, ilutulestiku tegemisel ja muude nendega võrdsustatud tööde tegemisel kasutatavate pürotehniliste ainete hoidmiseks taotletakse luba analoogselt loa taotlemisega lõhkematerjalide hoidmiseks alalises või ajutises laos.

75. Kaevanduste, karjääride ja kollektorite konteinerhoidlates lõhkematerjalide hoidmise kord on sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatud erijuhenditega.

VI. Lõhkematerjalide vedu

76. Lõhkematerjalide vedu ladudesse, töökohta ja kaevandusse peab toimuma vajalikke ohutusmeetmeid rakendades, mis on sätestatud eraldi juhendites.

77. Sadamas oleva laeva lastimisel ja lossimisel tuleb rakendada ohutusmeetmeid, mis tagavad lõhkematerjalide puutumatuse. Alus paigutatakse lastimise või lossimise ajaks sadama territooriumile laevanduses kehtestatud erijuhendi kohaselt.

78. Lõhkematerjalide vagunitesse laadimine või mahalaadimine raudteejaamades toimub selleks ettenähtud tupikteedel. Lõhkematerjalide vedu raudteel on sätestatud ohtlike ainete veo eeskirjadega.

VII. Lõhkematerjalide hävitamine

79. Tehniliste tingimuste ja riiklike standardite nõuetele mittevastavad lõhkematerjalid, samuti leitud või muul viisil ametivõimude kätte sattunud neile mittekuuluvad lõhkematerjalid tuleb hävitada.

80. Töökohas või mujal lõhkamata jäänud lõhkematerjalid, mille kasutamiskõlblikkus on kaheldav, tuleb samuti hävitada vastavalt juhendile.

81. Lõhkematerjalitehase, -lao või müügikoha valdaja, samuti lõhkematerjali importija peavad hävitama need lõhkematerjalid, mis on riknenud ja mille testimine on andnud negatiivseid tulemusi.

82. Lõhkematerjalide hävitamiseks peab olema kas vastutava juhataja, vastutava hoidja, lõhketööde juhataja või nende asetäitjate korraldus.

Lõhkematerjale võib hävitada isik, kellel on lõhkaja kutsetunnistus või lõhkematerjali vastutava hoidja (asetäitja) pädevus.

VIII. Apellatsioon

83. Politsei ja tuletõrjejärelevalveorgani otsust, mis lähtub käesolevast korrast, saab vaidlustada maa- (linna-) kohtus 30 päeva jooksul sellest päevast arvates, millal vaidlustaja sai otsusest teada.

Maa- (linna-) valitsuse otsust, mis lähtub käesolevast korrast, saab vaidlustada kõrgemas haldusorganis 30 päeva jooksul sellest päevast arvates, millal vaidlustaja sai otsusest teada. Maa- (linna-) valitsuse otsust tuleb täita vaatamata vaidlustamisele, kui kõrgemalseisev haldusorgan ei otsusta teisiti.

Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljaantud ja käesolevale korrale toetuvaid otsuseid ja juhendeid jne. saab vaidlustada kõrgemas haldusorganis 30 päeva jooksul sellest päevast arvates, millal vaidlustaja sai teada otsusest või juhendist. Vaidlustamisest hoolimata on otsuse täitmine nõutav, kui kõrgemalseisev haldusorgan ei otsusta teisiti.

IX. Järelevalve

84. Käesoleva korra nõuete täitmist kontrollivad Tehnilise Järelevalve Amet, maa- ja linnavalitsused, politsei ja tuletõrjejärelevalve.

Peale selle teostavad järelevalvet tolliamet lõhkematerjalide importimisel ja eksportimisel ning vastavad sadamaorganid lõhkematerjalide lastimisel ja lossimisel sadamas.

Tööinspektsiooni järelevalve on sätestatud töökaitsealase seadusandlusega.

85. Järelevalveorganid peavad registrit või kartoteeki käesoleva korra põhjal väljaantud lubade, läbiviidud kontrollimiste ning saadud teadete, avalduste, õiendite, otsuste jt. kohta.

86. Tehnilise Järelevalve Amet peab vähemalt kaks korda aastas kontrollima lõhkematerjalitehast, lõhkematerjalide valmistamispunkti ja alalist ladu, üks kord aastas ajutist ladu, liikuvat ladu, konteinerhoidlaid ja lõhketööde tehnoloogiat lõhketööde tegemise luba omavas ettevõttes.

Maakonna (linna) politsei peab kaks korda aastas kontrollima lõhkematerjalitehast ja alalist ladu ning üks kord aastas lõhkematerjalide valmistamispunkti, ajutist ladu ja liikuvat ladu.

Riiklik tuletõrjejärelevalve peab üks kord aastas kontrollima lõhkematerjalitehast ja alalist lõhkematerjaliladu ning üks kord kahe aasta jooksul lõhkematerjalide valmistamispunkti.

87. Kui järelevalveorganid on kontrollimisel tuvastanud, et käesoleva korra ja sellel põhinevate juhendite nõuetest ei ole kinni peetud ning kontrollitav ei ole kontrollimise käigus asunud puudusi kõrvaldama, annab järelevalvet teostav organ ettekirjutuse vastavate meetmete rakendamiseks teatud tähtaja jooksul.

Kui käesoleva punkti nõudeid ei täideta, võib järelevalvet teostav organ oma pädevuse piires kasutada administratiivseid mõjutusvahendeid vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule või seisata tööd.

Eluohtlike rikkumiste avastamisel seisatakse tööd viivitamatult.

88. Käesoleva korraga ettenähtud litsentsid, load ja tunnistused võib vajaduse korral välja anda tähtajalistena.

Litsentsi, loa või tunnistuse väljaandnud ametkond võib neid ka tühistada kas osaliselt või täielikult.

Loa väljaandnud ametkond võib tõstatada küsimuse loa tühistamise kohta, kui ettevõte ei täida kehtivaid normatiivakte või juhendeid, samuti nende põhjal ettenähtud tingimusi. Ka tunnustuse võib tühistada, kui tunnustuse saanud isik osutub sobimatuks.

Enne loa või tunnustuse tühistamist on asjaosalisel õigus sooritada eksam.

89. Käesoleva korra kohaselt politseilt taotletavad litsentsid, load või otsused annab maakonna (linna) politseiprefekt. Vajalikud kontrollimised võib läbi viia ka prefekti poolt määratud politseiametnik.

Tuletõrjejärelevalve poolt ettenähtud kontrollimised võib läbi viia tuletõrjejärelevalveorgani poolt määratud tuletõrjejärelevalve ametnik.

X. Erieeskirjad

90. Kui lõhkematerjaliladu lõpetab tegevuse, peab lao valdaja üks kuu enne tegevuse lõpetamist teatama sellest kirjalikult Tehnilise Järelevalve Ametile, politseile ja tuletõrjejärelevalvele.

Kui lao valdaja nimi või firma muutub, peab õigusjärglane sellest ühe kuu jooksul, kirjalikult teatama käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatuile, tehes teatavaks uue nime või firma, hoiuloa numbri ja selle väljastamise kuupäeva ning taotlema uue hoiuloa.

Kui tehas või lõhkematerjalidega kauplev firma vahetab omanikku või valdajat, peab sellest teatama loa andnud ametkonnale.

91. Lõhkematerjalitehases ja -laos tuleb hoida töötajatele nähtavas kohas käesolev kord ja selle põhjal väljaantud juhendid, samuti juhendid relvastatud valvele.

92. Lubasid andev ametkond, võib erandina möönda ajutisi kõrvalekaldumisi käesoleva korra, eeskirjade ja juhendite nõuetest, kui on tagatud töö turvalisus.

93. Kui lõhkematerjalide valmistamisel, hoidmisel, veol või kasutamisel toimus avarii, mis põhjustas surmajuhtumi, inimeste vigastusi, keskkonna- või omandikahjustusi, peab lõhkematerjalide omanik või valdaja viivitamatult teatama sellest maakonna (linna) politseile, Tehnilise Järelevalve Ametile ja tööinspektsioonile. Õnnetuskoht tuleb hoida puutumatuna pääste- ja ohutustööde järel juurdluse läbiviimiseks.

Juurdlus toimub vastavalt avariide või õnnetusjuhtumite juurdlemise kehtivatele juhenditele.

94. Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Politseiamet ja Eesti Vabariigi Tööinspektsioon annavad välja juhendeid käesoleva korra rakendamiseks.

95. Selliste lõhkematerjalide ladustamiseks, mille puhul varem luba ei nõutud, tuleb taotleda luba ühe aasta jooksul käesoleva korra jõustumise päevast arvates.

96. Nende lõhkematerjalide valmistamise, soetamise, ladustamise, veo ja kasutamise korral, mille kohta luba oli antud varem kehtinud eeskirjade ja juhendite põhjal, teeb otsuse varem väljaantud loa kehtivuse osas selle loa andnud ametkond.

____________________

* Lõhkeaine valmistamine ettevõttes oma vajaduseks ammooniumsalpeetri segamisel põlevkomponentidega vastavalt punktidele 24–28 võib toimuda Tehnilise Järelevalve Ameti loal.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed ja määruse lisa.