EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Eesti Vabariigi viisaeeskirjad» ja kehtestada need 1. juulist 1992. a.

2. Eesti Vabariigi Välisministeeriumil korraldada Peterburis, Riias, Minskis ja Kiievis konsulaaresinduste avamine ning neis viisade väljaandmine 1. juuliks 1992. a. ja esitada Eesti Vabariigi Valitsusele taotlus vastavate eelarvevahendite saamiseks 1. juuniks 1992. a.

3. Kehtestada, et:

1) alates 1. juulist 1992. a. võivad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud Eesti Vabariigi riigi- ja majanduspiiri (edaspidi piir) ületada viisade alusel ning kohustusliku registreerimisega nii saabumisel kui ka lahkumisel ainult Tallinna Lennujaama, Tallinna Reisisadama, Tartu Lennujaama, Narva, Koidula, Luhamaa, Murati, Valga I, Valga III ja Ikla piirikontrollipunktides ning Narva, Orava, Valga ja Võru raudteejaamade piirikontrollipunktides;

2) Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi kodanikel ning teistel elanikel on lubatud lisaks punkti 3 alapunktis 1 nimetatule ületada piiri ka teistes piirikontrollipunktides kas piiriületamise kohustusliku registreerimisega või piiriäärse elaniku lihtsustatud piiriületamise loa alusel;

3) Eesti Vabariigi kodanikud ja alalised elanikud võivad piiri ületada kõigis piirikontrollipunktides ilma registreerimata.

4. Eesti Vabariigi Riiklikul Migratsiooniametil:

1) korraldada oma esinduste avamine ja neis viisade väljaandmine:
    Tallinna Reisisadama, Tallinna Lennujaama ja Tartu Lennujaama piirikontrollipunktides;
    Narva, Valga ja Võru raudteejaamade piirikontrollipunktides;
    Narva, Luhamaa, Murati, Valga I, Valga III ja Ikla piirikontrollipunktides.
Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel saavutatava kokkuleppe korral võidakse viisade väljaandmist korraldada ka Petseri linnas;

2) korraldada viisade väljaandmine, pikendamine ja tühistamine linnades (maakondades) asuvates migratsiooniameti osakondades (büroodes);

3) esitada 1. juuniks 1992. a. Eesti Vabariigi Valitsusele taotlus nimetatud ülesannete täitmise finantseerimiseks vajalike eelarveliste vahendite eraldamise kohta.

5. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil eraldada 1. juuniks 1992. a. vahendid Eesti Vabariigi Riiklikule Migratsiooniametile 9 sõiduauto ja 2 mikrobussi soetamiseks käesoleva määruse punktis 4 loetletud ülesannete täitmiseks.

6. Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumil korraldada 1. juuniks 1992. a.:

1) kõigi Eesti Vabariiki saabuvate kaugsõidurongide peatamine Narva, Orava, Valga ja Võru piiriraudteejaamades vähemalt kolmveerand tunniks ning lähireisirongide peatamine vähemalt kümneks minutiks;

2) koos kohaliku omavalitsuse täitevorganitega Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti osakondade, büroode ja esinduste varustamine telefonsidega.

7. Käesoleva määruse punktis 4 nimetatud sadamate, lennujaamade ja raudteejaamade valdajatel eraldada Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti esindustele nõuetekohased ruumid. Piirikontrollipunktide ümberehitused teha kooskõlastatult Eesti Vabariigi Piirivalveameti, Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Tolliametiga ning esitada 1. juuniks 1992. a. vajaduse korral Eesti Vabariigi Valitsusele taotlus eelarvevahendite eraldamise kohta.

8. Eesti Vabariigi Piirivalveametil (tellija) koos Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti, Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti, Eesti Vabariigi Ehitusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse täitevorganitega tagada Narva, Luhamaa, Murati, Valga I, Valga III ja Ikla piirikontrollipunktide kõigi rajatiste nõuetekohane väljaehitamine ning esitada Eesti Vabariigi Valitsusele taotlus eelarvevahendite eraldamise kohta.

9. Tunnustada endise NSV Liidu ja Eesti NSV vastavate organite poolt Eesti NSV-s viibimiseks väljaantud viisasid ja elamislubasid, samuti nende pikendusi nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. juulini 1992. a.

10. Eesti Vabariigi Välisministeeriumil, Eesti Vabariigi Siseministeeriumil, Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil, Eesti Vabariigi Riiklikul Migratsiooniametil, Eesti Vabariigi Piirivalveametil, Eesti Vabariigi Riiklikul Politseiametil ja Eesti Vabariigi Riiklikul Tolliametil tagada normatiivaktide väljatöötamine viisaeeskirjade põhjal, nende kooskõlastamine ja kinnitamine 1. juuniks 1992. a.

11. Eesti Vabariigi Piirivalveametil kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniametiga kehtestada 1. juuniks 1992. a. piirikontrollipunktide töörežiimid, võimaluse korral sulgedes vastavalt liiklusintensiivsusele piirikontrollipunktid öötundideks.

12. Eesti Vabariigi Välisministeeriumil teha käesoleva määrusega ja Eesti Vabariigi viisaeeskirjadega kehtestatud piiriületamise kord teatavaks kõigile Eesti Vabariigiga diplomaatilistes suhetes olevatele välisriikidele 1. juuniks 1992. a.

13. Tunnistada 1. juunist 1992. a. kehtetuks:

1) Eesti Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1991. a. määrus nr. 171 «Eesti Vabariiki külastavatele välisriikide kodanikele sissesõiduviisade andmise ajutise korra kohta» (RT 1991, nr. 31, art. 382);

2) Eesti Vabariigi Valitsuse 12. septembri 1991. a. määrus nr. 176 «Eesti Vabariigi sissesõiduviisade vormistamise tasu määrade kohta» (RT 1991, nr. 31, art. 387) punktid 1 ja 2;

3) Eesti Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1991. a. määruse nr. 220 «Eesti Vabariiki sissesõidu ja vabariigist väljasõidu ajutise korra kohta» (RT 1991, nr. 39, art. 480) punkt 1.

Eesti Vabariigi viisaeeskirjad

I. Üldsätted

1. Käesolevad «Eesti Vabariigi viisaeeskirjad» (edaspidi eeskirjad) määravad Eesti Vabariigi riigi- ja majanduspiiri (edaspidi piir) ületamiseks ja Eesti Vabariigi territooriumil ajutiselt viibimiseks vajalike viisade liigid, nende taotlemise, väljaandmise, pikendamise ja tühistamise põhialused ning viisarežiimi põhialused, samuti eeskirjade täitmist tagavate riigivalitsemisorganite pädevuse.

2. Eeskirjad ei kehti välisriikide nende delegatsioonide, kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta, kelle vastuvõtmist ja ärasaatmist korraldab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või Eesti Vabariigi Valitsus.

3. Eeskirjade sätteid rakendatakse nende välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kellega Eesti Vabariigi Valitsus on sõlminud kokkulepped viisavaba sissesõidu, piiriäärsete elanike lihtsustatud sissesõidu jms. kohta, niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus nimetatud kokkulepetega.

4. Eesti Vabariigi kodanikelt või teistelt elanikelt, samuti teiste riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt võib Eesti Vabariigist väljasõidul nõuda sissesõiduviisat või läbisõiduviisat riiki, kuhu ta sõidab või kust ta läbi sõidab.

5. Üldjuhul tuleb Eesti Vabariigi viisa eest maksta vormistamise tasu, mille suuruse ja tasumise korra kehtestab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumiga.

II. Eesti Vabariigi kodanike, teiste elanike ja töötamisloaga isikute viisarežiim

6. Eesti Vabariigi kodanikelt ei nõuta piiri ületamisel Eesti Vabariigi viisat.

Kodanikel tuleb esitada kehtiv välispass või seda asendav dokument, milleks on Eesti Vabariigi Valitsuse ning välja-, sisse- ja (või) läbisõidumaa(de) poolt aktsepteeritud isikut tõendav dokument (edaspidi pass).

Nende dokumentide loetelu, mida aktsepteeritakse Eesti Vabariigi piiril ja territooriumil, kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus.

Kodanikud, kes on saabunud välismaalt nimetatud dokumentideta, peetakse piiril kinni ning rakendatakse viivitamatult abinõusid nende isiku kindlakstegemiseks vastavalt kehtivale korrale.

Kodanikele, kes lahkuvad Eesti Vabariigist pikaajaliseks või alaliseks elamiseks välismaal, kehtestab vastava korra Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti, Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Tolliametiga.

7. Eeskirjade punktis 6 ettenähtud kord kehtib ka Eesti Vabariigi alaliste elanike kohta.

8. Isikutel, kellel on ajutine või tähtajaline elamis- või töötamisluba, asendab see piiri ületamisel Eesti Vabariigi viisat.

III. Eesti Vabariigi viisa

9. Eesti Vabariigi viisade põhiliigid on:
1) Eesti Vabariigi diplomaatiline viisa;
2) Eesti Vabariigi sissesõiduviisa;
3) Eesti Vabariigi läbisõiduviisa;
4) Eesti Vabariigi väljasõiduviisa.

10. Eesti Vabariigi viisa (välja arvatud diplomaatiline viisa) on isiku passis või selle vahel olev templijäljend või kleebis, mis on nõuetekohaselt vormistatud ja kehtib ainult selle väljaandnud isiku allkirja ja vastava riigivalitsemisorgani viisapitsati jäljendi olemasolu korral.

11. Viisatempli (-kleebise) ja viisapitsati kujunduse, mõõdud ja vormistamise juhendi (välja arvatud diplomaatiline viisa) kinnitab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Välisministeeriumi, Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Politseiametiga.

IV. Eesti Vabariigi diplomaatiline viisa

12. Eesti Vabariigi diplomaatiline viisa (edaspidi diplomaatiline viisa) on diplomaatilisele isikule antav nõusolek Eesti Vabariigis oma missiooni teostamiseks või vabariigist läbisõiduks ning piiri ületamiseks saabumisel ja lahkumisel koos garantiidega, mis tulenevad Eesti Vabariigi poolt aktsepteeritud rahvusvahelistest ja riikidevahelistest lepingutest.

13. Diplomaatilise viisa väljaandmise, pikendamise ja tühistamise korra ning viisarežiimi töötab välja ja kinnitab Eesti Vabariigi Välisministeerium kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti, Eesti Vabariigi Piirivalveameti, Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti ning Eesti Vabariigi Riikliku Tolliametiga.

V. Eesti Vabariigi sissesõiduviisa

14. Eesti Vabariigi sissesõiduviisa (edaspidi - sissesõiduviisa) on välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule (edaspidi välismaalane) antav nõusolek ajutiseks viibimiseks Eesti Vabariigi territooriumil ning piiri ületamiseks saabumisel ja lahkumisel.

15. Sissesõiduviisa võib olla ühe- või mitmekordne.

Ühekordne sissesõiduviisa antakse ühekordseks sisse- ja väljasõiduks, kusjuures Eesti Vabariigi territooriumil võib viibida kuni 30 kalendripäeva. Ühekordse sissesõiduviisa kehtivusaeg on kuni 6 kuud.

Mitmekordne sissesõiduviisa antakse korduvaks sisse- ja väljasõiduks, kusjuures igakord võib Eesti Vabariigi territooriumil viibida kuni 30 kalendripäeva. Mitmekordse sissesõiduviisa kehtivusaeg on kuni 1 aasta.

16. Eesti Vabariiki üheaegselt ja ühesugustel tingimustel sissesõiduviisat taotlevatele isikutele võib anda grupiviisa, lähtudes käesolevate eeskirjade VIII osas toodud nõuetest.

17. Kuni 16-aastane isik võib ületada piiri üldjuhul koos oma vanemaga või mõne teise tema eest vastutava isikuga (edaspidi vanem) ning neile vormistatakse ühine sissesõiduviisa vanema passi, kusjuures viisa juurde märgitakse lapse ees- ja perekonnanimi ning sünniaasta ja tema nime juurde kantakse täiendav viisapitsati jäljend.

Kuni 16-aastasele isikule, kes sõidab Eesti Vabariiki ilma vanemata või mõne teise tema eest vastutava isikuta, vormistatakse tema passi eraldi viisa.

Sissesõiduviisa taotlemine

18. Sissesõiduviisat saab taotleda välismaalane:
1) Eesti Vabariigi riigiasutuse või mõne teise juriidilise isiku kutse alusel;
2) Eesti Vabariigi kodaniku või alalise elaniku erakutse (edaspidi erakutse) alusel;
3) isikliku taotluse alusel Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti poolt kehtestatud tingimustel;
4) rahvusvahelistest lepingutest tulenevatel juhtudel aga Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt kehtestatud korras.

19. Viisa taotleja esitab vastava viisataotluse, millele on lisatud:
1) pass;
2) foto;
3) juriidilise isiku kutse, erakutse või muu ettenähtud dokument.

20. Viisataotluses peavad olema märgitud andmed taotleja ja kutsuja kohta, sissesõidu eesmärk, soovitav viibimisaeg ja viisataotluse esitamise kuupäev, mis on kinnitatud taotleja allkirjaga.

Viisataotluse vormi kinnitab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi Riikliku Politseiametiga.

21. Juriidilise isiku kutses peab olema märge, et kutsuja tagab kutsutava heaolu kogu tema Eesti Vabariigis viibimise ajal, andmed kutsuja ja kutsutava kohta ning sõidu eesmärk.

Kutse peab olema juriidilise isiku ametlikul plangil ning kinnitatud tema juhi allkirja ja pitsatiga.

Kutse näidised kinnitab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi Riikliku Politseiametiga.

22. Eesti Vabariigi kodaniku ja alalise elaniku erakutses peab olema märge, et kutsuja tagab kutsutava heaolu kogu tema Eesti Vabariigis viibimise ajal, ning andmed kutsuja ja kutsutava kohta.

Kutse peab olema kinnitatud Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti poolt kehtestatud korras kooskõlastatult Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi Riikliku Politseiametiga.

Kutse näidised kinnitab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga.

Sissesõiduviisa taotluse vastuvõtmine ja viisa väljaandmine

23. Sissesõiduviisade taotluste vastuvõtmine ja viisade väljaandmine toimub üldjuhul Eesti Vabariigi välisesindustes, samuti Eesti Vabariigi piirikontrollipunktides (edaspidi piiripunkt) asuvates Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti esindustes ja Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklikus viisaosakonnas ning linnades (maakondades) asuvates migratsiooniameti osakondades (büroodes).

Eesti Vabariigi Välisministeerium informeerib operatiivselt Eesti Vabariigi Riiklikku Migratsiooniametit ja Eesti Vabariigi Riiklikku Politseiametit välisriikides avatavatest ja suletavatest välisesindustest.

Eesti Vabariigi Piirivalveamet informeerib operatiivselt Eesti Vabariigi Riiklikku Migratsiooniametit ja Eesti Vabariigi Riiklikku Politseiametit avatavatest ja suletavatest piiripunktidest.

24. Sissesõiduviisa taotlusi võtavad vastu ja annavad viisasid välja:

1) Eesti Vabariigi välisesindustes:
    Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarametnikud ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt volitatud isikud;
    kooskõlastatult Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti ametnikud ja Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti poolt volitatud isikud;

2) Eesti Vabariigi piiripunktides ja Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklikus viisaosakonnas ning linnades (maakondades) asuvates migratsiooniameti osakondades (büroodes):
    Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti ametnikud ja Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti poolt volitatud isikud.

Sissesõiduviisa väljaandmisest keeldumine

25. Eesti Vabariigi võimude poolt ebasoovitavateks kuulutatud diplomaatilistele isikutele sissesõiduviisade andmisest keeldutakse.

Nende isikute kohta esitab Eesti Vabariigi Välisministeerium andmed Eesti Vabariigi Riiklikule Migratsiooniametile viivitamatult.

26. Võib keelduda sissesõiduviisa väljaandmisest isikutele:
1) kes on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid;
2) kelle kohalolek ohustab Eesti Vabariigi riiklikke huvisid, rahvusvahelisi suhteid, elanike tervist või moraali;
3) kes on viimase kümne aasta jooksul toime pannud tahtliku kuriteo või rikkunud Eesti Vabariigi immigratsiooniseadust, viisa-, piiriületus- või tollieeskirju;
4) kes on viimase viie aasta jooksul sissesõidu taotlemisel esitanud valeandmeid;
5) muudel juhtudel, kui see on ette nähtud Eesti Vabariigi õigusaktides.

Eesti Vabariigi Välisministeerium, Eesti Vabariigi Siseministeerium, Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet, Eesti Vabariigi Piirivalveamet, Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet ning Eesti Vabariigi Riiklik Tolliamet vahetavad perioodiliselt neile teadaolevaid andmeid nimetatud isikute kohta ning vastavad üksteise sellekohastele järelepärimistele.

Vastava korra kinnitab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult käesolevas punktis nimetatud ametkondadega.

27. Eesti Vabariigi Riiklikul Migratsiooniametil on õigus esitada täiendavaid sissesõitu piiravaid nõudeid kooskõlas muude Eesti Vabariigi Valitsuse otsustega.

Sissesõiduviisa taotluse läbivaatamine

28. Taotluse vastuvõtmisel kontrollitakse viisataotluse täitmise ja lisatud dokumentide õigsust ning registreeritakse taotlus.

29. Taotluse läbivaatamise tulemusena tehakse üks järgmistest otsustest:
1) rahuldada viisataotlus täielikult või osaliselt;
2) keelduda viisa andmisest;
3) anda lõpliku otsuse tegemine Eesti Vabariigi Riiklikule Migratsiooniametile.

30. Punktis 29 toodud otsuste langetamise tähtaeg valitakse sõltuvalt töökoormusest, kuid mitte üle 10 tööpäeva taotluse esitamise päevast. See tähtaeg tuleb teatavaks teha taotlejale.

31. Taotluse rahuldamise korral valitakse sissesõiduviisa liik, viisa kehtivusaeg ja isiku Eesti Vabariigis viibimise kestus eeskirjade punktis 15 toodud piirides sellise arvestusega, et need ei ületaks oluliselt taotleja soove, ning kantakse passi ja viisataotlusele viisatemplid või -kleebised, vormistatakse need nõuetekohaselt, registreeritakse vastav toiming ning tagastatakse punktis 30 märgitud tähtajal taotlejale pass ja kutse.

32. Nõuetele ilmselt mittevastav viisataotlus lükatakse tagasi, märgitakse viisataotlusele põhjendus, registreeritakse vastav toiming ning tagastatakse punktis 30 märgitud tähtajal taotlejale pass.

33. Taotlus antakse lõpliku otsuse tegemiseks Eesti Vabariigi Riiklikule Migratsiooniametile, kui on kahtlusi taotleja poolt esitatud andmete tõepärasuses või kui käesolevatest eeskirjadest ja Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti juhenditest lähtudes ei ole võimalik teha ühest otsust.

Sel juhul tagastatakse käesolevate eeskirjade punktis 30 märgitud tähtajal taotlejale pass, tehakse registreerimisraamatusse vastav märge, kirjutatakse viisataotlusele põhjendus ning võetakse ühendus Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniametiga, kes teeb lõpliku otsuse hiljemalt 2 kuu jooksul taotlejale passi tagastamise päevast.

Lõpliku otsuse tegemisel lähtub Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet täiendavatest tingimustest ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest.

Lõpliku otsuse tegemisel võib Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet esitada kutsujale täiendavaid küsimusi.

34. Viisataotlus saadetakse Eesti Vabariigi Riiklikule Migratsiooniametile. Saadud materjali töötlemise ja säilitamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviametiga.

Eeskirjade punkti 29 alapunktis 3 ettenähtud juhul teeb viisa väljaandja enda jaoks viisataotlusest koopia, mida säilitatakse kohapeal viisa väljaandmise kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Vajaduse korral tehakse ka kutsest koopia, mis saadetakse Eesti Vabariigi Riiklikule Migratsiooniametile.

Sissesõiduviisa tühistamine

35. Sissesõiduviisa tühistamiseks lüüakse sellele templijäljend «annulleeritud», mille juurde viisa tühistanud isik kirjutab kuupäeva, oma ametinimetuse ja allkirja.

Kui viisa tühistab isik, kes ei ole seda välja andnud, kinnitatakse tema allkiri viisa tühistanud riigivalitsemisorgani allüksuse pitsatiga.

36. Eesti Vabariigi Piirivalveameti piiripunkti ülemal on õigus keelata piiri ületamine, olenemata viisa olemasolust ja tühistada viisa:
1) kui isik rikub piiriületus- või tollieeskirju;
2) kui isik keeldub piiripunktis esitamast andmeid enda ja oma sõidu kohta;
3) kui isikul puuduvad elatusvahendid Eestis viibimise ajaks ja tagasipöördumiseks kodumaale ning puudub vastuvõtja, kes neid kulutusi kannaks;
4) uute asjaolude selgumisel või pettuse avastamisel, mille tõttu viisa väljaandmisest vastavalt käesolevate eeskirjade punktile 26 võidakse keelduda;
5) muudel seadusandlusega ettenähtud juhtudel.

Sellisest otsusest tuleb informeerida Eesti Vabariigi Riiklikku Migratsiooniametit.

37. Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet tühistab viisa:
1) uute asjaolude selgumisel või pettuse avastamisel, mille tõttu viisa väljaandmisest vastavalt käesolevate eeskirjade punktile 26 võib keelduda;
2) kui isikul puuduvad elatusvahendid Eestis viibimise ajaks ja tagasipöördumiseks kodumaale ning puudub vastuvõtja, kes neid kulutusi kannaks;
3) kui isik tema viibimise ajal Eesti Vabariigi territooriumil kuulutatakse Eesti Vabariigi võimude poolt ebasoovitavaks või kuulub väljaandmisele teisele riigile;
4) Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti ettepanekul seoses isiku poolt Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud tahtliku õiguserikkumisega, mis ei näe ette eeluurimist või kohtumenetlust Eesti Vabariigis;
5) muudel seadusandlusega ettenähtud juhtudel.

38. Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet võib Eesti Vabariigi viisa tühistada:
1) isiku viibimise ajal vabariigis;
2) isiku viibimise ajal piiripunktis;
3) enne isiku saabumist vabariiki.

Käesoleva punkti alapunktis 3 ettenähtud juhul teatatakse sellest koos ettepanekuga tulla viisat tühistama selle väljaandja juurde.

Alapunktides 2 ja 3 ettenähtud juhtudel võib tühistamine toimuda vahetult piiripunktis.

Sissesõiduviisa pikendamine

39. Eesti Vabariigis ajutiselt viibivate välismaalaste kohta, kes soovivad Eesti Vabariigis viibimise tähtaega pikendada või muuta viisarežiimi, esitavad vastava taotluse neid kutsunud juriidilised isikud.

Eravisiidi korral esitavad vastava ühistaotluse küllakutsutu ja -kutsuja.

40. Taotlus sissesõiduviisa pikendamiseks esitatakse Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklikule viisaosakonnale või linnas (maakonnas) asuvale migratsiooniameti osakonnale (büroole) vähemalt 3 kalendripäeva enne kehtivusaja lõppemist.

41. Juriidiline isik esitab taotluse oma ametlikul kirjaplangil koos rekvisiitide ja oma juhi allkirjaga.

Taotluses märgitakse kutsutu ees- ja perekonnanimi, passi number ja viisa registreerimisnumber ning pikendamise või režiimi muutmise põhjendus.

Taotlus esitatakse ühes eksemplaris koos kutsutu passiga.

42. Eravisiidi pikendamise ühistaotluses näidatakse kutsutu ees- ja perekonnanimi, passi number ja viisa registreerimisnumber ning kutsuja ees- ja perekonnanimi, elukoht ja isikutunnistuse number.

Taotluses peab olema ka viisa pikendamise või viisarežiimi muutmise põhjendus.

Taotlus esitatakse ühes eksemplaris koos kutsutu passi ja kutsuja isikutunnistusega.

43. Taotluse vastuvõtmisel kontrollitakse taotluse vormistamise ja dokumentide õigsust ning registreeritakse taotlus, märgitakse taotlusele registreerimisnumber ja erataotluse korral tagastatakse kutsuja isikutunnistus.

44. Lähtudes eeskirjadest, Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti juhenditest ja korraldustest, tehakse üks järgmistest otsustest:
1) pikendada viisat või muuta viisarežiimi;
2) keelduda viisa pikendamisest või viisarežiimi muutmisest;
3) suunata taotlus Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklikule viisaosakonnale.

45. Viisa pikendamine või viisarežiimi muutmine vormistatakse uue sissesõiduviisana või ajutise (tähtajalise) elamisloana, mille vastavale väljale tehakse lisamärge näitamaks, et tegemist on viisa pikendamisega.

46. Keeldumise korral:
1) viisat ei pikendata;
2) antakse väljasõiduviisa kehtivusajaga kuni 10 kalendripäeva.

47. Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklik viisaosakond teeb otsuse viisa pikendamise kohta, kui:
1) taotlus on esitatud hiljem käesolevate eeskirjade punktis 40 märgitud tähtajast;
2) taotluses nõutakse ajutise või tähtajalise elamisloa väljaandmist;
3) taotluse kohta ei ole võimalik teha ühest otsust, lähtudes käesolevatest eeskirjadest ja Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti juhenditest.

48. Mõjuvatel põhjustel hilinenud viisapikenduse taotluse korral võib Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklik viisaosakond lubada viisat pikendada.

49. Mõjuvate põhjusteta hilinenud viisapikenduse taotluse korral viisat ei pikendata, vaid antakse vajaduse korral taotlejale väljasõiduviisa kehtivusajaga kuni 15 kalendripäeva.

50. Lõpliku otsuse eeskirjade punkti 47 alapunktis 2 ettenähtud juhul teeb Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklik viisaosakond, lähtudes Eesti Vabariigi immigratsiooniseadusest ja Eesti Vabariigi Valitsuse vastavatest otsustest.

51. Lõpliku otsuse eeskirjade punkti 47 alapunktis 3 ettenähtud juhtudel teeb Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklik viisaosakond kooskõlas Eesti Vabariigi Valitsuse otsustega.

52. Sõltuvalt tehtud otsustest kantakse passi ja taotlusele sissesõiduviisa pikendus, väljasõiduviisa või tagastatakse pass, märkides taotlusele keeldumise põhjenduse, ning registreeritakse vastav toiming.

VI. Eesti Vabariigi läbisõiduviisa

53. Eesti Vabariigi läbisõiduviisa (edaspidi läbisõiduviisa) on välismaalasele antav luba viibida ajutiselt Eesti Vabariigi territooriumil seoses läbisõiduga kolmandasse riiki ning piiri ületamiseks saabumisel ja lahkumisel.

54. Läbisõiduviisa antakse ühe- või kahekordseks sisse-ja väljasõiduks, kusjuures Eesti Vabariigi territooriumil võib viibida kuni 3 kalendripäeva. Läbisõiduviisa kehtivusaeg on kuni 3 kuud.

55. Eesti Vabariigi läbisõiduviisat üheaegselt ja ühesugustel tingimustel taotlevatele isikutele võib anda grupiviisa, lähtudes käesolevate eeskirjade VIII osas esitatud nõuetest.

Läbisõiduviisa taotlemine

56. Läbisõiduviisat saab taotleda välismaalane:
1) isikliku taotluse alusel Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti poolt kehtestatud korras;
2) rahvusvahelistest lepingutest tulenevatel juhtudel Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt kehtestatud korras.

57. Viisa taotleja esitab vastava viisataotluse, millele on lisatud:
1) välispass;
2) foto.

58. Viisataotlusel peavad olema märgitud taotleja andmed, läbisõiduaeg ja esitamise kuupäev, mis on kinnitatud taotleja allkirjaga.

Viisataotluse vormi kinnitab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet.

Läbisõiduviisa taotluse vastuvõtmine ja viisa väljaandmine

59. Läbisõiduviisa taotluse vastuvõtmine ja läbisõiduviisa väljaandmine toimub analoogiliselt sissesõiduviisade taotluse vastuvõtmise ja sissesõiduviisa väljaandmisega (vt. käesolevate eeskirjade punktid 23 ja 24).

Läbisõiduviisa väljaandmisest keeldumine

60. Läbisõiduviisa väljaandmisest keeldumine toimub analoogiliselt sissesõiduviisa väljaandmisest keeldumisega (vt. käesolevate eeskirjade punktid 25 kuni 27).

Läbisõiduviisa taotluse läbivaatamine

61. Läbisõiduviisa taotluse läbivaatamine toimub analoogiliselt sissesõiduviisa taotluse läbivaatamisega (vt. käesolevate eeskirjade punktid 28 kuni 34, välja arvatud punkti 33 neljas lõik).

Läbisõiduviisa tühistamine

62. Läbisõiduviisa tühistamine toimub analoogiliselt sissesõiduviisa tühistamisega (vt. käesolevate eeskirjade punktid 35 kuni 38).

Läbisõiduviisa pikendamine

63. Läbisõiduviisat üldjuhul ei pikendata.

Erandjuhtudel (loodusõnnetus, liiklusõnnetus jm. ettenägematud asjaolud) annab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet väljasõiduviisa tähtajaga kuni 10 päeva, mis registreeritakse selleks eraldi peetavas registreerimisraamatus.

Vastava korra kehtestab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riikliku Politseiametiga.

VII. Eesti Vabariigi väljasõiduviisa

64. Eesti Vabariigi väljasõiduviisa (edaspidi väljasõiduviisa) on Eesti Vabariigi territooriumil ajutiselt, tähtajaliselt või ebaseaduslikult viibivale välismaalasele antav kohustus ületada lahkumisel Eesti Vabariigi piir hiljemalt märgitud tähtajal.

65. Väljasõiduviisa lubab isikul viibida Eesti Vabariigi territooriumil kuni viisa kehtivusaja lõpuni.

66. Väljasõiduviisa antakse isikule, kui:
1) keeldutakse sissesõiduviisa, elamis- või töötamisloa pikendamisest, kuid väljasõit saab mõjuvatel põhjustel toimuda pärast nimetatud dokumentide kehtivusaja lõppemist;
2) sissesõiduviisa, elamis- või töötamisluba tühistatakse ning isikule antakse uus, varasem väljasõidutähtaeg;
3) sissesõiduviisa, elamis- või töötamisluba on aegunud ega kuulu pikendamisele ja isik võetakse administratiivvastutusele, andes talle ühtlasi uue väljasõidutähtaja;
4) ta viibib vabariigis ebaseaduslikult;
5) ta ei saa käesolevate eeskirjade punktis 63 nimetatud põhjustel lahkuda Eesti Vabariigist ettenähtud tähtajal.

67. Väljasõiduviisa annab välja Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklik viisaosakond või linnas (maakonnas) asuv migratsiooniameti osakond (büroo) tähtajaga kuni 15 kalendripäeva.

68. Väljasõiduviisat võib teist korda pikendada ainult erandjuhtudel ning seda otsustab vahetult Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti vabariiklik viisaosakond.

VIII. Grupiviisa

69. Grupiviisa on sissesõiduviisa ja läbisõiduviisa erivorm, mis võidakse anda isikute grupile.

Grupiviisa väljaandmise üldine kord on analoogiline käesolevate eeskirjade V ja VI osa sätetega, kusjuures peavad olema täidetud kõik käesoleva osa sätted.

70. Igale grupile peab olema määratud grupijuht (soovitavalt ka tema asendaja).

71. Grupiviisa korral peavad kõigil viisataotlejatel olema täidetud järgmised tingimused:
1) ühine eesmärk või üks kollektiiv (näit. turismigrupp, delegatsioon, spordivõistkond, kunstikollektiiv jne.);
2) ühine sisse- ja väljasõiduaeg, üheskoos piiri ületamine ning vabariigi territooriumil viibimine, ühine marsruut;
3) grupijuhiga kiire sidepidamise võimalus kõigil grupiliikmetel.

72. Grupiviisa on grupi liikmete nimekiri, millele on kantud nõuetekohaselt vormistatud vastav viisatempel ning nimekirja alla märge isikute arvu kohta, viisapitsati jäljend ja viisa väljaandnud isiku allkiri.

73. Grupiviisa on ainult grupijuhi või tema asendaja käes. Selle edasiandmine kolmandatele isikutele on üldjuhul keelatud.

74. Organiseeritud laevareiside ja paadimatkade puhul võib turiste lühiajaliseks viibimiseks maale lubada lihtsustatud korras või ilma viisata.

Teiste riikide laevade, lennukite ja rongide ning kindlatel marsruutidel liikuvate reisibusside meeskonnaliikmed ületavad piiri passi ning nimekirja (munsterrolli) või teekonnalehe alusel, mis kinnitavad märgitud isikute kuulumist piiri ületava transpordivahendi meeskonna koosseisu. Samadel tingimustel ületavad eelnimetatud transpordivahendite meeskonnaliikmed piiri oma töökohta või elukohta suundumisel individuaalkorras.

Käesoleva punkti esimese ja teise lõigu kohta kehtestab vastava korra Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet kooskõlastatult Eesti Vabariigi Piirivalveameti, Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Tolliametiga.

IX. Ametkondade pädevus, õigused ja kohustused

75. Eeskirjade rakendamise tagavad Eesti Vabariigi Välisministeerium, Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium, Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet, Eesti Vabariigi Piirivalveamet ning Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet oma pädevuse piires ja koostöös.

76. Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet on viisasüsteemi rakendamist koordineeriv organ ning ühtlasi viisade väljaandja, pikendaja ja tühistaja käesolevates eeskirjades ettenähtud piires.

77. Lisaks eelnevatele sätetele on Eesti Vabariigi Riiklikul Migratsiooniametil järgmised kohustused ja õigused:
1) kõikide käesolevate eeskirjade rakendamist tagavate normatiivaktide kinnitamine või kooskõlastamine;
2) viisasüsteemi rakendamise olukorra ja tagajärgede kohta info kogumine, analüüs ja selle alusel:
    ettepanekute tegemine eeskirjade parandamiseks ja täiendamiseks;
    normatiivaktide koostamine, parandamine ja täiendamine või selle tegevuse korraldamine;
    ülevaadete ja ettepanekute esitamine Eesti Vabariigi Valitsusele ja käesolevate eeskirjade punktis 75 nimetatud ametkondadele;
3) eeskirjade rakendamise ja sellealase tegeliku tööga tutvumine kõigis eeskirjade punktis 75 nimetatud ametkondades;
4) eeskirjade rakendamisega seotud info saamine eeskirjade punktis 75 nimetatud ametkondadelt.

78. Eesti Vabariigi Välisministeerium on sisse- ja läbisõiduviisade väljaandja käesolevate eeskirjadega ettenähtud piires.

Lisaks eelnevale on Eesti Vabariigi Välisministeeriumil õigus kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniametiga välja anda eeskirjade täitmist tagavaid normatiivakte ning olla viisapoliitika initsiaatoriks koos Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniametiga.

79. Eesti Vabariigi Piirivalveamet täidab piirikontrolli funktsioone Eesti Vabariigi piiril ja piiriäärsetel aladel.

80. Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet tagab eeskirjade täitmise isikute poolt Eesti Vabariigi territooriumil koostöös Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi, Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti ja Eesti Vabariigi Piirivalveametiga.

81. Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium ja transpordiettevõtted on kohustatud:
1) informeerima Eesti Vabariigi Riiklikku Migratsiooniametit, Eesti Vabariigi Piirivalveametit ja Eesti Vabariigi Riiklikku Tolliametit avatavatest rahvusvahelistest reisiliinidest vähemalt 2 kuud ette;
2) tagama Eesti Vabariigi Riiklikult Migratsiooniametilt saadud viisadealase info edastamise reisijatele;
3) viisarežiimi nõuetekohaseks tagamiseks täitma Eesti Vabariigi Piirivalveameti ning Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti sellekohaseid ettekirjutusi.

82. Transpordiettevõte on kohustatud välismaalase, kes saadetakse piirilt tagasi, toimetama samasse punkti, kust ta võeti selle ettevõtte transpordivahendile. Kui välismaalasel ei ole vahendeid tagasisõidu eest tasumiseks, on transpordiettevõte kohustatud teda tagasi toimetama omal kulul. Transpordiettevõttel ei ole õigust saada nende kulude katteks riigilt kompensatsiooni.

83. Probleemid, mis tekivad viisarežiimi kehtestamisel ning mis ei ole reguleeritud käesolevate eeskirjadega, lahendab Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet koostöös Eesti Vabariigi Välisministeeriumi, Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja (või) Eesti Vabariigi Riikliku Politseiametiga.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.