Kinnitada juurdelisatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord".

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE

Tallinn, Toompea, 28. augustist 1991. a. nr. 161.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamine ja hindamise kord

I. Avalduste esitamine

1. Omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara (edaspidi - vara) tagastamiseks või kompenseerimiseks võtavad üksikisikutelt ja juriidilistelt isikutelt (edaspidi - taotlejad) avaldusi vastu maakondade ja vabariiklike linnade valitsused, kelle haldusterritooriumil (käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse järgi) vara õigusvastase võõrandamise hetkel asus.

Aktsiate ja osatähtede kompenseerimise avaldusi võetakse vastu vastava organisatsiooni juriidilise aadressi järgi.

Laevade tagastamise või kompenseerimise avaldusi võetakse vastu laeva kodusadama asukoha järgi.

Kui vara asus õigusvastase võõrandamise hetkel Eesti Vabariigi territooriumi sellel osal, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, võtavad avaldusi vastu vastavalt Ida-Viru Maavalitsus või Võru Maavalitsus. Sellise vara tagastamist taotlejale selgitatakse avalduse vastuvõtmisel, et vara tagastamise küsimused lahendatakse riikidevaheliste läbirääkimiste teel. Taotlejal on aga õigus vara kompenseerimisele üldistel alustel.

2. Maakondade ja vabariiklike linnade valitsused moodustavad või määravad struktuuri- või allüksuse (edaspidi - avalduse vastuvõtja), mis võtab vastu vara tagastamiseks või kompenseerimiseks esitatavad avaldused, vaatab avaldused ja esitatud tõendid läbi, otsustab täiendavate tõendite kogumise vajaduse ja kogub täiendavaid tõendeid, kui käesoleva korra kohaselt ei ole tõendite kogumise kohustus pandud taotlejale, hindab tõendeid ning valmistab ette materjalid endiste omanike ning vara registri koostamiseks.

Maakondade ja vabariiklike linnade valitsused teevad elanikele teatavaks avalduste vastuvõtmise aja ja koha.

3. Maakonna või vabariikliku linna valitsus moodustab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või vabariikliku linna komisjoni (edaspidi kohalik komisjon). Eesti Vabariigi Valitsus määrab kohaliku komisjoni koosseisu kaks liiget.

Kohalik komisjon lahendab avalduste vastuvõtmise käigus tekkinud vaidlusi, vaatab läbi avalduste vastuvõtja poolt esitatud materjalid (käesoleva korra punkt 30), hindab tõendeid ja otsustab täiendavate tõendite kogumise vajaduse, otsustab endiste omanike ja vara kohta käivate andmete registrisse kandmise ning täidab muid käesolevast korrast ja muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevaid ülesandeid.

4. Vara tagastamise või kompenseerimise avaldusi võetakse vastu kuni 27. detsembrini 1991. a. (kaasa arvatud). Posti teel saabunud avalduste esitamise kuupäevaks loetakse avalduse posti panemise kuupäev postitempli järgi.

Kui avaldus on saadetud maakonna või vabariikliku linna valitsusele posti teel, on avalduse vastuvõtja kohustatud 5 päeva jooksul avalduse saabumisest arvates selle edasi saatma maakonna või vabariikliku linna valitsusele vastavalt käesoleva korra punktile 1 ning ühtlasi teatama sellest kirjalikult taotlejale. Sel juhul loetakse avalduse esitamise kuupäevaks avalduse posti panemise kuupäev postitempli järgi.

Taotleja, kes Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (edaspidi - "Omandireformi alused") jõustumise hetkeks oli esitanud avalduse vara tagastamiseks või kompenseerimiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20.veebruari 1989. a. määruse nr.81 või Eesti Vabariigi Valitsuse 27.mai 1991. a. määruse nr.98 alusel, ei pea esitama uut avaldust, küll aga on ta kohustatud esitama "Omandireformi alustest" ja käesolevast korrast tulenevaid täiendavaid andmeid või tõendeid. Kui taotlejal on vastavalt "Omandireformi alustele" õigus sellise vara tagastamisele või kompenseerimisele, mida tal ei olnud õigust taotleda nimetatud määruste järgi, tuleb tal selle vara osas esitada uus avaldus.

Taotleja, kes ei ole esitanud 27. detsembriks 1991. a. avaldust vara tagastamise või kompenseerimise kohta, loetakse vara tagastamise või kompenseerimise nõudmisest loobunuks. Vara tagastamisel või kompenseerimisel neid taotlejaid arvesse ei võeta, juhul kui avalduse esitamine tähtaeg ei ole pikendatud.

5. Taotleja esitab vara tagastamiseks või kompenseerimiseks käesoleva korra lisa 1 kohase kirjaliku avalduse. Avalduse vorm pannakse tutvumiseks välja kõigis avalduste vastuvõtmise kohtades ning tehakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni (käesoleva korra punkt 12) poolt vabalt kättesaadavaks kõigile võimalikele omandireformi õigustatud subjektidele. Avaldusega seotud asjaolude kohta lisavad taotlejad avaldusele neil olemasolevad kirjalikud tõendid või nende notariaalselt või avalduse vastuvõtja poolt tõestatud ärakirjad.

Tõendeid võetakse vastu ka pärast 27. detsembrit 1991. a.

6. Taotleja esitab avalduse isiklikult või oma esindaja kaudu. Avalduse vastuvõtmisel märgitakse avaldusele taotleja passi või muu isikut tõendava dokumendi andmed.

Kui mitu isikut taotlevad ühe ja sama vara tagastamist või kompenseerimist, esitavad nad ühise avalduse. Kui taotlejad seda ei soovi või ei ole see muul põhjusel võimalik, võivad nad esitada igaüks eraldi avalduse.

Esindajal peab avalduse esitamiseks olema notariaalselt või sellega võrdsustatud korras tõestatud volikiri. Volikirja võib samuti tõestada organisatsioon, kus taotleja töötab või õpib, statsionaarse raviasutuse administratsioon, kus ta ravil on, või elamuekspluatatsiooniorganisatsioon. Advokaadil peab olema ettenähtud korras väljaantud order.

Taotleja võib sõlmida vara tagastamise ja kompenseerimise taotlemisega seotud asjaajamiseks lepingu organisatsiooniga, kellel on riiklik tegevuslitsents õigusabi osutamiseks. Nimetatud organisatsioon annab isikule, kellele ta paneb taotleja esindamise kohustuse, välja tõendi, millel on märgitud nimetatud tegevuslitsentsi number.

Volikiri, order või tõend lisatakse avaldusele või märgitakse avaldusele nende andmed.

7. Posti teel saadetaval avaldusel peab taotleja allkiri olema tõestatud notariaalselt või sellega võrdsustatud korras. Allkirja võib samuti tõestada organisatsioon, kus taotleja töötab või õpib, statsionaarse raviasutuse administratsioon, kus ta ravil on, või elamuekspluatatsiooniorganisatsioon. Taotlejale, kes on posti teel saatnud avalduse, millel allkiri ei ole ülalmärgitud korras tõestatud, teatab avalduse vastuvõtja esitatud nõudest 5 päeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. Taotlejal on õigus saata uus nõuetekohaselt tõestatud allkirjaga avaldus või esitada uus avaldus isiklikult või oma esindaja kaudu.

Kui taotleja esitab või saadab uue avalduse 10 päeva jooksul teatise saamisest arvates, loetakse avalduse esitamise päevaks esimese avalduse saatmise päev.

Tõestamata või mittenõuetekohaselt tõestatud allkirjaga avaldus loetakse mitteesitatuks ja tagastatakse taotlejale.

8. Avalduse vastuvõtmisel selgitatakse taotlejale vara tagastamise või kompenseerimise korda ning tehakse kindlaks täiendavate tõendite kogumise võimalused.

Kui avaldusse on jäetud märkimata avalduse läbivaatamiseks või täiendavate tõendite kogumiseks olulised asjaolud, tehakse taotlejale ettepanek täiendada avaldust vajalike andmetega.

9. Kui esitatakse avaldus, millest nähtub, et vara tagastamist või kompenseerimist taotlev isik ei ole "Omandireformi aluste" järgi omandireformi õigustatud subjekt, või taotletakse sellise vara tagastamist või kompenseerimist, mis ei ole "Omandireformi aluste" järgi omandireformi objekt, selgitab avalduse vastuvõtja avalduse esitamise mitteotstarbekust.

Kui taotleja nõuab sellest hoolimata avalduse vastuvõtmist, on avalduse vastuvõtja kohustatud avalduse vastu võtma.

10. Avalduse vastuvõtmisel annab selle vastuvõtja taotlejale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta.

Taotlejale, kes saatis nõuetekohaselt vormistatud avalduse posti teel, väljastatakse vastav tõend 5 päeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kui posti teel saadetud avaldus ei vasta käesoleva korra punktis 5 kehtestatud nõuetele, loetakse avaldus küll esitatuks, kuid taotlejale saadetakse 5 päeva jooksul avalduse vorm ning selgitus selle kohta, et kui taotleja ei esita (ei saada) vajalike andmetega avaldust komisjonile hiljemalt 27. detsembriks 1991. a., võib andmete puudumine takistada taotleja kandmist endiste omanike ja vara registrisse.

11. Avalduse vastuvõtmisel annab selle vastuvõtja taotlejale juriidilist, organisatsioonilist ja muud tema õiguste teostamiseks vajalikku abi.

12. Eesti Vabariigi Valitsus moodustab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni (edaspidi - keskkomisjon), kes täidab käesolevast normatiivaktist ning muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest ja oma põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

Kui taotlejal ei ole võimalik esitada avaldust vastava maakonna või vabariikliku linna valitsusele, esitab ta selle keskkomisjonile. Vajaduse korral avab keskkomisjon avalduste vastuvõtmiseks esindusi väljaspool Eesti Vabariiki, määrates kindlaks nende töötamise korra.

Keskkomisjon ei vaata ise avaldusi läbi, vaid saadab need edasi vastava maakonna või vabariikliku linna valitsusele. Kui avalduse vastuvõtmise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, otsustab keskkomisjon, millise maakonna või vabariikliku linna valitsusele avaldus lahendamiseks saata.

13. Välismaal alaliselt elavad omandireformi õigustatud subjektid võivad tõestada kirjalike tõendite ärakirju (käesoleva korra punkt 5), volitada esindajat (käesoleva korra punkt 6) või tõestada posti teel saadetaval avaldusel allkirja (käesoleva korra punkt 7) vastavalt elukohajärgses riigis kehtivale korrale.

II. Avalduste läbivaatamine ja tõendite hindamine

14. Pärast avalduse vastuvõtmist vaatab kohalik komisjon avalduses esitatud andmed ja tõendid läbi ning analüüsib ja kontrollib neid. Materjalide ettevalmistamine korraldatakse nii, et endiste omanike ja vara registri koostamine oleks võimalik lõpetada 1. märtsiks 1992. a.

15. Avalduste ja tõendite läbivaatamisel tuleb kontrollida või kindlaks määrata:

1) kas avalduses märgitud vara vastab "Omandireformi aluste" paragrahvis 11 sätestatule ning kas on tõendatud vara koosseis ja väärtus õigusvastase võõrandamise hetkel;

2) kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule, s.t. endisele omanikule;

3) kas avalduses märgitud vara on võõrandatud viisil, mis on sätestatud "Omandireformi aluste" paragrahvis 6, ja kas taotleja kuulub "Omandireformi aluste" paragrahvides 7, 8 või 9 loetletud õigustatud subjektide hulka;

4) kas on esitatud rehabiliteerimist tõendavad dokumendid või kohtuotsused, kui nende esitamine on ette nähtud "Omandireformi alustes".

16. Avalduste läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. Vastavalt "Omandireformi aluste" paragrahvile 6 on õigusvastaseks võõrandamiseks: natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, õigusvastaste repressioonide käigus vara võõrandamine, ebaseaduslike otsuste alusel ja ametiisikute omavoli tagajärjel vara võõrandamine ning reaalse repressiooniohu tõttu vara äraandmine või mahajätmine. Vara õigusvastane võõrandamine peab olema toimunud ajavahemikus 16.juunist 1940. a. kuni 1.juunini 1981. a. (kaasa arvatud).

Vara natsionaliseerimine peab olema tõendatud väljavõttega Riigi Teatajast või "Eesti NSV Teatajast", kus avaldati natsionaliseeritud vara nimekiri, või väljavõtte või ärakirjaga Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusest vara natsionaliseerimise nimekirjadesse võtmise kohta, natsionaliseerimisakti ärakirja või mõne muu dokumendiga, mis tõendab vara natsionaliseerimist.

Vara ühistamine kollektiviseerimise käigus tõendatakse asutatud kolhooside või nende õigusjärglaste tõendite, arhiivitõendite või muude dokumentidega.

Kui vara on võõrandatud hiljem ebaseaduslikuks tunnistatud normatiivaktide alusel, tuleb näidata, millise normatiivakti alusel vara võõrandati ning millal ja kelle poolt on see normatiivakt tunnistatud ebaseaduslikuks.

Õigusvastast represseerimist ja rehabiliteerimist tõendatakse tõendiga rehabiliteerimise kohta, mille ärakiri lisatakse toimikusse.

Ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tagajärjel vara võõrandamist, samuti reaalse repressiooniohu tõttu vara äraandmist või mahajätmist tuleb tõendada kohtu korras, kui Eesti Vabariigi normatiivaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

Taotlejale tuleb avalduse vastuvõtmisel selgitada, et tal on õigus pöördudanimetatud asjaolude tõendamiseks kohtu poole 6 kuu jooksul "Omandireformi aluste" vastuvõtmise päevast arvates, s. t. kuni 13. detsembrini 1991. a. (kaasa arvatud). Kohtu asukoht määratakse käesoleva korra punktis 1 sätestatud kriteeriumidest lähtudes.

17. Vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamisel tuleb kindlaks teha vara koosseis: õigusvastaselt võõrandatud maa, muud loodusobjektid, laevad, ehitised, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed.

Vastavalt "Omandireformi aluste" paragrahvi 13 lõikele 3 on õigusvastaselt represseeritud ja rehabiliteeritud isikutel õigus taotleda kompensatsiooni Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt määratud ulatuses ka selle vara eest, mis ei ole omandireformi objektiks.

Avalduses märgitud sellise vara koosseisu ja väärtust õigusvastase võõrandamise hetkel tõendatakse arhiivide, muude organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega (õiendid, tõendid jms.).

18. Avalduste läbivaatamisel ja tõendite hindamisel tuleb kindlaks määrata vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel. Kui vara tagastamist või kompenseerimist taotleb endine omanik, tuleb välja selgitada, kas ta elas "Omandireformi aluste" jõustumise päeval s.o. 20. juunil 1991. a. alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, mis allub käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, või kas tal oli 16. juunil 1940. a. Eesti Vabariigi kodakondsus.

Kui vara endine omanik on surnud, tuleb nimetatud asjaolusid tõendada taotlejal (pärijal).

19. Kui taotlejaks on vara endise omaniku pärija, tuleb tal tõendada, et endine omanik on surnud ning et taotleja kuulub "Omandireformi aluste" paragrahvis 8 loetletud isikute hulka. Niisugusteks tõenditeks võivad olla surma-, sünni- ja abielutunnistused, arhiivi- ja perekonnaseisuorganite tõendid ning muud dokumendid.

20. Kui omandireformi õigustatud subjekt taotleb vara tagastamist või kompenseerimist testamendi alusel, tuleb tal see esitada.

Kui endise omaniku testamenti ei ole (testamenti ei ole tehtud või seda ei ole vara tagastamise või kompenseerimise taotlemiseks esitatud), tuleb lähtuda "Omandireformi aluste" paragrahvi 8 lõigetest 3, 4 ja 5. Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätteid pärimise korra kohta ei rakendata.

Esitatud testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele. Testamentide õigusekspertiisiks moodustatakse Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi juurde ekspertgrupp.

21. Vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide, teiste organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega.

Riiklike arhiivide loetelu, kus leidub andmeid õigusvastaselt võõrandatud vara kohta, esitatakse käesoleva korra lisas 2.

22. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks vara asukoha järgse (õigusvastase võõrandamise hetkel, käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse järgi) kohtu poole. Kirjalikeks tõenditeks on vastavalt Eesti NSV tsiviilprotsessikoodeksi paragrahvile 44 igasugused aktid, dokumendid ning ametlikud ja isiklikud kirjad, mis sisaldavad andmeid konkreetses asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

23. Avalduse läbivaatamise käigus võib avalduse vastuvõtja pöörduda kirjalikult taotleja poole saamaks temalt täiendavaid andmeid või tõendeid. Taotleja on kohustatud esitama avalduse vastuvõtjale kirjalikud andmed või dokumendid või teatama kirjalikult nende puudumisest 30 päeva jooksul avalduse vastuvõtja kirjaliku pöördumise kättesaamisest arvates.

24. Kui taotlejal puuduvad täiendavad andmed või dokumendid, on avalduse vastuvõtja kohustatud taotlema neid Eesti Vabariigi arhiividest, muudest riigiorganitest ja asutustest ning ettevõtetest.

25. Eesti Vabariigi ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kelle poole avalduse vastuvõtjad pöörduvad, on kohustatud esitama nõutavad andmed 15 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Kui see ei ole võimalik, tuleb neil teatada sama aja jooksul andmete puudumisest või nimetada uus tähtaeg, millal antakse sisuline vastus (see tähtaeg ei tohi ületada kahte kuud taotluse saamise päevast arvates).

26. Avaldusele lisatud dokumendid peavad olema varustatud neid väljaandnud ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametiisiku allkirja ja pitsatiga.

27. Ühiskondlikelt organisatsioonidelt, kes esitavad avalduse vara tagastamise või kompenseerimise kohta, tuleb vastavalt "Omandireformi alustele" see vastu võtta, kuid avalduse läbivaatamist alustatakse alles pärast seda, kui taotleja on esitanud kohtuotsuse, millega ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks.

Nimetatud organisatsioonid esitavad avalduse organisatsiooni juriidilise aadressi (seisuga 16.juuni 1940. a.) järgsele kohtule (käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse alusel).

28. Ühiskondlikud organisatsioonid esitavad avalduse näidisvormi kohaselt, mille kinnitab keskkomisjon.

III. Avalduste registreerimine ja materjalide ettevalmistamine endiste omanike ja vara registri koostamiseks

29. Avalduste registreerimine toimub vastavalt Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviameti poolt kinnitatud "Vara tagastamise või kompenseerimise avalduste registreerimise ja vara arvelevõtmise juhendile" (lisa 3).

30. Vara tagastamise või kompenseerimise avalduses peab olema väljendatud taotleja tahe selle kohta, kas ta soovib vara tagastamist või selle kompenseerimist. Taotleja võib muuta omasoovi tagastamise või kompenseerimise kohta kuni 27. detsembrini 1991. a., millest ta peab nimetatud tähtajaks kirjalikult teatama avalduse vastuvõtjale.

31. Materjalide ettevalmistamisel tuleb avalduse vastuvõtjal kindlaks teha, kas on olemas vara tagastamist välistavaid asjaolusid. Seejuures tuleb arvestada, et:

1) kui vara on üksikisiku omanduses, tuleb eeldada praeguse omaniku heausksust, kui ei ole tõendatud vastupidist;

2) kui vara on säilinud, tuleb koguda tõendeid selle säilimise kohta endisel, individualiseeritaval kujul;

3) kui varaks on riigi, juriidilise isiku või munitsipaalomanduses olev ehitis, mida valdavad üksikisikud või juriidilised isikud rendilepingu alusel, tuleb taotlejalt võtta kirjalik nõusolek lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise kohta;

4) kui varaks on riigi, juriidilise isiku või munitsipaalomanduses olev elamu, mida kasutavad üksikisikud eluruumi üürilepingu alusel, tuleb taotlejalt võtta kirjalik nõusolek kõigi sellest üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise kohta;

5) kui vara hulgas on kultuuri- või sotsiaalobjekt või riikliku või kohaliku kaitse all olev objekt, mis on riigi või munitsipaal- või juriidilise isiku omanduses, saab tagastamise otsustada pärast seda, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või vastav volikogu on otsustanud, et nimetatud objekti tagastamine ei kahjusta Eesti Vabariigi või kohaliku haldusüksuse huve;

6) kui vara hulgas on objekte, mille tagastamise korral tuleb vara tagasisaajale teha kohustuseks vara senine sihtotstarbeline kasutamine, saab tagastamise küsimuse otsustada pärast seda, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või vastav volikogu on teinud otsuse tagastatava vara sihtotstarbelise kasutamise kohustuse kohta.

Kui taotleja keeldub käesoleva punkti alapunktides 3 ja 4 nimetatud nõusoleku andmisest, tuleb keeldumine fikseerida ning selgitada taotlejale, et vastava kirjaliku nõusoleku puudumine välistab ehitise (elamu) tagastamise.

Rendi- või üürilepingu alusel ehitise või eluruumi kasutamine peab olema tõendatud vastava omavalitsuse või muu organisatsiooni poolt väljaantud rendi- või üürilepingu ärakirja või muu tõendiga.

32. Käesoleva korra punkti 31 alapunktides 5 ja 6 märgitud objektide kohta, mille tagastamist taotletakse, koostatakse eraldi nimekiri.

33. Materjalide ettevalmistamisel tuleb kontrollida, kas avalduses märgitud vara pole juba varem tagastatud või selle eest kompensatsiooni makstud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20.veebruari 1989. a. määruse nr.81 või muul alusel.

34. Kui pärast avalduse läbivaatamist ning esitatud ja kogutud tõendite kontrollimist loeb avalduse vastuvõtja taotluse põhjendatuks ja tõendid piisavaks, esitab ta vara kohta avatud toimiku kohalikule komisjonile.

Kohalik komisjon on kohustatud esitatud toimiku materjalid ühe kuu jooksul läbi vaatama ja teatama avalduse vastuvõtjale oma otsusest registrisse kandmise kohta või vajaduse korral tagastama toimiku avalduse vastuvõtjale täiendavaks kontrollimiseks.

Kui kohaliku komisjoni otsusest nähtub, et kogutud tõendeid peetakse piisavaks, märgib avalduse vastuvõtja komisjoni otsuse registreerimiskaardile ja esitab selle teise eksemplari endiste omanike ja vara registri kesktalitusele.

Kui vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsusest nähtub, et on vaja koguda täiendavaid tõendeid, kogub avalduse vastuvõtja vajalikud tõendid ning esitab toimiku uuesti nimetatud komisjonile, kes teeb seejärel otsuse.

Kui taotlus ei ole põhjendatud või tõendid on ebapiisavad ning komisjoni arvates puuduvad täiendavate tõendite saamise võimalused, võtab komisjon vastu otsuse registrisse mittekandmise kohta. Otsus peab sisaldama põhjenduse, miks registrisse kandmine ei ole võimalik.

35. Kohaliku komisjoni otsus tehakse 5 päeva jooksul teatavaks taotlejale (taotlejatele), kellel on otsusega mittenõustumise korral õigus pöörduda 10 päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates kaebusega vastava vabariikliku linna või maakonna valitsuse poole, kes peab tegema otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamise päevast arvates. Selle otsusega mittenõustumise korral võib taotleja 10 päeva jooksul edasi kaevata keskkomisjonile, kes peab tegema otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamise päevast arvates. Keskkomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib kaevata kohtusse ühe kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

36. Kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud (taotletakse vara, mida ei olnud esialgu märgitud, esitatakse uusi tõendeid jms.), mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduse vastuvõtja materjalid ilmnenud asjaolude kohta kohalikule komisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates.

Kui esitatud täiendavad andmed, tõendid ja taotlused ei tingi komisjoni otsuse muutmist, lisatakse need samuti toimikusse.