Vabariigi Valitsus määrus algtekst avaldamine avaldatud 1990-07-31 162 RT 1990-08-07+03:00 1990 5 75 maarus_1_10.02.2010.xsd 29482 3 2025-05-13 Imre Sobnin 102626 "Eesti Teadusfondi põhimääruse" ja "Eesti Teadusfondi Nõukogu põhimääruse" kinnitamise kohta Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Teadusfondi põhimäärus". 2. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Teadusfondi Nõukogu põhimäärus". Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1990.a. määrusega nr. 162 EESTI TEADUSFONDI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Teadusfondi (edaspidi - fond) koondatakse teaduse arendamiseks ja riikliku teaduspoliitika elluviimiseks ettenähtud rahalised vahendid. Fondi kasutamist juhib Eesti Teadusfondi Nõukogu, fondi hoidja on Eesti Vabariigi Haridusministeerium. 2. Fondi asutaja on Eesti Vabariigi Valitsus. 3. Fondi asutamise eesmärk on tagada finantseerimise kaudu Eesti teaduse järjepidevus, teadlaste akadeemiline vabadus ning alus- ja sihtuuringute, rahvusteaduste, vabariigi sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamisele ja tootmise teadusmahukuse suurendamisele, keskkonna seisundi ja rahva tervise parandamisele suunatud uurimisprogrammide ja initsiatiivuuringute areng. II. FONDI TULUD JA KULUD 4. Fondi sissetulekud moodustuvad: 1) riigieelarve sihteraldistest teadusele; 2) Eesti Vabariigi välisvaluutafondi eraldistest; 3) teiste riikide fondide eraldistest; 4) rahvusvaheliste fondide eraldistest; 5) omavalitsusüksuste eelarvete eraldistest; 6) asutuste, organisatsioonide ja eraisikute annetustest; 7) muudest laekumistest, sealhulgas korjanduste, loteriide jms. tuludest. Fond moodustatakse vabariigis käibivas ja välisvaluutas. 5. Taotluse Eesti Vabariigi riigieelarvest fondi tehtavate sihteraldiste suuruse kohta esitab Eesti Teadusfondi Nõukogu ettepanekul Eesti Vabariigi Valitsus. 6. Fondi raha taotlemine, suunamine ja kasutamise korraldamine toimub Eesti Teadusfondi Nõukogu kaudu. 7. Fondi vahendeid kasutatakse järgmistes põhisuundades: 1) ülikoolide teadustegevuse, Eesti Teaduste Akadeemia ja teiste teadusasutuste põhifinantseerimine, kusjuures põhifinantseerimise (baasfinantseerimise) all mõistetakse teadusasutuse funktsioneerimist (sealhulgas teadus- ja kultuurivarade säilimist) tagavat finantseerimist, mille hulka ei kuulu käesoleva punkti alapunktides 2-6 loetletu ning teadusasutustelt tellitud muude konkreetsete tööde sihtotstarbeline finantseerimine; 2) ülikoolide ja teiste teadusasutuste materiaal-tehnilise ja eksperimentaalbaasi tugevdamine seoses konkreetse uurimisülesande täitmisega ning kõrgkoolide, Eesti Teaduste Akadeemia ja teiste teadusasutuste ehitustegevus; 3) vabariiklike sihtprogrammide finantseerimine väljaspool ülikoolide ja teiste teadusasutuste eelarvelist põhifinantseerimist; 4) iga-aastased uuringutoetused (stipendiumid) töörühmade või üksikisikute toetamiseks mingi konkreetse uurimisülesande lahendamisel, kusjuures annetusi kasutatakse lisatoetusteks või vastavalt annetaja soovile, kui see ei ole vastuolus fondi eesmärkidega; 5) uurimisasutuste kogude, kollektsioonide, raamatukogude ja muu vara kindlustamine; 6) teadust teenindavate üksuste arendamine. 8. Põhifinantseerimine tagatakse esmajärjekorras alus- ja sihtuuringutega tegelevatele riiklikele ülikoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale ja teistele riiklikele teadusasutustele ning teadust teenindavatele üksustele. 9. Vabariiklikke sihtprogramme finantseeritakse Eesti Teadusfondi Nõukogu otsuste alusel. 10. Uuringutoetused eraldatakse Eesti Teadusfondi Nõukogu poolt korraldatud võistluste tulemuste alusel. Võistluste tulemusi hindavad ekspertkomisjonid, kelle otsused kinnitab Eesti Teadusfondi Nõukogu. Uuringutoetust võivad taotleda kõik teadlasrühmad või teadlased, sõltumata nende töökohast. Uuringutoetus eraldataksse otse taotlejale. 11. Uuringutoetuse saamine fondist ei välista sama projekti jaoks lisavahendite saamist teistest sihtfondidest või muudest allikatest. III. FONDI KASUTAMISE JUHTIMINE 12. Fondi kasutamist juhib Eesti Teadusfondi Nõukogu, kes valmistab Eesti Vabariigi Valitsusele ette teaduse finantseerimist käsitlevad materjalid. IV. FONDI ARUANDLUS JA KONTROLL 13. Fondi kasutamist kontrollitakse seadusandluses ettenähtud korras. 14. Fondi aastaaruanne avalikustatakse. V. FONDI LIKVIDEERIMINE 15. Fondi likvideerib Eesti Vabariigi Valitsus. K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1990.a. määrusega nr. 162 EESTI TEADUSFONDI NÕUKOGU PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Teadusfondi Nõukogu (edaspidi - nõukogu) on Eesti teadlastest koosnev organ, kes otsustab Eesti Teadusfondi (edaspidi - fondi) rahasummade kasutamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt kinnitatud riigieelarve alusel. 2. Nõukogu moodustab Eesti Vabariigi Valitsus. 3. Oma tegevuses juhindub nõukogu Eesti Vabariigi seadustest, muudest normatiivaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 4. Nõukogu toetub oma otsustes vajaduse kohaselt moodustatavatele ekspertkomisjonidele. II. NÕUKOGU TEGEVUSALA JA PÕHIÜLESANDED 5. Nõukogu tegevusalaks on teaduse arengu suunamine ülikoolide ja teiste teadusasutuste, teadlasrühmade või üksikteadlaste finantseerimise kaudu fondi rahast. 6. Nõukogu põhiülesanded on: 1) määrata kindlaks fondi ja teiste sihtrahade taotlemise ja eraldamise kord; 2) otsustada fondi rahasummade eraldamist ülikoolide, Eesti Teaduste Akadeemia ja teiste teadusasutuste riigieelarveliseks põhifinantseerimiseks igal rahandusaastal ja pikemaks ajaks; 3) otsustada fondi arvel oleva välisvaluuta kasutamist seoses konkreetsete uurimisülesannetega; 4) otsustada fondi kasutamist ülikoolide, Eesti Teaduste Akadeemia ja teiste teadusasutuste hoonete ehitamiseks ja seadmete soetamiseks; 5) otsustada fondi kasutamist teadust teenindavate üksuste arendamiseks; 6) otsustada vabariiklike uurimisprogrammide finantseerimist, arvestades ekspertkomisjonide ettepanekuid; 7) kinnitada ekspertkomisjonide otsuseid uuringutoetuste, reisi- ja täiendõppestipendiumide määramise kohta fondi rahast; 8) otsustada fondi raha eraldamist harrastusteadlaste tegevuse ja teaduse populariseerimise toetuseks arendamaks üldist teaduskultuuri ja loomaks teaduse arengule soodsa pinnase. 7. Nõukogu korraldab võistlusi uuringutoetuste, reisi- ja täiendõppestipendiumide määramiseks fondi rahast. Võistluste materjale vaatavad läbi ekspertkomisjonid. Ekspertkomisjonide moodustamise korra ja võistluste tulemused kinnitab nõukogu. 8. Nõukogu täidab oma ülesandeid koostöös ülikoolide ja teiste teadusasutuste, vabariigi ministeeriumide, kohaliku omavalitsuse täitevorganite, ettevõtete, organisatsioonide, teadlaste, õppejõudude ja teiste spetsialistidega. 9. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus: 1) moodustada ettepanekute ja otsuseprojektide väljatöötamiseks ekspertkomisjone ja ajutisi töörühmi; 2) kaasata oma tööse Eesti Teaduste Akadeemia liikmeid, kõrgkoolide ja teiste teadusasutuste juhte. III. NÕUKOGU MOODUSTAMISE KORD JA TÖÖKORRALDUS 10. Nõukogu koosneb 15-17 liikmest. 11. Nõukogu koosseisu arvatakse Eesti Vabariigi Valitsuse esindaja, Eesti Vabariigi haridusminister, Eesti Teaduste Akadeemia president või asepresident, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor või prorektor ja nõukogu teadussekretär. Ülejäänud nõukogu liikmed valib huvitatud kõrgkoolide ja teadusasutuste poolt valitud valijameeste kogu nii, et oleks esindatud üks liige järgmistest erialarühmadest: humanitaarteadused, sotsiaalteadused, loodusteadused, täppisteadused, põllumajandusteadus, arstiteadus, tehnikateadused. Valijamehi esitavate kõrgkoolide ja teiste teadusasutuste nimekirja koostab ning esindusnormi määrab kindlaks Eesti Teadusnõukogu. 12. Iga kolme aasta järel valitakse nõukogu liikmetest ümber vähemalt pool. Nõukogu valitavad liikmed võivad selle tööst osa võtta kõige rohkem kaks ajavahemikku järjest. 13. Nõukogu tööd juhib esimees või aseesimees, kelle nõukogu valib 3 aastaks salajasel hääletusel lihthäälteenamusega, kusjuures hääletamisest peab osa võtma vähemalt pool nõukogu liikmeist. Esimeest ja aseesimeest võidakse tagasi valida järjestikku teiseks ajavahemikuks ainult üks kord, kusjuures teist korda valimiseks on nõutav vähemalt 2/3 nõukogu liikmete häältest. Nõukogu eesistujaks on nõukogu esimees, tema äraolekul aga aseesimees. 14. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku liikmeist. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl. 15. Nõukogu peab istungeid vastavalt vajadusele. Nõukogu istungid on lahtised. Nõukogu istung on kinnine, kui seda nõuab vähemalt pool nõukogu koosseisust. 16. Nõukogu poolt vastuvõetud finantseerimisotsuste täitmist korraldab Eesti Vabariigi Haridusministeerium. IV. NÕUKOGU ARUANDLUS 17. Nõukogu koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. 18. Nõukogu aruanded, otsused ja ettepanekud avalikustatakse. V. NÕUKOGU REORGANISEERIMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 19. Nõukogu reorganiseerib või selle tegevuse lõpetab Eesti Vabariigi Valitsus.