EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kehtestada, et seoses elukalliduse ja palkade olulise kasvuga rakendatakse tööülesannete täitmisel saadud vigastuse ja muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamisel indekseerimist:
1) määratud hüvis korrutatakse kasvuindeksiga, mis arvutatakse kehtiva miinimumpalga ja hüvise määramise ajal kehtinud miinimumpalga suhtena ning seda korrigeeritakse kahe nädala jooksul pärast miinimumpalga muutumist;
2) töövigastuse või muu tervisekahjustuse tagajärjel kannatanu ajutisel üleviimisel kergemale vähem tasuvale tööle, samuti kannatanule uue kutseala õpetamise ajal indekseeritakse palk, mida ta sai enne töövigastust, vastavalt miinimumpalga muutumisele;
3) hüvise määramisel indekseeritakse keskmise kuusissetuleku arvutamiseks kõigi arvessevõetavate kuude sissetulekud käesoleva määrusega kinnitatud «Keskmise kuusissetuleku arvutamise ajutise juhendi» järgi.

Indekseeritud keskmise kuusissetulekuna võetakse arvesse kuni 6-kordne miinimumpalk.

2. Kinnitada juurdelisatud «Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord».

3. Tunnistada kehtetuks:
1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 3. augusti 1984. a. määrus nr. 412 «Töölistele ja teenistujatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt hüvitamise eeskirjade kohta» (ENSV Teataja 1984, nr. 43, art. 510);
2) Eesti NSV Valitsuse 24. aprilli 1990. a. määrus nr. 78 «Eesti NSV Ministrite Nõukogu 3. augusti 1984. a. määruse nr. 412 osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1990, nr. 13, art. 231).

Keskmise kuusissetuleku arvutamise
a j u t i n e   j u h e n d

Hüvise määramisel aluseks võetava keskmise kuusissetuleku arvutamiseks:

1. Indekseeritakse kõigi arvessevõetavate kuude sissetulek.

2. Indeks arvutatakse kehtiva miinimumpalga ja arvessevõetava ajavahemiku iga kuu miinimumpalga suhtena.

3. Kuusissetulekud korrutatakse vastava indeksiga, summeeritakse ja saadud kogusumma jagatakse arvessevõetavate kuude arvuga.

Näide:

Töövigastus toimus 3. märtsil 1992. a. Hüvise arvutamisel võetakse aluseks keskmine kuusissetulek ajavahemikul märtsist 1991. a. kuni veebruarini 1992. a. (kaasa arvatud).

Kuusissetulekud ajavahemikul märtsist 1991. a. kuni veebruarini 1992. a. korrutatakse vastava kasvuindeksiga, summeeritakse ja jagatakse kaheteistkümnega.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel
saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise
a j u t i n e   k o r d

I. Üldsätted

1. Ettevõtted, asutused ja organisatsioonid (edaspidi organisatsioonid) kannavad materiaalset vastutust töölistele ja teenistujatele tööülesannete täitmisel organisatsiooni süü läbi nii tema territooriumil kui ka väljaspool seda saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega (edaspidi töövigastus) tekitatud kahju eest.

Organisatsioon vabastatakse kahju hüvitamisest, kui ta tõestab, et vigastus või muu tervisekahjustus ei tekkinud tema süü läbi.

Organisatsiooni süü tõenditeks võivad olla:
    tootmises asetleidnud õnnetusjuhtumi kohta koostatud akt;
    kohtuotsus ning prokuröri, juurdlusorgani või eeluurimise määrus;
    tööinspektori või muude töökaitse seisukorra ja tööseadusandluse järgimise kontrolli ja järelevalvet teostavate ametiisikute (organite) arvamus tervisekahjustuse põhjuste kohta;
    meditsiiniline otsus kutsehaiguse kohta;
    otsus süüdiolevatele isikutele administratiiv- või distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
    muud dokumendid ja tunnistajaütlused.

2. Kahju hüvitamine seisneb kannatanule rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest ta jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, kusjuures hüvitusest arvatakse maha seoses töövigastusega saadav invaliidsuspension, ning tervisekahjustusest tingitud lisakulude kompenseerimises.

3. Kannatanule, kes seoses töövigastusega on tema nõusolekul ajutiselt üle viidud madalamapalgalisele kergemale tööle, makstakse välja endise ja uue palga vahe kuni töövõime taastumiseni või pikaajalise ja pideva töövõime kaotuse kindlakstegemiseni.

Otsus kannatanu teisele tööle üleviimise vajaduse, selle kestuse (kuni üks aasta) ja soovitatava töö iseloomu kohta teeb arstlik konsultatsioonikomisjon.

Kui administratsioon ei ole andnud kannatanule nimetatud aja jooksul vastavat tööd, on kannatanul õigus saada kahju eest hüvitust keskmise kuupalga ulatuses, mida ta sai enne töövigastust.

4. Organisatsioon on kohustatud kannatanu nõusolekul tagama talle uue kutseala õpetamise vastavalt arstliku tööekspertiisi komisjoni (ATEK) otsusele, kui ta ei saa töövigastuse tagajärjel teha endist tööd.

Kannatanule uue kutseala õpetamise aja jooksul, kuid mitte kauem kui 3 kuud, makstakse talle eelmisel tööl saadud keskmist kuupalka, millest arvatakse maha saadav invaliidsuspension ning õppimise ajal saadav töötasu või stipendium. Selle aja jooksul ei maksta kahju hüvitamiseks ettenähtud summasid.

5. Kannatanu surma korral on kahju eest hüvituse saamise õigus töövõimetutel isikutel, kes olid surnud isiku ülalpidamisel või kellel oli tema surma päevaks õigus saada temalt ülalpidamist, surnud isiku lapsel, kes sündis pärast tema surma, samuti ühel vanematest, abikaasal või muul perekonnaliikmel, kui ta ei tööta ning hoolitseb surnud isiku alla 8 aasta vanuste laste, vendade, õdede ja lastelaste eest.

6. Kannatanu töövõime kaotuse astme teeb kindlaks ATEK protsentides, lähtudes kutsealase töövõime kaotusest vastava töövigastuse tagajärjel. Juhul kui kannatanu oli töövigastuse saamise ajal töövahekorras mitme tööandjaga, teeb ATEK kindlaks kutsealase töövõime kaotuse astme iga töö kohta eraldi.

II. Hüvitamisele kuuluva kahju ulatus

7. Kannatanule töövigastuse tagajärjel endisest sissetulekust ilmajäämise või selle vähenemisega seotud kahju hüvitamise ulatus määratakse kindlaks protsentides sellest sissetulekust vastavalt tema kutsealase töövõime kaotuse astmele.

Kui kannatanule on seoses töövigastusega määratud invaliidsuspension, vähendatakse kahju hüvitamise ulatust selle pensioni summa võrra.

Pensionid, mis on määratud kannatanule muudel alustel nii enne kui pärast töövigastust, võetakse kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel arvesse selles invaliidsuspensioniga võrdses osas, mida kannatanul on õigus saada seoses töövigastusega.

Juhul kui kannatanule enne töövigastust määratud invaliidsuspensioni suurendatakse seoses töövigastusega, võetakse summa, mille võrra pensioni suurendatakse, arvesse kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel.

8. Kannatanule tervisekahjustusest tingitud lisakulutused kompenseerib organisatsioon, kui nende kulutuste vajadus on kinnitatud ATEK-i või kohtumeditsiini ekspertiisikomisjoni arvamusega. I grupi invaliid ei vaja arvamust hooldamise vajalikkuse kohta, välja arvatud juhul, kui vajatakse meditsiinilist erihooldust.

Lisakulutuste suuruse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse kannatanu süü astet töövigastuse saamisel.

Lisakulutused kannatanu hooldamiseks hüvitatakse olenemata sellest, kes teda hooldab. Nende kulutuste suurus määratakse kindlaks olenevalt vajatava hoolduse laadist ning need ei tohi spetsiaalset meditsiinilist hooldust vajavatel invaliididel ületada meditsiiniasutuse sanitari ühe kuu ametipalka, teiste kannatanute osas aga 60 protsenti sellest palgast.

9. Isikutele, kellel vastavalt käesoleva korra punktile 5 on õigus saada kahju eest hüvitust toitja surma puhul, hüvitatakse kahju surnud isiku keskmise kuusissetuleku ulatuses, millest arvatakse maha talle endale ja tema ülalpidamisel olnud töövõimelistele isikutele, kellel ei ole õigust saada kahju eest hüvitust, kuuluv osa.

Nimetatud isikutele makstava hüvise kindlaksmääramisel võetakse arvesse toitjakaotuspensioni suurus.

10. Kui töövigastus ei tekkinud ainult organisatsiooni süü läbi, vaid ka kannatanu äärmise ettevaatamatuse tagajärjel, tuleb kahju hüvitamise ulatust vähendada olenevalt kannatanu süü astmest.

11. Kahju hüvise arvutamisel võetakse aluseks töövigastusele või töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu (kannatanu valikul) keskmine kuusissetulek. Kutsehaiguse korral võib kannatanu soovil hüvise arvutamisel aluseks võtta haiguse põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmise kuusissetuleku.

12. Keskmise kuusissetuleku kindlaksmääramisel jäetakse kuud, mille kestel töötaja haiguse, vallandamise või seaduses ettenähtud muude töölt vabastamise juhtude tõttu tegelikult ei töötanud või töötas mittetäieliku arvu tööpäevi, kannatanu soovil arvestusest välja ning asendatakse teiste, neile vahetult eelnenud kuudega. Neid kuid, mille kestel töötaja tegelikult ei töötanud või töötas mittetäieliku arvu tööpäevi muudel põhjustel, ei jäeta arvestusest välja ja neid ei asendata teiste kuudega.

13. Kui kahju eest hüvituse saamiseks pöördumise ajal ei ole säilinud dokumente kannatanu tegeliku töötasu kohta enne töövigastuse saamist, lähtutakse hüvise arvutamisel pöördumise ajal kehtivast tariifimäärast (ametipalgast) sellel tööl, mida kannatanu tegi.

14. Hüvise arvutamisel aluseks võetava keskmise kuusissetuleku hulka arvatakse kannatanu kogu sissetulek töökohtadelt (sealhulgas tasud teistelt tööandjatelt, kellega oldi sel perioodil töövahekorras), mille kohta ATEK on teinud kindlaks töövõime kaotuse seoses töövigastusega. Seejuures võetakse arvesse kõik töötasuliigid, millelt tööandjad on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, välja arvatud ühekordsed juhusliku iseloomuga väljamaksed (kingitused, tuusikute maksumus jms.).

15. Isikutele, kes on saanud töövigastuse tootmisalase väljaõppe (praktika) ajal, arvutatakse hüvis lähtudes tariifimäärast (ametipalgast) sellel ametikohal (erialal), mida kannatanu õppis (kuid mitte alla 2. kategooria). Hüvise arvutamisel isikutele, kes said väljaõppe (praktika) ajal palka, lähtutakse nende soovil sel ajal saadud keskmisest kuusissetulekust. Kannatanu soovil võib hüvise arvutamisel lähtuda tootmisalasele väljaõppele (praktikale) eelnenud tööl saadud keskmisest kuusissetulekust.

16. Välismaal töötanud isiku keskmise kuusissetuleku arvutamisel võetakse tema valikul arvesse kas sissetulek, mida ta sai enne välismaale tööle asumist, või välisvaluutas saadud sissetulek, mille pealt on makstud sotsiaalmaksu.

Välisvaluutas saadud sissetulek arvutatakse Eesti Vabariigi ametlikku valuutasse Eesti Panga poolt avaldatud, välisvaluuta väljamaksmise kuupäeval kehtinud kursi järgi.

III. Hüvise väljamaksmise kord

17. Hüvise maksab töötajatele välja tekitatud kahju eest vastutav organisatsioon. Organisatsiooni reorganiseerimise või likvideerimise korral maksab hüvise töötajatele välja õigusjärglane või kõrgemalseisev organisatsioon.

18. Hüvist makstakse:
1) kannatada saanud töötajatele alates päevast, mil nad töövigastuse tagajärjel jäid ilma senisest sissetulekust;
2) isikutele, kellel on õigus saada hüvist seoses toitja surmaga, alates tema surma päevast, kuid mitte enne, kui nad on omandanud õiguse hüvise saamiseks.

Kui avaldus kahju hüvitamiseks esitatakse kolme aasta möödumisel käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 märgitud tähtaegadest, hüvitatakse kahju avalduse esitamise päevast arvates.

19. Saamatajäänud sissetuleku osas hüvitatakse kannatanuile kahju selle aja kestel, mille kohta ATEK on teinud kindlaks töövõime kaotuse seoses töövigastusega.

Isikutele, kellel on õigus saada hüvist kahju eest seoses toitja surmaga, hüvitatakse kahju järgmiselt:
    alaealistele kuni 16-aastaseks (õpilastele 18-aastaseks) saamiseni;
    üle 60 aasta vanustele meestele ja üle 55 aasta vanustele naistele eluaegselt;
    invaliididele töövõimetuse kogu aja kestel;
    ühele vanematest, abikaasale või muule perekonnaliikmele, kes ei tööta ja hoolitseb surnud toitja alla 8  aasta vanuste laste, vendade, õdede või lastelaste eest, lapse 8-aastaseks saamiseni.

20. Hüvise summa, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva korra punktiga 7, makstakse välja olenemata kannatanu poolt saadavast pensionist, stipendiumist ja muust sissetulekust.

21. Kannatanu töövõime kaotuse astme, invaliidsuspensioni suuruse muutumise, samuti surnud isiku perekonna koosseisu muutumise korral tehakse kahju hüvitamiseks makstavate summade vastav ümberarvestus.

22. Kahju hüvitamiseks makstavate summade kättetoimetamis- ja saatekulud kannab organisatsioon. Hüvise saajate soovil võib need summad üle kanda nende hoiuarvele hoiupangas.

23. Kahju hüvitamiseks makstavaid summasid ei maksustata. Neist summadest tehakse kinnipidamisi samas korras kui palgastki.

24. Eesti Vabariigi õhusõiduki meeskonnaliikme töövigastuse või surma korral seoses meeskonnaliikme ametikohustuste täitmisega õhusõiduki õhkutõusmise, lennu või maandumise ajal, hüvitab tekitatud kahju organisatsioon, kellele õhusõiduk operatiivjuhtimis- või omandiõiguse alusel kuulub, kui ta ei tõenda, et kahju tekkis kannatanu tahtliku tegevuse tagajärjel.

Kui töötaja on saanud vigastuse või muu tervisekahjustuse tööle mineku või töölt tuleku ajal organisatsiooni poolt antavas transpordivahendis, kannab see organisatsioon kannatanu ees materiaalset vastutust Eesti NSV tsiviilkoodeksi paragrahvi 548 alusel.

Nimetatud juhtudel rakendatakse käesolevat korda, välja arvatud punktid 1 ja 10.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.