Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada "Riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästetöötajate ametinimetuste loetelu" ning "Riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästetöötajate vormiriietuse kirjeldus" (juurde lisatud).

2. Päästeametil kinnitada ühe kuu jooksul vormiriietuse kandmise eeskirjad ning riigi tuletõrje- ja päästetöötajatele vormiriietuse väljastamise kord ja normid. Kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästetöötajate vormiriietuse väljastamise korra ja normid kinnitab kohalik omavalitsus.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. mai 1992. a. määruse nr. 159 "Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimise ja tema funktsioonide üleandmise kohta Eesti Vabariigi Riiklikule Päästeametile" (RT 1992, 23, 328) punkt 4.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästetöötajate ametinimetuste loetelu

KÕRGEMJUHTKOOSSEIS

Riigi Päästeameti peadirektor, peadirektori asetäitja.

Munitsipaalameti direktor.

Päästekolledži direktor.

VANEMJUHTKOOSSEIS

Riigi Päästeametis: osakonnajuhataja, laboratooriumi juhataja, juhtimiskeskuse juhataja, nõunik, peaspetsialist, vaneminsener, vanemkorrapidaja.

Munitsipaalametis: asedirektor, peainspektor, peainsener, juhtimiskeskuse juhataja, osakonnajuhataja, sidekeskuse juhataja, komandopealik, juhtivinspektor, juhtivarst, väljaõppeinstruktor, kustutus- ja päästetööde juht, operatiivkorrapidaja.

Päästekolledžis: direktori asetäitja õppetöö alal, õppetooli (lektoraadi) juhataja, dotsent, lektor.

Kodanikukaitse Koolituskeskuses: direktor, direktori asetäitja õppetöö alal, lektor.

Päästekoolis: direktor, direktori asetäitja, vanemõpetaja.

KESKJUHTKOOSSEIS

Riigi Päästeametis: spetsialist, insener, korrapidaja.

Munitsipaalametis: vaneminspektor, vaneminsener, komando abipealik, kustutus- ja päästetööde abijuht, juhtivdispetšer, inspektor, insener, rühmapealik, valvearst, vanemdispetšer.

Päästekolledžis: õpetaja, instruktor.

Kodanikukaitse Koolituskeskuses: õpetaja, instruktor.

Päästekoolis: õpetaja, instruktor.

NOOREM JUHT- JA REAKOOSSEIS

Munitsipaalametis: jaopealik, vanemtuletõrjuja-päästja, tuletõrjuja-päästja, velsker, parameedik, dispetšer.

Päästekolledži kadett.

Päästekooli õpilane.

PINTSAK

Pintsak on mustast villasest riidest, pooltaljes, üherealine, kolme 20-mm läbimõõduga vorminööbiga. Seljaosas keskõmblus, mis lõpeb allosas lõhikuga. Hõlmad on dubleeritud, eraldi lõigatud küljetükiga. Sissetöödeldud küljetaskutel on figuurne klapp, kaks kanti ja üks 20-mm läbimõõduga vorminööp. Kaheosalised külgeõmmeldud varrukad on allosas pikiläbilõikega ja 10-mm läbimõõduga vorminööbiga. Varrukatel on 2 mm laiune punane kaunistuskant. Õlgadel pintsaku materjalist õlakud, mille üks ots on kinnitatud varrukate külgeõmblemise õmblusesse ja teine, kraepoolne figuurne ots on kinnitatud õlaossa 3 riiliga. Õlakuservas on 2 mm laiune punane kaunistuskant. Õlaku pikkus on 150 mm ja laius 50 mm. Lamav krae ja reväärid on nürinurksed. Pintsak on voodriga, hõlmade voodrisse on töödeldud 2 voodririidest, kandiga sisetaskut. Vasaku hõlma sisetasku on nööbitav.

ÕLAKUMÄRK

Kuldsel, ruudukujulisel, keskelt tõusval õlakumärgil on 20 lehe kujutis. Suure õlakumärgi külje pikkus on 16 mm ja väikesel 12 mm.

ÕLAKUPÄRG

Kuldne, ringikujuline, reljeefne, tammepärja kujutisega märk, läbimõõt 33 mm.

VORMINÖÖBID

Kollastel metallnööpidel on kolme lõvi kujutis.

PINTSAKU JUURDE KUULUVAD PÜKSID

Pikad püksid on mustast villasest riidest, värvliga. Värvlil on kuus rihmatrippi ja värvli otstes nööp, haak ja vastane. Pükste salakinnis on tõmblukuga. Pükste esipoolel on küljetükiga sissetöödeldud küljetaskud, mille ava on tikitud 0,6-0,7 cm kaugusel servast, ja paremal tagapoolel on sissetöödeldud nööbitav tagatasku kahe kandiga. Pükste küljeõmblusel on 2 mm laiune punane kaunistuskant.

BLUSOON

Meeste blusoon on mustast villasest riidest, sirgelõikeline, allääres laia värvliga, mis on seljaosas figuurne. Hõlma allääres on neli ühepoolset pehmet volti. Blusooni esiosas tõmblukuga ja kolme trukknööbiga salakinnis, seljal passe. Seljaosa ja passe ühendusõmbluses on kaks ühepoolset pehmet volti. Hõlmadel pealepandud klapptaskud, mis on vastandvoldiga ja nööbitavad. Õlgadel blusooni materjalist õlakud 2 mm laiuse punase kaunistuskandiga. Õlakutel ja taskutel 10-mm läbimõõduga vorminööbid. Vasaku varruka välisküljel on päästeteenistuse embleem, mille ülemine äär on 40 mm õlaõmblusest allpool. Varrukasuus on ühepoolne pehme volt ning mansett. Lamav krae ja reväärid on nürinurksed. Blusooni ees- ja alläärel, krael, passel, mansettidel, taskutel ja õlakutel on kaunistustikkeread.

BLUSOONI JUURDE KUULUVAD PÜKSID

Püksid on mustast villasest riidest, värvliga. Pükste esipoolel on küljetükiga sissetöödeldud küljetaskud, mille ava on tikitud 0,6-0,7 cm kaugusel servast. Pükste tagapoolel on sissetöödeldud tagatasku kahe kandiga. Pükste küljeõmblusel on 2 mm laiune punane kaunistuskant.

MEESTE POOLPALITU

Meeste poolpalitu on mustast villasest riidest, sirgelõikeline, kaherealine, kuue 20-mm läbimõõduga vorminööbiga . Poolpalitul on külgenööbitav soojendusvooder, hõlmadel sissetöödeldud viltusuunalised, liistuga rinnataskud ja sissetöödeldud põikisuunalised, klapiga küljetaskud. Seljaosas on keskõmblus, mis lõpeb allääres lõhikuga. Põõn on kinnitatud seljaosa külge kahe 20-mm läbimõõduga vorminööbiga. Õlgadel palitu materjalist õlakud, mille üks ots on kinnitatud varrukate külgeõmblemise õmblusesse ja teine, figuurne ots on kinnitatud õlaossa ühe 20-mm läbimõõduga vorminööbiga. Õlakuservas on 2 mm laiune punane kaunistuskant. Külgeõmmeldud varrukad on kaheosalised. Varruka pealmise poole allääres on läbilõige. Läbilõike vahel on 2 mm laiune punane kaunistuskant. Lamav krae ja reväärid on kergelt kumerdatud servadega, revääridel dekoratiivsed nööpaugud. Kõik kaunistustikkeread on tikitud kahenõelalise masinaga.

JOPE

Jope on mustast impregneerriidest, sirgelõikeline ja külgeõmmeldud varrukatega. Vasaku varruka välisküljel on päästeteenistuse embleem, mille ülemine äär on 40 mm õlaõmblusest allpool. Jope krae on külgeõmmeldud ja kahekordselt läbi tepitud. Krae küljes on metalltrukkidega kinnitatav, äravõetav kapuuts. Jope ülaosas on kaks metalltrukkidega, ümardatud nurkadega pealistaskut. Jope hõlmadel on kaks tõmblukuga küljetaskut. Küljetaskute sisse on tehtud väike metalltrukkidega klapptasku. Jope voodri peale on õmmeldud kaks sisetaskut. Jope esiosas on tõmblukuga ja viie kollasest metallist trukknööbiga kinnis. Vöökohal on jope paelaga kokkutõmmatav. Jope õlgadel on jope materjalist õlakud, mille üks ots kinnitatud varrukate külgeõmblemise õmblusesse ja teine, kraepoolne figuurne ots on kinnitatud õlaossa 12-mm läbimõõduga vorminööbiga.

PLUUS

Pluus on helesinisest puuvill- ja segakiuga riidest, pehme nurkkraega, kahe pealeõmmeldud rinnataskuga, eest nööbitav. Õlakud on pluusi materjalist ja neile saab peale tõmmata mustast villasest riidest toruja katte, millele kinnitatakse eraldusmärgid. Pluusi juurde kantakse lipsu. Lühikeste varrukatega suvepluus on sama lõikega ja valgest segakiuga riidest. Vasaku varruka välisküljel on päästeteenistuse embleem, mille ülemine äär on 40 mm õlaõmblusest allpool. Suvepluusi võib palava ilmaga kanda ilma lipsuta ja lahtise kaelusega.

SUVEMÜTS

Suvemüts on villasest riidest ja koosneb põhjast, äärest ja samast riidest, tugevdatud sirmist. Mütsi pealaedetail on ovaalne ja külgdetail on eest kõrgem, ääredetail ulatub sirmi peale. Sirmi kohal on 2 cm laiune, mütsi materjalist õmmeldud ilupael. Juhtkoosseisu suvemütsil on mütsi ääredetaili servas 2 mm laiune punane kaunistuskant, reakoosseisu suvemütsil aga mütsi ovaalset pealaedetaili ääristav 2 mm laiune punane kaunistuskant. Mütsi ette kinnitatakse metallist mütsimärk.

TALVEMÜTS

Talvemüts on mustast villasest riidest. Mütsi kõrvadetailid on hallist või mustast kunstnahast. Müts koosneb põhjast ja kinnitatavatest mütsikõrvadest ja fiibersirmist. Pealaedetail on ovaalne ja külgdetail on eest kõrgem. Mütsikõrvu võib kanda allalastuna. Mütsi ees on metallist mütsimärk. Mütsi ovaalset pealaedetaili ääristab 2 mm laiune punane kaunistuskant.

VÄIKE MÜTSIMÄRK

Kuldsel, ringikujulisel, reljeefsel messingist mütsimärgil on tammepärja kujutis, mille keskele punasele taustale on asetatud emailitud ümmargune sini-must-valge kokard läbimõõduga 18 mm.

SUUR MÜTSIMÄRK

Kuldse, reljeefse, kolmnurkse messingist märgi alumine mõõt on 60 mm ja kõrgus 50 mm. Märgi tipus väike riigivapi kujutis, allnurkades stiliseeritud leegi, kolmnurga sees tammelehtedest pärja kujutis. Pärja keskele punasele taustale on asetatud emailitud ümmargune sini-must-valge kokard läbimõõduga 20 mm.

LIPS

Lips on tumesinisest elastikriidest, alumine ots on teravnurkne. Lipsu kantakse vormipluusiga ja seotakse ette jooksva sõlmega.

SOKID

Poolvillased sokid on tumesinised või mustad.

KINGAD

Mustad, pehmest nahast kingad on täistallaga ja paelteta.

RIHM

Pruun nahkrihm on kollase metallpandlaga.

NAISTE RIIETUS

Sama mis meestel. Soovi korral kantakse pükste asemel mustast vormiriidest sirgelõikelist seelikut.

AMETIERALDUSMÄRGID

Kõrgemjuhtkoosseisu ametieraldusmärgid

Kõrgemjuhtkoosseis kannab õlakul suuri õlakumärke. Õlaku allservas on riigivapi (Riigi Päästeameti ja haridusasutuste töötajatel) või maakonna- või linnavapi (munitsipaalametite töötajatel) kujutisega märk. Riigi Päästeameti peadirektori ametieraldusmärk on riigivapi kujutisega ja seda ümbritseb õlakupärg. Riigi Päästeameti peadirektor, peadirektori asetäitjad, munitsipaalameti direktor ja Päästekolledži direktor kannavad õlakutel kolme suurt õlakumärki. Õlakumärgi kaugus õlaku allservast õlakumärgi keskkohani on vastavalt 50 mm, 75 mm ja 100 mm.

Vanemjuhtkoosseisu ametieraldusmärgid

Vanemjuhtkoosseis kannab õlakul suuri õlakumärke. Õlaku allservas on riigivapi (Riigi Päästeameti ja haridusasutuste töötajatel) või maakonna- või linnavapi (munitsipaalametite töötajatel) kujutisega märk. Riigi Päästeameti osakonnajuhataja, laboratooriumi juhataja, juhtimiskeskuse juhataja ja nõunik, munitsipaalameti asedirektor, peainspektor, peainsener ja juhtimiskeskuse juhataja; Päästekolledži direktori asetäitja õppetöö alal ja õppetooli (lektoraadi) juhataja; Kodanikukaitse Koolituskeskuse direktor ja Päästekooli direktor kannavad õlakutel kahte suurt õlakumärki. Õlakumärgi kaugus õlaku allservast õlakumärgi keskkohani on vastavalt 50 mm ja 75 mm. Riigi Päästeameti peaspetsialist, vaneminsener ja vanemkorrapidaja; munitsipaalameti osakonna juhataja, sidekeskuse juhataja, komandopealik, juhtivinspektor, juhtivarst, väljaõppeinstruktor, kustutus- ja päästetööde juht ja operatiivkorrapidaja; Päästekolledži dotsent ja lektor; Kodanikukaitse Koolituskeskuse direktori asetäitja õppetöö alal ja lektor; Päästekooli direktori asetäitja ja vanemõpetaja kannavad õlakutel ühte suurt õlakumärki. Õlakumärgi kaugus õlaku allservast õlakumärgi keskkohani on 50 mm.

Keskjuhtkoosseisu ametieraldusmärgid

Keskjuhtkoosseis kannab õlakul väikseid õlakumärke. Riigi Päästeameti spetsialist, insener ja korrapidaja; munitsipaalameti vaneminspektor, vaneminsener, komando abipealik, kustutus- ja päästetööde abijuht ja juhtivdispetšer; Päästekolledži õpetaja ja instruktor; Kodanikukaitse Koolituskeskuse õpetaja ja instruktor; Päästekooli õpetaja ja instruktor kannavad õlakutel kolme väikest õlakumärki. Õlakumärgi kaugus õlaku allservast õlakumärgi keskkohani on vastavalt 40 mm, 60 mm ja 80 mm. Munitsipaalameti inspektor, insener, rühmapealik, valvearst ja vanemdispetšer kannavad õlakutel kahte väikest õlakumärki. Õlakumärgi kaugus õlaku allservast õlakumärgi keskkohani on vastavalt 40 mm ja 60 mm.

Noorem juht- ja reakoosseisu ametieraldusmärgid

Munitsipaalameti jaopealik kannab õlakul ühte väikest õlakumärki. Õlakumärgi kaugus õlaku allservast õlakumärgi keskkohani on 40 mm. Munitsipaalameti vanemtuletõrjuja-päästja, tuletõrjuja- päästja, velskri, parameediku ja dispetšeri õlakud on ilma õlakumärkideta. Päästekolledži kadett ja Päästekooli õpilane kannavad õlakul K-tähte. K-tähe kaugus õlaku allservast on 12 mm.