Kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seaduse (RT I 1993, 29, 505) paragrahvi 14 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Asutada Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register ning välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute riiklik register.

2. Määrata käesoleva määruse punktis 1 nimetatud registrite pidajaks Statistikaameti Peaarvutuskeskus ning alustada nende koostamist 12. juulist 1993.a. Oma haldusterritooriumil peavad registreid valla- ja linnavalitsused.

3. Kuni Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri põhimääruse kinnitamiseni on Eesti hääleõiguslike kodanike registrisse kandmise aluseks Statistikaameti rahvastiku arvestuse süsteemi andmed ja 1992.aasta Riigikogu valimiste valijate nimekirjad, mille alusel valla- ja linnavalitsused koostavad 12. augustiks 1993.a. oma haldusterritooriumil Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri 1. jaanuari 1993.a. seisuga.

4. Nende isikute kodakondsus, kellel ei ole Eesti kodaniku passi, Eesti Vabariigi isikutunnistust ja kes ei ole kantud 1992.aasta Riigikogu valimiste valijate nimekirja, tehakse kindlaks Kodakondsusameti kohalikes organites, kus neile isikutele antakse selle kohta vastav tõend esitamiseks valla- või linnavalitsusele.

5. Statistikaametil töötada kooskõlastatult huvitatud ministeeriumide ja ametitega välja ning esitada Vabariigi Valitsusele 1.novembriks 1993.a. kinnitamiseks "Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri põhimäärus".

6. Kinnitada juurdelisatud "Välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute riikliku registri põhimäärus".

7. Käesoleva määruse punktis 1 nimetatud registrite pidamise kulud katta riigieelarvest, nähes need ette Statistikaameti eelarves.

8. Käesolev määrus jõustub 12. juulist 1993.a.

VÄLISRIIKIDE HÄÄLEÕIGUSLIKE KODANIKE JA HÄÄLEÕIGUSLIKE KODAKONDSUSETA ISIKUTE RIIKLIKU REGISTRI PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Käesolev põhimäärus kehtestab välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute (edaspidi - hääleõiguslikud välismaalased) välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute riiklikku registrisse (edaspidi - hääleõiguslike välismaalaste register) kandmise ning selle pidamise, kasutamise, finantseerimise ja likvideerimise korra ning andmete koosseisu.

2. Hääleõiguslike välismaalaste registri pidamise eesmärgiks on Eesti Vabariigis elavate hääleõiguslike välismaalaste andmete koondamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valijate nimekirjade koostamiseks.

3. Hääleõiguslike välismaalaste register asutatakse territoriaalselt kahetasandilisena:

1) valla ja linna tasand;

2) riiklik tasand.

4. Esimese tasandi hääleõiguslike välismaalaste registri pidaja on vastavalt kas valla- või linnavalitsus. Teise tasandi registri pidaja on Statistikaameti Peaarvutuskeskus. Vallas ja linnas vastutab registreerimiskaartide täitmise ja registri pidamise eest valla- või linnasekretär.

5. Hääleõiguslike välismaalaste registrisse kantakse ainult hääleõiguslikud välismaalased. Registrit peetakse eraldi iga viimastel korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel moodustatud valimisjaoskonna kohta.

II. Hääleõiguslike välismaalaste registrisse kandmise kord ja andmete koosseis

6. Hääleõiguslike välismaalaste registrisse kantakse hääleõiguslikud välismaalased, kes:

1) viibivad Eesti Vabariigis seaduslikult;

2) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päeval vähemalt 18-aastased;

3) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aasta 1.jaanuariks elanud vähemalt 5 viimast aastat alaliselt vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil;

4) ei ole välisriigi teenistuses.

7. Hääleõiguslike välismaalaste register sisaldab järgmisi andmeid hääleõiguslike välismaalaste kohta:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) sugu;

3) sünniaasta, kuu ja päev;

4) elukoht;

5) aeg, mis ajast ta elab alaliselt vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

8. Hääleõiguslike välismaalaste registrisse kandmise aluseks on kohaliku omavalitsuse ametniku poolt täidetav vormikohane registreerimiskaart.

9. Registreerimiskaarte täidetakse Riigikogu poolt määratud ajal valla ja linna tasandil valla- ja linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. Juhiseid registreerimiskaartide täitmiseks annab Statistikaameti Peaarvutuskeskus.

10. Registreerimisel peab välismaalane esitama ühe järgmistest isikut tõendavatest dokumentidest:

1) väliriigi passi või seda asendava dokumendi;

2) endise NSV Liidu sise- või välispassi kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

11. Aega, mis ajast hääleõiguslik välismaalane elab alaliselt vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, tõendab:

1) elamisluba;

2) kehtestatud korras isikut tõendavasse dokumenti kantud sissekirjutus;

3) muu dokument, mis tõendab välismaalase alalise elamise aega kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

12. Hääleõiguslike välismaalaste registrisse ei kanta Eesti Vabariigis viibivaid välisriigi teenistuses olevaid isikuid, kes:

1) töötavad välisesindustes diplomaatilistel ja konsulaarametikohtadel;

2) teenivad välisriigi relvajõududes;

3) töötavad välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses.

13. Hääleõiguslik välismaalane tõendab oma allkirjaga registreerimiskaardile kantud andmete õigsust.

III. Hääleõiguslike välismaalaste registri pidamine ja kasutamine

14. Hääleõiguslike välismaalaste registri pidamine toimub registreerimiskaartidel ja arvutis.

15. Statistikaamet kehtestab registriandmete ühelt registri territoriaaltasandilt teisele üleandmise korra ja viisi.

16. Hääleõiguslikud välismaalased kantakse hääleõiguslike välismaalaste registrisse ning tehakse seal täpsustusi ja muudatusi Riigikogu poolt määratud ajal pärast järjekordsete kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste väljakuulutamist.

17. Hääleõiguslike välismaalaste registris tehakse muudatusi kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste perioodil vastavalt kohaliku omavalitsuse valimiste seaduse paragrahvide 16 ja 17 sätetele.

18. Hääleõiguslike välismaalaste registris sisalduvate andmete kasutamise õigus on:

1) riigivõimu-, valitsemis- ja õiguskaitseorganitel - kõigi haldusüksuste piires;

2) valla- ja linnavalitsusel - vastava haldusüksuse piires valijate nimekirja koostamiseks.

IV. Hääleõiguslike välismaalaste registri finantseerimine

19. Hääleõiguslike välismaalaste registri koostamise ja pidamise kulud, samuti riigivõimu-, valitsemis- ja õiguskaitseorganitele andmete väljastamise kulud kaetakse riigieelarvest, nähes need ette Statistikaameti eelarves. Vastavalt valla- ja linnavalitsuste taotlustele katab valla ja linna tasandi registri pidamise kulud Statistikaamet.

V. Hääleõiguslike välismaalaste registri likvideerimine

20. Hääleõiguslike välismaalaste register likvideeritakse riiklike registrite seadusega ettenähtud korras.

21. Registri likvideerimisel antakse registris sisalduvad andmed üle Riigiarhiivile.