Kinnitada «Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord» (juurde lisatud).

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord

I. ÜLDOSA

1. Käesolev Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist (edaspidi reservfond) raha eraldamise ja kasutamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) paragrahvi 7 lõike 4 alusel.

2. Käesolev kord reguleerib reservfondist raha eraldamise taotluste esitamist ja läbivaatamist, raha eraldamise tingimuste määramist, raha eraldamise otsustamist ja ülekandmist ning eraldatud raha sihipärast kasutamist.

3. Reservfondi vahendeid eraldatakse järgmisteks otstarveteks:

1) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks;

2) õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektile tagastatud hoonest riigi- või munitsipaalasutuse ümberasumisega seotud ning muudeks hoone tagastamisega kaasnevate täiendavate kulude katteks;

3) erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979; 1996, 36, 738; 48, 942) alusel Erastamisagentuuri poolt erastatava vara (sealhulgas maa) erastamise korraldamisega seotud kulude katteks, kui neid ei ole võimalik katta erastamisseaduse paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud vahendite arvelt või erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 2 lõike 2 kohaselt;

4) erastamisseaduse paragrahvi 10 lõigetes 4 ja 6 sätestatud kulude ja võlgade katteks;

5) riigivara munitsipaliseerimise ja selle korraldamisega seotud kulude katteks;

6) omandireformi registrite pidamisega ning erastamisväärtpaberitega arveldamise korraldamisega seotud kulude katteks;

7) maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks;

8) põllumajandusreformi läbiviimisega seotud kulude katteks;

9) elu- ja mitteeluruumide erastamise läbiviimisega ja korteriomandi seadmisega seotud kulude katteks;

10) omandireformialase koolituse, selgitustöö ning uuringute läbiviimisega seotud kulude katteks;

11) muude omandireformi läbiviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud kulude katteks.

II. RAHA ERALDAMISE TAOTLUSTE ESITAMINE JA LÄBIVAATAMINE

4. Reservfondist raha eraldamise taotluse (edaspidi taotlus) võib esitada riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942) paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja või kohaliku omavalitsuse täitevorgan (edaspidi taotleja). Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile.

5. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) kellele ja mis otstarbeks raha taotletakse koos põhjendusega taotluse vastavuse kohta käesoleva korra punktis 3 ettenähtud otstarvetele;

2) taotletava summa suurus, näidates, kui suurt osa taotletakse toetusena, tagastatava eraldisena või laenuna;

3) arvestused ja kalkulatsioonid taotletava summa kohta;

4) andmed taotlusega seotud kulude finantseerimise teiste allikate (sealhulgas riigi ja omavalitsuste eelarvetest) ja nende kasutamise kohta;

5) andmed erastamise korraldamise kulude katteks laekunud tasude, samuti muude tulude (renditasud, hoonestusõiguse tasu, üksiku asja võõrandamise eest laekunud raha jms.) laekumise ja selle kasutamise kohta.

6. Taotlusele lisatakse käesoleva korra punktis 9 nimetatud seisukohad ning järgmised aruanded või informatsioon nende esitamise kohta:

1) aruanded seni reservfondist eraldatud raha eraldamise ja kasutamise kohta;

2) aruanded kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi raha laekumise ja kasutamise kohta (kohaliku omavalitsuse taotluse korral);

3) aruanded vara erastamise ja erastamise eriarvele raha laekumise ja kasutamise kohta.

7. Taotluse esitamisel raha saamiseks käesoleva korra punkti 3 alapunktis 2 nimetatud otstarbeks tuleb taotlusele lisada täiendavalt järgmised andmed:

1) ümberasuva riigi- või munitsipaalasutuse kasutuses olevate ruumide üld- ja kasulik pindala tagastatud hoones ja samad pindalad hoones, kuhu ümber asutakse;

2) ümberasuva asutuse töötajate arv (kokku ja tagastatud hoones ning selles hoones, kuhu ümber asutakse);

3) koopia hoone tagastamise korraldusest;

4) koopia tagastatud hoone omanikuga sõlmitud rendilepingust (kui on sõlmitud);

5) andmed, kelle omandis ja valduses (bilansis) on hoone, kuhu ümber asutakse;

6) kirjeldus tagastatud hoone ja selle hoone seisukorrast, kuhu ümber asutakse;

7) teostatavate ehitustööde üksikasjalik eelarve;

8) ümberkolimiskulude eelarve;

9) andmed ehitustööde vähempakkumise läbiviimise kohta.

8. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan esitab taotluse kõigepealt maavalitsusele, kes teostab käesoleva korra punktis 10 nimetatud toiminguid ja edastab taotluse koos oma seisukohaga Rahandusministeeriumile. Kui kohalik omavalitsus taotleb eraldust laenuna, siis peab ta lisama taotlusele volikogu otsuse laenu taotlemise kohta ja andmed kõikide seni kohaliku omavalitsuse poolt võetud või tagatud laenude ja emiteeritud võlakirjade kohta.

9. Kui tegemist on sotsiaal-, haridus- või kultuuriobjektiga, siis tuleb taotlejal lisada taotlusele vastavalt Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi või Kultuuriministeeriumi seisukoht.

Kui tegemist on raha taotlemisega käesoleva korra punkti 3 alapunktides 7, 8 ja 9 nimetatud kulude katmiseks, siis peab taotleja lisama taotlusele vastavalt Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi või Majandusministeeriumi seisukoha, juhul kui nimetatud ministeerium ei ole ise taotleja.

10. Rahandusministeerium ja käesoleva korra punktis 8 nimetatud juhul maavanem:

1) vaatab taotluse koos lisatud materjalidega läbi, kontrollides nimetatud otstarbeks raha eraldamise vajadust;

2) kontrollib taotletava summa põhjendatust, jättes välja liigsed summad ja käesoleva korra punktis 3 sätestatud sihtotstarbele mittevastavad kulud;

3) kontrollib taotleja ja isiku või asutuse, kellele raha eraldamist taotletakse, käsutuses olnud või olevate vahendite kasutamise sihipärasust ja otstarbekust;

4) vajadusel küsib taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt täiendavat informatsiooni.

11. Reservfondist raha kas täies ulatuses või osaliselt ei eraldata, kui:

1) taotletavad kulud ei vasta käesoleva korra punktis 3 sätestatud sihtotstarbele;

2) taotletavad kulud olid käesoleva korra jõustumise ajaks kaetud asutuste eelarveliste või muude omavahendite arvelt;

3) taotletavate kulude katmine on ette nähtud või nähakse ette eelarvelistest vahenditest, välja arvatud juhul, kui on tegemist eelneva finantseerimisega tagastatava eraldisena või laenuna;

4) taotletavad kulud on võimalik katta erastamise kulude või võlgade kattena erastamisest erastamise eriarvele laekunud raha või erastamise korraldamise eest makstud tasu arvelt, välja arvatud juhul, kui on tegemist eelneva finantseerimisega tagastatava eraldisena või laenuna;

5) kulud on võimalik sihtotstarbe tõttu katta erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvides 8 ja 9 nimetatud fondidest;

6) kohalike omavalitsuste poolt taotletavad kulud on võimalik katta muude vahendite arvelt;

7) kui isik või asutus, kellele taotletakse raha eraldamist, on seni talle reservfondist eraldatud vahendeid kasutanud mittesihtotstarbeliselt või ebaotstarbekalt.

12. Kui taotlus ei ole põhjendatud või kui reservfondi vahenditest ei ole võimalik raha eraldada, tagastab Rahandusministeerium taotlejale taotluse koos põhjendusega Vabariigi Valitsusele esitamisest keeldumise kohta.

III. RAHA ERALDAMISE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE

13. Reservfondi vahendeid eraldatakse tagastamatu toetusena, tagastatava eraldisena või laenuna. Tagastamatut toetust eraldatakse eelkõige riigiasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele, erandjuhtudel (hüvitised, väljamaksed kohtuotsuse alusel jt.) ka teistele isikutele. Tagastatavat eraldist eraldatakse riigiasutustele ning laenu kohalikele omavalitsustele ja teistele juriidilistele isikutele.

14. Reservfondist raha eraldamisel tagastatava eraldisena intressi ei määrata või on intressiks pangaintress, millega hoiustatakse reservfondi vahendeid. Laenuna eraldamisel ei tohi intress olla väiksem kui eelmises lauses nimetatud pangaintress. Intressi arvestatakse jooksvalt võla summalt.

15. Eraldatava summa suuruse määramisel võetakse aluseks ainult kulud, mis on vahetult seotud käesoleva korra punktis 3 sätestatud sihtotstarvetega, ning lähtutakse kehtestatud kulunormatiividest, keskmisest töötasust ja tööde põhjendatud maksumustest. Eraldatava summa suuruse määramisel arvestatakse samuti teisi laekunud taotlusi ja reservfondis olevate vahendite olemasolu.

16. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamise kulude katmise suuruse määramisel lähtutakse teostatud toimingute mahust (läbivaadatud toimikute arv, teostatud ekspertiiside arv, arhiiviteatiste arv jms.).

17. Õigustatud subjektile hoonete tagastamisest tulenevate, riigi- või munitsipaalasutuse ümberasumisega seotud kulude katmisel võetakse aluseks kasutusel olnud tagastatava hoone üldpinna suurus ja ühe ruutmeetri ehitus- ja projekteerimistööde põhjendatud maksumus hoones, kuhu ümber asutakse. Eraldi võetakse arvesse ümberkolimiskulud.

IV. RESERVFONDIST RAHA ERALDAMISE OTSUSTAMINE JA RAHA ÜLEKANDMINE

18. Kui reservfondist raha eraldamise taotlus on täies ulatuses või osaliselt põhjendatud ja reservfondi vahendite seis võimaldab raha eraldamist, valmistab Rahandusministeerium ette Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu reservfondist raha eraldamise kohta.

19. Enne käesoleva korra punktis 18 nimetatud korralduse eelnõu ja selle juurde käivate materjalide esitamist Vabariigi Valitsusele esitab Rahandusministeerium korralduse eelnõu kooskõlastamiseks Majandusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui on tegemist Majandusministeeriumi taotlusega või taotlusele on lisatud Majandusministeeriumi seisukoht. Majandusministeerium esitab Rahandusministeeriumile oma arvamuse 10 päeva jooksul pärast eelnõu laekumist.

20. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks käesoleva korra punktis 18 nimetatud korralduse eelnõu ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete, aruannete ja seisukohtade laekumist.

21. Reservfondist raha eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, milles märgitakse:

1) kellele ja mis otstarbeks raha eraldatakse;

2) eraldatava summa suurus, näidates, kas raha eraldatakse tagastamatu toetusena, tagastatava eraldisena või laenuna;

3) tagastatava eraldise korral selle tagastamise tähtaeg ja intressi määramisel ka intressi suurus;

4) laenu korral laenu tagastamise tähtaeg ja intressi suurus.

22. Kui on tegemist valitsusasutuse poolt tagastamatu toetusena taotletavate omandireformi kuludega, mida ei ole võimalik või otstarbekas eelnevalt konkreetsete objektide lõikes täpselt kindlaks määrata, võib Vabariigi Valitsus eraldada orienteeruva summa Rahandusministeeriumile, tehes talle ülesandeks vastavate summade eraldamise esitatud kalkulatsioonide ja põhjenduste alusel, lähtudes käesoleva korra teises ja kolmandas osas sätestatud tingimustest. Sel juhul eraldatakse vastav summa rahandusministri käskkirjaga, milles märgitakse raha saaja ning eraldatava summa suurus ja selle kasutamise sihtotstarve.

23. Kui raha eraldatakse laenuna, kantakse raha üle pärast laenulepingu sõlmimist, milles fikseeritakse laenu ülekandmise ja tagastamise kord ja tähtaeg, intressi ning viivise määr ja nende tasumise kord. Laenulepingu valmistab ette Rahandusministeerium ja sellele kirjutab Vabariigi Valitsuse poolt alla rahandusminister, kui käesoleva korra punktis 21 nimetatud korraldusega pole ette nähtud teisiti.

24. Raha ülekandmine reservfondist toimub pärast käesoleva korra punktides 21–23 nimetatud korralduse, käskkirja ja/või lepingu jõustumist. Tagastamatu toetusena või tagastatava eraldisena eraldatud raha kantakse üle tegelikke kulutusi kajastava graafiku alusel, mille esitab Rahandusministeeriumile taotleja või isik või asutus, kellele raha eraldati. Raha kantakse käesoleva korra punktis 26 nimetatud arvele.

V. ERALDATUD RAHA KASUTAMINE

25. Reservfondist raha eraldus on sihtotstarbeline ja eraldatud vahendite kasutamine on Vabariigi Valitsuse korralduse ja rahandusministri käskkirjaga üheselt määratletud.

26. Reservfondist eraldatud raha laekumise ja sihipärase kasutamise üle arvestuse pidamise tagamiseks avavad isikud või asutused, kellele raha eraldati, eraldi arve.

27. Reservfondist eraldatud raha kasutamata jäägid ning mittesihtotstarbeliselt kasutatud raha tagastatakse reservfondi. Kui mittesihtotstarbeliselt on kasutatud tagastamatu toetusena või tagastatava eraldisena eraldatud raha, siis tuleb lisaks summa tagastamisele tasuda selle eest ka käesoleva korra punktis 14 nimetatud pangaintressi alusel arvestatud intress. Kui mittesihtotstarbeliselt kasutatakse laenuna eraldatud raha, siis arvestatakse selle pealt neljakordset laenuintressi. Käesolevas punktis sätestatu kehtib ka põhjendatust suuremate rahaeralduste suhtes, kui need toimusid seoses valeandmete esitamisega raha taotlemisel.

28. Reservfondist tagastamatu toetusena ja tagastatava eraldisena eraldatud vahendite hoiustamise eest saadavad pangaintressid, samuti nimetatud vahendite kasutamisest saadavad muud intressid ja viivised, mis ületavad tagastatava eraldisena raha eraldamisel ette nähtud intressi, kuuluvad kandmisele reservfondi 12 tööpäeva jooksul pärast nende laekumist.

29. Eraldatud vahendite sihipärase kasutamise ja laenuna ning tagastatava eraldisena eraldatud vahendite arvelt laekuvate intresside ja viiviste reservfondi ülekandmise õigeaegsuse kontrollimiseks esitatakse aruanded rahandusministri kehtestatud korras.