Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada "Maamaksuseaduse rakendamise kord" (juurde lisatud).

 MAAMAKSUSEADUSE RAKENDAMISE KORD

1. Käesolev kord kehtestatakse maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428) rakendamiseks.

2. Maamaksuga maksustatakse kogu maa, välja arvatud:

1) maa, millel seadusega või Vabariigi Valitsuse otsusega kehtestatud kaitsere?iimi kohaselt on keelatud majandustegevus;

2) maa, mis kuulub välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete või nende osade juurde;

3) maa, mis on kalmistute all;

4) maa, mis on kirikute ja koguduste pühakodade all.

3. Riikliku maamaksuga ei maksustata:

1) riigimaad, välja arvatud käesoleva korra punkti 7 alapunktides 2 ja 3 nimetatud maakasutuse korral;

2) välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olevat maad Vabariigi Valitsuse ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu alusel;

3) üldkasutatavat maad Vabariigi Valitsuse otsuse alusel;

4) kohaliku omavalitsuse reservmaad Vabariigi Valitsuse otsuse alusel;

5) riiklikus maakatastris olevat, põllumajanduskategooria maakasutuste haritavat maad ja looduslikku rohumaad kuni 31. detsembrini 1997.a.

4. Kohaliku maamaksuga ei maksustata:

1) kohaliku omavalitsuse haldusalal asuvat munitsipaalmaad, välja arvatud käesoleva korra punkti 7 alapunktides 2 ja 3 nimetatud maakasutuse korral;

2) üldkasutatavat maad kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel.

5. Riikliku maamaksu määr on 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

6. Kohaliku maamaksu määr on 0,3-0,7 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Seaduse jõustumisest alates kuni 31. detsembrini 1994.a. on maksumäär 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

7. Maamaksu maksab:

1) maaomanik (juriidiline või füüsiline isik), kellele maa omandiõigus on vormistatud kooskõlas kehtiva seadusandlusega;

2) maakasutaja, kes jätkab maakasutust maareformi seaduse paragrahvi 36 alusel kuni 31. detsembrini 1995.a.;

3) maakasutaja, kes kasutab maad Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993.a. määruse nr. 48 "Põllumajandusliku maakasutuse kohta" (RT 1993, 10, 158) alusel ja ""Eesti Vabariigi maareformi seaduse" ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse" (RT I 1993, 20, 354) paragrahvi 19 alusel;

4) kohalik omavalitsus riikliku maamaksuna oma eelarvest munitsipaalmaalt, välja arvatud maalt, mis on maamaksuseaduse paragrahvi 4 alusel maksuvaba, samuti maalt, mille eest maamaksuseaduse paragrahvi 10 alusel maksab maakasutaja;

5) riik kohaliku maamaksuna riigieelarvest jätkuvalt riigi omanduses olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta on esitatud taotlus, kuid mida keegi ei ole kasutusse võtnud, samuti riigi omanduses olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta pole esitatud taotlust ning mida keegi ei ole kasutusse võtnud.

8. Maamaks tasutakse iga-aastaselt vähemalt 1/4 suuruste osadena aasta summast hiljemalt 15. veebruariks, 15. maiks, 15. augustiks ja 15. novembriks. Maamaks 1993.a. teise poolaasta eest tasutakse hiljemalt 15. novembriks.

9. Aastane maamaks kinnistu kohta arvutatakse täiskroonides, kusjuures vähem kui 50 senti jäetakse arvest välja ning 50 senti või rohkem loetakse täiendavaks krooniks.

10. Maaomanik või maakasutaja saab maksuteate kohalikust maksuametist. Maaomanik või maakasutaja, kes pole maksuteadet üks kuu (1993. aastal kaks nädalat) enne aasta esimest maksetähtaega (1993. aastal enne 1. novembrit) kätte saanud, samuti isik, kellele saadetud maksuteates on maksustatav pind või maksusoodustused ebatäpsed, teatab (kirjalikult või suuliselt) hiljemalt kaks nädalat (1993. aastal üks nädal) enne maksetähtaega maa asukoha järgsesse kohalikku omavalitsusse tema omanduses või kasutuses oleva maa suuruse, sihtotstarbe ja soodustuste ulatuse. Pärast esitatud andmete kontrollimist täidetakse talle maksuteade, kusjuures Maksuamet võib erandina pikendada maksu tasumise tähtaega.

Riigi omanduses olevalt maalt kohaliku maamaksu tasumiseks esitab maa asukoha järgne maksuamet maksuteate Rahandusministeeriumile.

11. Vaidlused maaomaniku (kasutaja) ja kohaliku omavalitsuse vahel lahendab maakonna (vabariikliku linna) maksuameti juurde moodustatud komisjon. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendab vaidluse kohus.

12. Maamaks tasutakse maa asukoha järgse kohaliku maksuameti arvele. Maksuametisse laekunud summad jaotatakse riigieelarve ja kohalike eelarvete vahel vähemalt kord kuus.

13. Tähtajaks tasumata maksult arvutatakse viivist vastavalt maksukorralduse seadusele.

14. Maamaksu kohustus tekib maa omandamisele või kasutusse saamisele järgnevast kuust. Samast ajast lõpeb eelmise omaniku või kasutaja maksukohustus. Kui maaomanik on jätnud kahel järjestikusel kalendriaastal maamaksu tasumata, on maa asukoha järgsel maksuametil õigus taotleda kohtu korras maa sundmüüki ning katta maksuvõlgnevus maa müügituludest.

Õiend
Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, parandatud vorming.