1. Kinnitada juurdelisatud "Haigekassa põhimäärus", "Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise ja maksmise kord" ja "Ravikindlustusmaksete tasumise kord".

2. Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumil anda juhiseid "Haigekassa põhimääruse", "Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise ja maksmise korra" ja "Ravikindlustusmaksete tasumise korra" rakendamise kohta.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE

Tallinn, Toompea, 8.novembril 1991. a. nr. 231.

Haigekassa põhimäärus

I. Üldsätted

1. Haigekassa on maavalitsuse või vabariikliku linna valitsuse isemajandav kindlustusasutus, kelle ülesandeks on elanike kohustusliku ja vabatahtliku ravikindlustuse korraldamine.

2. Haigekassa loetakse asutatuks pärast põhimääruse kinnitamist kohaliku omavalitsuse organis ja registreerimist seaduses ettenähtud korras.

3. Haigekassa on juriidiline isik, kellel on riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.

Finantsoperatsioonide sooritamiseks on haigekassal arveldus- ja muud arved Eesti Vabariigi ja välisriikide pankades. Haigekassa arveldab Eesti Vabariigis kehtivas rahas ja välisvaluutas.

Haigekassa juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, muudest normatiivaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

4. Haigekassa põhiülesanded on:

1) tasuda kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi kulud tegevusluba ja riiklikku tegevuslitsentsi omavatele ning haigekassaga lepingu sõlminud ravi- ja hooldusasutustele või eraarstidele olenevalt teenuste hulgast ja hinnast;

2) korraldada haigus-, hooldus- või sünnituslehe alusel kindlustushüvitise maksmist kindlustatule tema töökoha kaudu. Teha sedasama kindlustatu isikliku avalduse alusel (kui kindlustatu on kasutanud talle Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse paragrahvi 10 lõikes 2 antud õigust);

3) arvutada ja maksta hüvitist talupereliikmele ja individuaaltöötajale, sh. tegevusloa alusel töötavale üksikisikule;

4) sõlmida ravi- ja hooldusasutuste, teiste haigekassade ja eraarstidega lepinguid tagamaks haigekassas arvelolevate kindlustatute tervise säilimine, terviseuuringud ja ravi;

5) kasseerida tööandjatelt, taluperedelt ja individuaaltöötajatelt, sh. tegevusloa alusel töötavatelt üksikisikutelt kohustusliku ravikindlustuse makseid Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusega ettenähtud ulatuses ja tähtaegadeks;

6) kontrollida kohustusliku ravikindlustuse maksete laekumist tööandjatelt, taluperedelt ja individuaaltöötajatelt, sh. tegevusloa alusel töötavatelt üksikisikutelt (mittemaksmisel need sisse nõuda). Kontrollida hüvitiste maksmist tööandjate poolt ning lepingulises vahekorras olevate ravi- ja hooldusasutuste, samuti eraarstide osutatud teenusi. Kontrollida väljastatud haigus-, hooldus- või sünnituslehtede põhjendatust;

7) pidada kindlustatute, maksete laekumise, hüvitiste maksmise ja ravikulude arvestust;

8) korraldada kindlustatule meditsiinitöötaja kutseveast tekitatud kahju hüvitamine, nõudes selle sisse kahju tekitanud tervishoiuasutuselt või erapraksisega tegelevalt meditsiinitöötajalt;

9) vastu võtta eraldisi, annetusi ja kingitusi nende kasutamiseks ravikindlustuses;

10) sõlmida või vahendada vabatahtliku ravikindlustuse lepinguid;

11) koostada oma tegevusala finants- ja statistilisi aruandeid.

II. Haigekassa õigused

5. Haigekassal on oma põhiülesannete täitmiseks õigus:

1) sõlmida lepinguid ja sooritada teisi juriidilisi tehinguid;

2) esineda hagejana või kostjana kohtus või arbitraažis;

3) moodustada filiaale ning liituda teiste haigekassadega edasikindlustuse ja ühistegevuse korraldamiseks;

4) kontrollida kohustusliku ravikindlustuse maksete tasumist ja nende summade sihipärast kasutamist;

5) nõuda kindlustatult üldarstliku läbivaatuse või eriuuringute läbitegemist;

6) kontrollida, et kindlustatule hüvitise maksmisel aluseks võetava ühe kalendripäeva tulu oleks arvutatud õigesti;

7) taotleda tegevuslitsentsi äravõtmist tervishoiuasutustelt või meditsiinitöötajalt kindlustatu tervisele kahju tekitamise korral.

III. Kindlustatu, haigekassa ja raviasutuse suhted  

6. Haigekassa võtab kindlustatud arvele ja peab nende registrit vastavalt Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumi poolt kinnitatavale "Haigekassas kindlustatute arvestamise korrale" ning peab ka teisi haigekassa töös vajalikke registreid.

7. Haigekassa väljastab registrisse kantud kindlustatule haigekassa liikmekaardi ja registreerib liikmekaarte registri korrastamiseks ümber.

8. Haigekassa tasub kindlustatute terviseuuringute ja ravi kulud tervishoiuasutusele ja eraarstile Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumi poolt kinnitatud hinnakirja alusel kogu ulatuses, kui:

1) kindlustatu pöördus omal algatusel terviseuuringuteks ja raviks polikliinilisse raviasutusse või eraarsti poole;

2) kindlustatu pöördus raviasutuse poole vältimatu abi saamiseks;

3) raviarst või haigekassa suunas kindlustatu terviseuuringuteks ja raviks raviasutusse;

4) kindlustatu pöördus omal algatusel teises maakonnas või vabariiklikus linnas asuva statsionaarse raviasutuse (haigla) poole meditsiiniliselt põhjendatud kaalutlustel (s.t. terviseuuringuid ja ravi ei olnud võimalik korraldada elukohajärgse maakonna või vabariikliku linna tervishoiuasutuses või eraarsti poolt);

5) raviarst suunas kindlustatu teise maakonna või vabariikliku linna tervishoiuasutusse või eraarsti vastuvõtule.

Kõigil neil juhtudel on eelduseks, et terviseuuringuid või ravi sooritanud tervishoiuasutus või eraarst on haigekassaga lepingulises vahekorras.

9. Kui kindlustatu on omal algatusel pöördunud teise maakonna või vabariikliku linna statsionaarse raviasutuse (haigla) poole ja see pöördumine ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, tasub kindlustatu hinnavahe ise.

10. Haigekassa korraldab kindlustatule kohustusliku ravikindlustuse hüvitise maksmist vastavalt "Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise ja maksmise korrale".

11. Kindlustatu tasub ise terviseuuringute ja ravi kulud, kui ta pöördus tervishoiuasutuse või eraarsti poole, kes ei ole haigekassaga lepingulises vahekorras. 

IV. Haigekassa ja maksete tasuja vahelise arveldamise kord  

12. Tööandja, talupere või individuaaltöötaja, sh. tegevusloa alusel töötav üksikisik tasub kohustusliku ravikindlustuse maksed haigekassale vastavalt "Ravikindlustusmaksete tasumise korrale". 

V. Haigekassa, raviasutuse ja eraarstiabi vahelise arveldamise kord  

13. Haigekassa sõlmib kindlustatute vajadustest ja teiste haigekassadega sõlmitud kokkulepetest lähtudes tähtajalisi lepinguid oma halduspiirkonnas asuvate ning tegevuslitsentsi omavate ravi- ja hooldusasutuste või eraarstidega ning teiste haigekassadega.

14. Haigekassa tasub temaga lepingu sõlminud ravi- ja hooldusasutusele või eraarstile ning ka teisele haigekassale kindlustatu terviseuuringute ja ravi kulud, tehes seda Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumi poolt kinnitatud hinnakirja järgi haigus-, hooldus- või sünnituslehtede, haigekassa liikmekaardi ja arvete alusel vastavalt tegelikult osutatud teenuste hulgale. 

15. Lepingu sõlmimisel kinnitab haigekassa raviasutuse kulutuste kalkulatsiooni halduspiirkonna ravi- ja hooldusasutustele, eraarstile või teisele haigekassale, lähtudes kokkulepitud teenuste hulgast ja hinnakirjast, iga eelneva kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks ja avab kalkulatsiooniga ettenähtud suuruses krediidi. Krediit kustutatakse tegelikult osutatud teenuste ulatuses.

16. Haigekassa kontrollib ja analüüsib ravi- ja hooldusasutuse või eraarsti poolt osutatud tervishoiuteenuse, samuti kindlustatu ajutiselt töövõimetuks tunnistamise põhjendatust. Põhjendamata kulud on haigekassal õigus sisse nõuda või vähendada selle summa võrra järgmise kvartali finantseerimist. 

VI. Vaidluste lahendamine

17. Haigekassa töös tekkivad ravikindlustusalased vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud korras.

 
VII. Haigekassa juhtimine

18. Haigekassa tegevust juhib 5-9-liikmeline juhatus, mille koosseisu 5 aastaks kinnitab maavalitsus või vabariikliku linna valitsus. Juhatuse esimehe kinnitab maavalitsus või vabariikliku linna valitsus. Ennetähtaegselt väljalangenud juhatuseliikme asemele kinnitab maavalitsus või vabariikliku linna valitsus uue liikme.

19. Haigekassa juhatus:

1) nimetab oma volituste ajaks ametisse haigekassa direktori ja tema ettepanekul asetäitja(d), kinnitab nende volitused, töötasutamiskorra ja -tingimused ning vabastab ennetähtaegselt direktori, kui haigekassa tegevus on vastuolus Eesti Vabariigi seaduste, Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste, muude normatiivaktide või käesoleva põhimäärusega;

2) korraldab haigekassa revisjonialast tööd ja tellib vajaduse korral audiitori;

3) kinnitab kehtestatud korras haigekassa aastaaruande ja bilansi, samuti reservfondide suuruse, edasikindlustuse korra ja määra ning kasumi jaotuse;

4) kinnitab aastaeelarve, lähtudes eelkõige kindlustatute tervise säilitamise, ravikulude ja hüvitiste maksmise vajadusest;

5) määrab kindlaks tehingud, mis tuleb kinnitada haigekassa juhatuses;

6) määrab haigekassa tegevuse perspektiivid;

7) otsustab pikaajaliste laenude võtmise.

20. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatuse esimees on kohustatud kokku kutsuma juhatuse erakorralise koosoleku:

- audiitori nõudmisel;

- vähemalt kahe juhatuseliikme nõudmisel.

21. Juhatuse koosoleku toimumisest ja päevakorrast teatab juhatuse esimees kõigile juhatuseliikmetele vähemalt 15 päeva enne koosolekut. Täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks on vajalik vähemalt 2/3 juhatuseliikmete nõusolek.

22. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 juhatuseliikmetest, v. a. juhatuse esimehe valimine, milleks on vajalik vähemalt 3/4 juhatuseliikmete osavõtt.

23. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on hääletamisel üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhatuse esimehe hääl. 

VIII. Juhatuse liikmete vastutus  

24. Juhatuse esimees vastutab oma kohustuste täitmise eest vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustele, muudele normatiivaktidele ja käesolevale põhimäärusele.

25. Juhatuse liikme vabastab vastutusest vaid kirjalik eriarvamus juhatuse väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse mittevastuvõtmise kohta. Kirjaliku eriarvamuse esitab avaldaja teda juhatusse kinnitanud maavalitsusele või vabariikliku linna valitsusele. 

IX. Haigekassa vara ja rahalised vahendid  

26. Haigekassa põhivahendid koosnevad talle kuuluvatest hoonetest, rajatistest ja muust varast, rahalised vahendid moodustatakse Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusega ja käesoleva põhimäärusega ettenähtud laekumistest.

27. Haigekassasse laekub vahendeid:

- kohustusliku ravikindlustuse maksetest,

- viivistest, hoiustelt,

- edasikindlustusest,

- muudest allikatest.

28. Haigekassale laekunud vahenditest moodustatakse esmajärjekorras reservfondid ravikindlustusoperatsioonideks ja tasutakse edasikindlustusmaksed.

29. Reservfondid nähakse ette kindlustushüvitiste maksmiseks ning terviseuuringute ja ravikulude tasumiseks, juhul kui nende katmiseks ei piisa jooksvatest laekumistest.

30. Haigekassa kulud koosnevad:

- Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusega ettenähtud hüvitiste, terviseuuringute ja ravi kulude väljamaksetest;

- edasikindlustuse maksetest;

- haigekassa halduskuludest (sh. palgafond);

- haigekassa ülesannetega seotud muudest väljaminekutest.

31. Jooksval majandusaastal kasutamata jäänud rahaliste vahendite jäägid kantakse üle järgmisse majandusaastasse.

32. Haigekassa rahalisi vahendeid hoitakse pangas. Haigekassal on õigus teha arveldusi sularahas.

33. Oma põhitegevuseks või arenguks vajalike rahaliste vahendite vähesuse korral on haigekassal krediidi võtmise õigus. 

X. Haigekassa majandustegevus  

34. Haigekassa juhindub majandustegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, muudest normatiivaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

35. Haigekassa tagab oma summadest eelkõige kindlustatutele hüvitiste, samuti nende terviseuuringute ja ravikulude maksmise.

36. Haigekassa on kohustatud tagama edasikindlustuslepingute sõlmimise teel kassa maksujõulisuse.

37. Haigekassa maksab makse vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.

 
XI. Aruandlus ja statistika  

38. Haigekassa on oma finants- ja majandustegevuses aruandekohustuslik juhatuse ning maavalitsuse või vabariikliku linna valitsuse ees.

39. Haigekassa koostab ja esitab Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras ja tähtaegadeks statistilised aruanded.

40. Haigekassa peab lõpetatud raamatupidamist.

XII. Haigekassa tegevuse lõpetamine

41. Haigekassa tegevuse lõpetab teda asutanud maavalitsus või vabariikliku linna valitsus Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras ja alustel.

KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
8. novembri 1991. a.määrusega nr.231

Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise ja maksmise kord

I.Üldsätted

1. Kohustusliku ravikindlustuse hüvitist arvutatakse ja makstakse kindlustatule käesoleva korra kohaselt.

Kohustusliku ravikindlustuse hüvitist (edaspidi - hüvitis) on õigus saada:

1) kindlustatud töövõtjal:

- haiguse või vigastuse,

- sanatoorse ravi,

- haiglas proteesi paigaldamise,

- karantiini,

- raseduse ja sünnituse,

- haigestunud perekonnaliikme kodus põetamise,

- kuni 14-aastase haige lapse põetamise,

- kuni 3-aastase lapse (kuni 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise (kui ema on haige või haiglas seoses sünnitusega),

- tervisliku seisundi tõttu ajutiselt teisele tööle üleviimise ning kuni üheaastase lapse lapsendamise korral.

Kõike seda juhul, kui ta esitab lõplikult vormistatud haigus-, hooldus- või sünnituslehe, tal on kehtiv tööleping tööandjaga ja ajutise töövõimetuse (töövabastuse) tõttu jääb tal saamata tulu, mida ta oleks saanud tööandjalt tegelikult tehtud töö eest;

2) kindlustatud töövõtjal isikliku avalduse esitamisel tööandjale, kui ta kasutab Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse paragrahvi 10 lõikes 2 antud õigust puududa töölt tervislikel põhjustel (Mõiste "puudumine töölt tervislikel põhjustel" hõlmab põhjusi nagu näiteks haigestumine, doonorlus, raviasutusse paigutamine jne.) või kuni 14-aastase haige lapse hooldamiseks, informeerides sellest tööandjat;

3) kindlustatud talupere liikmel või individuaaltöötajal, sh. tegevusloa alusel töötaval üksikisikul kuni üheaastase lapse lapsendamise korral, kui ta esitab haigekassale lõplikult vormistatud sünnituslehe;

4) kindlustatud talupere liikmel, kui ta esitab haigekassale lõplikult vormistatud sünnituslehe raseduse ja sünnituse korral.

2. Kohustusliku ravikindlustuse hüvitist ei arvutata ega maksta mittetöötavatele kindlustatutele ning ka teistel alustel ja teiste dokumentide järgi, kui selleks ei ole seadusega sätestatud korras sõlmitud eraldi kokkulepet haigekassaga.
Vabatahtliku ravikindlustuse hüvitist arvutatakse ja makstakse vabatahtliku ravikindlustuse lepingus sätestatud korras.

3. Hüvitise arvutab ja maksab kindlustatule välja tööandja, kellega kindlustatul on töövõimetuse (töövabastuse) ajal (kaasa arvatud katseaeg ja vallandamise päev) tööleping.

4. Talupereliikmele ja individuaaltöötajale, sh. tegevusloa alusel töötavale üksikisikule arvutab ja maksab hüvitist haigekassa.

5. Hüvitis arvutatakse ja makstakse välja, kui kindlustatu on seda taotlenud (esitanud arsti poolt lõplikult vormistatud haigus-, hooldus- või sünnituslehe A- ja B-osa (Töövõtja esitab A- ja B-osad tööandjale, talupere liige või individuaaltöötaja aga haigekassale. Mitmel töökohal töötav kindlustatu esitab igale töövõtjale haigus-, hooldus- või sünnituslehe A- ja B-osa, samuti isikliku avalduse, juhul kui ta taotleb hüvitist avalduse alusel. Kui haiguse või vigastuse korral on tekkinud pikemaajaline ajutine töövõimetus, võib arsti poolt lõplikult vormistatud haiguslehtede A- ja B-osade esitamisel taotleda hüvitise maksmist iga 30 kalendripäeva möödumisel.) ja taotlus on esitatud mitte hiljem kui 180.kalendripäevaks pärast haigus-, hooldus- või sünnituslehel märgitud tööleasumise või invaliidsuse määramise päeva. (Erandkorras võib kindlustatu, kui hüvitise taotlemise tähtaeg lasti mööda temast mitteolenevatel mõjuvatel põhjustel, esitada hüvitise maksmise taotluse haigekassale, kes otsustab hüvitise maksmise.)

Kui kindlustatu taotleb hüvitist temale Eesti Vabariigi ravikindlusseaduse paragrahvi 10 lõikes 2 antud õiguse alusel, esitab ta tööandjale sellekohase kirjaliku avalduse, kuid mitte hiljem kui 5.kalendripäevaks tööleasumise päevast arvates.

Hilisema taotluse korral hüvitist ei maksta.Kindlustatud töövõtjale arvutab ja maksab haigekassalt saadud summadest (Haigekassalt saadakse summad järgmiselt: tööandja arvutab igakuulise tema poolt tasutava kohustusliku ravikindlustusmakse summalt maha sel kuul väljamakstud hüvitiste ja haigekassaga kokkulepitud teenustasu summa ning kannab kuumakse jäägi oma asukoha järgse haigekassa arvele.) hüvitist tööandja.

7. Juhul, kui kindlustatud töövõtjal algab arsti poolt vormistatud töövabastus:

1) töölepingu kehtivuse ajal, kui töövabastuse kestel tähtajaline tööleping lõpeb või see katkestatakse ning tööseisaku ajal, mida pole põhjustanud töötaja, arvutab ja maksab hüvitist viimane tööandja;

2) palgata puhkuse ajal, osaliselt tasulise lapsehoolduspuhkuse ajal, kaitsejõudude õppe- või kordusõppuste ajal, puhkuse ajal, mis on ette nähtud mittestatsionaarse õppimise korral, arvutatakse ja makstakse hüvitist alates tähtajast, millal töövõtja pidi asuma tööle;

3) vallandamise õiguse üle peetava vaidluse ajal, kui töövõtja ennistatakse tööle, arvutatakse ja makstakse talle hüvitist vastava otsuse langetamise päevast (kaasa arvatud).

8. Juhul kui arsti poolt vormistatud töövabastuse ajal katkeb kindlustatud töövõtjal tööandjaga tööleping seoses ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimise, reorganiseerimise või omandivormi muutumisega, arvutab ja maksab hüvitist selle ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusjärglane või haigekassa. 

II. Hüvitamisele kuuluvad töövabastuse päevad

 
9. Kindlustatud töövõtjale arvutatakse ja makstakse lõplikult vormistatud haiguslehe A- ja B-osa alusel hüvitist haiguslehe vormistamise päevale järgnevast päevast arvates:

1) haiguse ja vigastuse korral - kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni või kuni invaliidsuse määramise päevani (kaasa arvatud);

2) sanatoorse ravi ja haiglas proteesi paigaldamise korral - kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni;(Lisaks lõplikult vormistatud haiguslehe A- ja B-osale tuleb hüvitise arvutamiseks ja maksmiseks esitada sanatooriumituusiku tagastatav talong.)

3) karantiini korral - kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 7 kalendripäeva eest;

4) tervisliku seisundi tõttu ajutiselt teisele tööle üleviimise korral - kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 60 päeva eest.

10. Kindlustatud töövõtjale arvutatakse ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist lõplikult vormistatud hoolduslehe A- ja B-osa alusel hoolduslehe vormistamise päevast (kaasa arvatud):

1) haige perekonnaliikme (v. a. kuni 14-aastase lapse) kodus põetamise korral - kuni töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 7 kalendripäeva eest;

2) kuni 3-aastase lapse (kuni 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui ema on haige või viibis haiglas seoses sünnitusega - kuni töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäeva eest;

3) kuni 14-aastase haige lapse põetamise korral - hoolduslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäeva eest.

11. Kindlustatud töövõtjale arvutatakse ja makstakse hüvitist isikliku kirjaliku avalduse alusel (kui kindlustaja kasutab talle Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse paragrahvi 10 lõikes 2 antud õigust) kuni kahe kalendripäeva (kogu kalendriaasta jooksul mitte rohkem kui kahe päeva) eest.

12. Kindlustatud töövõtjale, talupere liikmele, individuaaltöötajale, sh. tegevusloa alusel töötavale üksikisikule arvutatakse ja makstakse kuni üheaastase lapse lapsendamise korral hüvitist lõplikult vormistatud sünnituslehe A- ja B-osa alusel 70 kalendripäeva eest lapsendamise päevast arvates.

13. Kindlustatud töövõtjale ja talupere liikmele arvutatakse ja makstakse hüvitist lõplikult vormistatud sünnituslehe A- ja B-osa alusel raseduse ja sünnituse korral kogu sünnituslehel märgitud töövabastuse aja, kuid mitte rohkem kui 126 kalendripäeva eest;

mitmikute sünni ja tüsistustega sünnituse korral aga kogu sünnituslehel märgitud töövabastuse aja, kuid mitte rohkem kui 140 kalendripäeva eest.

III. Hüvitise määr ühe kalendripäeva kohta

14. Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks kindlustatule arsti poolt vormistatud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul saadud ühe kalendripäeva tulu, mis on arvutatud käesoleva korra lisas toodud juhendi järgi.

15. Hüvitise määr ühe kalendripäeva tulu kohta on:

1) haiglaravi, karantiini ja haiglas proteesi paigaldamise korral 60 protsenti;

2) sanatoorse ravi korral 65 protsenti;

3) ambulatoorse ja koduse ravi või karantiini korral 80 protsenti;

4) haige perekonnaliikme (v. a. kuni 14-aastase haige lapse) kodus põetamise korral 80 protsenti;

5) kuni 3-aastase lapse (kuni 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui ema on haige või viibib haiglas seoses sünnitusega, 80 protsenti;

6) isikliku avalduse alusel tervislike põhjuste tõttu töölt puudumise korral 80 protsenti;

7) tööandja süül tekkinud töövigastuse, tööga seotud muu tervisekahjustuse, kutsehaiguse (Kutsehaiguste loetelu kinnitab Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium.), riigi või ühiskonna huvide kaitsel ja kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse korral, olenemata ravikorraldusest (ravirežiimist), 100 protsenti;

8) kuni 14-aastase haige lapse põetamise korral 100 protsenti;

9) raseduse ja sünnituse, samuti kuni üheaastase lapse

lapsendamise korral 100 protsenti.(Kindlustatud talupere liikme ja individuaaltöötaja, sh. tegevusloa alusel töötava üksikisiku hüvitise määr ühe kalendripäeva kohta võrdub summaga, mis saadakse kindlustatule hüvitise määramise ajal valitsuse poolt kinnitatud töölise kuutöötasu alammäära jagamisel 30-ga.)

IV. Hüvitise maksmise piirangud  

16. Tervisliku seisundi tõttu ajutiselt teisele tööle üleviimise korral arvutatakse ja makstakse kindlustatule hüvitist niisugusel määral, et see koos selle aja eest saadava töötasuga ei ületaks enne üleviimist saadud töötasu.

17. Kindlustatule ei arvutata ega maksta hüvitist juhul, kui:

1) ajutine töövõimetus algab ja lõpeb palgata puhkuse või osaliselt tasustatava lapsehoolduspuhkuse, samuti sünnitus- või hoolduslehega vormistatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või hoolduse ajal;

2) haiguse, tööga seotud tervisekahjustuse või õnnetusjuhtumi on põhjustanud kindlustatu enda kuritahtlik käitumine, mis on tuvastatud kohtu poolt, arsti poolt fikseeritud alkoholi-, narkootikumi- või toksiline joove või arsti ettekirjutuste eiramine kindlustatu poolt, mille tõttu paranemine on takistatud;

3) kindlustatu ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta töövõimetuse päevale järgnevate päevade eest hüvitist ei maksta;

4) kindlustatult või kindlustatu eest maksnud tööandjalt ei ole laekunud kohustusliku ravikindlustuse makset kahe kuu möödudes Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud tähtajast;

5) kindlustatu ei ole sisekorraeeskirjades või kollektiivlepingus ettenähtud korras tööandjat informeerinud töölt puudumisest tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase haige lapse hooldamiseks.

 
V. Erisätted

18. Tööandja vastutab kindlustatud töövõtjale hüvitise arvutamise õigsuse ja selleks ettenähtud summade sihipärase kasutamise eest.( Tööandjal on soovitav määrata isik, kes vastutab hüvitise arvutamise ja maksmise eest.)

19. Hüvitise arvutamise ja maksmise õigsust kontrollivad haigekassa ja ravikindlustuskomisjon.

20. Hüvitise maksmise aja määrab tööandja, kuid see ei tohi viibida üle 30 kalendripäeva kindlustatu poolt taotluse esitamise päevast arvates.

21. Kindlustatule ebaseaduslikult enammakstud hüvitise summa nõuab haigekassa tööandjalt tagasi. Tööandjal on õigus nõuda enammakstud hüvitise summat kindlustatult tagasi juhul, kui enammaksmine toimus arvutusvea tõttu või kui kindlustatu oli võltsinud haigus-, hooldus- või sünnituslehte.

22. Tööandja süü läbi kindlustatul tekkinud:

1) töövigastuse korral on tööandja kohustatud vahetult pärast vigastuse tekkimist välja selgitama selle juhtumi asjaolud ja koostama vastavalt kehtivale korrale töövigastuse akti. Aktis märgitakse ka poolte süüaste;

2) tööga seotud muu tervisekahjustuse või kutsehaigusega kaasneva ajutise töövõimetuse korral on tööandja kohustatud raviarstilt saadud kirjaliku taotluse alusel korraldama ekspertiisi poolte süüastme kindlakstegemiseks ja sellekohase akti koostamiseks.

23. Hüvitise arvutamisel ja maksmisel vormistab tööandja kindlustatu poolt esitatud haigus-, hooldus- või sünnituslehe B-osa, võtab sellele kindlustatult allkirja hüvitise kättesaamise kohta ja saadab oma asukoha järgsele haigekassale. Kui haigusleht on vormistatud käesoleva korra punktis 22 toodud juhtudel, lisatakse B-osale aktid poolte süüastme kohta.

24. Tööandja süü tõttu kindlustatul tekkinud töövigastuse, tööga seotud muu tervisekahjustuse või kutsehaigusega kaasneva ajutise töövõimetuse korral väljamakstud hüvitise summast nõuab haigekassa tööandjalt lisaks kohustusliku ravikindlustusmakse summale sisse ka selle osa summast, mis vastab tööandja süüastmele töövõimetuse tekkimisel.

25. Ajutine töövõimetus loetakse tekkinuks töövigastuse tagajärjel, kui see leidis aset:

1) töökohustuste täitmisel (sh. kindlustatu lähetuses viibimise ajal), samuti tööandja huvides tegutsemise ajal;

2) ettevõtte, asutuse või organisatsiooni territooriumil või teises tööpaigas töö ajal, kuhu kuuluvad ka ettenähtud tööpausid, samuti ajal, mis on vajalik töövahendite, tööriiete jms. korrastamiseks vahetult enne tööaja algust või otse pärast selle lõppu;

3) ettevõtte, asutuse või organisatsiooni territooriumi või teise tööpaiga vahetus läheduses tööaja ja sellesse kuuluvate ettenähtud tööpauside jooksul, kui seal viibimine ei olnud vastuolus töösisekorra eeskirjadega;

4) tööle minnes või sealt tulles.

26. Meditsiinitöötaja kutseveast tekitatud kahju hüvitab kindlustatule haigekassa. Haigekassa korraldab vajaduse korral ekspertiisi kutsevea kindlakstegemiseks ja nõuab sisse hüvitise summa kahju tekitanud tervishoiuasutuselt või erapraksisega tegelevalt meditsiinitöötajalt.

27. Kohustusliku ravikindlustuse hüvitised, mis jäid kindlustatul kätte saamata tema surma tõttu, makstakse välja pärijatele ja seda ei arvata pärandvara hulka.

28. Hüvitisest tehakse kinnipidamisi ainult seadusega ettenähtud juhtudel.

29. Haigus-, hooldus- või sünnituslehtede A-osa säilitab töövõtja 3 aasta jooksul. 

VI. Vaidluste lahendamine

 
30. Vaidlused kindlustatu ja tööandja ning tööandja ja haigekassa vahel lahendab ravikindlustuskomisjon või kohus.

LISA
"Kohustusliku ravikindlustusehüvitise
arvutamise ja maksmisekorra" juurde

ÜHE KALENDRIPÄEVA KESKMISE TULU ARVUTAMISE JUHEND

Käesoleva juhendi alusel arvutatakse töövõtja ühe kalendripäeva keskmine tulu, mis on aluseks kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamisel.

1. Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötaja ühe kalendripäeva keskmine tulu saadakse:

1) arsti poolt vormistatud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul tööandja poolt töövõtjale makstud kõikide summade (Makstud summadena käsitletakse summasid, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga vastavalt Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse rakendamise juhendile.) liitmisel ja saadud koondsumma jagamisel kuue kuu kalendripäevade arvuga;

2) töölepingu esimesest tööpäevast alates kuni arsti poolt vormistatud töövabastuse alguspäevani (kaasa arvatud) tööandja poolt töötajale makstud kõikide summade (Makstud summadena käsitletakse summasid, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga vastavalt Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse rakendamise juhendile.) kogusumma jagamisel sellele ajavahemikule jäävate kalendripäevade arvuga, kui töötaja on töötanud vähem käesoleva juhendi punkti 1 alapunktis 1 märgitud ajast.

2. Juhul, kui kindlustatu ei ole veel saanud tulu, mille alusel arvutada hüvitist, kuid tal on tööandjaga kehtiv tööleping, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks tariifne tasu (ametipalk) ühe kalendripäeva kohta.

KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
8. novembri 1991. a. määrusega nr. 231

RAVIKINDLUSTUSMAKSETE TASUMISE KORD

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolevaga määratakse kindlaks Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse rakendamise kord kohustusliku ravikindlustuse maksete osas. 

2. Käesolev kord on Eesti Vabariigis kohustuslik kõigile juriidilistele isikutele ja üksikisikutele. 

3. Vabatahtliku ravikindlustuse lepingute sõlmimise korra ja tingimused kehtestab kindlustusfirma kooskõlastatult haigekassaga.

II. RAVIKINDLUSTUSMAKSED

4. Kohustusliku ravikindlustuse makseid tasuvad kõik Eesti Vabariigi territooriumil asuvad:

1) tööandjad,

2) talupered,

3) individuaaltöötajad, sh. tegevusloa alusel töötavad üksikisikud.

Tööandjateks on kõik palgalist tööjõudu kasutavad juriidilised isikud ja üksikisikud.

Taluperedeks on kõik kohalikus omavalitsuses registreeritud taludes elavad ja töötavad isikud, olenemata talu vormist.

Individuaaltöötajateks on kõik kohalikus maksuametis registreeritud töötajad, olenemata nende tegutsemise vormist. 

5. Kohustusliku ravikindlustuse maksete arvutamise aluseks on:

1) tööandja poolt kõik üksikisikutele makstud summad ja naturaaltasud (ümberarvestatult rahaks naturaaltasu maksmise aegsete keskmiste jaemüügihindade järgi) ning üksikisikutele tehtud eraldised, välja arvatud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse paragrahvis 2 loetletud summad. Mittemaksustatavate summade kindlaksmääramisel lähtuda Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse rakendamise juhendi punktist 5;

2) taluperede kaubatoodang. Kaubatoodangu summa määratakse vastavalt Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud ""Üksikisiku tuludeklaratsiooni" täitmise juhendile";

3) individuaaltöötaja (välja arvatud tegevusloa alusel töötavad üksikisikud) ettevõtlusest saadav kogutulu. Käesoleval juhul loetakse kogutuluks müügihinna ja tootmiskulude vahe;

4) tegevusloa aastamaks tegevusloa alusel töötavatel individuaaltöötajatel. Kui tegevusluba kehtib vähem kui aasta, arvutatakse tegelikult makstud maks ümber aastamaksuks. 

6. Käesoleva juhendi punktis 4 kindlaksmääratud ravikindlustuse maksete tasujad maksavad punktis 5 ettenähtud maksustatavatelt summadelt ravikindlustusmakseid järgmiste maksemäärade järgi:

1) tööandjad 13 protsenti, kui kohalik omavalitsus ei ole suurendanud maksemäära kuni 3 protsendi võrra;

2) talupered 1,6 protsenti;

3) individuaaltöötajad (välja arvatud tegevusloa alusel töötajad) 5,7 protsenti;

4) tegevusloa alusel töötavad individuaaltöötajad 36 protsenti.

7. Ravikindlustusmaksed arvutab maksja.

III. ARVELDUSED JA ARUANDLUS

8. Tööandja maksab arvutatud kohustusliku ravikindlustuse maksetest kindlustushüvitised, eraldab oma töötasuks ettenähtud summa (Tööandjale makstakse töötasuna 20 kopikat ühe kindlustushüvitise arvutamise, vormistamise ja väljamaksmise eest ettekirjutusi nende kõrvaldamiseks ja vastastikuste arvelduste korrigeerimiseks. Kui maksja ei ole tehtud ettekirjutustega nõus, on tal õigus ettekirjutus vaidlustada käesoleva korra IV osas sätestatud korra kohaselt.) ning kannab väljamaksete vahe hiljemalt järgmise kuu 20.kuupäevaks üle vabariikliku linna või maakonna haigekassale. Kui moodustub negatiivne saldo (s.t. hüvitistena on välja makstud rohkem, kui on arvutatud ravikindlustusmakseid), on tööandjal õigus esitada haigekassale arve nimetatud summa peale.

9. Talupere ja individuaaltöötaja, sh. tegevusloa alusel töötav üksikisik tasub kohustusliku ravikindlustuse kvartalimaksed oma asukoha järgsele maakonna või vabariikliku linna haigekassale hiljemalt järgmise kvartali esimese kuu 20.kuupäevaks sularahas või posti teel. Postikulud tasub maksja.

10. Juriidilistelt isikutelt nõutakse ülekandmata ravikindlustusmaksed sisse vaieldamatus korras, üksikisikutelt kohtu kaudu.

11. Tähtajaks tasumata kohustusliku ravikindlustuse makse summalt arvutab maksja 0,5 protsenti viivist iga viivitatud kalendripäeva kohta ja kannab selle üle haigekassale koos viivitatud summaga. 

12. Tööandja esitab haigekassale õiendi makse ja ülekantava summa arvutuse kohta järgmise kuu 20.kuupäevaks. Õiendile lisatakse haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede täidetud B-osad ja kehtestatud korras vormistatud aktid töövigastuse, kutsehaiguse, riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse kohta. 

13. Ravikindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamist on haigekassa poolt selleks volitatud töötajal õigus kontrollida üks kord aastas. Kui kontrollimisel avastatakse vigu või ebatäpsusi, on nimetatud töötajal õigus teha kohustuslikke

14. Haigekassa poolt volitatud töötajal on õigus tutvuda maksja kõigi ravikindlustusmaksete või hüvitiste arvutamisega seotud dokumentidega, olles kohustatud tagama nende konfidentsiaalsuse.

IV. AVALDUSTE JA KAEBUSTE LAHENDAMINE

15. Tööandja, talupere, individuaaltöötaja, sh. tegevusloa alusel töötava üksikisiku ning haigekassa vahelised kohustusliku ravikindlustuse maksete või hüvitiste maksmisega seotud vaidlused lahendab ravikindlustuskomisjon 30 päeva jooksul vastava taotluse komisjonile esitamise päevast arvates. Kui vaidlustaja ei nõustu ravikindlustuskomisjoni otsusega, on tal kümne päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist õigus vaidlustada otsus kohtus.

16. Ravikindlustuse maksete maksmise või summa vaidlustamine ei peata nende sissenõudmist.

17. Vaidlust läbivaataval ravikindlustuskomisjonil on õigus peatada vaidluse lahendamise ajaks vaidlusaluse ravikindlustusmakse sissenõudmine või hüvitise maksmine kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni.

18. Kindlustatu ja haigekassa vahelised vaidlused hüvitiste ja ravikulude küsimustes lahendab kohus seadusandluses ettenähtud aja jooksul.

19. Haigekassa tööd puudutavad ettepanekud, avaldused ja kaebused esitatakse haigekassa juhatusele. Need lahendatakse ühe kuu jooksul. Kaebused haigekassa juhatuse peale tema tegevuse või tegevusetuse kohta esitatakse kohalikule omavalitsusele.