1. Kinnitada:

1) «Asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord» (juurde lisatud);

2) «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahvi 9 lõikes 7 nimetatud dokumentatsiooni vormistamise nõuded» (juurde lisatud);

3) «Haldusüksuste piiride teedel ja tänavatel tähistamise kord» (juurde lisatud).

2. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahvi 7¹ lõikele 3 volitada Maa-ametit otsustama haldusüksuste piiride korrigeerimist maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt.

3. Paluda valla- ja linnavolikogudel esitada käesoleval aastal taotlus praegu kehtiva asustusjaotuse muutmise kohta lähtuvalt käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 nimetatud «Asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alustest ja korrast» 1. novembriks 1996. a.

Kui praeguse asustusjaotuse muutmist ei peeta vajalikuks, esitatakse maavanemale vastav volikogu otsus.

4. Maavanematel edastada kohalike omavalitsuste poolt käesoleva määruse punkti 3 alusel esitatud materjalid koos omapoolse arvamusega Siseministeeriumile 15. novembriks 1996. a.

Asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808) (edaspidi seadus) kohaselt on asustusüksused asula ja asum.

2. Käesolevad alused ja kord ei laiene haldusüksuseks olevale linnale kui asustusüksusele.

3. Valla või linna territooriumi jagunemine asustusüksusteks on asustusjaotus. Asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramine on asustusjaotuse muutmine.

4. Asustusüksuste nimistu on asustusüksuse haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorisse kandmise aluseks.

5. Eri liiki asustusüksuste kohta peetakse statistilist arvestust ühtse metoodika järgi.

II. ASUSTUSÜKSUSE LIIK

6. Asula on lahkmejoontega piiratud haja- või tiheasustusega ala.

7. Vald jaguneb asulateks, milleks on:

1) külad;

2) alevikud;

3) alevid;

4) vallasisesed linnad.

8. Küla on hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

9. Linn, alev ja alevik on üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

10. Vallasisene linn on linn, mis on ühinenud vallaga seaduses ettenähtud korras ning seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks, millele tema elanike soovil on säilitatud senine linna nimetus.

11. Asula liigi määramisel arvestatakse:

1) asustusjaotuse ajaloolisi traditsioone ja asula kujunemise ajalugu;

2) asula rahvastiku arvu ja paiknemist;

3) asula sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive;

4) riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusfunktsioonide täitmist.

12. Linn, alev ja alevik on linnalised asulad. Küla on maa-asula.

13. Seaduse kohaselt võib linn jaguneda asumiteks. Asumiks võib arvata ka linna eraldiasuva osa.

III. ASUSTUSÜKSUSE NIMI

14. Asustusüksusel on üldjuhul üksainus ametlikult kasutatav nimi. Kaks nime võib määrata juhul, kui mõlemad nimed on võrdselt tuntud ja kasutatavad või eestikeelse nime kõrval soovitakse tunnustada ja kasutada selle asula põlisrahva mitte-eestikeelset nime.

15. Asustusüksuse nimi on üldjuhul eestikeelne, kusjuures lubatud on aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid.

16. Nime kirjapilt võib kajastada kohaliku murde häälikkuju.

17. Ühe valla piires ei või olla täiskujul (kohanimi koos asula liiki näitava sõnaga) samanimelisi asulaid ning ühe linna piires ei või olla samanimelisi asumeid.

IV. ASUSTUSÜKSUSE LAHKMEJOON

18. Asustusüksuse lahkmejoon on asustusüksuse territooriumi piiritlev mõtteline joon.

19. Asustusüksuse lahkmejooned kantakse maakatastrikaardile koos asustusüksuse nime ja liigi äranäitamisega.

20. Asustusüksuse lahkmejoonte määramisel arvestatakse:

1) maakatastriüksuste piire;

2) kohalike elanike teadvuses valitsevaid identiteedinäitajaid, nagu tihedad naabrussuhted, sotsiaalse kontrolli, suhtlemis- ja tutvumispiirkonna ulatus ning säilinud ajalooline ühtekuuluvustunne;

3) maakonna-, üld- ja detailplaneeringust tulenevaid territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhimõtteid;

4) asustusüksuste lõikes riikliku statistika tootmise ja arvestuse pidamise otstarbekust.

V. ASUSTUSJAOTUSE MUUTMINE

21. Asustusjaotust muudetakse järgmistel juhtudel:

1) asustusüksuse senise nime, liigi ja lahkmejoonte muutmisel;

2) uue asustusüksuse moodustamisel;

3) ajaloolise asustusüksuse ennistamisel;

4) olemasolevate asustusüksuste ühinemisel.

22. Asustusjaotuse muutmise eesmärgiks on:

1) asustuses toimunud arengu kajastamine asustusjaotuses;

2) asustusjaotuse kokkuleppeline ühitamine kohaliku kasutustavaga;

3) asustusjaotuse kui riiklike toimingute arvestusliku aluse kaasajastamine.

23. Asustusjaotuse muutmiseks esitab valla- või linnavolikogu maavanema kaudu siseministrile taotluse vastavalt:

1) valla jaotamise kohta asulateks;

2) linna jaotamise kohta asumiteks või linna eraldi osa asumiks arvamise kohta.

24. Taotlus vormistatakse volikogu otsusena, millele on lisatud maakatastri kaart (mõõtkava 1:10 000 või täpsem) nende asustusüksuste kohta, mille lahkmejooni muudetakse. Kaardil näidatakse senised ja taotletavad lahkmejooned.

25. Volikogu otsus saadetakse maavanemale esituskirjaga, millele lisatakse:

1) volikogu otsus;

2) seletuskiri, milles põhjendatakse asustusjaotuse muutmise vajadust ning esitatakse andmed elanike arvu kohta soo ja vanuserühmade lõikes (jooksva aasta 1. jaanuari seisuga) asustusüksuste seniste ja taotletavate lahkmejoonte järgi;

3) ülevaade saadud arvamustest, ettepanekutest ja protestidest koos volikogu seisukohaga nende suhtes.

26. Maavanem korraldab:

1) kohalike omavalitsuste nõustamist ja abistamist asustusjaotuse muutmise ettepanekute väljatöötamisel ning selleks vajalike lähtematerjalide hankimisel;

2) kohalike omavalitsuste poolt esitatavate materjalide läbivaatamist.

27. Maavanem edastab kohalike omavalitsuste esitatud materjalid koos oma arvamusega Siseministeeriumile ühe kuu jooksul nende saabumisest arvates, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta 1. oktoobriks.

Puudulikult vormistatud materjalid tagastab maavanem volikogule puuduste kõrvaldamiseks.

28. Siseministeerium:

1) nõustab ning vajaduse korral abistab kohalikke omavalitsusi ja maavalitsusi asustusjaotuse muutmisega seotud küsimuste lahendamisel;

2) vaatab läbi maavanemate esitatud materjalid ja kontrollib nende vastavust nõuetele;

3) korraldab esitatud materjalidele vajaduse korral ekspertiisi tegemise;

4) esitab nõuetekohaselt vormistatud materjalid Vabariigi Valitsusele.

29. Asustusjaotuse ning selles tehtavad muudatused otsustab Vabariigi Valitsus.

Asustusjaotuses tehakse muudatusi ainult 1. jaanuari seisuga.

30. Asustusüksuste nimistu maakondade ning neisse kuuluvate valdade ja linnade lõikes kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahvi 9 lõikes 7 nimetatud dokumentatsiooni vormistamise nõuded

1. Paragrahvi 9 lõike 7 punktis 3 nimetatud seletuskirjas peab lisaks seaduses sätestatule olema näidatud:

1) haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise korral territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv;

2) omavalitsusüksuste piiride muutmise taotlemise korral ühe omavalitsusüksuse koosseisust teise omavalitsusüksuse koosseisu arvatava territooriumiosa suurus (pindala) ja alaliste elanike arv.

Seletuskirjale kirjutab alla volikogu esimees.

2. Paragrahvi 9 lõike 7 punktis 4 nimetatud kaart peab olema maakatastrikaart (valdade puhul mõõtkavas 1:10 000 ning linnade ja teiste tiheasustusega alade puhul mõõtkavas 1:2000).

Kaardil peab olema märgitud nii haldusüksuse senine kui kavandatav piir.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise puhul esitatakse kaart mõõtkavas 1:50 000.

Kaardile kirjutavad alla volikogu esimees ja kaardi koostaja.

3. Kõigis valdades ja linnades, mille haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmist taotletakse, tuleb välja selgitada nende elanike arvamus selle kohta.

Paragrahvi 9 lõike 7 punktis 6 nimetatud andmetes näidatakse:

1) arvamusuuringu läbiviimise aeg ja kord;

2) haldusüksuse täisealiste alaliste elanike arv (jooksva aasta 1. jaanuari seisuga) ja arvamust avaldanud elanike arv;

3) arvamusuuringu tulemused.

4. Paragrahvi 9 lõike 7 punktis 10 nimetatud protestidele ja seisukohtadele lisatakse õiend, milles näidatakse nende saabumise kuupäev, kelle poolt esitatud ning volikogus läbivaatamise tulemus.

Kui volikogu edastas küsimuse lahendamise asjaomasele valla- või linnavalitsusele, asutusele või ametiisikule, näidatakse õiendis ka selle tegevuse tulemus.

Haldusüksuste piiride teedel ja tänavatel tähistamise kord

1. Käesolev kord sätestab haldusüksuste piiride tähistamiseks teedel ja tänavatel kasutatavate nimetahvlite kujundamise põhimõtted ja nende ülespaneku korralduse.

2. Maakonna, linna ja valla halduspiiri tähistamiseks kasutatakse ühtse kujundusega nimetahvleid.

3. Nimetahvli suuruse, kirja ja vapi kujundamisel juhindutakse Eesti Standardis (EV ST 613-93 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine») tekstiga liiklusmärkide suhtes kehtivatest nõuetest.

Haldusüksuste nimetahvli tausta värv on sinine.

4. Nimetahvlile kantakse:

1) haldusüksuse kohanimi suurtähtedega;

2) haldusüksuse liigisõna (maakond, vald või linn, välja arvatud Tallinna nime järel) väiketähtedega;

3) haldusüksuse vapi kujutis, kui see on riigisekretäri poolt ametlikult kinnitatud.

5. Valla staatuses olevate alevite nimetahvlile kantakse nende asjaajamises ja sümbolitel kasutatav liiginimi, mille otsustamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. augusti 1993. a. määrusega nr. 264 (RT I 1993, 59, 831).

6. Nimetahvel paigutatakse riigi- ja vallateede ning linnatänavate äärde kohta, kus algab maakonna, linna või valla haldusterritoorium. Tahvli ülespanekul lähtutakse liiklusmärgi ülespaneku nõuetest.