Vabariigi Valitsus määrus algtekst avaldamine avaldatud 1990-11-20 237 RT 1990-12-07+02:00 1990 20 238 maarus_1_10.02.2010.xsd 29779 3 2025-01-29 Imre Sobnin 102921 Looduskasutuste maksustamise korra kohta Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada, et: 1) loodusvarade maks koosneb kohalike looduslike mineraalsete ehitusmaterjalivarude, turba- ja põlevkivivarude ning vee kasutamise eest võetavast maksust, mis laekub riigi- ja kohalikku eelarvesse; 2) saastemaks koosneb õhu saastamise, vee reostamise ning jäätmete ladustamise eest võetavast maksust, mis laekub Eesti Keskkonnafondi arvele; 3) maa kasutamise otstarbe muutmise korral tasutav hüvitus koosneb linnade ja asulate maa ning põllumajandus- ja metsamaa hüvitusest, mis laekub vastavalt linnade ja asulate, Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti ning Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti eriarvele; 4) loodusvarade arvestust, majanduslikku hindamist ja looduskasutuse maksustamist korraldavad Eesti Vabariigi seaduste ning Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste alusel kohaliku omavalitsuse täitevorganid ning Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium ja Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium. 2. Kinnitada loodusvarade maksu määrad vastavalt lisadele nr. 1-4, saastemaksu määrad vastavalt lisadele nr. 5-7 ning maa eraldamisel ettenähtud hüvituse määrad vastavalt lisadele nr. 8-10. 3. Kehtestada käesoleva määruse punktis 1 nimetatud loodusvarade maksu määrade alljärgnev jaotus vabariiklikuks ja kohalikuks maksumääraks: kohalike looduslike mineraalsete ehitusmaterjali- ning turbavarude maksu määradest on 30 protsenti vabariiklik maksumäär ja 70 protsenti kohalik maksumäär; põlevkivivarude ja veekasutuse maksu määradest on 80 protsenti vabariiklik maksumäär, 20 protsenti kohalik maksumäär. Maavarade ebaratsionaalse kasutamise ja hävitamise ning lubatust suurema veetarvituse eest rakendatavate kõrgendatud maksumäärade alusel tasutavad summad kantakse kohalikku eelarvesse. 4. Kehtestada 1. jaanuarist 1991.a.loodusvarade maks, saastemaks ning linnade ja asulate maa, põllumajandus- ja metsamaa hüvitus. 5. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumil kehtestada 1. detsembrist 1990.a. kooskõlastatult Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumiga loodusvarade ja saastemaksu rakendamise kord ja metsamaa hüvituse rakendamise kord, mis tuleb täiendavalt kooskõlastada Eesti Vabariigi Riikliku Metsaametiga. 6. Eesti Vabariigi Riiklikul Maa-ametil kehtestada kooskõlastatult Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga 1. detsembrist 1990.a. põllumajandusmaa hüvituse ning linnade ja asulate maa hüvituse rakendamise kord. 7. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil on õigus teha Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi taotlusel, mis on kooskõlastatud vastava riikliku ametiga, soodustusi loodusvarade maksu riigieelarvesse laekuvas osas. Maakonnavalitsustel ja vabariiklike linnade valitsustel on õigus teha soodustusi loodusvarade maksu kohalikku eelarvesse laekuvas osas. 8. Anda maakonnavalitsustele ja vabariiklike linnade valitsustele õigus rakendada ehitusliiva ja kruusliiva eri kasutusliikide järgi kinnitatud varude osas diferentseeritud maksumäärasid käesoleva määruse lisas nr. 1 kinnitatud maksumäärade piires. 9. Anda Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile õigus rakendada kooskõlastatult Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga erijuhtudel saastemaksu osaliselt. 10. Maa eraldamisel ettenähtud hüvituse tasumisest vabastatakse, kui maa on eraldatud järgmiseks otstarbeks: 1) tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjektide ning lasteasutuste ehitamiseks; 2) maastike, loodusharulduste ja kultuurimälestiste kaitseks ning keskkonnakaitseobjektide ehitamiseks; 3) riiklike side-, elektri- ja gaasivõrkude, riikliku televisiooni ja raadio saateobjektide, samuti põllumaale 10 ja 15 kv põllumajandusotstarbeliste kõrgepinge- ja sideliinide ehitamiseks; 4) riiklike raudteede, reisijateveoks ettenähtud sadamate ja lennuväljade ning riiklike maanteede ja ühiskasutuses olevate ametkondlike teede ehitamiseks; 5) kodanikele ning garaaži-, aiandus- ja suvilakooperatiividele eraldatud maa, välja arvatud ettevõtlusega seotud ja metsamaast tehtud maaeraldused; 6) metsamaast elamuehituseks; 7) põllumajanduslikuks põhi- ja abitootmiseks (mesilad, karusloomakasvatus, alus- ja väetisturba tootmine); 8) linnade ja asulate üldkasutatavate veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste, linnateede, tänavate ning heakorraobjektide ehitamiseks. 11. Maksusoodustused ei kehti maa eraldamisel erirežiimiga (hoiu- ja kaitse-) metsadest, välja arvatud: 1) maaeraldused riiklike raudteede rekonstrueerimiseks, riiklike maanteede laiendamiseks ja õgvendamiseks, kui sel puhul on võimalik vormistada või rajada uued kaitsemetsaribad; 2) maaeraldused riiklike side-, elektri- ja gaasivõrkude rajamiseks, kui vastavalt maa andmise otsusele on võimalik selle edasine kasutamine maakasutuse huvisid kahjustamata. 12. Kohalike looduslike mineraalsete ehitusmaterjali-, turba- ja põlevkivivarude maksustamisest on vabastatud: 1) kaitsealustel objektidel (looduskaitseobjektid, ajaloo-, arhitektuuri-, arheoloogia- ja kultuurimälestised) ning olemasolevate ehitiste kaitseks jäetud tervikutes olevad varud; 2) mäetööstusettevõtete kaeveväljade või nende osade vahelistes barjäärtervikutes olevad varud, mis on moodustatud või moodustatakse kehtivate eeskirjade järgi; 3) varude kinnitamisel fikseeritud bilansiväliste varude või enne 1. jaanuari 1990.a. mahakantud varude kaevandamisel kasutatud varud või enne 1. jaanuari 1990.a. kindlaksmääratud kaitsetervikute suuruse korrigeerimisel selgunud varud; 4) tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja keskkonnakaitseobjektide, individuaalelamute, nende kõrvalhoonete, taluhoonete, põllu- ja metsamajandusega seotud hoonete ning riiklike side-, elektri- ja gaasivõrkude, riiklike raudteede ja riiklike maanteede kaitsetervikutes olevad varud; 5) varud, mille kasutamist ei võimalda rakendatavad kaitserežiimid. 13. Veekasutusel ei maksustata: 1) merevee ja heitvee kasutamist; 2) vee kahjuliku toime (üleujutus, kalda ja seal paiknevate seadmete ja ehitiste ärauhtmine, liigniiskus, soodsate looduslike tingimuste ja maastiku rikkumine) ärahoidmiseks tehtavat veeärastust; 3) veekogude seisundi parandamiseks kasutatavat vett; 4) veekogude tervendamisega seotud veeärastust; 5) põhjavee reostuse leviku tõkestamiseks väljapumbatavat vett; 6) põhjaveevarude kunstlikuks täiendamiseks kasutatavat vett; 7) tiigikalakasvatuseks kasutatavat vett. 14. Ettevõtted, kelle kulul rakendatakse saastamise vähendamiseks meetmeid, mis tagavad maksustamisele kuuluva heitme või jäätme vähendamise vähemalt 25 protsendi võrra, vabastatakse saastemaksu maksmisest aruandeaastal rakendatud meetmete poolteisekordse maksumuse ulatuses. Juhul, kui meetme poolteisekordne maksumus samal aastal ületab saastemaksu summa, hüvitatakse saamata jäänud soodustus saastemaksu vähendamise teel pärast meetme rakendamist (objekti käikuandmist), kuid mitte kauem kui 3 aasta jooksul. 15. Riigieelarvesse laekuvast loodusvarade maksust Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile Lahemaa Rahvuspargi, kaitstavate territooriumide, liikide ja objektide majandamiseks ja arendamiseks tehtavate eraldiste suurus nähakse ette Eesti Vabariigi riigieelarve projektis. 16. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Valitsuse 13. veebruari 1990.a. määruse nr. 25 "Looduskasutuse maksustamise kohta" punktid 1-3 ja 5-7 ning asendada nimetatud määrusega kinnitatud "Eesti Keskkonnafondi põhikirja" punktis 10 sõna "on" sõnadega "on oma nimega pitsat ning". Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Lisa 1 Kohalike looduslike mineraalsete ehitusmaterjalivarude maksu määrad Lisa 2 Turbavarude maksu määrad Lisa 3 Põlevkivivarude maksu määr Lisa 4 Veekasutuse maksu määrad Lisa 5 Õhu saastemaksu määrad Lisa 6 Saastemaksu määrad vee reostamisel Lisa 7 Saastemaksu määrad jäätmete ladustamisel Lisa 8 Linnade ja asulate maa hüvituse määrad Lisa 9 Põllumajandusmaa hüvituse määrad Lisa 10 Metsamaa hüvituse määrad