EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutised eeskirjad».

2. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. augusti 1975. a. määrus nr. 366 «Jahipüsside soetamise, arvestuse ja hoidmise ühtse korra kohta» (ENSV Teataja 1975, nr. 32, art. 364).

Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise
a j u t i s e d   e e s k i r j a d

I. Üldsätted

1. Tulirelvade all mõistetakse käesolevates eeskirjades igasuguseid relvi, millega plahvatussurve abil võib tulistada kuule, haavleid, kartetše või muid laenguid.

Käesolevate eeskirjade sätted kehtivad ka gaasirelvade puhul. Gaasirelvade all mõistetakse käesolevates eeskirjades gaasipüstoleid ja gaasirevolvreid, millest tulistatakse gaasi sisaldavate padrunitega, ning gaasipihusteid ja gaasisuitsugranaate.

2. Laskemoona all mõistetakse käesolevates eeskirjades tulirelvades ja gaasirelvades kasutatavaid padruneid, lõhkelaenguid ja nende osi.

II. Tulirelvade ja laskemoona valmistamine ning müük

3. Tulirelvi võib valmistada, parandada või müüa ning laskemoona valmistada ja müüa ainult isik, kellel on kehtestatud korras väljaantud luba (riiklik tegevuslitsents).

4. Tulirelvade ja laskemoona valmistamise ja müügi ning tulirelvade parandamise load (riiklikud tegevuslitsentsid) annab välja Riigi Politseiamet kehtivusajaga kuni viis aastat. Nimetatud lubade eest võetakse kehtestatud korras riigilõivu.

Käesolevate eeskirjade nõuete rikkumise eest on Riigi Politseiametil õigus tühistada väljaantud lubasid (riiklikke tegevuslitsentse).

5. Tulirelvade ja laskemoona müük isikutele, kellel ei ole tulirelva ja laskemoona omandamise, hoidmise ja kandmise luba, on keelatud.

6. Tulirelvi ja laskemoona valmistavates ettevõtetes ja kauplustes, kus on müügil tulirelvad ja laskemoon, peetakse vastava linna- või maakonnaprefekti poolt kinnitatud vormi kohast registrit, kuhu kantakse andmed valmistatud või muul viisil soetatud ning müüdud (võõrandatud) tulirelvade kohta – tulirelva liik, süsteem, kaliiber, number.

Kaupluses peetavasse registrisse kantakse ka müüdava laskemoona liik ja kogus ning tulirelva või laskemoona müümise aeg.

Ostetud tulirelvade ja laskemoona kohta annab ostja registrisse allkirja.

7. Kaupluste vitriinidesse on keelatud välja panna rohkem kui üks tulirelv igast müügil olevast relvatüübist, kusjuures tuleb järgida tulirelvade hoidmise eeskirju.

8. Politseiametnikel, kellel on vastavalt linna- või maakonnaprefektilt saadud volitused, on õigus mis tahes ajal kontrollida tulirelvi ja laskemoona valmistavaid ettevõtteid ja kauplusi, kus on müügil tulirelvad ja laskemoon, nende esindajate juuresolekul.

9. Tulirelvade ja laskemoona sisseveoks välisriikidest ja väljaveoks Eesti Vabariigist annab Riigi Politseiamet loa igal konkreetsel juhul eraldi.

III. Tulirelvade ja laskemoona omandamine, hoidmine ja kandmine

10. Tulirelvade ja laskemoona omandamise, hoidmise ja kandmise loa annab vastav linna- või maakonnaprefektuur põhistatud avalduse alusel Riigi Politseiameti poolt kehtestatud korras.

Tulirelva ja laskemoona omandamine, hoidmine, edasiandmine ja kandmine ilma sellekohase loata on keelatud.

11. Tulirelva ja laskemoona omandamise, hoidmise ja kandmise luba ei väljastata:
1) alla 18 aasta vanusele isikule;
2) isikule, kelle füüsiline või vaimne seisund ei taga relva ohutut kasutamist;
3) isikule, kes süstemaatiliselt rikub avalikku korda;
4) isikule, kes kuritarvitab joovastavaid vahendeid;
5) isikule, kes on karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, ning kelle karistus ei ole kustunud.

12. Tulirelvade ja laskemoona omandamise, hoidmise ja kandmise luba ei nõuta:
1) Eesti Vabariigi Kaitsejõudude tegevteenistuses olevatelt isikutelt;
2) kaitseliitlastelt, kes kannavad teenistusülesannete täitmisel Kaitseliidule kuuluvaid relvi;
3) Eesti Vabariigi Siseministeeriumi, Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi, Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ning siseministri ja justiitsministri valitsemisalas olevate riiklike ametite, samuti prokuratuuri töötajatelt, kes kannavad teenistusrelvi vastavalt kehtestatud korrale.

13. Eraisikutel on keelatud omandada, hoida ja kanda järgmisi tulirelvi ja laskemoona:
1) sõjaväe relvastusse kuulunud või kuuluvaid lahingurelvi ja lahingutehnikat, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
2) püstoleid ja revolvreid (kaliiber suurem kui 9 mm);
3) tugevajõulisi püstoleid ja revolvreid, mille kaliiber on väiksem kui 9 mm, ja muid tulirelvi (välja arvatud jahipidamiseks lubatud vintrelvad), mis on tunnistatud tugevajõulisteks vastavalt siseministri poolt kehtestatud korrale;
4) rahvusvaheliste lepetega keelatud tulirelvi ja laskemoona.

14. Konkreetsetele isikutele väljaantud tulirelvade ja laskemoona omandamise, hoidmise ja kandmise lubade edasiandmine on keelatud.

Ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele ning riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organitele väljaantud kollektiivseid lubasid võivad nad koos tulirelva ja laskemoonaga anda kooskõlastatult vastava linna- või maakonnaprefektuuriga kasutamiseks oma töötajatele. Kollektiivne luba antakse iga tulirelva kohta eraldi.

15. Tulirelva omandamise, hoidmise ja kandmise lubasid annavad linna- või maakonnaprefektuurid ning need kehtivad üldjuhul viis aastat.

Erandina annavad prefektuurid relva hoidmise ja kandmise lühiajalisi lubasid Eesti Vabariigist läbisõitvatele või siin peatuvatele isikutele.

16. Tulirelvade omandamise, hoidmise ja kandmise luba on kehtiv alates tulirelva registreerimisest linna- või maakonnaprefektuuris ja relva kohta vajalike andmete kandmisest loale.

Tulirelva omandamise, hoidmise ja kandmise loale märgib selle väljaandja, mitut ja mis liiki tulirelva on lubatud omandada, hoida ja kanda. Keelatud on omandada, hoida ja kanda teist liiki tulirelvi ning suuremal arvul, kui loas on märgitud.

17. Tulirelva omandamise, hoidmise ja kandmise luba on ühtlasi sellel märgitud tulirelvale vastava laskemoona omandamise, hoidmise ja kandmise luba.

18. Üksikisikutel on lubatud omandada, hoida ja kanda maksimaalselt kuni 100 padrunit tulirelva kohta. Sellest suurema koguse omandamise, hoidmise ja kandmise loa võib anda prefekt. Laskespordi harrastamiseks on üksikisikutel lubatud omada kuni 1000 padrunit tulirelva kohta.

19. Tulirelva omandamise, hoidmise ja kandmise loa omanik on kohustatud omandatud tulirelva 7 päeva jooksul registreerima elukohajärgses linna- või maakonnaprefektuuris.

Keelatud on relva kasutamine enne registreerimist.

20. Tulirelva omandamise, hoidmise ja kandmise loa kaotsimineku või hävimise korral on tulirelva omanik kohustatud taotlema vastavalt linna- või maakonnaprefektuurilt uue loa.

21. Kaotatud, hävinud või varastatud relvast või relva hoidmise ja kandmise loast tuleb 24 tunni jooksul teatada vastavale linna- või maakonnaprefektuurile.

22. Isikutelt, kelle relva omandamise, hoidmise ja kandmise luba on tühistatud või aegunud, võetakse tulirelv ja laskemoon viivitamata hoiule vastavasse linna- või maakonnaprefektuuri, kusjuures hoiulevõetud tulirelva ja laskemoona omanikul on õigus kuue kuu jooksul see relv ja laskemoon müüa, kinkida või lubada neid kasutada isikul, kellel on relva hoidmise, omandamise ja kandmise luba. Kui omanik kuue kuu jooksul relva ja laskemoona võõrandanud ei ole, on prefektuuril õigus need müüa. Müügist saadud raha makstakse relva ja laskemoona omanikule välja pärast vastavate kulutuste mahaarvamist.

IV. Lõppsätted

23. Käesolevate eeskirjade nõuete rikkujad võetakse vastutusele seadusandluses kehtestatud korras.

Märkus.
Käesolevate eeskirjadega reguleerimata küsimused lahendavad oma pädevuse piires Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Riigi Politseiamet vastava juhendiga.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.