EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Riigi vara munitsipaalomandusse andmise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Riigi vara munitsipaliseerimise kord».

2. Anda käesoleva määrusega kinnitatud «Riigi vara munitsipaliseerimise korra» alusel lihtsustatud korras munitsipaalomandusse riigi varad (edaspidi objektid), mida ei ole käesolevaks ajaks Eesti Vabariigi normatiivaktide kohaselt munitsipaalomandusse vormistatud ja mis kuuluvad järgmistesse valdkondadesse:
1) tervishoiuasutused, mille teeninduspiirkond ei ole laiem asukoha järgse maakonna või vabariikliku linna territooriumist;
2) kultuuriasutused;
3) üldhariduskoolid;
4) koolieelsed lasteasutused;
5) spordiasutused ja -objektid;
6) elamumajanduse ettevõtted ja teiste ettevõtete elamumajandusega tegelevad struktuuriüksused;
7) kommunaalmajanduse ettevõtted ja teiste ettevõtete kommunaalmajandusega tegelevad struktuuriüksused;
8) teenindus-, toitlustus- ja kaubandusettevõtted, kelle vara bilansiline maksumus ei ületa 600 000 krooni ja keda ei ole võetud riigivalitsemisorganite poolt erastatavate objektide nimekirja.

3. Anda vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud «Riigi vara munitsipaliseerimise korrale» munitsipaalomandusse muude valdkondade objektid, mida ei ole loetletud käesoleva määruse punktis 2 ja mis ei jää riigi omandusse ning mida ei erastata riigivalitsemisorganite otsuste alusel (sealhulgas erastamiskohustusega munitsipaliseeritud objektid), arvestades järgmist:
1) otsuse muude valdkondade objektide munitsipaalomandusse andmise kohta teeb Eesti Riigivaraamet (välja arvatud käesoleva punkti alapunkti 2 osas) kooskõlastatult objekti haldajaga (ministeeriumi või riikliku ametiga);
2) otsuse 500 või suurema töötajate arvuga objektide (välja arvatud käesoleva määruse punktis 2 loetletud objektid) andmise kohta munitsipaalomandusse teeb Eesti Vabariigi Valitsus iga objekti puhul eraldi.

4. Kehtestada, et:

1) riiklikud ettevõtted Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse paragrahvi 2 mõistes või nende struktuuriüksused, mis antakse munitsipaalomandusse, tuleb erastada hiljemalt ühe aasta jooksul omandiõiguse ülemineku kuupäevast arvates.

Nimetatud vara üleandmine ilma erastamiskohustuseta või erastamiskohustuse pikendamise otsustab Eesti Riigivaraamet;

2) rendile või üürile antud objektide munitsipaalomandusse üleandmisel jäävad varem sõlmitud lepingud jõusse vastavalt Eesti Vabariigi rendiseaduse paragrahvile 20. Lepingu tingimusi võidakse muuta uue omaniku või tema poolt määratud tiitlipärase valdaja ja rentniku kokkuleppel või ühepoolselt vastavalt Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevatele muudatustele või lepingus ettenähtud ulatuses ja korras;

3) ettevõtete likvideerimisel või reorganiseerimisel võib Eesti Riigivaraameti ja vara haldaja ühisotsusega ning kokkuleppel vabariikliku linna valitsuse või maavalitsusega anda likvideeritava või reorganiseeritava ettevõtte vara ajutiselt kuni munitsipaalomandusse andmiseni või ettevõtte staatuse selgitamiseni üle vabariikliku linna valitsuse või maavalitsuse haldusse kui riigi vara;

4) munitsipaliseeritavate objektide kindlaksmääramisel arvestada rangelt Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvi 21 nõudeid ja munitsipaliseerimisele mittekuuluva vara nimekirju;

5) keelatud on objektide üleandmine munitsipaalomandusse, kui selle tagajärjel muutub võimatuks riikliku ettevõtte või tema struktuuri- või allüksuse muu vara tehnoloogiline ja sihipärane kasutamine;

6) Eesti Riigivaraametil on õigus moodustada munitsipaliseerimistaotluste läbivaatamiseks ja vaidluste lahendamiseks ning sellealase töö paremaks korraldamiseks maakondades ja vabariiklikes linnades vastavaid komisjone. Komisjonide pädevus määratakse Eesti Riigivaraameti poolt kinnitatava põhimäärusega;

7) kohalike omavalitsuste volikogude poolt enne käesoleva määruse jõustumist esitatud munitsipaliseerimistaotlusi arvestatakse järgmiselt:
    Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjade alusel toimub vara üleandmine vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud korrale;
    enne käesoleva määruse vastuvõtmist esitatud munitsipaliseerimistaotlused, mille kohta otsust tehtud ei ole, vaadatakse läbi käesoleva määrusega kehtestatud korra kohaselt.

5. Rahandusministeeriumil vaadata läbi võimalus jätkata riigieelarvest finantseeritavate objektide munitsipaliseerimisel doteerimist kuni vastava objekti erastamiseni.

6. Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Valitsuse 27. septembri 1991. a. määrus nr. 198 «Riigivara munitsipaliseerimise korra kinnitamise kohta» (RT 1991, nr. 33, art. 424) ja Eesti Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 1992. a. korralduse nr. 34-k punkt 1.

Riigi vara munitsipaliseerimise
k o r d

I. Üldalused

2. Munitsipaliseeritavad objektid määratakse kindlaks vastavalt Omandireformi aluste paragrahvile 21.

3. Maa munitsipaliseerimine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 1992. a. määrusega nr. 64 kinnitatud «Maa munitsipaalomandusse andmise korra» (RT 1992, nr. 9, art. 133) kohaselt.

4. Käesoleva korra õigustatud subjektid on loetletud Omandireformi aluste paragrahvis 22.

5. Kohustatud subjektiks käesolevast korrast tulenevalt ja ulatuses on teise tasandi kohaliku omavalitsuse täitevorganid, Eesti Riigivaraamet või vara haldajad (ministeeriumid, riiklikud ametid) ja riigi vara valdajad.

6. Käesolevast korrast tulenevad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadusele «Munitsipaliseerimise ja erastamisega tekkivate vaidluste kohtueelse lahendamise korra kohta», kusjuures Eesti Vabariigi Valitsuse poolt lahendamisele kuuluvad vaidlused esitatakse eelnevalt vormistamiseks Eesti Riigivaraametile.

II. Munitsipaliseerimistaotluste koostamine ja esitamine

7. Munitsipaliseerimistaotlused (edaspidi taotlused) koostab ja vormistab õigustatud subjekti täitevorgan.

8. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotletava vara (objekti) nimetus ja asukoht;
2) taotletava vara senise valdaja nimetus ja asukoht;
3) taotletava vara (objekti) haldaja nimetus;
4) taotlemise põhjendus;
5) ettevõtte või tema struktuuriüksuse või filiaali üleandmise taotlemisel – töötajate arv;
6) vara taotlemisel õigustatud subjektide ühisesse omandusse – ühise omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord, andmed ühiste omanike kohta;
7) kui taotlejal ei ole omavalitsuslikku staatust – teise tasandi omavalitsuse organi (vara tulevane haldaja) nimetus ja asukoht;
8) taotletava vara (objekti) teenindamiseks vajaliku maa suurus.

9. Enne taotluse esitamist teatatakse taotlemisest kirjalikult vara valdajale ja vara haldajale.

10. Taotlus kooskõlastatakse enne esitamist:
1) vara asukoha järgse esmatasandi omavalitsusega, kui taotletakse vara, mis ei asu taotleja haldusterritooriumil;
2) vara asukoha järgse esmatasandi omavalitsusega, juhul kui vara taotlejaks on teise tasandi omavalitsuse volikogu.
    Kooskõlastust võib mitte nõuda, kui vara (administratiivhoone, inventar, transpordivahendid jne.) on maavalitsuse bilansis ja on vajalik maakonna omavalitsusorganite tegevuseks;
3) kõigi esmatasandi omavalitsustega, kui taotletav vara on vajalik omavalitsusüksuste haldusterritooriumi elanike teenindamiseks ja taotlejaks on teise tasandi omavalitsuse volikogu.

11. Kui kooskõlastust ei anta, on õigustatud subjektil võimalus pöörduda taotlusega käesoleva korra III osas kindlaksmääratud taotluste läbivaataja poole.

12. Taotlused vaatab enne esitamist läbi ja kinnitab oma otsusega õigustatud subjekt (objekti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse volikogu).

13. Vara kohalike omavalitsuste ühisesse omandusse üleandmise taotlused kinnitatakse õigustatud subjektide ühisotsusega või nende eraldi otsustega. Käesolevas punktis nimetatud otsusest teatatakse ka vara valdajale.

14. Munitsipaliseerimisele kuuluva vara valdajad on kohustatud andma omavalitsustele taotluste vormistamiseks vajalikud andmed, mida õigustatud subjekt nõuab, 10 päeva jooksul nõudmise saamise päevast arvates. Ettevõttele või õigustatud subjektile tekitatud kahju eest, mis tuleneb valeandmete esitamisest, vastutab vastavalt seadusele nende andmete esitaja.

15. Vastavalt käesoleva korra punktidele 12 ja 13 ei ole vara valdajal õigust teha pärast taotluse kinnitamist muudatusi taotletaval objektil asuvate põhivahendite koosseisus. Tehingud põhivahenditega, rendilepingute sõlmimine või laenude tegemine (välja arvatud kaubandusettevõtete poolt kaubaressursside hankimiseks tehtavad laenud) on lubatud üksnes vara üleandmist taotleva omavalitsuse täitevorgani nõusolekul. Nimetatud piirangud kaotavad kehtivuse, kui õigustatud subjekt ei esita taotlust ühe kuu jooksul pärast kinnitamist otsustajale või kui taotlust ei rahuldata või kui vastavalt käesoleva korra punktile 38 õigustatud subjekt loobub oma taotlusest.

16. Käesoleva korra punktide 12 ja 13 alusel läbi vaadatud ja kinnitatud taotluse esitab õigustatud subjekt:
1) Eesti Riigivaraameti kohalikule piirkondlikule talitusele (edaspidi talitus), selle puudumisel Eesti Riigivaraametile (edaspidi Riigivaraamet);
2) maavalitsusele, kui taotletav vara kuulub Eesti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 1992. a. määruse nr. 260 punktis 2 loetletud valdkonda ja on maavalitsuse bilansis ning taotlejaks on esmatasandi omavalitsuse volikogu.

III. Taotluste läbivaatamine ja vara üleandmise otsustamine

17. Riigivaraamet või talitus või maavalitsus (vastavalt käesoleva korra punktile 16) vaatab esitatud taotlused läbi ja kontrollib nende õigsust ning vastavust Eesti Vabariigi normatiivaktidele.

18. Kui taotletav vara kuulub Eesti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 1992. a. määruse nr. 260 punktis 2 loetletud valdkonda ning esitatud taotlus lisaandmeid ja -dokumentatsiooni ei vaja, saadab Riigivaraamet või vastav talitus või maakonnavalitsus käesoleva korra punktides 30 ja 33 ettenähtud vara üleandjatele ja vastuvõtjatele kirjaliku teate vara üleandmise vormistamiseks. Teade saadetakse 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

19. Kui taotletav vara ei kuulu käesoleva korra punktis 18 nimetatud määruse kohaselt munitsipaalomandusse üleandmisele, koostab talitus vara üleandmise kohta otsuseprojekti ja esitab selle koos taotlusega Riigivaraametile 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

20. Käesoleva korra punkti 19 rakendamisel vaatab Riigivaraamet läbi ja teeb kooskõlastatult vara haldajaga otsuse vara üleandmise või taotluse rahuldamata jätmise kohta vähemalt 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Kui vara haldaja keeldub kirjalikku kooskõlastust andmast, otsustab vara üleandmise Eesti Vabariigi Valitsus. Kui vara haldaja viivitab kooskõlastamisega, otsustab vara. üleandmise Riigivaraamet.

21. Kui taotletakse munitsipaalomandusse objekti, mille töötajate arv on 500 või üle selle, esitab Riigivaraamet materjalid otsustamiseks Eesti Vabariigi Valitsusele, kooskõlastades esitatava projekti eelnevalt vara haldajaga.

22. Riigivaraamet esitab otsuseprojektid koos dokumentatsiooniga Eesti Vabariigi Valitsusele 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

23. Eesti Vabariigi Valitsus otsustab riigi vara üleandmise munitsipaalomandusse või taotluse rahuldamata jätmise 15 kalendripäeva jooksul projekti saamise päevast arvates.

24. Munitsipaliseerimise õigustatud ja kohustatud subjektidel on õigus osaleda vastavalt käesoleva korra punktidele 19, 20, 21 ja 23 vara üleandmise otsuste (projektide) tegemise juures ja esitada oma väiteid põhjendavaid arvamusi ja dokumentatsiooni.

25. Taotluste läbivaatajal ja otsustajal on õigus nõuda õigustatud subjekti täitevorganilt lisaandmeid või selgitusi või kontrollida objekti kohapeal.

Sellistel juhtudel pikeneb otsuse (projekti) tegemise tähtaeg vastavalt, kuid mitte üle 45 kalendripäeva taotluse saamise päevast arvates.

Kui õigustatud subjekti täitevorgan ei esita ettenähtud ajaks vajalikke lisaandmeid või -selgitusi, tagastatakse taotlus koos põhjendusega.

26. Otsuses riigi vara üleandmise kohta munitsipaalomandusse peab sisalduma:
1) vara omandaja nimetus;
2) vara (objekti) nimetus ja asukoht;
3) erastamiskohustusega munitsipaliseeritava vara erastamise tähtaeg ja tingimused.

27. Kui taotlust ei rahuldata, peab otsus sisaldama vastava motivatsiooni. Otsus saadetakse hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul pärast selle tegemist õigustatud subjektile.

28. Otsuse vastuvõtja saadab otsuse vara üleandmise kohta hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul selle vastuvõtmise päevast arvates vara vastuvõtva õigustatud subjekti täitevorganile ja vara üleandjale.

IV. Vara üleandmine munitsipaalomandusse

29. Vara üleandmise aluseks on käesoleva korra III osas ettenähtud organite otsus või punktis 18 märgitud kirjalik teade. Otsuse või kirjaliku teate number ja kuupäev märgitakse vara üleandmise akti.

30. Vara üleandjaks on:
1) maavalitsus või vabariikliku linna valitsus, kui vara on tema bilansis ja ta ei ole õigustatud subjekt;
2) vara haldaja (ministeerium, riiklik amet), kui vara ei ole käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud üleandjate bilansis;
3) vara tegelik valdaja, kui haldajat ei ole.

31. Vara üleandmine toimub õigustatud subjekti (ühisesse omandusse antava vara puhul kõigi vastavate õigustatud subjektide) ja vara üleandja poolt allakirjutatud aktiga (edaspidi akt), mis vormistatakse vastavalt käesoleva korra lisas esitatud vormile.

32. Vara haldaja poolt kirjutab aktile alla ministri või peadirektori peolt määratud ametiisik, valdaja poolt ettevõtte juht või tema asetäitja.

Maavalitsuse või vabariikliku linna valitsuse poolt kirjutab aktile alla vastavalt maavanem või linnapea, abimaavanem või abilinnapea.

Õigustatud subjekti poolt kirjutab aktile alla volikogu esimees või tema asetäitja.

33. Aktid koostab vara vastuvõtva õigustatud subjekti täitevorgan. Vara üleandmisel omavalitsuste ühisesse omandusse koostab akti vara asukoha järgse õigustatud subjekti täitevorgan.

34. Aktid esitatakse allakirjutamiseks hiljemalt 2 kuu jooksul vastava otsuse tegemise kuupäevast arvates.

35. Vara üleandja kirjutab aktile alla või keeldub sellest põhjendatult 10 kalendripäeva jooksul selle saabumisest arvates. Keeldumise põhjustest teatatakse õigustatud subjektile kirjalikult.

Kui pooled ei kirjuta aktile alla üheaegselt, tekib omandiõigus varale viimase allakirjutamise kuupäevast.

36. Vara munitsipaalomandusse üleandmise akt koostatakse vähemalt neljas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb õigustatud subjektile, teine eksemplar üleandjale, kolmas eksemplar vara senisele valdajale ja neljas eksemplar Riigivaraametile. Vara üleandmisel omavalitsusüksuste ühisesse omandusse jääb üleandmisakti üks eksemplar igale õigustatud subjektile. Vara üleandmisel teise tasandi kohaliku omavalitsuse ajutisse haldusse jääb akti üks eksemplar nimetatud omavalitsuse täitevorganile. Viimasel juhul tuleb koostada vastav arv akte. Aktid esitatakse 10 päeva jooksul pärast allakirjutamist registreerimiseks talitusele või Riigivaraametile.

37. Vara üleandmise ja omandiõiguse ülemineku kohta peab kuni Kinnisvararegistri asutamiseni arvestust ja säilitab dokumentatsiooni Riigivaraamet. Hiljem antakse vastav dokumentatsioon üle Kinnisvararegistrile.

38. Õigustatud subjektil on ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates õigus loobuda oma taotlusest, esitades otsustajale kirjaliku motiveeritud avalduse. Sel juhul vara aktiga üle ei anta ja see jääb riigi omandusse. Taotlusest põhjendamatu loobumise korral vastutab õigustatud subjekt vastavalt seadusele tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu eest.

39. Õigustatud subjekt, kui ta peab seda vajalikuks, võib nõuda vara ülevõtmiseks varade üleandmis-vastuvõtmiskomisjoni moodustamist. Komisjoni koosseisu ja volituste piirid kehtestab vara üleandja õigustatud subjekti ettepanekute alusel.

40. Aktile lisatud dokumentide õigsuse ja komplektsuse eest vastutab vara valdava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juht, kes kinnitab seda oma allkirjaga üleandmisaktil.

Kui vara üleandmiseks moodustati komisjon, vastutab aktile lisatud dokumentide õigsuse ja komplektsuse eest komisjoni esimees, kes kinnitab seda oma allkirjaga üleandmisaktil.

41. Isik, kes on kinnitanud oma allkirjaga üleandmisaktile lisatud dokumentide õigsust ja komplektsust, vastutab kooskõlas seadusega juriidilistele või füüsilistele isikutele tekitatud kahju eest.

42. Õigustatud subjekt, kelle omandusse vara antakse, määrab omandiõiguse ülemineku kuupäevaks isiku, kelle valdusse vara antakse ja kellele lähevad sellest kuupäevast üle kõik varaga kaasnevad õigused ja kohustused. Kui kohalik omavalitsus vara uut valdajat ei määra, lähevad õigused ja kohustused üle õigustatud subjekti täitevorganile.

43. Kui anti üle ettevõte või ettevõtte struktuuriüksused või filiaalid, mille majandustegevust jätkatakse, on õigustatud subjekti poolt määratud vara valdaja või õigustatud subjekti täitevorgan kohustatud vormistama töötajad nende avalduse alusel tööle alates omandiõiguse ülemineku kuupäevast.

44. Isikud, kes viivitavad vara üleandmise või vastuvõtmisega või põhjendamatult keelduvad sellest, vastutavad tsiviilkorras ja materiaalselt (tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu eest).

V. Erastamiskohustus munitsipaliseerimisel

45. Õigustatud subjektil, kellele vara on antud munitsipaalomandusse erastamiskohustusega, on õigus taotleda Riigivaraametilt erastamistähtaja pikendamist. Riigivaraamet võib põhjendatud taotluse korral pikendada erastamiskohustuse täitmise tähtaega ühe aasta võrra. Kui on tegemist Eesti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 1992. a. määruse nr. 260 punkti 3 alapunktis 2 nimetatud varaga, pikendab tähtaega Eesti Vabariigi Valitsus.

Riigi vara munitsipaalomandusse andmise
a k t   nr. ..........

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.