EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Seoses sellega, et imporditava kütuse hinnad on saavutanud maailmaturu taseme ning samal ajal ei ole soojuse tootjad rakendanud tulemuslikke meetmeid katlamajade ümberehitamiseks odavamate kütuseliikide kasutamiseks ja trassikadude vähendamiseks, on tekkinud olukord, kus 1992/1993. a. kütteperioodil eluruumide kütmise kulud ületavad väikese sissetulekuga perekondade maksejõulisuse.

Soojusenergia tariifide korrastamiseks ja väikese sissetulekuga perekondade kütte- ja soojaveekulude osaliseks kompenseerimiseks eeloleval kütteperioodil alates 1. oktoobrist 1992. a. Vabariigi Valitsus määrab:

1. Munitsipaalomanduses olevates soojusettevõtetes toodetud soojusenergia hinna kehtestavad kohaliku omavalitsuse täitevorganid, lähtudes soojuse tootmiseks kasutatud energiakandja tegelikust hinnast arvestusperioodil.

2. Tarbijatelt, kellel on nõuetekohaselt paigaldatud soojusarvesti, võetakse tasu ainult arvestinäidu alusel.

3. Soojusarvestiga varustamata tarbijatelt kütte ja sooja vee eest võetava tasu arvutamisel võtta aluseks hoone projekteeritud soojuskoormus, mida on korrigeeritud vastava kuu keskmise välistemperatuuri ja hoone sisetemperatuuri alusel.

4. Kompenseerida väikese sissetulekuga perekondadele kütte- ja soojaveekulud, kui need normpinna osas (18 m² üldpinda iga perekonnaliikme kohta, millele liidetakse 15 m² perekonna kohta) ületavad 25 protsenti perekonna sissetulekust.

5. Kütte- ja soojaveekulude kompenseerimisel võtta arvestuse aluseks:
    soojusenergia maksumus paljukorterilistes keskküttega elamutes;
    briketikoguse maksumusele taandatud soojuse maksumus ahjuküttega korterites ja elamutes ning teistes autonoomse soojusvarustusega korterites ja elamutes;
    sooja vee maksumus tsentraalse soojaveevarustuse korral;
    normeeritud maagaasi- või vedelgaasikoguse maksumus sooja vee tootmisel.

6. Kütte- ja soojaveekulude kompenseerimist rakendada nende väikese sissetulekuga perekondade suhtes, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad või on pensionärid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel kuni 3-aastase lapsega, ametlikult töötuks tunnistatud, saavad riiklikku toetust.

Kompensatsiooni määramise aluseks on «Perekonna tulude ning kütte- ja soojaveetasu kompenseerimise arvestuskaart», mis tuleb esitada elamuvaldajale või majaomanikule hiljemalt järgmise kuu 20. kuupäevaks. Kompensatsioon määratakse ainult juhul, kui korterivaldaja on tasunud eelmise kuu üüri ja muud kommunaalmaksed, välja arvatud tasu kütte ja sooja vee eest.

7. Kohaliku omavalitsuse täitevorganil kanda kütte- ja soojaveekulude kompensatsioon majaomaniku või elamu tiitlipärase valdaja pangaarvele sularahata arvelduse korras tema poolt koostatud arvestuste alusel.

Majavaldaja või majaomanik edastab andmed kompensatsiooni saavate perekondade ja kompensatsiooni suuruse kohta kohalikule maksuametile.

8. Kehtestada elanike poolt kasutatava soojusenergia piirhinnad, mille ulatuses arvestatakse kohaliku omavalitsuse täitevorganitele riigieelarvest kompensatsiooni olenevalt kasutatud kütuse liigist:
1) küttemasuudi puhul 200 krooni Gcal;
2) maagaasi puhul 200 krooni Gcal;
3) kivisöe puhul 160 krooni Gcal;
4) põlevkivi puhul 50 krooni Gcal.

9. Rahandusministeeriumil näha ette kütte- ja soojaveekulude kompenseerimiseks vabariiklike linnade ja maakondade eelarvetesse tehtavad eraldised:
    munitsipaliseeritud soojusettevõtete poolt toodetud soojusenergia eest tasumiseks;
    Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi poolt kinnitatud nimekirja võetud ametkondlikelt soojust tootvatelt ja müüvatelt ettevõtetelt ostetava soojusenergia eest tasumiseks vastavalt käesoleva määruse punktis 8 ettenähtud piirhindadele.

10. Ehitusministeeriumil kehtestada ühe nädala jooksul kütte- ja soojaveekulude kompenseerimise juhend.

11. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1992. a. määrus nr. 70 (RT 1992, nr. 8, art. 116), 9. märtsi 1992. a. määrus nr. 74 (RT 1992, nr. 8, art. 118) ja 27. aprilli 1992. a. määruse nr. 127 (RT 1992, nr. 15/16, art. 246) punkt 3.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.