1. Kinnitada «Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise ja pikendamise kord» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. mai 1991. a. määrus nr. 87 ««Eestis elamise ja töötamise lubade andmise eeskirjade» kinnitamise kohta» (RT 1991, 17, 233).

Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise ja pikendamise kord

1. Välismaalastele annab Eestis elamiseks ja töötamiseks lubasid (edaspidi – elamis- ja tööload) välja Migratsiooniamet, kelle pädevusse kuulub ka nende lubade pikendamine. Elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjad töötab välja Migratsiooniamet ja kinnitab Sotsiaalministeerium.

2. Välismaalane võib saabuda Eestisse ja viibida siin kehtiva passiga või seda asendava reisidokumendiga, millesse on kantud tema Eestis legaalse viibimise aluseks olev viisa või elamisluba. Kui Vabariigi Valitsus on mõne välisriigiga sõlminud viisavaba liikumise lepingu, võivad selle riigi kodanikud viibida Eestis viisata või elamisloata lepingus ettenähtud tähtaja piires.

3. Välismaalane, kellel on endise NSV Liidu siseriiklik pass ja endise Eesti NSV alaline sissekirjutus ning kes on Eestisse asunud enne 1. juulit 1990. a., võib nimetatud dokumendi alusel Eestisse tagasi pöörduda kuni 12. juulini 1995. a. (incl.).

4. Migratsiooniamet kannab endise NSV Liidu siseriiklikku passi kantud elamis- ja tööload kodakondsusjärgse riigi passi, seda asendavasse dokumenti või välismaalase passi hiljemalt 12. juuliks 1995. a. (incl.)

5. Välismaalase kohta endise NSV Liidu siseriiklikku passi kantud andmed kannab Migratsiooniamet tema kodakondsusjärgse riigi passi või seda asendavasse dokumenti seoses elamisloa kandmisega nimetatud dokumentidesse.

6. Välismaalane taotleb elamis- ja tööluba Eesti välisesinduste kaudu. Endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibiv välismaalane võib taotleda elamis- ja tööluba Migratsiooniametist kuni 12. juulini 1994. a.

7. Eestlane, kes ei ole Eesti kodanik, võib elamis- ja tööluba taotleda Migratsiooniametist või Eesti välisesindusest.

8. Tähtajaline elamisluba ja tööluba kehtivad neile märgitud tähtaja piires.

9. Tähtajaline elamisluba ja tööluba võidakse välja anda kuni viieks aastaks.

10. Alaline elamisluba võidakse anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloaga viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on elukoht ja töösuhe või muu legaalne sissetulek äraelamiseks.

11. Välismaalasele, kes on abiellunud Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa, mida pikendatakse esimesel kolmel aastal iga aasta järel, kui abielu ei lahutata.

12. Elamis- ja tööloa kehtivuse aeg ei tohi ületada passi või seda asendava dokumendi kehtivuse aega.

13. Tööluba võidakse välja anda töötamiseks kindlaksmääratud tööandja juures tööandja taotluse alusel.

14. Välismaalane, kellel on alaline elamisluba, tööluba ei vaja.

15. Elamis- ja tööloa kehtivuse aega arvestatakse päevast, millal Migratsiooniamet võttis vastu otsuse elamis- ja tööloa andmise või pikendamise kohta. Otsus elamis- ja tööloa andmise kohta kaotab kehtivuse, kui luba pole välja võetud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Elamis- ja tööluba antakse taotlejale välja allkirja vastu.

16. Välisesindusse esitatud elamis- ja tööloa taotlused koos kõigi vajalike dokumentidega esitab välisesindus ühe kuu jooksul otsustamiseks Migratsiooniametile. Migratsiooniamet informeerib tehtud otsusest välisesindust, kes omakorda teatab sellest ühe kuu jooksul elamis- ja tööloa taotlejale. Endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivat välismaalast informeerib Migratsiooniamet oma otsusest elamis- või tööloa andmise või pikendamise kohta ühe kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

17. Välismaalase lähedaseks sugulaseks loetakse käesolevas korras abikaasat ja alaealisi lapsi, samuti täisealisi lapsi, kes on I või II grupi invaliidid. Alaealisele lapsele võib anda elamisloa elama asumiseks Eestis elava vanema juurde.

18. Legaalseks sissetulekuks loetakse:
1) seaduslikult teenitud töötasu;
2) seaduslikust äritegevusest või omandist saadavat tulu;
3) pensioni;
4) stipendiumi;
5) alimente;
6) riiklikke toetusi, sealhulgas töötu abiraha ja lastetoetust;
7) Eestis legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamist.

19. Arvestades kohaliku omavalitsuse organite ettepanekuid vastava omavalitsusüksuse territooriumile kavandatava sisserände suuruse kohta, kavandab Migratsiooniamet järgmise aasta sisserände piirarvu ja esitab selle Sotsiaalministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele piirarvu kehtestamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele koostab Migratsiooniamet järgmiseks kalendriaastaks sisserände jaotuse kehtestatud piirarvu ulatuses.

20. Vabariigi Valitsuse otsusega võib Sotsiaalministeeriumi ettepanekul üksikjuhtudel mõne konkreetse isiku puhul ületada kehtivat sisserände piirarvu järgmise kalendriaasta piirarvu arvel.

21. Sisserändena ei käsitata käesolevas korras:
1) saabumist Eestisse viisa alusel;
2) Eesti kodakondsust mitteomavate eestlaste asumist Eestisse;
3) kuni üheks aastaks õppe- või teadustööle asumist õppe- või teadusasutuste taotlusel.

22. Elamis- ja tööloa taotlemiseks esitab välismaalane välisesindusele järgmised dokumendid:
1) taotluse elamisloa saamiseks;
2) 2 fotot 40 × 50 mm;
3) taotluse tööloa saamiseks koos haridust tõendavate dokumentidega;
4) kodakondsusjärgse riigi passi või seda asendava dokumendi (alaealise puhul – sünnitunnistuse);
5) tööandja poolt väljaantud tööloa taotluse koos kirjaliku nõusolekuga töölepingu sõlmimiseks või õppeasutuse taotluse Eestis õppimiseks või lähedase sugulase kutse elama asumiseks Eestisse või tõendi äraelamist tagava legaalse sissetuleku kohta;
6) arstitõendid, mille vormi kinnitab Sotsiaalministeerium;
7) tõendi elamispinnaga kindlustatuse kohta;
8) seoses abiellumisega Eestisse elamisluba taotlev välismaalane esitab perekonnaseisuakte registreeriva riigiasutuse poolt väljaantud abielu registreerimise tunnistuse notariaalselt kinnitatud ärakirja;
9) tõendi riigilõivu tasumise kohta.

Migratsiooniametil on õigus nõuda täiendavaid dokumente.

23. Enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja siin endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel viibiv välismaalane taotleb elamis- ja tööluba Migratsiooniametist, esitades järgmised dokumendid:
1) taotluse elamisloa saamiseks;
2) 2 fotot 40x50 mm;
3) taotluse tööloa saamiseks koos tööandja taotlusega;
4) endise Eesti NSV alalise sissekirjutusega endise NSV Liidu siseriikliku passi või välispassi koos tõendiga perekonnaseisu kohta või kodakondsusjärgse riigi passi;
5) tõendi riigilõivu tasumise kohta.

24. Eestist alaliselt väljakirjutanud välismaalane peab taotlema elamis- ja tööluba Eesti välisesinduste kaudu.

25. Eestist ajutiselt välismaale läinud ja end kuni 12. juulini 1993. a. (incl.) kehtinud Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduse paragrahvi 19 lõike 1 nõuete kohaselt registreerinud välismaalased taotlevad elamis- ja tööluba samadel alustel Eestis enne 1. juulit 1990. a. endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel viibinud välismaalastega.

26. Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel viibinud välismaalased, kes olid suunatud õppima välisriikidesse, taotlevad elamis- ja tööluba kuue kuu jooksul pärast õpingute lõppemist samadel alustel endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivate välismaalastega.

27. Elamis- ja tööloa pikendamiseks esitab välismaalane Migratsiooniametile järgmised dokumendid:
1) taotluse elamisloa pikendamiseks;
2) 2 fotot 40 × 50 mm;
3) taotluse tööloa pikendamiseks koos tööandja taotlusega;
4) õppeasutuse taotluse, juhul kui elamisluba soovitakse seoses õpingutega Eestis;
5) kodakondsusjärgse riigi passi või seda asendava dokumendi või välismaalase passi;
6) tõendi riigilõivu tasumise kohta.

28. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne elamisloa tähtaja lõppemist.

29. Kui elamisloa pikendamist ei ole taotletud enne eelmise elamisloa tähtaja lõppemist, toimub uue elamisloa taotlemine Eesti välisesinduses.

30. Kuni lapse 15-aastaseks saamiseni esitab talle elamisloa saamise või pikendamise taotluse lapsevanem või eestkostja. Teovõimetuks tunnistatud välismaalase elamisloa saamise või pikendamise taotluse esitab tema eestkostja.

31. Elamisluba ei anta välismaalastele, kes on loetletud välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõikes 4.

32. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõikes 5 nimetatud erandid otsustatakse järgmiselt:
1) välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktis 1 märgitud välismaalaste puhul teeb otsuse Migratsiooniamet, lähtudes kehtivatest õigusaktidest;
2) välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 2, 3, 4 ja 5 märgitud välismaalaste puhul lähtub Migratsiooniamet otsuse tegemisel kehtivatest õigusaktidest, kooskõlastades otsuse Siseministeeriumiga;
3) välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 6 ja 7 märgitud välismaalaste puhul lähtub Migratsiooniamet otsuse tegemisel kehtivatest õigusaktidest, kooskõlastades otsuse Kaitseministeeriumiga.

33. Välismaalane on kohustatud informeerima Migratsiooniametit välismaalaste seaduse paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud asjaoludest.

34. Välismaalaste seaduse paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud subjektid on kohustatud informeerima Migratsiooniametit.

35. Kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud jälgima, et nende haldusterritooriumil elavate välismaalaste, kes on Eestisse asunud enne 1. juulit 1990. a. ja kellel on endise Eesti NSV sissekirjutus, elamisluba oleks Migratsiooniametis vormistatud hiljemalt 12. juuliks 1995. a. (incl.). Vastasel juhul on kohaliku omavalitsuse organ kohustatud sellest informeerima Migratsiooniametit.

36. Tööandja on kohustatud jälgima, et tema juures töötavate välismaalaste, kes on Eestisse asunud enne 1. juulit 1990. a. ja kellel on endise Eesti NSV kehtiv sissekirjutus, tööluba oleks Migratsiooniametis vormistatud hiljemalt 12. juuliks 1995. a. (incl.). Vastasel juhul on tööandja kohustatud välismaalasega sõlmitud töölepingu lõpetama, informeerides sellest Migratsiooniametit.

37. Tööloa väljaandmise kooskõlastab Migratsiooniamet Tööturuametiga.

38. Statistikaamet annab isikukoodi välismaalasele, kellele väljaantud elamisloa kestus on pikem kui üks aasta.