1. Kinnitada Majandusministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määruse nr. 5 «Majandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine» (RT I 1994, 8, 107; 1995, 39, 541; 1996, 63, 1150) punkt 1.

Majandusministeeriumi põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

1. Majandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Harju 11, Tallinn EE0001. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.

II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED

6. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduskavade koostamine ja elluviimine, seoses sellega tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, turismi, patendinduse, standardimise, metroloogia, sertifitseerimise, litsentsimise, ekspordiarengu, innovaatika, tarbijakaitse ja ettevõtluse regionaalse arengu ning muude majandusvaldkondade, samuti riigihangete ja riigireservialase tegevuse, v.a. seemnevaru ja toiduteravilja julgeolekuvaru, korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

7. Ministeerium riigi majanduskavade koostamisel ja elluviimisel:
1) kavandab riigi majanduspoliitikat oma valitsemisalas, koostöös Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga välismajanduspoliitikat ning koostöös asjaomaste ministritega regionaalpoliitikat;
2) analüüsib majanduse olukorda ministeeriumi valitsemisalas ja prognoosib selle arengut;
3) töötab välja sihtprogramme, taotleb nende elluviimiseks vajalikke vahendeid ja korraldab koostöös teiste valitsusasutustega nende programmide elluviimist;
4) analüüsib ja soodustab kapitali investeerimist Eesti majandusse ja suunab riiklikku innovatsioonipoliitikat ettevõtluses;
5) soodustab kodumaisel toormel baseeruva tootmise arengut;
6) annab ettenähtud korras ja ulatuses tegevuslubasid ja litsentse;
7) informeerib Vabariigi Valitsust ja üldsust ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valdkondade olukorrast ja probleemidest ning regioonide sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja probleemidest;
8) suunab ja kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite, inspektsioonide ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust;
9) soodustab oma tegevusega Eesti äri- ja tarbimiskeskkonna paranemist ning heade kaubandustavade levikut;
10) töötab välja ja rakendab abinõusid riikliku ekspordi arendamise süsteemi täiustamiseks;
11) korraldab ja kavandab vastavalt eraldatud eelarvevahenditele Eesti majandust tutvustavaid näitusi ja infobokse;
12) korraldab riikliku ekspordiabi andmist;
13) koordineerib ettevõtluse korraldamist;
14) täidab erastamisseadusest tulenevaid ülesandeid;
15) korraldab infobaasi täiustamist ja väljaarendamist ning esitab ettepanekuid riikliku statistika täiustamise ja väljaarendamise kohta;
16) osaleb koostöös teiste ministeeriumide ja valitsusasutustega majandus- ja kaubanduskoostöö lepingute väljatöötamisel ning läbirääkimistel välislepingute sõlmimise üle ja nende täitmise jälgimisel;
17) suhtleb rahvusvaheliste organisatsioonidega ja osaleb nende töös oma pädevuse piires;
18) suhtleb Välisministeeriumi vahendusel Eesti välisesinduste ja välisriikide esindustega majandus- ja kaubanduskoostöö küsimustes;
19) suhtleb tulenevalt oma pädevusest välisriikide majandus- ja kaubandusmissioonide ning firmade esindustega;
20) kavandab koostöös Teede- ja Sideministeeriumi ja teiste institutsioonidega riigi transiidipoliitikat.

8. Ministeerium riigihangete ja riigireservialase tegevuse (v.a. seemnevaru ja toiduteravilja julgeolekuvaru) korraldamisel:
1) suunab, koordineerib ja korraldab riigihangetealast tööd, sh. teostab järelevalvet riigihangete korraldamise üle;
2) suunab, koordineerib ja korraldab riigireservialast tööd, sh. teostab järelevalvet riigireservialase töö üle.

9. Ministeerium õigusaktide eelnõude koostamisel:
1) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja majandusministri määruste eelnõude väljatöötamist;
2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega.

10. Ministeerium muude asjade korraldamisel:
1) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;
2) abistab oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel teisi ministeeriume ja teeb nendega koostööd;
3) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas välissuhtlemise seadusega ettenähtud korras;
4) vaatab läbi enda hallatavate asutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel;
5) koordineerib enda hallatavate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd;
6) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande;
7) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud korras;
8) ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.

III. MAJANDUSMINISTER

11. Ministeeriumi juhib majandusminister (edaspidi minister).

12. Minister:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib ministeeriumi kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse;
9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
12) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra;
13) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega;
14) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
15) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
16) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras;
17) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise;
18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
20) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;
21) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

13. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.

14. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

IV. KANTSLER

15. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.

16. Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite ja struktuuriüksuste juhatajate kaudu üldosakonna, personaliosakonna, infosüsteemide osakonna ning õigus- ja eurointegratsiooni osakonna ja kantslerile alluvate nõunike tööd;
2) koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires;
10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku;
11) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ja teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks;
14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
17) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid.

17. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.

18. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

19. Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded asekantslerile.

V. ASEKANTSLER

20. Ministeeriumi koosseisus on energeetika asekantsleri, ettevõtluse asekantsleri ning majanduspoliitika ja kaubanduse asekantsleri ametikohad.

21. Energeetika asekantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu energeetika arenduse osakonna, energeetikainvesteeringute osakonna, energeetikapoliitika osakonna ja energeetikaökonoomika osakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
5) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
6) valmistab ette ministeeriumisiseseid ja ministeeriumi nimel väljastatavaid dokumente kantslerile ja ministrile allakirjutamiseks;
7) jälgib ja analüüsib talle alluvate osakondade töö kvaliteeti;
8) lahendab osakondadevahelisi vaidlusi;
9) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

22. Ettevõtluse asekantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu elamuosakonna, finantsmajanduse ja kontrolli osakonna ning funktsiooniosakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
5) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
6) valmistab ette ministeeriumisiseseid ja ministeeriumi nimel väljastatavaid dokumente kantslerile ja ministrile allakirjutamiseks;
7) jälgib ja analüüsib talle alluvate osakondade töö kvaliteeti;
8) lahendab osakondadevahelisi vaidlusi;
9) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

23. Majanduspoliitika ja kaubanduse asekantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu ettevõtluse arengu osakonna, majanduspoliitika osakonna, siseturu osakonna, tööstuspoliitika osakonna ja väliskaubanduse osakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
5) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
6) valmistab ette ministeeriumisiseseid ja ministeeriumi nimel väljastatavaid dokumente kantslerile ja ministrile allakirjutamiseks;
7) jälgib ja analüüsib talle alluvate osakondade töö kvaliteeti;
8) lahendab osakondadevahelisi vaidlusi;
9) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

24. Asekantsleri äraolekul asendab teda teine asekantsler või kantsleri määratud osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.

25. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvate osakondade juhatajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras.

VI. OSAKONNAJUHATAJA

26. Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;
2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;
8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuse teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks;
11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise kohta osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
12) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui teisiti ei näe ette seadus.

27. Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.

28. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.

29. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.

VII. OSAKOND

30. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

31. Ministeeriumi osakonnad on:
1) personaliosakond – korraldab ministeeriumi personalitööd, teenindab ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning korraldab ministeeriumi teenistujate täiendkoolitust;
2) õigus- ja eurointegratsiooniosakond – jälgib ministeeriumist väljasaadetavate õigusaktide eelnõude ja ministri õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele, nõustab juriidiliselt ministeeriumi juhtkonda ning koordineerib eurointegratsioonialast tööd ministeeriumis ja tema valitsemisalas;
3) üldosakond – haldab ministeeriumi bilansis olevaid hooneid ning täidab tellija funktsioone ministeeriumi tellimisel ehitatavatel ehitus- ja kapitaalremondiobjektidel, peab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara arvestust ja korraldab sellekohast asjaajamist, koostab ministeeriumi eelarve eelnõu, korraldab eelarve täitmist ja raamatupidamist, tagab ministeeriumi korrektse, täpse ja õigeaegse asjaajamise, korraldab ministeeriumi dokumentide säilitamist ja ettevalmistamist arhiivi üleandmiseks, ministri poole pöörduvate isikute vastuvõtmist ning vastamist nende avaldustele ja märgukirjadele;
4) finantsmajanduse ja kontrolli osakond – korraldab ja kontrollib ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara haldamist vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
5) majanduspoliitika osakond – korraldab riikliku majanduspoliitilise kontseptsiooni väljatöötamist pika- ja lühiajalises perspektiivis koostöös teiste ministeeriumide ning asjassepuutuvate instantsidega, töötab välja projekte, taotleb finantseeringuid ja koordineerib riikliku majanduspoliitika käivitamiseks tehtavat tööd;
6) tööstuspoliitika osakond – korraldab riikliku tööstuspoliitika, sh. tehnopoliitika väljatöötamist ja selleks vajalike andmete analüüsimist ja prognoosimist, kavandab üldriiklikke sihtprogramme tööstuse valdkonnas ja esitab ettepanekuid ekspordiprioriteetide kohta, koordineerib tehnojärelevalvet ja tehniliste normide kehtestamist;
7) energeetikapoliitika osakond – korraldab riikliku energeetikapoliitika väljatöötamist, koostab olemasoleva finantsmajandusliku seisundi analüüsi ning töötab välja hinna-, maksu- ja krediidipoliitika, koordineerib energeetiliste maavarade ning kodumaiste ja importkütuste kasutamist, teeb keskkonnakaitsealast koostööd teiste riiklike institutsioonidega;
8) energeetikainvesteeringute osakond – selgitab välja energeetikapoliitika elluviimiseks vajalike investeeringute prioriteedid, koordineerib välisabi ja muid energeetikasse tehtavaid investeeringuid;
9) energeetikaökonoomika osakond – teeb majandusanalüüse soojusenergia ja kütuse müügihindade kujunemise, energeetikapoliitika teostamise tulemi ja energeetikainvesteeringute tulemi kohta ning esitab oma ettepanekuid nimetatud valdkondades;
10) energeetika arenduse osakond – uurib energeetika kui infrastruktuuri edasiarendamise ja selle ellurakendamise võimalusi, teeb välisriikidega ühiseid energeetikauuringuid;
11) funktsiooniosakond – koordineerib ettevõtluse korraldamist;
12) siseturu osakond – korraldab siseturul hulgi- ja jaekaubandust, edasimüügi ja tarbijaturgude seisundi, arengutendentside, kaubakäibe ja konjunktuuri jälgimist ning analüüsimist, litsentside ja lubade väljastamist;
13) ettevõtluse arengu osakond – kavandab, analüüsib ja prognoosib ministeeriumi valitsemisala väike- ja keskettevõtluspoliitikat ning koostöös Siseministeeriumiga regionaalpoliitikat, töötab välja ja juhib sihtprogramme ning taotleb nende finantseerimist, koordineerib väikeettevõtluse nõustamist ja krediteerimist;
14) väliskaubanduse osakond – töötab välja ja viib ellu väliskaubanduspoliitikat, valmistab ette riikidevahelisi kaubandus- ja majanduskokkuleppeid ning jälgib nende täitmist, töötab välja ekspordikrediidi põhimõtted, vaatab läbi riikliku abi saamiseks esitatud taotlused ning osaleb ametkondadevahelise komisjoni töös riikliku ekspordiabi jagamisel;
15) elamuosakond – kogub ja analüüsib elamumajanduse arengut puudutavat informatsiooni ning kujundab arengustrateegiat, suunab eluruumide erastamise riiklikku protsessi, koordineerib elamumajandusalaseid piirhindu, korraldab elamumajanduse järelevalvet;

16) infosüsteemide osakond – korraldab ministeeriumi ja tema valitsemisala infotehnoloogia haldamist ja finantseerimist.

Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes.

32. Ministeeriumi osakonnal või osakonna koosseisu kuuluval talitusel või bürool võib olla oma plank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

33. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused või bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses.

VIII. NÕUNIKUD

34. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on:
1) ministri nõunikud;
2) ministeeriumi nõunikud.

35. Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks.

36. Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul.

37. Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.

IX. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD

38. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.

39. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjoni, kui seadusest ei tulene teisiti.

40. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.

41. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.

42. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

43. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul.

44. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.

45. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist.

46. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

47. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

48. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu.

49. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

50. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.

X. MINISTEERIUMI SÜMBOLID

51. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «MAJANDUSMINISTEERIUM».

52. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ja kantsleri kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler.

53. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

54. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.

55. Majandusministeeriumi üldosakonnal, personaliosakonnal ja riiklikel litsentsikomisjonidel on oma nimega lihtpitsat.

XI. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

56. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ja toimingute üle seadusega ettenähtud korras.

57. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.

58. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamine ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumine teenistusliku järelevalve teostamiseks.