Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993.a. määruse nr. 172 "Korteriüürireformi esimese etapi pikendamise ja teisele etapile ülemineku kohta" (RT 1993, 35, 549) punkti 3 täitmiseks Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kehtestada 1. jaanuarist 1994.a. eluasemetoetus väikese sissetulekuga perekondade eluasemekulude osaliseks kompenseerimiseks.

2. Kinnitada "Eluasemetoetuse määramise alused" (juurde lisatud).

3. Linna- ja valla(alevi)valitsustel tagada ettevalmistustööde tegemine ning eluasemetoetuse arvestamise ja maksmise korraldamine oma haldusterritooriumil 1. jaanuarist 1994.a.

4. Panna eluasemetoetuse süsteemi käivitamine ja arvlemise korraldamine riigieelarves ettenähtud sihtotstarbeliste eluasemetoetuse vahendite ulatuses Elamuametile.

5. Elamuametil töötada kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga välja ja kinnitada ühe kuu jooksul eluasemetoetuse arvestamise ja arvlemise juhend ning arvestuskaardi näidis.

Eluasemetoetuse määramise alused

1. Eluasemetoetus on elanikele kompensatsiooni maksmise riiklik süsteem, mis on ette nähtud väikese sissetulekuga perekondade eluasemekulude osaliseks katmiseks.

2. Eluasemetoetust makstakse alalist sissekirjutust omavatele riiklike ja munitsipaaleluruumide ning eramajade üürnikele, eramajade (korterite) omanikele ja elamukooperatiivide liikmetele.

3. Eluasemetoetus määratakse perekondadele, kelle eluasemekulud normpinna arvestuses ületavad käesolevate aluste lisas ettenähtud ulatuse.

4. Tasumisele kuuluv eluasemekulude summa sõltub perekonna sissetuleku suurusest ja perekonnaliikmete arvust ega või ületada ühes kuus 30 protsenti perekonna brutosissetulekust.

5. Eluasemetoetuse määramisel arvestatakse perekonna kasutuses oleva eluruumi normpinna suurust.

6. Eluruumi normpinnaks on 18 m² korteri üldpinda iga perekonnaliikme ja lisaks 15 m² kogu perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse kompenseerimisel aluseks korteri üldpind.

7. Eluasemetoetuse määramise eeltingimuseks on, et kõik täisealised perekonnaliikmed kas töötavad või õpivad, on pensionärid, invaliidid, on seadusega ettenähtud korras lapsehoolduspuhkusel, ametlikult töötuks tunnistatud või Tööturuameti otsusel tööotsijad, kellel on lõppenud töötu staatus, on töötud kohaliku sotsiaalabiametiga kooskõlastatud muudel mõjuvatel põhjustel või on mõne muu riikliku toetuse saajad.

8. Eluasemetoetust ei määrata, kui perekonnal on tasumata rohkem kui 4 viimase kuu eluasemekulud.

9. Eluasemetoetust võidakse määrata, kui eluasemekulude võlgnevus ei ületa 4 viimase kuu eluasemekulude summat ja toetuse taotleja maksab võlasumma ära majavaldajaga (omanikuga) kokkulepitud tähtaegadel.

10. Eluasemetoetust määratakse käesolevate aluste punktis 2 nimetatud isikutele nende perekondade kuu brutosissetuleku alusel iga kuu.

11. Perekonna sissetulekuks loetakse kõik tulud, mis kuuluvad maksustamisele üksikisiku tulumaksu seaduse alusel täidetava tuludeklaratsiooni järgi, samuti riiklikud pensionid, stipendiumid ja töötu abirahad.

12. Eluasemetoetuse määramisel võetakse arvesse:
1) eluruumi eest tasumisele kuuluvad korteri täisüüri hulka arvatud kulud vastavalt eluruumide üürileandmisel rakendatavatele korteriüüri arvestamise metoodilistele alustele;
2) Elamuameti poolt kehtestatud korras arvestatud tasu turbabriketi koguse maksumusele taandatud soojuse maksumuse järgi ahjuküttega elamutes ja korterites, kus kütmiseks ja sooja vee saamiseks kasutatakse erinevaid kütuseliike (gaas, kivisüsi, puit, vedelkütus, turbakütus jm.);
3) elektrienergiakulud elektripliidiga ja gaasikulud gaasipliidiga varustatud korteris Elamuameti poolt kehtestatud korras.

13. Eluasemetoetust arvestatakse eluasemetoetuse arvestuskaardi alusel, kuhu on märgitud andmed kõigi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta.

14. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse eluasemetoetuse arvestamine ja määratud summad tühistatakse ümberarvestusega.

15. Peale eluasemetoetuse võib omavalitsusüksus toetada väikese sissetulekuga perekondi sotsiaalabitalituse kaudu, kusjuures abitaotleja peab esitama andmed vastavalt juhendile.

16. Eluasemekulude kompenseerimine toimub elamuvaldajaga sularahata arvlemise põhimõttel.

Perekonna sissetulekutest eluasemekuludeks tasutav osa

 Perekonna sissetulek             Perekonnaliikmete arv
 
                            1          2          3       4 ja
                                                          enam 
 
  kuni 200 krooni       30 krooni  28 krooni  24 krooni  20 krooni
  201-300 krooni        15%        14%        12%        10%
  301-450  "            20%        18%        16%        15%      
  451-600  "            25%        23%        21%        20%
  601-900  "            30%        28%        26%        25%
  901-1200 "                       30%        28%        26%
 1201-1500 "                                  30%        28%
 üle 1501  "                                             30%     

Õiend
Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, parandatud vorming.