Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 50 järgi on vähemusrahvustel õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses (edaspidi VRKAS) sätestatud tingimustel ja korras. PS §-s 50 sätestatud vähemusrahvuste õigust luua omavalitsusi täpsustab VRKAS ning neid tuleb vaadelda koos, kuivõrd PS järgi võib omavalitsusasutusi luua vaid rahvuskultuuri huvides. VRKAS § 2 lõike 2 järgi võivad vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud ja need vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000.
VRKAS § 7 lõike 1 kohaselt on vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse taotlemise aluseks vähemusrahvuse rahvusnimekiri. Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 1996. a määrusega nr 238 kinnitatud „Vähemusrahvuste rahvusnimekirjade pidamise ja kasutamise korra“ (edaspidi VV määrus nr 238) punkti 7 järgi kasutatakse eelnimetatud rahvusnimekirju kultuuriomavalitsuse taotlemise alusena ning kultuurinõukogu ja teiste juhtorganite valimistel valijate nimekirjade alusena. VRKAS § 10 lõike 1 kohaselt esitavad kultuuriomavalitsust moodustada soovivad vähemusrahvusest isikud vastava taotluse Vabariigi Valitsusele rahvusliku kultuuriühingu või ühingute liidu kaudu. Samuti peab kultuuriomavalitsus tegutsemiseks VRKAS § 11 lõike 1 järgi valima endale kultuurinõukogu. VRKAS § 13 lõike 1 alusel valitakse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valimiste korraldamiseks rahvusliku kultuuriühingu või ühingute liidu (edaspidi korralduses kultuuriühing) poolt valimiste peakomitee, mille koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus, nimetades ühtlasi oma esindaja valimiseeskirjade täitmise kontrollimiseks.
1.1. Soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse moodustamine ja kultuuriühing, mille kaudu kultuuriomavalitsus tegutseb
Soome vähemusrahvuse rahvusnimekiri kinnitati Eesti Ingerisoomlaste Liidu vastava taotluse alusel esmakordselt kultuuriministri 12. juuni 2001. a käskkirjaga nr 94.
7. novembril 2003. a pöördus Eesti Ingerisoomlaste Liit Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga kinnitada soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseis ning nimetada sinna oma esindaja. Vabariigi Valitsus kinnitas kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu 5. veebruari 2004. a korraldusega nr 76. Soome vähemusrahvuse rahvusnimekirja ja valimiste peakomitee kinnitamisega tunnistati soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus VRKAS nõuetele vastavaks.
VRKAS-s sätestatud vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus ja selle juhtorganid, kes on nimetatud VRKAS § 11 lõikes 1, ei ole juriidilised isikud. VRKAS § 10 lõike 1 kohaselt esitavad kultuuriomavalitsust moodustada soovivad vähemusrahvusest isikud vastava taotluse Vabariigi Valitsusele kultuuriühingu kaudu, mis tähendab, et vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus teostab talle kuuluvaid õigusi (nt toetuse taotlemine, toetuse kasutamine) eraõiguslikus vormis tegutseva kultuuriühingu kaudu.
Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse staatus tagab VRKAS § 27 lõike 1 punkti 1 alusel riigieelarvelise toetuse sellele kultuuriühingule, kelle kaudu vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus tegutseb ehk kes peab VRKAS nõuetele vastavat rahvusnimekirja. Toetus eraldatakse kultuuriühingule vastavasisulise taotluse alusel.
Aastatel 2004–2012, 2017 ja 2018 esitas soome vähemusrahvuse rahvusnimekirja Kultuuriministeeriumile Eesti Ingerisoomlaste Liit ning nende taotluste alusel eraldati talle ka VRKAS § 27 lõike 1 punktis 1 nimetatud riigieelarveline toetus. 2013. aastal esitas rahvusnimekirja ja taotluse toetuse saamiseks Soome Kultuuri Edendamise Sihtasutus ning alates 2020. aastast on soome vähemusrahvuse rahvusnimekirjad ja riigieelarvelise toetuse taotluse Kultuuriministeeriumile esitanud Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus (edaspidi ESKO SA). Aastate jooksul on kultuuriühing, mille kaudu soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus tegutseb, mitmel korral vahetunud, seejuures on olnud aastaid, kui rahvusnimekirju, samuti taotlust toetuse saamiseks ei ole esitatud. Viimased neli aastat on aga ESKO SA olnud VRKAS § 7 lõikest 2 lähtuvalt selleks rahvuslikuks kultuuriühinguks, kes vähemusrahvuse rahvusnimekirju koostab ja peab ning kellele riigieelarveline toetus eraldatakse. Toetuse suurus on olnud suurusjärgus 57 000 eurot aastas.
1.2. Soome vähemusrahvuse nimekirjad ja nendesse kuuluvate isikute arv
VRKAS § 2 lõike 2 järgi võivad vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud ja need vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000. See tähendab, et soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse moodustamiseks peab vähemusrahvusest isikute arv rahvusnimekirjas olema vähemalt 3000.
Kultuuriminister on soome vähemusrahvuse nimekirjad kinnitanud eelnimetatud kultuuriühingute sisendi põhjal seitsmel korral: 12. juuni 2001. a käskkirjaga nr 94, 28. novembri 2014. a käskkirjaga nr 305, 17. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 26, 11. juuli 2018. a käskkirjaga nr 133, 25. mai 2020. a käskkirjaga nr 88, 26. mai 2021. a käskkirjaga nr 87 ja 23. mai 2023. a käskkirjaga nr 126.
2017. aastal oli rahvusnimekirja kantud 2468 inimest, 2018. aastal 2433 inimest, 2020. aastal 2285 inimest, 2021. aastal 2313 inimest ja 2023. aastal 2183 inimest (2001. a ja 2014. a rahvusnimekirja kuulunud isikute arvu kohta andmed puuduvad). VV määruse nr 238 punkti 6 kohaselt on vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus kohustatud iga aasta esimese kvartali jooksul kontrollima ja täpsustama rahvusnimekirju ning täpsustused ja muudatused tehakse pärast andmete kontrollimist Siseministeeriumi poolt ja kinnitamist kultuuriministri poolt. Eelnimetatud punkt ei näe ette, et rahvusnimekirjad tuleb kinnitada igal aastal. Seega, kuna 2019. aastal ja 2022. aastal rahvusnimekirja kultuuriministri käskkirjaga ei kinnitatud, võib järeldada, et nendel aastatel oli rahvusnimekirjas sama arv inimesi kui eelnenud aastal, mille kohaselt rahvusnimekirja kinnitamiseks ka ei esitatud. Seega nähtub kinnitatud rahvusnimekirjadest, et alaliselt Eestis elavate soome vähemusrahvusse kuuluvate isikute arv on vähemalt viimase seitsme aasta jooksul olnud alla 3000.
1.3. Soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valimised
Soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimisi on korraldatud neljal korral: 2004. aastal, 2017. aastal, 2020. aastal ja 2023. aastal. Viimased kahed valimised toimusid 16.–18.10.2020. a ja 6.–8.10.2023. a ning need korraldas ESKO SA.
16.–18.10.2020. a toimunud kultuurinõukogu valimiste korraldamiseks kinnitas Vabariigi Valitsus valimiste peakomitee, nimetades korraldusega ühtlasi oma esindaja valimiseeskirjade täitmise kontrollimiseks (Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a korraldus nr 229 „Soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu kinnitamine“). Valimiste hääletusprotokollist nähtub, et need luhtusid liiga madala valimisaktiivsuse tõttu – valimistest võttis osa 964 inimest ehk 44,1% valimisnimekirja kantud isikutest (2188).
6.–8.10.2023. a toimunud valimiste korraldamiseks kinnitas Vabariigi Valitsus samuti valimiste peakomitee (Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a korraldus nr 166 „Soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu kinnitamine“). Valimiste hääletamistulemuste protokollist nähtub, et ka need luhtusid liiga madala valimisaktiivsuse tõttu – valimistest võttis osa 889 inimest ehk 43,4% valimisnimekirja kantud isikutest (2050).
Seega on kahed järjestikused kultuurinõukogu valimised luhtunud, sest nendel on osalenud vähem kui pool valijate nimekirjadesse kantud isikutest. VRKAS § 19 kohaselt loetakse vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised toimunuks, kui neist võttis osa üle poole valijate nimekirjadesse kantud valijatest.
Eeltoodust lähtuvalt ja VRKAS § 28 punktide 1 ja 3 alusel algatas Kultuuriministeerium 19. detsembril 2023. a soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamise menetluse. ESKO SA-d teavitati menetluse algatamisest ning menetluse sisust ja alustest 19. detsembril 2023. a. ESKO SA vastas Kultuuriministeeriumile 22. detsembril 2023. a ja nõustus soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamisega ega esitanud selle kohta vastuväiteid. Vastuskirjas küsis ESKO SA täpsustavaid küsimusi vaid seonduvalt ESKO SA edasise tegevusega. Kultuuriministeerium on vastavat menetlust ja ESKO SA edasist tegutsemist täiendavalt selgitanud oma 17. jaanuari 2024. a ning 26. veebruari 2024. a vastustes, mille kohaselt soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse lõpetamine ei mõjuta ESKO SA kui asutuse edasist tegutsemist.
2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED
VRKAS § 28 alusel lõpetab Vabariigi Valitsus vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusasutuste tegevuse:
1) kui vähemusrahvuse rahvusnimekirja andmetel on Eestis alaliselt elavate vähemusrahvusse kuuluvate isikute arv viimase viie aasta jooksul alla 3000;
2) kui kahel järgneval kultuurinõukogu valimistel ei suudeta koostada nõuetekohast valijate nimekirja;
3) kui kahel järgneval kultuurinõukogu valimistel osaleb vähem kui pool valijate nimekirjadesse kantud isikutest;
4) kultuurinõukogu ettepanekul.
VRKAS § 24 kohaselt on kultuuriomavalitsusasutused rahvuskeelsed või rahvuskultuuri süvaõppega õppeasutused, rahvuskultuuriasutused, rahvuskultuuri ettevõtted ja kirjastused ja rahvuslikud hoolekandeasutused. Tegu on kultuuriomavalitsusest eraldiseisvate eraõiguslike juriidiliste isikutega, mis moodustatakse eriseaduste alusel. Näiteks moodustatakse õppeasutused erakooliseaduse alusel ja hoolekandeasutused sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Eriseaduste alusel ning nendes toodud korra kohaselt toimub ka kultuuriomavalitsuse moodustatud asutuse tegevuse lõpetamine. Eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse lõpetamine ei ole Vabariigi Valitsuse pädevuses. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et VRKAS § 28 ei reguleeri kultuuriomavalitsusasutuse tegevuse lõpetamist, vaid kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamist. Sellele viitab ka asjaolu, et VRKAS §‑s 28 esitatud lõpetamise alused kirjeldavad vähemusrahvuse kultuuriomavalitsust ja sellele kohalduvaid tingimusi, mitte kultuuriomavalitsusasutuste omi (kultuuriomavalitsusasutustel ei ole rahvusnimekirja ega kultuurinõukogu).
Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et seadusandja tahe on olnud VRKAS §-ga 28 kehtestada normistik hoopis vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamiseks. 1993. aastal vastu võetud VRKAS eelnõu algtekstis on vastava peatüki pealkiri „Vähemusrahvuse kultuurautonoomia tegevuse lõpetamine“, seejuures on lõpetamise alused sarnased sätetega, mis VRKAS-s reguleerivad kultuuriomavalitsusasutuste tegevuse lõpetamist. Ka 28. juunil 1993. a Riigikogus toimunud VRKAS eelnõu esimese lugemise stenogramm kinnitab, et seaduses sooviti reguleerida vähemusrahvuse kultuuriautonoomia tegevuse lõpetamist. Sealjuures nähtub ühest esitatud muudatusettepanekust soovitud fraas „kultuurautonoomia tegevuse lõpetamine“ asendada „kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamisega“. Samuti on vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamine reguleeritud sarnase sättega 1925. aasta wähemusrahwuste kultuuromawalitsuse seaduses (RT 1925, 31, 32) ning ka 1993. aasta eelnõu menetlemisel viidati korduvalt, et eelnõu vastab suures osas 1925. aastal vastu võetud seadusele. On ebaselge, miks on seadusse lisatud „kultuuriomavalitsusasutuste tegevuse lõpetamine“, kuid lähtudes sellest, et eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse lõpetamine ei ole Vabariigi Valitsuse pädevuses, VRKAS § 28 kirjeldab kultuuriomavalitsusele kohalduvaid tingimusi, samuti lähtudes seadusandja tahtest, eeltoodud tõlgendusest ning alternatiivse lõpetamise regulatsiooni puudumisest, tuleb asuda seisukohale, et VRKAS § 28 reguleerib vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamist.
VRKAS § 28 punkti 1 kohaselt lõpetab Vabariigi Valitsus vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse, kui vähemusrahvuse rahvusnimekirja andmetel on Eestis alaliselt elavate vähemusrahvusse kuuluvate isikute arv viimase viie aasta jooksul alla 3000. Kultuuriministri kinnitatud rahvusnimekirjadest nähtub, et alaliselt Eestis elavate soome vähemusrahvusse kuuluvate isikute arv on mitte ainult viimase viie aasta jooksul, vaid vähemalt viimase seitsme aasta jooksul olnud alla 3000: 2017. aastal 2468 inimest, 2018. aastal 2433 inimest, 2020. aastal 2285 inimest, 2021. aastal 2313 inimest ja 2023. aastal 2183 inimest. 2019. ja 2022. aastal rahvusnimekirju ei kinnitatud ja VV määruse nr 238 punkt 6 ei näe ette, et rahvusnimekirjad tuleb kinnitada igal aastal. Eelnimetatud punkti 6 kohaselt on küll vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus kohustatud iga aasta esimese kvartali jooksul kontrollima ja täpsustama rahvusnimekirju, kuid täpsustused ja muudatused tehakse pärast seda, kui Siseministeerium on need andmed üle kontrollinud ja kultuuriminister kinnitanud. Seega nähtub kinnitatud rahvusnimekirjadest, et vähemalt 3000 isiku nõue on soome vähemusrahvusse kuuluvate isikute puhul täitmata.
VRKAS § 28 punkti 3 kohaselt lõpetab Vabariigi Valitsus vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse, kui kahel järgneval kultuurinõukogu valimistel osaleb vähem kui pool valijate nimekirjadesse kantud isikutest. Viimased kahed soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valimised toimusid 16.–18.10.2020. a ja 6.–8.10.2023. a. 16.–18.10.2020. a toimunud valimiste valimisaktiivsus oli 44,1% ning 6.–8.10.2023. a toimunud valimiste valimisaktiivsus oli 43,4%. Seega on kahel järjestikusel kultuurinõukogu valimisel osalenud vähem kui pool valijate nimekirjadesse kantud isikutest, ning soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse puhul on täidetud ka VRKAS § 28 punktis 3 toodud eeldus, mille kohaselt tuleb kultuuriomavalitsuse tegevus lõpetada.
Eeltoodust lähtuvalt lõpetab Vabariigi Valitsus soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse. ESKO SA-d, kes praegu VRKAS § 7 lõike 2 alusel soome vähemusrahvuse rahvusimekirju peab ja kellele on alates 2020. aastast eraldatud riigieelarveline toetus VRKAS § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, on menetlusest teavitatud. ESKO SA otsuse kohta vastuväiteid ei esitanud.
Nagu Kultuuriministeerium on selgitanud oma 17. jaanuari 2024. a ja 26. veebruari 2024. a pöördumistes ESKO SA-le, ei too soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamine endaga kaasa ESKO SA likvideerimist. Olenemata asjaolust, et VRKAS ei määratle vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse õiguslikku staatust, on sihtasutuse puhul tegemist eraldiseisva eraõigusliku juriidilise isikuga. Vabariigi Valitsusele teadaolevalt on ESKO SA otsustanud omal soovil siiski sihtasutuse likvideerida 27. mai 2024. a nõukogu otsusega.
VRKAS-s toodud vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusele kehtestatud tingimuste ja nõuete täitmisel on võimalik soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus edaspidi uuesti moodustada, seejuures valida kultuuriühing, mille kaudu tegutseda.
VRKAS § 2 lõike 1 kohaselt on seaduse tähenduses vähemusrahvuse kultuuriautonoomia vähemusrahvusse kuuluvate isikute õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. Kultuurialaste õiguste teostamine on tagatud ka üldise igaühe õigusega koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse vastavalt PS § 48 lõike 1 esimesele lausele. Lisaks on kehtiva õiguse kohaselt võimalik eriseaduste alusel luua nt rahvuskultuuri süvaõppega õppeasutusi erakooliseaduse alusel.
Eestis elavatel rahvusrühmadel on oma emakeele ja kultuuri säilitamiseks, õppimiseks ning tutvustamiseks võimalik taotleda riigieelarvest toetust kultuuriministri 13. detsembri 2018. a määruses nr 24 „Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ ning 19. veebruari 2019. a määruses nr 6 „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord“ sätestatud alustel ja korras. Nimetatud toetusprogrammide rakendaja on Integratsiooni Sihtasutus.
3. OTSUS
Lähtudes eeltoodust ja VRKAS § 28 punktide 1 ja 3 alusel, otsustab Vabariigi Valitsus:
1. Lõpetada soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse, kuna soome vähemusrahvuse rahvusnimekirja andmetel on Eestis alaliselt elavate soome vähemusrahvusse kuuluvate isikute arv viimase viie aasta jooksul olnud alla 3000 ning kahtedel järjestikustel soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valmistel on osalenud vähem kui pool valijate nimekirjadesse kantud isikutest.
2. Kultuuriministeeriumil teavitada Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutust soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamisest.
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.