1. Mikk Saar esitas 22. oktoobril 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse seoses valimispäeval 19. oktoobril toimunud intsidendiga Tartus, Lõunakeskuse juures, kus asus valimisjaoskond nr 5. Keskuse turvatöötaja takistas EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu piirkonna aseesimeest Heino Harjut, kes jagas korvist erakonna meeneid. Episood toimus kaubanduskeskuse ukse taga ja turvamees viitas keeldu põhjendades eramaale. Sama hoone siseruumides (teise ukse juures) toimus samal ajal Reformierakonna kampaania, mida turvamees ei takistanud.

2. Kaebaja taotleb õiguslikku hinnangut olukorrale, kus hääletamine toimub eraterritooriumil, mille omanik või omaniku töötaja suhtub erinevate erakondade agitatsiooni erinevalt. Tegu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-s 1 sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõtte rikkumisega. Kui valimisteenistus on paigutanud valimisjaoskonna eraterritooriumile, peab ta ka tagama, et eraomanik ei sekkuks valimistesse, eelistades ühte erakonda ja diskrimineerides teist.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

3. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osales ja andis selgitusi Mikk Saar.

Tartu Linna Valimiskomisjoni seisukoht

4. Tartu Linna Valimiskomisjon on seisukohal, et kaebus ei kuulu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse, sest vaidlustatud olukord puudutas eraõigusliku isiku tegevust, mitte valimiste korraldaja otsust või toimingut. Valimiste ühetaolisuse põhimõte ei ole rikutud. Keegi ei takistanud seaduslikku valimisagitatsiooni ega andnud eelist ühele erakonnale. Lõunakeskuse territooriumil kehtisid valimisagitatsiooni kohta reeglid. Kõigil erakondadel olid võrdsed võimalused oma tegevuse kooskõlastamiseks. EKRE kandidaadil paluti lahkuda 3. sissepääsu juurest, kuna see oli hääletamisruumi lähedal ja tegevus ei olnud kinnistu omanikuga kooskõlastatud. Reformierakond tegi agitatsiooni 5. sissepääsu juures, mis oli hääletamisruumist kaugel. Kokkuvõttes ei ole toimunud ühe erakonna eelistamist ega teise diskrimineerimist. Valimiste ühetaolisuse põhimõte on säilinud. Lisaks soovitas Tartu Linna Valimiskomisjon riigi valimisteenistusel tulevikus markeerida, et valimisagitatsioon eraomandil tuleb arusaamatuste vältimiseks alati kooskõlastada kinnistu omanikuga.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

5. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja või valla või linna valimiskomisjoni toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi.

6. Kaebaja ei taotle otseselt ühegi otsuse või toimingu tühistamist või seadusevastaseks tunnistamist, ent kaebuse tekstist võib järeldada, et taotletakse riigi valimisteenistuse või jaoskonnakomisjoni tegevusetuse seadusevastaseks tunnistamist.

7. Kaebaja kandideeris 2025. aasta valimistel EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Tartu linnavolikogusse. Kaebuses kirjeldatud episoodis tegeles EKRE erakonna teine kandidaat erakonna valimisagitatsiooniga, millel võib olla mõju ka kaebaja valimistulemusele. Seetõttu võib kirjeldatud episoodil olla mõju kaebaja subjektiivsele õigusele olla koheldud ühetaoliselt (KOVVS § 1 lg 1).

8. KOVVS § 6 lg 2 kohaselt on valimisagitatsioon keelatud hääletamisruumis. Muudes kohtades toimuvale agitatsioonile ei ole KOVVS piiranguid seadnud. Riigi valimisteenistus kehtestas KOVVS § 19 lg 2 alusel 25. augusti 2025 korraldusega nr 1 „Hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhend kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks 2025. aastal“. Juhendi p 1.4 kohaselt on jaoskonnakomisjoni pädevuses korra, sh agitatsioonikeelu tagamine: „Agitatsioon ei ole enam keelatud ruumides, mille kaudu valija hääletamisruumi siseneb. Ainuke koht, kus agitatsioon on keelatud, on jaoskonna hääletamisruum. Keelu eesmärk on luua hääletamisruumis neutraalne keskkond, kus valijat ei püüta valiku tegemisel viimase hetkeni mõjutada ega ümber veenda. Agiteerimine väljaspool hääletamisruumi ei tohi kanduda hääletamisruumi. Jaoskonnakomisjoni liikmetel lasub vastutus tagada hääletamisruumis valimisrahu. /…/ Kui hääletamisruumis eiratakse agitatsioonikeeldu, on esmane tegevus korrarikkumise lõpetamine. Hääletamisruumis peavad korda jaoskonnakomisjoni liikmed. Jaoskonnakomisjoni liikmete suulised korraldused on hääletamisruumis viibivatele isikutele kohustuslikud.“

9. Väljaspool hääletamisruumi agitatsioonile piirangute seadmine ei kuulu linna ja valla valimiskomisjonide ega valimiste korraldajate pädevusse. Kaebaja on ka ekslikult väitnud, et hääletamisruumide asukohad määrab riigi valimisteenistus. KOVVS § 22 lg 2 p 2 kohaselt määrab hääletamisruumid linna- või vallavalitsus.

10. Kaebuses kirjeldatud teod ei ole omistatavad valimiste korraldajale ega valla või linna valimiskomisjonile ning kaebus ei ole käsitatav valimiskaebusena KOVVS § 63 tähenduses.

Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Mikk Saare kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.