Kinnitada "Riigi omandis oleva ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva üksiku asja võõrandamise kord" (juurde lisatud) ja kehtestada see asjaõigusseaduse jõustumise päevast.

(VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

I. Üldsätted

1. Käesolev riigi omandis oleva ettevõtte ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva üksiku asja võõrandamise kord (edaspidi - kord) on kehtestatud erastamisseaduse paragrahvi 2 lõike 6 alusel.
(VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

Käesolev kord ei laiene eluruumide ja mitteeluruumide võõrandamisele, nende võõrandamine toimub teistes õigusaktides sätestatud korras.

2. Riigi omandis oleva ettevõtte (edaspidi - riigiettevõte) ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva üksiku asjana (edaspidi - üksik asi) käsitletakse käesolevas korras asja, mida on võimalik eraldada riigi ettevõtte bilansis olevate asjade kogumi koosseisust ja mille võõrandamine ei takista selle ettevõtte tegevuse jätkamist.
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95; VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

3. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud riigi ettevõtete alla kuuluvad:
1) riigiettevõtted, riiklikud aktsiaseltsid ja riiklikul omandil põhinevad osaühingud;
2) seni korrastamata ettevõtlusvormiga riiklikud ettevõtted, mis pole asutatud ja registreeritud Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega sätestatud korras.
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95)

4. (Kehtetu - VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

5. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras üksiku asja tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse.
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95; VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

6. Üksiku asja võõrandamisel juhindutakse seadustest, käesolevast korrast ja muudest õigusaktidest.

II. Üksiku asja võõrandamine tasu eest (müük)

7. Üksiku asja müügi otsustab:
1) käesoleva korra punkti 3 alapunktis 1 nimetatud ettevõtte puhul - haldusnõukogu või juhatus või nende puudumise korral kuraator, kes informeerib oma otsusest asutajat 2 nädala jooksul;
2) käesoleva korra punkti 3 alapunktis 2 nimetatud ettevõtte puhul - minister, kelle valitsemisalas ettevõte asub; ettevõtte puhul, mis ei kuulu ühegi ministri valitsemisalasse, - rahandusminister;
3) (Kehtetu - VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)
4) (Kehtetu - VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)
5) (Kehtetu - VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95)

8. Üksiku asja müük toimub avalikul enampakkumisel.

Erandina võidakse üksikut asja müüa avaliku enampakkumiseta (piiratud enampakkumisel või ilma enampakkumiseta):
1) valitsusasutustele - põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks;
2) kohaliku omavalitsuse organitele - põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks ning üldisteks vajadusteks;
3) kaitsejõududele - relvi, kaitsejõudude väljaõpetamiseks vajalikke vahendeid, samuti muid kaitsejõudude ülesannete täitmiseks vajalikke üksikuid asju;
4) heategevusasutustele, -organisatsioonidele ja - ühingutele - heategevuse otstarbeks.

9. Piiratud enampakkumisel piirab müügi otsustaja enampakkumises osalejate ringi pakkujatele esitatavate teatud lisanõuetega, mis tulenevad sellest, et müüdava asja käive on vastavalt õigusaktidele piiratud. Piiratud enampakkumise korraldamisel lähtutakse käesolevas korras avalikku enampakkumist reguleerivaist punktidest niivõrd, kuivõrd need pole vastuolus eelpoolnimetatuga.

10. Üksik asi müüakse enampakkumiseta teistkordse enampakkumise nurjumisel enampakkumise otsustaja poolt kehtestatud viisil.

11. Üksiku asja müügi viib läbi käesoleva korra punktis 2 nimetatud ettevõte, kui müügi otsustaja ei sõlmi vastavaid lepinguid muu ettevõtte või organisatsiooniga ega kasuta nende teenuseid.
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95; VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

Enampakkumise läbiviija töötab välja enampakkumise protseduuri, lähtudes käesolevas korras kehtestatud nõuetest.
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95)

12. Enampakkumisel müüdav üksik asi hinnatakse vastavalt vajadusele ümber asja kasuliku väärtuse või valdaja erilise huvi järgi.

Teistkordsel enampakkumisel võib alghind jääda määramata, kui alghinna määramisel on karta enampakkumise nurjumist. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud.

13. Enampakkumise läbiviija peab vähemalt 10 päeva enne enampakkumist avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga ja ühes asja asukoha järgsel territooriumil väljaantavas ajalehes informatsiooni:
- müüdava asja nimetuse ja asukoha;
- müüdava asja alghinna;
- enampakkumise aja ja koha;
- enampakkumisest osavõtu tasu suuruse;
- tagatisraha suuruse ja tasumiseks vajalike rekvisiitide;
- kirjaliku ostusoovi esitamise tähtaja ja korra;
- piiratud enampakkumise korral osalejatele esitatavate lisanõuete kohta.

14. Pärast käesoleva korra punktis 13 nimetatud informatsiooni avaldamist tagab enampakkumise läbiviija lisainformatsiooni kättesaadavuse müüdava asja ning ostu- müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava asjaga kohapeal.

15. Enampakkumine korraldatakse järgmiselt:

1) isikud, kes soovivad osa võtta enampakkumisest, peavad esitama enampakkumise läbiviijale:
- kirjaliku avalduse oma isikuandmetega;
- kirjaliku nõusoleku müügi lisatingimuste (kui need on eelnevalt kehtestatud) ja ostu-müügilepingu põhitingimustega;
- maksedokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha tasumist.

Osavõtutasu ja tagatisraha võib ostja tasuda ka kohapeal vahetult enne enampakkumist;

2) enampakkumist alustatakse müüdava asja alghinnast. Kui enampakkumist toimetatakse ilma alghinnata, alustatakse pakkumist hinnast, mida pakutakse esimesena;
3) ostu-müügileping sõlmitakse selle isikuga, kes pakkus kõrgeima hinna;
4) asja ostja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha võetakse arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel;
5) teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab enampakkumise läbiviija nende poolt makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt 10 päeva jooksul pärast enampakkumise lõppu. Juhul kui enampakkumise läbiviija ei tagasta mõjuva põhjuseta tagatisraha tähtajaks, maksab ta osavõtjale viivist 0,5 protsenti päevas tema poolt makstud tagatisraha summast. Vahetult enne enampakkumist kohapeal tasutud tagatisraha tagastatakse osavõtjale kohe pärast enampakkumise lõppemist;
6) ostja on kohustatud tasuma müügihinna müügi otsustaja poolt kehtestatud tähtajaks;
7) kui asja ostja ei tasu ettenähtud tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta (mõjuvaks põhjuseks loetakse transpordi, pangaasutuse ja side mittetöötamist, loodusõnnetusi, tulekahjusid, streike, haigust, surma jne.) asja müügihinda kogu ulatuses, võidakse ostu-müügileping jätta sõlmimata. Sel juhul tagatisraha ostjale ei tagastata ja see arvatakse riigituludesse;
8) müügi otsustaja loeb enampakkumise nurjunuks:
- kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat;
- kui tehakse kindlaks, et vähemalt ühel osalejal ei olnud õigust piiratud enampakkumisest osa võtta;
- kui osavõtjad keelduvad pakkumast hinda, mis on suurem või võrdne alghinnaga.

Enampakkumise läbiviija teatab enampakkumise nurjumisest viivitamatult müügi otsustajale;

9) müügi otsustaja poolt enampakkumise nurjunuks lugemise korral:
- ostu-müügilepingut ei sõlmita;
- isikule, kellel ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta, tagatisraha ei tagastata;
- müügi otsustaja teeb 10 päeva jooksul otsuse teistkordse enampakkumise väljakuulutamise kohta ning kuulutab selle välja hiljemalt 10 päeva pärast otsuse vastuvõtmist;

10) teistkordne enampakkumine tehakse teatavaks ja toimub esimese enampakkumise kohta kindlaksmääratud protseduurireeglite (korra) järgi. Müügi otsustaja võib muuta müüdava asja alghinda või selle ära jätta ning täpsustada ostu-müügilepingu tingimusi;
11) enampakkumise tulemused kinnitab müügi otsustaja 5 päeva jooksul pärast enampakkumise toimumise päeva.

Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
- on rikutud enampakkumise protseduurireegleid (korda);
- müügi läbiviimisel on rikutud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste, käesoleva korra või muude õigusaktide nõudeid.

16. Osavõtutasu ja tagatisraha suuruse kinnitab müügi otsustaja.

17. Enampakkumise läbiviimise protseduurireeglid (kord) ja kaebuste esitamise kord ning tähtajad tehakse teatavaks vähemalt 30 minutit enne enampakkumise algust.

18. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral protseduurireeglite rikkumise või seaduste, käesoleva korra või muude õigusaktide nõuete rikkumise tõttu müügi läbiviija süül kohustub müügi läbiviija tagastama ostjale käesoleva korra punkti 15 alapunkti 1 kohaselt tema poolt tasutud osavõtutasu ja tagatisraha täies ulatuses. Osavõtjal säilib käesoleva korra punkti 15 alapunktides 9 ja 10 ettenähtud võimaluste kasutamise õigus. Müügi otsustajal on õigus süüdlastelt tekkinud kahju sisse nõuda õigusaktides sätestatud korras.

19. Enampakkumisest tuleb selle läbiviijal teatada Rahandusministeeriumile vähemalt 2 nädalat enne enampakkumise toimumist. Ettevõtte põhitegevusega otseselt mitteseotud hoonete ja rajatiste võõrandamine võib toimuda ainult kooskõlastatult ministriga, kelle valitsemisalas ettevõte asub, ja Erastamisagentuuriga.
(VV m 13.04.94 nr. 134 jõust.20.04.94)

20. Müügitehingute kohta koostab müügi läbiviija järgmised dokumendid:
- vara hindamisakti;
- enampakkumise avalikustamisega seotud dokumendid (ajalehekuulutused jms.);
- enampakkumise läbiviimise protokolli;
- ostu-müügilepingu.

Ostu- müügilepingule kirjutab alla müügi otsustaja (või tema volitusel vara valdav ettevõte).
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95; VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

Vastavaid dokumente säilitatakse ettevõttes, asutuses või organisatsioonis vähemalt 3 aastat.

21. Sõlmitud ostu-müügilepingu saab kehtetuks tunnistada vaid kohus, kui seadustest ei tulene teisiti.

22. Haldusnõukogud ja juhatused annavad käesoleva korra järgi sõlmitud ostu-müügilepingutest asutajale aru üks kord poolaastas. Asutaja informeerib sooritatud tehingutest Rahandusministeeriumi viimase poolt kehtestatud korras.

23. Müügiga seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, mis ületavad enampakkumise osavõtumaksudest laekunud summasid, kaetakse müügist laekunud summadest.

24. Ekspertide või ekspertfirmade tasustamisel vara hindamise eest kohaldatakse Erastamisagentuuri poolt kasutatavaid normatiive.

25. Müügist laekunud summad, millest on maha arvatud käesoleva korra punktis 23 nimetatud kulutused, jäävad käesoleva korra punktis 3 nimetatud ettevõtte käsutusse. Nimetatud vahendeid kasutatakse ettevõtte arendamiseks (tootmisvahendite soetamine, rekonstrueerimine, uue tehnoloogia väljatöötamine ja juurutamine, võlgnevuste likvideerimine jms.) ning nende kasutamise üle peetakse eriarvestust.
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95)

Käesoleva korra punkti 3 alapunktis 1 nimetatud ettevõtte käsutusse jäänud vahendite kasutamine toimub haldusnõukogu või juhatuse otsuse alusel ja nende kasutamisest antakse üks kord aastas aru ettevõtte asutajale (ministeeriumile või ametile). Käesoleva korra punkti 3 alapunktis 2 nimetatud ettevõtte käsutusse jäänud vahendite kasutamine toimub käesoleva korra punkti 7 alapunktis 2 nimetatud isiku otsusel.

26. (Kehtetu - VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

27. Amortiseerunud või töökõlbmatuks muutunud üksiku asja mahakandmise otsus tehakse vastavalt käesoleva korra punktile 7. Amortiseerunud asja müümisel tuleb lähtuda käesoleva korra punktidest, mis käsitlevad müüki.

III. Üksiku asja tasuta võõrandamine

28. Müügi otsustaja otsusel võib ettevõtte vara koosseisu kuuluva üksiku asja üle anda riigiasutuse või riigi ettevõtte bilanssi.
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95; VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

29. Üksikut asja võidakse võõrandada tasuta:
- kui vara on vajalik kaitsejõududele neil lasuvate ülesannete täitmiseks;
- kui vara on vajalik riigile või kohalikele omavalitsustele nende poolt ülalpeetavate tervishoiu-, haridus- ja hoolekandeasutuste jaoks;
- kui vara on vajalik heategevusasutustele, - organisatsioonidele või -ühingutele nende ülesannete täitmiseks.

Käesoleva punkti 1.lõigus ettenähtud üksiku asja tasuta võõrandamine otsustatakse vastavalt käesoleva korra punktile 7.

30. Võõrandatud asja üleandmise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla üleandja (vara valdav ettevõte) ning vastuvõtja (isik, kellele vara võõrandati).
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95; VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)

IV. Lõppsätted

31. Kui müügi läbiviija rikub käesoleva korra punktides 8-19 sisalduvaid nõudeid, kantakse punktides 25 ja 26 nimetatud summad kogu ulatuses riigieelarvesse.

32. Käesoleva korra rikkumisel kannavad ettevõtete juhid ning haldusnõukogude ja juhatuste liikmed, samuti käesoleva korra punkti 7 alapunktis 2 nimetatud isikud vastutust õigusaktidega sätestatud korras.
(VV m 27.02.95 nr. 79 jõust.04.03.95; VV m 01.08.95 nr. 286 jõust.19.08.95)