Lääne Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine
Vabariigi Valitsuse
14. oktoobri 1994. a. määrus nr. 371
Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada Lääne Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud).
Peaminister Mart LAAR
Siseminister Heiki ARIKE
Riigisekretär Ülo KAEVATS
LÄÄNE MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS
I. ÜLDSÄTTED
1. Lääne Maavalitsus (edaspidi - maavalitsus) on riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine seaduses sätestatud riiklike ülesannete lahendamisel maakonnas ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine.
2. Maakonna haldusterritooriumi suurus on 2392,3 km2 ning selle koosseisu kuuluvad järgmised omavalitsusüksused: Haapsalu ja Lihula linn ning Hanila, Kullamaa, Lihula, Linnamäe, Martna, Noarootsi, Nõva, Ridala, Risti, Taebla ja Vormsi vald. Maakonna keskuseks on Haapsalu linn. Maakonna moodustamine, piiride muutmine ja likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras.
3. Maavalitsus juhindub oma töös Eesti Vabariigi põhiseadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
4. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest maavalitsuse rahandusosakonna kaudu.
5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel
on Eesti väikese riigivapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat.
Maavalitsuse aadress on: Lahe 8, EE3170 Haapsalu, Eesti Vabariik.
II. MAAVALITSUSE ÜLESANDED
6. Maavalitsuse ülesanded on:
1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses;
2) riigi omandisse kuuluva vara kasutamine ja käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele;
3) seadusega sätestatud valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti.
4) erinevate ministeeriumide või teiste riigi valitsusasutuste haldusalasse kuuluvate küsimuste koordineerimine maakonnas lähtuvalt ministri või riigi valitsusasutuse juhi korraldustest ja määrustest;
5) kohalike omavalitsuste nõustamine osakondade poolt nende pädevusse kuuluvates valdkondades;
6) järelevalve teostamine seaduslikkuse üle maakonnas
seadustega ettenähtud korras ja ulatuses.
III. MAAVALITSUSE STRUKTUUR
7. Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest, mille allüksusteks on talitused.
8. Kantselei on moodustatud maavalitsuse asjaajamiseks, samuti majandusküsimuste, tehnilise teenindamise ja varade haldamisega seotud küsimuste lahendamiseks.
9. Maavalitsuse osakonnad on:
rahandusosakond;
regionaalse arengu osakond;
omandireformi osakond;
haridusosakond;
kultuuriosakond;
perekonnaseisuamet osakonna õigustes;
sotsiaalabiosakond;
maa-amet osakonna õigustes;
arhitektuuri- ja planeerimisosakond;
keskkonnaosakond;
maamajandusosakond;
ressursside osakond;
päästeamet osakonna õigustes.
10. MAAVANEM:
1) juhib maavalitsuse tööd ja vastutab maavalitsuse ülesannete täitmise eest;
2) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele;
3) koordineerib vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusorganite vahelist koostööd;
4) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks;
5) informeerib maakogu riikliku regionaalpoliitika, territoriaalplaneerimise ja kapitaalehituse küsimustest;
6) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide ametisse määramise kohta;
7) peab maavalitsuse nimel läbirääkimisi ja sõlmib lepinguid välisriikide riiklike institutsioonidega Vabariigi Valitsuse poolt antud volituste piires või ülesandel, samuti juriidiliste ja üksikisikutega;
8) esindab maavalitsust suhetes juriidiliste ja üksikisikutega ilma volikirjata;
9) sõlmib, muudab või lõpetab töölepingud maavalitsuse töötajatega;
10) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid.
11. Maavanema ametiaeg on viis aastat.
12. Maavanema ennetähtaegse ametist vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus seaduses ettenähtud korras.
13. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.
14. MAASEKRETÄR:
1) juhib maavalitsuse kantseleid, mille koosseisu kuuluvad majandustalitus, varade talitus ja juriidiline talitus;
2) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning omandireformi osakonna tööd;
3) vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes;
4) hoiab maakonna vapipitsatit.
15. ASEMAAVANEM korraldab maa-ameti, arhitektuuri- ja planeerimisosakonna, keskkonnaosakonna, maamajandusosakonna, ressursside osakonna ja päästeameti tööd.
16. REGIONAALPOLIITIKA KOONDOSAKONNA JUHATAJA korraldab rahandusosakonna ja regionaalse arengu osakonna tööd. Viimase allüksusteks on ettevõtlustalitus, informaatikatalitus ja tööhõivetalitus.
17. SOTSIAALPOLIITIKA KOONDOSAKONNA JUHATAJA korraldab maakonnaarsti, haridusosakonna, kultuuriosakonna, perekonnaseisuameti ja sotsiaalabiosakonna tööd.
18. Maavalitsuse kantselei ja osakonnad töötavad maavanema poolt kinnitatud põhimääruste alusel. Osakondade allüksuste põhimäärused kinnitab vastava osakonna juhataja.
IV. MAAVALITSUSE TÖÖKORRALDUS
19. Maavalitsuse töökorralduse määrab maavanem.
20. Maavanem annab maavalitsuse ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires korraldusi ning sisemise töö korraldamiseks käskkirju.
21. Korraldusele kirjutab alla maavanem ning see jõustub üldjuhul allakirjutamisest, kui korralduses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. Korraldus tehakse teatavaks asutustele, keda see puudutab.
22. Käskkirjale kirjutab alla maavanem, see jõustub allakirjutamisest ning tehakse teatavaks vastavatele maavalitsuse osakondadele.
23. Maavanema asendamine tema äraolekul toimub seadusega sätestatud korras.
V. MAAVALITSUSE SUHTED MAAKOGU, KOHALIKE OMAVALITSUSTE JA RIIGI VALITSUSASUTUSTEGA
24. Maavanem ja maavalitsus teevad oma struktuuriüksuste kaudu koostööd maakogu, kohalike omavalitsuste ja riigi valitsusasutustega.
25. Maakogu ja maavanema suhted põhinevad seadusel.
26. Suhted kohalike omavalitsuste ja nende ühendustega põhinevad seadusel ja lepingutel.
27. Suhted riigi valitsusasutustega põhinevad seadusel, Vabariigi Valitsuse õigusaktidel ja lepingutel.
VI. LÄÄNE MAAKONNA VAPP JA LIPP
28. Lääne maakonnal on vapp ja lipp, mis on kantud Eesti Vabariigi vapi-ja lipuregistrisse.
29. Lääne maakonna vapiks on punasel väljal hõbedane kull ülestõstetud tiibadega ning pahemale poole pööratud avatud kuldse nokaga, kuldse võruga ümber pea ja laialisirutatud kuldsete küüntega.
30. Lääne maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja lipu normaalsuurus on 105x165 cm.
31. Maakonna vappi ja lippu võib kasutada maakondlikel ja vabariiklikel üritustel ning tseremooniatel.
32. Pitsatitel, dokumendiplankidel ja meenetel maakonna vapi kujutise kasutamiseks ja muudel juhtudel tuleb taotleda maavalitsuse luba.
33. Maavalitsuse lipp heisatakse alaliselt maavalitsuse hoonele.
Lisatud avaldamisandmed.
]]>