Liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193) paragrahvi 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud "Liikluseeskiri" ja kehtestada see 1. juulist 1995. a., välja arvatud:

1) punktis 48 esitatud nõue lapse turvavarustuse kasutamise kohta sõiduauto tagaistmel, mis kehtestatakse 1. juulist 1996. a.;

2) punkt 49, mis kehtestatakse 1. juulist 1996. a.;

3) punkt 190, mis kehtestatakse 1. maist 1997. a.

2. Lubada:

1) trollibussi juhtida senise trollijuhiloaga kuni 30. juunini 1997. a.;

2) kasutada kuni 31. detsembrini 1996. a. selliseid ühissõidukifoore, mille ümmargused valged tuled on paigutatud T-kujuliselt: kolm tuld rõhtreas üleval ja üks tuli keskel all. Sisselülitatud alumine tuli annab sõiduloa suunas, mida näitab ülemine sisselülitatud tuli;

3) teeomanikel (-valdajail) kasutada seni paigaldatud liiklusmärke kuni nende kasutuskõlbmatuks muutumiseni, kui need ei ole vastuolus liikluseeskirjaga ja on välistatud nende vääriti mõistmine liiklejate poolt.

3. Siseministril kehtestada liikluseeskirja nõudeid rikkunud mootorsõidukijuhtide liikluseeskirja tundmise eksamile suunamise kord.

4. Teede- ja Sideministeeriumil korraldada:

1) liikluseeskirja väljaandmine massitiraaþis ja selle selgitamine elanikkonnale massiteabevahendite kaudu;

2) liikluseeskirja kommentaaride koostamine ja avaldamine.

5. Tunnistada 1. juulist 1995. a. kehtetuks:

1) Vabariigi Valitsuse 15. juuli 1992. a. määrus nr. 205 "Liiklusalaste normatiivaktide kohta";

2) Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1993. a. määrus nr. 245 "Vabariigi Valitsuse 15. juuli 1992. a. määruse 205 osaline muutmine" (RT I 1993, 55, 768);

3) Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1993. a. määrus nr. 369 "Vabariigi Valitsuse 15. juuli 1992. a. määruse nr. 205 täiendamine" (RT I 1993, 76, 1134);

4) Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 1994. a. määruse nr. 112 "Ministrite poolt kinnitatavate liiklusalaste õigusaktide loetelu kinnitamine" (RT I 1994, 24, 400) punkt 2.

6. Käesolev määrus jõustub pärast liiklusseaduse muutmise ja täiendamise seaduse jõustumist.

Peaminister Mart LAAR

Teede- ja sideminister Andi MEISTER

Riigisekretär Ülo KAEVATS

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. oktoobri 1994. a.
määrusega nr. 394

Liikluseeskiri

Liiklus, laiemas tähenduses jalakäijate ja sõidukite liikumine neile
määratud kohas (õhus, vees, raudteel, maanteel); kitsamas tähenduses
teeliiklus - inimese liikumine juhina, jalakäijana või sõitjana teedel.
(Eesti Entsüklopeedia, 5. kd., Tln., 1990)

I. ÜLDSÄTTED

1. Liikluseeskiri kehtestab liikluskorra Eesti teedel.

2. Termineid tuleb käesolevas eeskirjas mõista nii, nagu alljärgnevalt seletatud.

Anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.

Asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud liiklusmärkidega "Asula" ja "Asula lõpp".

Auto on sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Mõiste hõlmab ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli, kuid ei hõlma mootorratast, traktorit ega liikurmasinat.

Autorong on üheks tervikuks kokku haagitud rööbasteta sõidukid, mille veduk on vähemalt üks mootorsõiduk.

Eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat.

Eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.

Esmane juhtimisõigus on isikule esmakordselt antud õigus juhtida B-kategooria või A1- ja C1-alakategooria sõidukit.

Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk.

Halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (nt. udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui nähtavus on alla 300 m.

Hädapeatumine on sõiduki seismajäämine või -jätmine, kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik.

Jalakäija on isik, kes kasutab teed liikluseks jalgsi või ratastooliga.

Jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Mõiste ei hõlma invaliidi ratastooli.

Jalgrattatee on jalgrattaga ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee. Jalgrattatee tähistatakse liiklusmärkidega "Jalgrattatee" või "Jalgratta- ja kõnnitee" ja/või vastavate teekattemärgistega.

Juht on isik, kes juhib sõidukit, juhib või ajab loomi. Õppesõidu ajal loetakse juhiks ka sõiduõpetajat.

Kategooriad, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad juhtimisõiguse seisukohalt, on järgmised:

A - mootorratas;

B - auto, mille registrimass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha pole rohkem kui 8 istekohta; sama auto koos haagisega, kui autorongi registrimass ei ületa 3500 kg ja haagise registrimass ei ületa veduki tühimassi;

C - auto, mille registrimass on üle 3500 kg ja mis on ette nähtud veoste veoks; sama auto koos kerghaagisega;

D - auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; sama auto koos kerghaagisega;

E-kategooriasse kuulub autorong, mille veduk on B-, C- või D-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem vastava autokategooria piiritlemisel nimetatust.

Nimetatud kategooriates on siseriiklikult järgmised alakategooriad:

A1 - haagiseta mootorratas mootori töömahuga kuni 125 cm3 ja võimsusega kuni 11 kW;

B1 - kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg;

C1 - auto, mille registrimass on üle 3500 kg, kuid ei ületa 7500 kg ja mis on ette nähtud veoste veoks; sama auto koos kerghaagisega;

D1 - auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8, kuid mitte rohkem kui 16 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; sama auto koos kerghaagisega.

D - troll - troll.

(VV m 08.11.96 nr. 277 jõust.19.11.96)

E - kategooriasse kuulub autorong, mille veduk on C1- või D1-alakategooria auto, kui autorongi registrimass ei ületa 12 000 kg ja haagise registrimass on üle 750 kg, kuid ei ületa veduki tühimassi.

A-, B-, C- või D-kategooria sõiduki juhil on õigus juhtida ka vastavat A1-, B1-, C1- või D1-alakategooria sõidukit. A-, B-, C- või D-kategooria sõiduki juhile käesoleva eeskirjaga pandud kohustused ja temale antud õigused (välja arvatud A-, B-, C- või D-kategooria sõiduki juhtimise õigus) laienevad ka vastava alakategooria sõiduki juhile.

Juhtimisõiguse andmise korra ja juhi vanuse alammäära kehtestab teede- ja sideminister.

Kategooriad, millesse jaotatakse traktorid ja liikurmasinad juhtimisõiguse seisukohalt, on järgmised:

T - esisillajuhtimisega ratastraktor;

TL - liigendraamiga ratastraktor;

R - roomiktraktor;

K - liikurkombain ja liikurniiduk (saagikoristamiseks);

M - teehöövel või muu teehoiu liikurmasin.

Juhtimisõiguse andmise korra ja juhi vanuse alammäära kehtestab põllumajandusminister.

Kerghaagis on haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg. Mõiste hõlmab ka mootorratta külg- ja järelhaagist.

Kiirtee on liiklusmärkidega "Kiirtee" ja "Kiirtee lõpp" tähistatud tee.

Kontrollija on seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrolliv isik, kellel on kaasas ametitunnistus.

Kõnnitee on jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee. Kõnnitee võib olla tähistatud liiklusmärkidega "Kõnnitee" või "Jalgratta- ja kõnnitee" ja/või vastavate teekattemärgistega.

Kõrvalepööre on parem- või vasakpööre.

Liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäijana, sõitjana või juhina.

Liikluskorraldusvahend on standardi või muu normdokumendi kohane foor, liiklusmärk ja teemärgis ning vilkur, piire, tõkkelint, tähispost, tõkkepuu, ohutussaar või muu suunav rajatis.

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Liikurmasin on mootorsõiduk teatud kindla töö tegemiseks (liikurniiduk, -kombain, -kraana, -tõstuk, teehöövel, asfaldilaotur, metsatöömasin, kopp- või rootorekskavaator jt.). Mõiste ei hõlma auto alusel valmistatud eritöömasinaid.

Manööver on igasugune pööre või mis tahes ümberreastumine.

Mootorratas on kahe- või kolmerattaline juhtrauaga juhitav mootorsõiduk mootorratta külg- või järelhaagisega või ilma. Mootorratta mootori töömaht on üle 50 cm³ või valmistajakiirus on üle 50 km/h. Mõiste hõlmab ka mootorratta juhtrauaga juhitavat neljarattalist mootorsõidukit.

Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit.

Mopeed on kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille mootori töömaht ei ületa 50 cm³ ja valmistajakiirus pole suurem kui 50 km/h.

Möödasõit on sõitva(te)st sõiduki(te)st ettejõudmine vastassuunavööndi kaudu. Mõiste ei hõlma ümberpõiget ega ettejõudmist sõitva(te)st sõiduki(te)st pärisuunavööndist väljumata.

Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Peatee on liiklusmärgiga "Peatee" tähistatud tee kogu oma ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga "Ristumine kõrvalteega" tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega teel kruus- või pinnastee suhtes ja kruusteel pinnastee suhtes. Kruus- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda neid kattega teeks.

Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Mõiste ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel.

Piiratud juhtimisõigus on 16- ja 17-aastasele isikule antud õigus juhtida B-kategooria või C1-alakategooria autot vastava juhiloa ja vähemalt 2-aastase juhistaaþiga lapsevanema (hooldaja) või lapsevanema (hooldaja) poolt selleks volitatud samasuguse loa ja staaþiga isiku kõrval.

Piiratud nähtavus on olukord, kui kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad tee nähtavust niivõrd, et antud teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks.

Pimeda aeg on ajavahemik ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 m.

Pärisuunavöönd on kahesuunalise liiklusega sõidutee parempoolne osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.

Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.

Kui teel on eri rada kergsõidukile (ratastool, jalgratas jms.), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile.

Pööre on kõrvale- või tagasipööre.

Raudteesõiduk on rong, vedur, vagun, dresiin vm. raudteerööbastel liikuv sõiduk.

Raudteeülesõidukoht on tee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht.

Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel liiklusmärgi "Üherööpmeline raudtee" või "Mitmerööpmeline raudtee" asukoht.

Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustises sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi.

Autorongi registrimass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summa.

Reguleerija on oma volituste piires liiklust korraldav (liiklejaid suunav või peatav) isik, kellel on kergesti eristatav vormiriietus või eraldusmärk.

Ristmik on samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Ristmikku ei moodusta teega külgnevalt alalt teele suubumise (teelt hargnemise) koht.

Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foori tuled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega.

Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seadis, mis liigub mootori jõul või ilma.

Sõidurada on sõidutee pikiriba, mis on tähistatud liiklusmärgiga "Sõidurajad ja -suunad" ja/või vastavate teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas.

Sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõidutee äärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas.

Sõitja on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.

Tee on maantee, puiestee, tänav või muu liikluseks kasutatav rajatis koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus-, haljas- või muude ribadega. Mõiste hõlmab ka teega külgnevale alale sõidu või sealt väljasõidu teed, eraldi asuvat jalgrattateed, kõnniteed ning teelaiendina ehitatud parklat ja puhkekohta.

Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusteeks ja pinnasteeks.

Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms. kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee.

Kruustee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee.

Pinnastee on põllu-, metsa- vms. pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.

Teega külgnev ala on teeäärne piirkond, milles asuv rajatis (nt. talu, parkla, puhkekoht, tankla, ettevõte) on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.

Tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega.

Autorongi tegelik mass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite tegelike masside summa.

Teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed.

Traktor on mootorsõiduk temal paikneva või temaga haakes oleva masina või riistaga töötamiseks, paikse masina käitamiseks või haagise vedamiseks.

Tramm on elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk rööbashaagisega või ilma.

Tühimass on juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustises sõiduki mass, mille on määranud valmistaja.

Valmistajakiirus on valmistaja poolt sõidukile määratud suurim kiirus.

Õueala on asu- või puhkeala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud liiklusmärkidega "Õueala" ja "Õueala lõpp".

Ühissõiduk on sõitjaid vedav auto või tramm, mis sõidab kindlal, sõiduplaaniga liinil.

Ülekäigurada on tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse liiklusmärkidega "Ülekäigurada" ja/või vastava teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.

Reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad liiklusmärkide "Ülekäigurada" asukohtadest ning on teega risti.

Reguleeritava ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest ning on teega risti.

Ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidureast.

3. Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne.

4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva eeskirja nõudeid.

5. Käesoleva eeskirja hulka kuulub neli lisa:

Lisa 1. Liikluse reguleerimise märguanded (edaspidi - lisa 1).

Lisa 2. Liiklusmärgid (edaspidi - lisa 2).

Lisa 3. Teemärgised (edaspidi - lisa 3).

Lisa 4. Tunnusmärgid (edaspidi - lisa 4).

6. Liikleja peab juhinduma käesoleva eeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva eeskirja lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

7. Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva eeskirja või liikluskorraldusvahendi nõudega.

8. Lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.

Liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise nõude vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest.

Lisa 1 kohase foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei tühista lisa 2 kohase liiklusmärgi (välja arvatud hoiatusmärk "Ristumine kõrvalteega" ja eesõigusmärgid) ning lisa 3 kohase teemärgisega kehtestatud korda.

9. Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada.

10. Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

11. Liikleja ja muu isik peavad täitma käesolevas eeskirjas nimetatud, ministrite poolt kinnitatud õigusakte.

12. Liikluses tavalisemast harvematel juhtudel (käesoleva eeskirja peatükid II, XVIII...XX, XXIII, XXVII ja XXVIII) liiklejale esitatavaid nõudeid juhi märguannete, manöövrite, sõidukiiruste, tulede kasutamise jne. suhtes ei korrata peatükkides (VIII...XI, XIII, XVI ja XXIV), mis käsitlevad neidsamu nõudeid üldisemalt.

II. KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED

13. Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed ümbritsevale keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasiga, mida antud oludes on võimalik vältida. Tuleb hoiduda otsasõidust loomale või linnule.

14. Mootorsõidukiga tohib väljaspool teed sõita, peatuda ja parkida ainult maaomaniku (-valdaja) loal või selleks tähistatud kohas.

15. Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta.

16. Liikleja ei tohi

1) saastata looduskeskkonda kütte- või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud;

2) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed või selle kaitseala;

3) liigelda sõidukiga, millel on õlileke;

4) visata või paigutada prahti või muid jäätmeid kohta, mis ei ole selleks ette nähtud.

17. Sõiduki müra ja heitgaasi saasteainesisaldus ei tohi ületada keskkonnaministri poolt kehtestatud normi.

III. JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED

18. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata.

19. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas.

20. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed.

21. Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva eeskirja punktis 46 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms.).

22. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat.

23. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), ristmikul või muus kohas korra järgi, mis on kehtestatud käesoleva eeskirja punktides 24...29.

24. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses.

25. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.

26. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.

Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu.

27. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu.

28. Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foori tuledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.

Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle minna mis tahes suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest.

Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel - kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise.

29. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda.

30. Jalakäija ei tohi

1) ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel - väljaspool ülekäigurada;

2) minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit;

3) liikuda kiirteel;

4) takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit;

5) takistada käesoleva eeskirja punkti 182 alusel teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.

31. Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral.

Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt.

32. Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab.

Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist. Ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat.

Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teist liiklejat.

33. Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud käesoleva eeskirja punkti 53 alapunktis 5 nimetatud juhul.

34. Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale.

IV. JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL

35. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt. pritsida pori, vett vms.). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puuetega inimese suhtes.

36. Juht peab andma jalakäijale teed

1) kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt;

2) teega külgnevalt alalt, õuealalt või pinnasteelt teele sõites;

3) tagurdades;

4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites;

5) tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal;

6) tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande;

7) tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul.

37. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.

38. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on peatunud sõiduk, tohib naaberrea juht sõita ülekäigurajale vaid siis, kui selle sõiduki ees ülekäigurajal pole talle lähenevat või ootele jäänud jalakäijat.

39. Reguleerimata ülekäigurajal ei tohi ees sõitvast sõidukist mis tahes viisil ette jõuda.

40. Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.

41. Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata.

42. Kui foori tuli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees.

43. Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ületada ülekäiguraja, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale.

44. Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku andvale pimedale jalakäijale.

V. LAPSE OHUTUST TAGAVAD LISANÕUDED

45. Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata.

Nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.

46. Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele.

Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel, selle puudumisel teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakpoolsel teepeenral.

47. Juht peab andma teed

1) sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel;

2) sõiduteel olevatele lastele bussi juures, millel on käesoleva eeskirja lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk.

48. Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel sõiduautos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud.

49. Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud.

Sõiduauto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada.

50. Käesoleva eeskirja punktides 48 ja 49 esitatud nõuded ei ole kohustuslikud asulasõidul takso tagaistmel omaette istuva või täiskasvanu süles oleva lapse sõidutamisel.

51. Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mootorratta tagaistmel.

VI. JUHI ÜLDKOHUSTUSED

52. Mootorsõiduki juht peab olema eriti tähelepanelik vähemkaitstud sõidukite ja loomadega liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist.

53. Juht on kohustatud

1) enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit;

2) andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile;

3) andma teed käesoleva eeskirja punkti 182 kohaselt teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile;

4) mootorratta juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;

5) sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud.

Turvavöö ei pea olema kinnitatud

juhil ja sõitjal jääteel sõites;

sõitjal, kes on sellises haigusseisundis, mis turvavöö

kinnitamist ei võimalda;

juhil või sõitjal, kellel tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 m;

asulasõidul taksojuhil ja takso tagaistmel sõitjal ning ka sõiduõpetajal õppesõidu ajal.

54. Mootorsõiduki ja trammi juhil peab olema kaasas ja tal tuleb kontrollija nõudel anda tema kätte juhiluba, sõiduki registreerimistunnistus ja liikluspoliis ning, kui registreerimistunnistusel ei ole kasutaja nime, siis ka sõiduki kasutamist õigustav dokument.

Sõltuvalt sõidu eesmärgist peab juht nõudmise korral esitama ettenähtud veosedokumendid, sõiduõpetaja kutsetunnistuse või sõiduõpetamisloa. Juht peab võimaldama kontrollida sõidumeerikut või sõidumärkmikku ning kiirusepiirikut.

55. Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.

Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistust või muud tema volitusi tõendavat dokumenti ja teha sellelt vajalikke märkmeid.

56. Mootorsõiduki ja trammi juht peab tundma esmaabivõtteid, abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud, abitus seisundis olevat inimest ning kohale kutsuma kiirabi (päästeteenistuse). Ainult erandjuhul, kui kiirabi (päästeteenistust) ei ole võimalik kohale kutsuda ja transportimine pole kannatanule ohtlik, tohib teda haiglasse saata teise sõidukiga või viia sinna oma sõidukiga.

57. Juht, kelle mootorsõiduk kuulub juriidilisele isikule (välja arvatud diplomaatiline, konsulaaresindus vm. välisriigi esindus või rahvusvaheline organisatsioon) ega ole eriotstarbeline, peab edasilükkamatul juhul minema oma sõidukiga politsei kasutusse sõiduks sündmuskohale või loodusõnnetuse piirkonda ning vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks haiglasse või õiguserikkuja toimetamiseks politseisse.

58. Juht ei tohi olla

1) alkoholijoobes;

2) narkootikumi või psühhotroopse aine mõju all;

3) sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistaks liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva eeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.

59. Juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on käesoleva eeskirja punktis 58 nimetatud seisundis.

60. Mootorsõiduki ja trammi juhtimist ei tohi üle anda isikule, kellel puudub vastav juhiluba.

VII. JUHI KOHUSTUSED ÜHISSÕIDUKILE EESÕIGUSE ANDMISEL

61. Kui trammi ja rööbasteta sõiduki liikumisteed ristmikevahelisel alal lõikuvad, peab teed andma rööbasteta sõiduki juht.

62. Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt:

1) liiklusmärgiga "Ühissõidukirada" tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;

2) liiklusmärgiga "Ühissõidukirajaga tee" tähistatud teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita.

63. Asulas peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.

VIII. JUHI MÄRGUANDED

64. Suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist.

Stopptuled peavad põlema sõidupiduri rakendamisel.

65. Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- ja/või stopptulesid ette nähtud, peab andma märku käega järgmiselt:

1) paremsuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe või kõverdama samasse tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;

2) vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama samasse tõstetud parema käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;

3) pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt üles-alla.

Juht peab kasutama kirjeldatud käemärguandeid ka suuna- või stopptulede rikke korral või sõitmisel töötavate ohutuledega.

66. Helisignaali tohib anda vaid ohu tekkimisel või väljaspool asulat liikleja tähelepanu äratamiseks.

67. Tulesid võib vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks.

68. Hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust.

69. Ohutuled peavad põlema - seisval sõidukil

1) hädapeatuse korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi;

2) asulavälisel teel pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks gabariidituli ei põle;

3) liiklusõnnetuse korral; - sõitval sõidukil

4) pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks tagumine gabariidituli ei põle.

70. Ohukolmnurka peab mootorsõiduki (välja arvatud soolomootorratta) juht kasutama

1) ohutulede puudumisel juhtudel, mis on loetletud käesoleva eeskirja punkti 69 alapunktides 1, 2 ja 3. Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukist piisavale kaugusele, kuid mitte lähemale kui 25 m asulas ja 50 m väljaspool asulat. Hädapeatuse või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu märgata õigel ajal;

2) ohutulede puudumisel - käesoleva eeskirja punkti 69 alapunktis 4 nimetatud juhul, kinnitatuna sõidukile tagant nähtavale kohale;

3) sõltumata ohutulede olemasolust - käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud korra kohaselt, kui hädapeatunud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud või sinna voolanud.

71. Kui hädapeatunud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest välja voolanud veost ei olnud võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht selle tähistama käesoleva eeskirja punktide 69 ja/või 70 kohaselt, teatama juhtumist viivitamatult politseisse või teeomanikule (-valdajale) ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

IX. MANÖÖVRID

72. Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva eeskirja punkti 63 kohaselt teed.

73. Juht peab andma teed järgmiselt:

1)teega külgnevalt alalt, õuealalt või pinnasteelt teele sõites - igale teel liiklejale;

2) sõiduteelt ära sõites - jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral.

74. Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile.

Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile.

75. Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, eessõitvatest sõidukitest mööduda sagedaste ümberreastumistega.

76. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas eeskirjas mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile.

77. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt.

78. Pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuunavööndisse.

79. Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva eeskirja punktide 77, 78 ja 88 nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda - kaasa arvatud teepeenrale sõitmine - tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet.

80. Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile.

81. Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on vastav liiklusmärk "Sõidurajad ja -suunad", ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk "Tagasipöördekoht".

82. Tagasi pöörata ei tohi 1) ülekäigurajal; 2) raudteeülesõidukohal; 3) piiratud nähtavusega kohas.

83. Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust ainult seal.

84. Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooluga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.

Teel sõitev juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see takistab seal sõitvat juhti.

85. Tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat.

Ühesuunalisel teel tohib vastassuunas tagurdada ainult manöövriks.

X. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES

86. Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides.

87. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis.

88. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.

89. Sõidukiga, mida pole nimetatud käesoleva eeskirja punktides 90 ja 91, tohib asula sõiduteel sõita pärisuunavööndis mis tahes rajal.

Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud.

90. Ühelgi sõiduteel, kus pärisuunavööndis on kolm või enam tähistatud sõidurada, ei tohi C-kategooria sõidukiga sõita kaugemal teisest rajast, kui käesoleva eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti.

91. Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h või mis muul liiklusvoolust sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatust kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal, kui käesoleva eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti.

Mootorsõidukil või autorongil, mis ei tohi või ei saa sõita kiiremini kui 40 km/h, peab olema taga vasakul äärel või keskel käesoleva eeskirja lisa 4 kohane aeglase sõiduki tunnusmärk.

92. Kattega teel tohib sõita ainult mootorsõidukiga, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega.

93. Trammiliiklust takistamata tohib rööbasteta sõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui sõiduradade arv ei ole määratud liiklusmärgiga "Sõidurajad ja -suunad". Kui trammiliiklust takistatakse, tuleb trammitee vabastada. Kõrval asuvad juhid peavad seda võimaldama.

Vastassuunalisel trammiteel sõita ei tohi.

94. Kõnniteel ja jalgrattateel tohib liikuda vaid tööülesandeid täitva mootorsõidukiga, kui ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik.

95. Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult käesoleva eeskirja punktides 79, 114...117 ja 120 ettenähtud korras.

96. Haljasalale ei tohi ilma selle omaniku (valdaja) loata sõita ühegi sõidukiga.

97. Eraldusribal ei tohi sõita ühegi sõidukiga peale hooldustöid tegeva sõiduki.

98. Kui pööratakse teele, mille ette on pandud liiklusmärk "Sõit muutsuunaliiklusega teele", tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.

99. Sõites mööda veekogu ületavat jääteed, ei tohi juht sellelt kõrvale kalduda. Sõidu korra jääteel kehtestab teede- ja sideminister.

XI. SÕIDUKIIRUS

100. Kiiruse valikul peab juht lisaks antud teelõigul lubatud suurimale kiirusele arvestama tee- ja ilmaolusid, liiklustihedust, sõiduki ja koorma iseärasusi ning seisundit, nähtavust päri- ja külgsuunas, sealhulgas nähtavuse muutumist üleminekul kaugtuledelt lähituledele, maastiku reljeefi ning oma sõidukogemusi.

101. Takistuse või liiklusohu ilmnemisel peab juht vähendama kiirust või peatuma või takistusest ümber põikama teisi liiklejaid ohustamata.

102. Sõidukiga tohib sõita

1) asulas kiirusega kuni 50 km/h;

2) väljaspool asulat kiirusega kuni 90 km/h.

103. Sõltuvalt liiklusoludest ja -ohutusest võib teeomaniku (-valdaja) otsusel käesoleva eeskirja punktis 102 nimetatud kiirusmäära suurendada või vähendada.

Seda teelõigule määratud kiirust näitab liiklusmärk "Suurim kiirus".

104. Liiklusmärgid "Suurim kiirus" või "Kiiruse piirangu ala", mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või ala, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.

105. Juht ei tohi sõita kiiremini

1) valmistajakiirusest. Autorongi kiirus ei tohi ületada ühegi tema koosseisus oleva sõiduki valmistajakiirust;

2) käesoleva eeskirja lisa 4 kohasel kiiruse piirangu tunnusmärgil mainitud kiirusest. Nimetatud tunnusmärk peab olema paigaldatud autole või autorongile taha, kui selle suurim kiirus peab olema väiksem käesoleva eeskirja punkti 102 alapunktis 2 mainitud kiirusest või kui sellel on kiirusepiirik. Kiiruse piirangu tunnusmärki ei pea olema sõidukil, millel on käesoleva eeskirja punktides 91, 106 ja 202 vastavalt nimetatud aeglase sõiduki, algaja juhi või õppesõidu-tunnusmärk.

106. Esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 70 km/h. Tema juhitaval autol peab olema nähtaval kohal ees ja taga käesoleva eeskirja lisa 4 kohane algaja juhi tunnusmärk.

107. Juht ei tohi

1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;

2) järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.

108. Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile.

Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.

109. Asulavälisel teel, millel pärisuunas on üks sõidurada, peab juht, kes ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, hoidma niisugust pikivahet, et temast möödasõitnu saaks tagasi reastuda. Nõue ei kehti, kui juht ise valmistub möödasõiduks, kui liiklus on tihe või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita.

XII. MÖÖDASÕIT

110. Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et

1) ükski tema järel sõitev juht pole alustanud temast möödasõitu;

2) eessõitev juht pole andnud vasaksuunamärku;

3) möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba;

4) möödasõitu lõpetades saab ta naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab.

111. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda võimaldama.

112. Juht, kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.

113. Mööda sõita ei tohi

1) ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevad juhid peavad andma teed;

2) raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne ülesõidukohta;

3) reguleerimata ülekäigurajal;

4) piiratud nähtavusega teelõigul.

114. Asulavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid.

115. Pärisuunavööndis ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda

1) piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega;

2) reguleerimata ülekäigurajal;

3) aeglustusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu. Nõue ei kehti möödumisel sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel.

116. Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.

Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees see takistus on.

Liiklusmärgiga "Järsk lang" tähistatud langul peab takistuse juures teed andma laskuv juht.

XIII. PEATUMINE JA PARKIMINE

117. Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75 m laiune käiguriba.

Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla 9 m lai, arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat.

118. Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m sõidutee äärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis on pargitud käesoleva eeskirja punkti 119 kohaselt.

119. Asulas tohib alla 6 m pikkust A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alakategooria sõidukit parkida ka

1) sõiduteel selle ääre suhtes nurgi - seal, kus seda näitab liikluskorraldusvahend või on olemas sõiduteelaiend;

2) kõnniteeäärses parklas korra kohaselt, mida näitab liikluskorraldusvahend;

3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus pole parkimiskorda täpsustavat liikluskorraldusvahendit, kuid nii, et jalakäijale jääks kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba.

Käesolevas punktis nimetamata mootorsõidukeid ei tohi selle punkti alapunktides 1, 2 ja 3 mainitud kohtades parkida ühelgi viisil.

120. Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal.

Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega.

121. Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.

122. Peatuda ega parkida ei tohi eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas.

123. Kui parkimiskohad pole tähistatud, tuleb sõiduk parkida nii, et põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu.

124. Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise.

125. Seisva sõiduki uksi ei tohi avada või hoida avatuna, kui see on ohtlik või takistab teisi liiklejaid.

126. Peatuda ei tohi

1) kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba;

2) raudteeülesõidukohal;

3) trammiteel või sellele lähemal kui 1 m;

4) silla, estakaadi või viadukti peal ning all, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad;

5) kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;

6) ülekäigurajal või jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal või lähemal kui 5 m enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui 5 m pärast neid kohti;

7) kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla 3 m;

8) D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või teekattemärgisel "Ühissõidukipeatus", nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 m liiklusmärgile "Bussi- ja/või trollipeatus", kui see takistab nimetatud sõidukite liiklust;

9) lähemal kui 15 m enne liiklusmärki "Trammipeatus";

10) kohas, kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest;

11) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;

12) haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata;

13) eraldusribal ja selle katkestuskohas;

14) ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m, kuid mitte kohakuti ristuva kõnniteega;

15) ristmikul, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul peatuda ja parkida ristmikku otse läbival teel umbharu vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada liikluskorraldusvahend.

127. Parkida ei tohi

1) kohas, kus ei tohi peatuda;

2) raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 m;

3) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;

4) väljaspool asulat eesõigusmärgiga "Peatee" tähistatud tee sõiduteel;

5) aeglustus- ja kiirendusrajal;

6) kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

XIV. SÕIT RISTMIKEL

Üldnõuded

128. Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi.

129. Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes ületab seda mööda jalgrattateed.

130. Pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid.

See nõue ei kehti, kui vasakule või tagasi pööratakse reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, olles peateel, mille suund muutub, või reguleeritaval ristmikul ajal, mil põleb vasakule osutav roheline nooltuli nooltuledega fooris või lisasektsioonidega fooris koos rohelise põhitulega.

131. Sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat.

Reguleerimata ristmik

132. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast.

Juht, kes pöörab vasakule või tagasi teel, mis on ristuva tee suhtes peatee, peab andma teed temast möödasõidul olevale juhile.

133. Reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht - kui eesõigusmärgid ei näita teisiti - andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid.

Rööbasteta sõiduki juht peab andma teed trammijuhile, sõltumata trammi sõidusuunast.

134. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, kus peatee suund muutub, peavad peateel sõitvad juhid omavahel järgima samaliigiliste teede ristmiku ületamise nõudeid. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.

135. Kui reguleerimata ristmikul juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel.

Reguleeritav ristmik

136. Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil.

Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.

Kui ristmikul on kõrvuti paigaldatud ümar- ja nooltuledega foorid, sõidetakse nooltuledega osutatavas suunas ainult rohelise nooltule põledes.

137. Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.

138. Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale.

139. Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat.

Kui ristmikul on parempöörderada muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest.

XV. RAUDTEE ÜLETAMINE

140. Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et ta oleks vajaduse korral võimeline sõiduki sujuvalt peatama käesoleva eeskirja punktis 144 ettenähtud kohas. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.

141. Raudteed ei tohi ületada

1) foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist;

2) sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foori tuledest;

3) reguleerija keelava märguande korral;

4) kui juht oleks sunnitud rööbasteel peatuma.

142. Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale ei tohi juht sõita veendumata, et ei lähene raudteesõidukit.

143. Juht ei tohi

1) raudteed ületada väljaspool ülesõidukohta;

2) ümber põigata raudteeülesõidukoha ees peatunud sõidukist, kui sõitmine ülesõidukohale on sellel ajal keelatud;

3) vedada üle raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-, tee-, ehitus- vms. masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat haakeriista.

144. Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul juhul, mil raudteed ületada ei tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast, liiklusmärgi "Peatu ja anna teed" olemasolul aga selle ees.

145. Kui sõiduki (autorongi) laius koormaga või ilma on üle 5 m, kõrgus üle 4,5 m või pikkus üle 24 m, tohib raudteeülesõidukohta ületada ainult raudteeomaniku (-valdaja) loal. Niisugust luba on vaja ka mootorsõidukile, mille valmistajakiirus on alla 5 km/h, ning roomiksõidukile.

146. Liikleja peab ületama raudtee viivituseta.

147. Hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma selle juurde ja raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärku - tehes käega ringikujulisi liigutusi. Pimeda ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat.

XVI. TULEDE KASUTAMINE

148. Sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral peavad mootorsõidukil tee valgustusest sõltumata põlema lähi- või kaugtuled ning gabariidi- ja numbrituled, haagisel gabariidi- ja numbrituled. Trammil peavad põlema lähi- või kaugtuled ja gabariidituled.

149. Sõidul pimeda ajal peavad mootorsõidukil ja trammil ees põlema ainult lähi- ja gabariidituled - välja arvatud tulede lühiaegne vilgutamine - kui

1) tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 m ulatuses;

2) vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 m;

3) kaugtuled hakkavad valgustama eessõitvat sõidukit;

4) kaugtuled võivad pimestada keda tahes teist juhti, kaasa arvatud tee kõrval liikuva vee- või raudteesõiduki juhti.

150. Sõidul valge ajal peavad mootorsõidukil ja trammil põlema lähituled või päevasõidutuled.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

151. Eesmised udutuled võivad põleda ainult sõidu ajal, kui nähtavus on halb, ja pimeda ajal valgustamata teel koos lähi- või kaugtuledega.

152. Tagumised udutuled võivad põleda ainult sõidu ajal, kui nähtavus on halb.

153. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatunud või parkival mootorsõidukil ja haagisel peavad põlema ainult gabariidi- ja numbrituled.

154. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.

155. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesoleva eeskirja lisa 4 kohane valgustatud autorongi-tunnusmärk.

XVII. SÕITJA JA VEOSE VEDU

156. Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid.

157. Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita vaid veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht.

Sõitjate veo korra kehtestab teede- ja sideminister.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

158. Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema käesoleva eeskirja lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk.

159. Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra.

Ülejäänus kehtestab veose veo korra teede- ja sideminister.

160. Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu.

161. Sõiduki üksainuski mõõde koormaga või ilma ei tohi üldjuhul ületada järgmist väärtust:

1) laius 2,55 m, külmik- ja termossõidukil 2,6 m;

(VV m 08.11.96 nr. 277 jõust.19.11.96)

2) kõrgus teepinnast 4 m;

3) pikkus mootorsõidukil ja täishaagisel 12 m, autorongil 18,75 m, seejuures poolhaagisega autorongil 16,5 m ja liigendbussil 18 m;

(VV m 08.11.96 nr. 277 jõust.19.11.96)

4) koorma väljaulatus sõidukist ette- või tahapoole 1 m.

Kui üksainuski mõõde ületab nimetatu, on tegemist suurveosega.

162. Sõiduk või koorem peab olema tähistatud käesoleva eeskirja lisa 4 kohaste tunnusmärkidega, kui

1) sõiduki laius koormaga või ilma ületab käesoleva eeskirja punkti 161 alapunktis 1 nimetatud vastava arvu või kui koorem ulatub sõiduki külgservast väljapoole - äärmistes külgpunktides ees ja taga vastavate laiveose-tunnusmärkidega;

2) sõiduki (autorongi) pikkus koormaga või ilma ületab käesoleva eeskirja punkti 161 alapunktis 3 nimetatud vastava arvu - taga vastava(te) pikk- või raskeveose- tunnusmärgiga(-märkidega);

3) koorem ulatub sõidukist ette- või tahapoole rohkem kui 1 m - kõige kaugemas väljaulatuvas punktis vastava väljaulatuva veose tunnusmärgiga;

4) C-kategooria auto registrimass on üle 12 t või haagise registrimass on üle 3,5 t - taga vastava(te) pikk- või raskeveose-tunnusmärgiga (-märkidega).

163. Autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei tohi ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi. Veduki ja haagise registrimasside summa ei tohi ületada teede- ja sideministri poolt kehtestatud väärtust.

Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole väljastatud suur- ja/või raskeveose veo korra kohast veoluba.

Kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus ületab teede- ja sideministri poolt kehtestatud väärtuse, on tegemist raskeveosega.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

164. Suur- ja/või raskeveose veo korra kehtestab teede- ja sideminister.

165. Ohtliku veose veo korra kehtestab teede- ja sideminister.

Ohtlikku veost võib vedada ainult asjakohase väljaõppega juht. Ohtlikku veost vedaval sõidukil peab olema ettenähtud kohtades vastava ohu märgis ja käesoleva eeskirja lisa 4 kohane ohtliku veose tunnusmärk.

XVIII. LIIKLUS KIIRTEEL

166. Kiirteel ei tohi

1) liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h;

2) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala;

3) sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga ning üle 7 m pikkuse autorongiga;

4) pöörata tagasi, sõita eraldusribale ega eraldusriba katkestuskohale;

5) tagurdada;

6) teha õppesõitu;

7) pukseerida mootorsõidukit lähimast ärapööramiskohast kaugemale.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

167. Hädapeatunud mootorsõidukil tuleb sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100 m tahapoole panna teele ohukolmnurk.

XIX. SÕIT TUNNELIS

168. Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning gabariidi- ja numbrituled.

169. Tunnelis ei tohi

1) tagurdada;

2) pöörata tagasi;

3) peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud ala;

4) lasta sõiduki mootoril töötada sõidutakistuse ajal.

XX. LIIKLUS ÕUEALAL

170. Jalakäija tohib õuealal liikuda kogu tee ulatuses. Laps tohib kõikjal mängida.

171. Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada.

Jalakäija ei tohi juhti põhjendamatult takistada.

172. Sõiduk tohib õuealal jalakäijate vahel liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h.

173. Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.

174. Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alakategooria sõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

175. Õuealal ei tohi seisva sõiduki mootor töötada kauem kui 2 minutit.

XXI. INVALIIDISÕIDUKI ERIÕIGUSED

176. Liikumispuuetega invaliidjuht ja liikumispuuetega või pimedat inimest teenindav juht võib panna oma sõidukile ette või taha käesoleva eeskirja lisa 4 kohase invaliidi- tunnusmärgi.

177. Liikumispuuetega invaliidjuht, kelle sõidukil on käesoleva eeskirja lisa 4 kohane invaliidi-tunnusmärk, tohib parkida

1) liiklusmärgi "Parkimise keeld" mõjupiirkonnas;

2) piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem;

3) õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

178. Liikumispuuetega invaliidjuht ja liikumispuuetega või pimedat inimest teenindav juht, kelle sõidukil on käesoleva eeskirja lisa 4 kohane invaliidi-tunnusmärk, tohib asulas peatuda ja parkida liiklusmärgi "Peatumise keeld" mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 m laiuse käiguriba.

Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega.

179. Liikumispuuetega invaliidjuht ja liikumispuuetega või pimedat inimest teenindav juht, kelle sõidukil on käesoleva eeskirja lisa 4 kohane invaliidi-tunnusmärk, tohib kõrvale kalduda liiklusmärkide "Sõidu keeld" ja "Mootorsõidukite sõidu keeld" nõuetest.

XXII. ERITALITUSE SÕIDUKI ERIÕIGUSED

180. Eritalituse sõidukite loetelu ja nende tähistamise kord kehtestatakse liiklusseaduse kohaselt.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

181. Juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, tohib kiireloomulise ametiülesande täitmisel kõrvale kalduda käesoleva eeskirja nõuetest, välja arvatud punktide 58, 59, 60 ja 193 nõuded ning käesoleva eeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerijamärguannete nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune eritalituse sõiduk.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

Nimetatud sõidukite juhid peavad seejuures tagama liikluse ohutuse.

182. Juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, tohib teel töötades kõrvale kalduda käesolevas eeskirjas kehtestatud sõitva sõiduki asukoha (X peatükk), peatumise ja parkimise (XIII peatükk), lisas 2 kirjeldatud liiklusmärkide (välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid) ja lisas 3 kirjeldatud teemärgiste nõuetest.

Nimetatud sõiduki juht peab seejuures tagama liikluse ohutuse.

XXIII. MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE

183. Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.

Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse.

Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toetatud sõidukis.

184. Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6 m ja selle keskosa peab olema silmapaistvalt tähistatud.

185. Pukseerival mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

186. Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h.

187. Pukseerida ei tohi

1) painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool;

2) vardakujulise jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta rool;

3) mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;

4) enam kui ühte mootorsõidukit (autorongi);

5) autorongi, mille haakeseadis on rikkis;

6) soolomootorrattaga ega soolomootorratast.

XXIV. NÕUDED MOOTORSÕIDUKI (AUTORONGI) TEHNOSEISUNDI JA VARUSTUSE KOHTA

188. Mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus ning nende kontrollimise korraldus peavad vastama nõuetele, mille on kehtestanud:

1) A-, B-, C- ja D- (välja arvatud trollid) kategooria sõidukite ning nende haagiste suhtes - teede- ja sideminister;

2) traktorite ja liikurmasinate ning haagiste suhtes - põllumajandusminister;

3) trammide ja trollide suhtes - Tallinna Linnavalitsus.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

189. Mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid.

Ei tohi kasutada sõidukit (välja arvatud Eestis ajutiselt arvele võetud teise riigi sõiduk), millel on Eesti riiklik registreerimismärk ja teise riigi tunnusmärk.

Riigist väljasõidul peab olema mootorsõidukile taha paigaldatud käesoleva eeskirja lisa 4 kohane riigi tunnusmärk.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

190. Teel sõitva sõiduki ratastel võib kasutada naastrehve, mille kasutamise aja ja neile esitatavad nõuded kehtestab teede- ja sideminister oma määrusega.

(VV m 08.11.96 nr. 277 jõust.19.11.96)

191. Mootorsõidukil, mis ei ole eritalituse sõiduk, ei tohi kasutada eritalituse sõiduki värviskeeme ning tal ei tohi olla erilisi heli- ega siniseid või punaseid valgussignaalseadmeid.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

192. Kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma seda kõrvaldada; kui see on võimatu ja tegu pole käesoleva eeskirja punktis 193 nimetatud rikkega, tohib ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, sõita ainult remondikohani.

193. Mootorsõiduk (autorong) ei tohi omal jõul sõita, kui

1) pidur ei võimalda sõidukit peatada;

2) rool ei võimalda sõidukiga manööverdada;

3) autorongi haakeseadis on rikkis;

4) vihma või lumesaju ajal ei tööta juhipoolne esiklaasipuhasti;

5) pimeda ajal või halva nähtavuse korral ei põle lähituled ja tagumised gabariidituled. Erandkorras tohib sõita ainult remondikohani, kui põleb lähituli välimises vasakpoolses laternas. Tagumiste gabariiditulede rikke korral remondikohta sõitmisel tuleb toimida käesoleva eeskirja punktide 69 ja 70 nõuete kohaselt.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

194. Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

XXV. JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL

195. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht

1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk käesoleva eeskirja punktis 70 ettenähtud korras;

2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu;

3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel liikluspoliisi ja isikut tõendava dokumendi.

196. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht

1) andma abivajajale esmaabi;

2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse;

3) teatama juhtunust politseisse, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei korraldusele.

Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

Muu võimaluse puududes peab juht eelmises lõigus esitatud nõudeid täitnult ja tingimusel, et transportimine pole kannatanule ohtlik, viima ta haiglasse oma sõidukiga, teatades seal oma nime ja sõiduki numbri, ning seejärel naasma õnnetuskohale.

197. Kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt.

198. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi, narkootikumi või psühhotroopset ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal.

XXVI. ÕPPESÕIT MOOTORSÕIDUKIGA

199. Juhtimise algõpe peab toimuma üldiseks liikluseks suletud alal.

Teel tohib sõitu õppida ainult koos sõiduõpetajaga.

200. Õppeasutuse sõiduõpetajal peab olema kutsetunnistus ja õppesõiduks kasutatava sõiduki kategooria juhi luba. Kui sõitu õpetatakse üksikkorras ja sõiduõpetajal kutsetunnistust ei ole, peab tal olema sõiduõpetamisluba ja õppesõiduks kasutatava sõiduki kategooria juhi luba.

201. Üksikkorras tohib teel sõitu õppida B-kategooria ja A1-alakategooria sõidukiga vähemalt 15,5 aasta vanuselt ning C1-alakategooria sõidukiga vähemalt 17,5 aasta vanuselt. Muu kategooria sõidukiga üksikkorras sõitu õppida ei tohi.

202. Õppeautol ja -trammil peab ees ja taga olema käesoleva eeskirja lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk. Õppeasutuse sõiduautol peab olema ainult üks niisugune tunnusmärk, mis asub katusel ja on seest valgustatud.

Õppeasutuse õppeautol peavad olema siduri ja piduri lisapedaalid ja tahavaatepeegel õpetajale.

203. Õppesõidu ajal ei tohi olla sõitjaid mootorrattal ega väljaspool mootorsõiduki kabiini või sõitjateruumi.

204. Õppesõidu ajal ei tohi sõita kiiremini kui 70 km/h.

XXVII. LISANÕUDED JALGRATTURILE JA MOPEEDIJUHILE

205. Mopeedijuht peab olema vähemalt 13-aastane, jalgrattur sõiduteel sõites vähemalt 10 aastat vana.

Õuealal jalgratturi vanuse alammäär ei kehti.

206. 10...15-aastasel jalgratturil ja 13...15-aastasel mopeedijuhil peab mujal kui õuealal olema kaasas käesoleva eeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus.

207. Mopeedijuhil ja tema sõiduki sõitjal peab olema peas kaitsekiiver.

208. Jalgrattal peab olema

1) töökorras pidur ja signaalkell;

2) vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur;

3) pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur.

Mopeedil peab sõites ees põlema valge tuli. Tema tehnoseisund peab vastama valmistaja nõuetele.

209. Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud käesoleva eeskirja punkti 77 kohase manöövri ajal.

Kui ristmikevahelisel teel on jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peab jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale.

210. Jalgrattur ja mopeedijuht ei tohi

1) sõita kõnniteel; piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta;

2) sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mopeedijuht peab juhtrauda hoidma mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal);

3) lasta ennast vedada teise sõidukiga;

4) vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;

5) pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud;

6) sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlal istmel.

XXVIII. LISANÕUDED LOOMVEOKI, LOOMA JA KÄSIKÄRUGA LIIKLEJALE

211. Asulas tohib ratsutada ja loomveokiga sõita sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, asulavälisel teel - pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal.

212. Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur.

213. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab loomveokil ja käsikärul, mis on üle 1 m lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punase tulega latern või üks niisuguste tuledega latern. Loomveokil peab taga olema kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud punast helkurit.

Loomveokil, mis ei ole üle 1 m lai, peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur.

214. Kariloomi tohib ajada ainult valge ajal ja võimalikult tee parempoolse ääre lähedal. Ajajaid peab olema nii palju, et oleks tagatud ohutus ja loomade kooshoidmine. Vajaduse korral tuleb loomad rühmitada.

215. Kariloomi ei tohi

1) ajada kattega teel ilma teeomaniku (-valdaja) loata;

2) jätta teele järelevalveta;

3) ajada üle raudtee või sõidutee kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, või teha seda pimeda ajal või halva nähtavuse korral.

Lisa 1 "Liikluseeskirja" juurde

LIIKLUSE REGULEERIMISE MÄRGUANDED

1. Foorid

1. Ümartuledega foor. Reguleerib sõidukite, foori 9 puudumisel aga ka jalakäijate liiklust.

Fooril 11 on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori 12, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.

Tuled põlevad järgmises järjekorras: roheline - roheline vilkuv (võib erijuhul ära jääda) - kollane - punane - punane ja kollane korraga - roheline. Erandina võidakse kasutada foori, mille tuled põlevad järjekorras: roheline - kollane - punane - kollane - roheline.

Tuled tähendavad järgmist:

roheline lubab liikuda;

roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;

kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;

punane keelab liikuda;

punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

2. Nooltuledega foor. Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul.

Foori tuled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid.

Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu fooril 11. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.

3. Lisasektsioonidega foor. Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul.

Foori põhituled asuvad püstjalt nagu fooril 11. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt.

Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas.

Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.

4. Kollase vilkuva tulega foor. Osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Sama tähendus on fooride 1...3 kollasel vilkuval tulel.

5. Ühissõidukifoor. Reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu.

Fooris 51...53 on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest, alumine lubab sõita.

6. Suunamuutefoor. Reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks.

Foori vasakpoolses sektsioonis võib põleda kaldristikujuline punane tuli, parempoolses - allasuunatud noole kujuline roheline tuli, mis vastavalt keelab või lubab sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas.

Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub teekattemärgisega 925 tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.

7. Ülesõidufoor. Reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, parvlaevakai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures.

Fooris 71 on kaks vilkuvat punast tuld ja fooris 72 üks vilkuv punane tuli. Tulede vilkumine keelab edasi sõita.

Raudteeülesõidukohal võidakse kasutada aeglaselt vilkuva valge tulega foori 73; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte.

8. Jalgrattafoor. Reguleerib jalgrataste ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel.

Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis fooril 11. Foori 81 tuledel on jalgratta kujutis. Foor 82 ühtib kujunduselt fooriga 11, temaga kohakuti on lisateatetahvel 847.

9. Jalakäijafoor. Reguleerib jalakäijate liiklust.

Foori ülemises osas on punane ja all roheline jalakäija kujutis, mis vastavalt keelab või lubab jalakäijal ületada sõiduteed. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli.

Märkus. Rühmadesse 1, 2, 8 ja 9 kuuluvate fooride juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni.

2. Reguleerija märguanded

Liiklemise järjekorda määravad märguanded

Käsi on tõstetud üles (joon. 1, a)

Ükski liikleja ei tohi liikuda. Peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui märguanne antakse hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.

Käsi (käed) on küljele rõhtsalt välja sirutatud (joon. 1, b)

Ükski liikleja ei tohi liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe või kätega; kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg.

Viibe sõidusuunas (joon. 1, c)

Reguleerija seisab liikleja poole küljega. Küljelt tohib sõita paremale, otse, vasakule või tagasi.

Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid märguandeid, näiteks sõita aeglasemalt (joon. 1, d) vms. Liiklust keelav märguanne kehtib kuni uue, lubava märguandeni. Liikuda tohib suundades, milles see pole keelatud.

Ristmikul ja ristmikevahelisel teel antud märguannetel on üks ja sama tähendus.

Peatamismärguanded

Liikleja peab peatuma, kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta (joon. 1, e).

Peatamismärguanne võidakse anda autost (joon. 1, f) ja/või valjuhääldi kaudu.

Ees sõitev juht on kohustatud peatuma, kui taga sõitval eritalituse autol töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur (joon. 1, g).

Peatamismärguande saanud juht peab kohe peatuma. Kui reguleerija pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

Lisa 2 "Liikluseeskirja" juurde

LIIKLUSMÄRGID

1. Hoiatusmärgid

111. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht.

112. Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht.

121. Üherööpmeline raudtee.

122. Mitmerööpmeline raudtee. Hoiatus tõkkepuuta raudteeülesõidukoha juures.

123...128. Ees on raudteeülesõidukoht. Lisahoiatus väljaspool asulat. Märgi kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole.

131. Ristumine trammiteega.

132. Samaliigiliste teede ristmik. Juht peab andma teed paremalt lähenevale juhile.

133...135. Ristumine kõrvalteega. Kõrvaltee ristub peateega või suubub sellesse.

136. Ringristmik.

137. Foor.

138. Kaldapealne. Ees on järsk kaldapealne, parvlaevakai, sõitmine tammil, kaldapealsel või järsul astangul.

141, 142. Ohtlik kurv. Järsk või piiratud nähtavusega kurv ja selle suund.

143, 144. Ohtlikud kurvid. Ohtlike kurvidega teelõik ja esimese kurvi suund.

145. Järsk lang.

146. Järsk tõus.

151. Libe tee.

152...154. Ebatasane tee. Ees on teelõik, kus teekatte ebatasasused järgnevad üksteisele (152) või kus on üksik lohk (153) või kõrgem kühm, mis ei ole künnis (154).

155. Lahtine killustik. Kattega teelõik, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid.

156. Künnis. Tehiskõrgend vähendatud kiiruse hoidmiseks.

157. Ohtlik teepeenar.

158. Teetööd. Igasugused tööd teel või tee kõrval.

161...163. Teekitsend. Märgi kujutis näitab, kas tee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt.

164. Kahesuunaline liiklus. Ees on kahesuunalise liiklusega tee.

171. Ees on reguleerimata ülekäigurada.

172. Jalakäijad. Teelõik, kus jalakäijad liiguvad sõiduteel.

173. Lapsed.

174. Ristumine jalgrattateega.

176. Karja üleajamise koht.

177. Metsloomad. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane loom.

181. Varinguoht.

182. Külgtuul.

183. Lennukid.

184. Liiklusummik. Ees võib olla liiklusummik.

185. Muud ohud.

2. Eesõigusmärgid

211. Peatee. Tee, kus juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes.

212. Peatee lõpp.

221. Anna teed. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.

222. Peatu ja anna teed. Juht peab peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel sõitvale juhile.

231. Vastassuuna eesõigus. Juht peab andma teed juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde.

232. Pärisuuna eesõigus.

3. Keelu- ja mõjualamärgid

Keelumärgid

311. Sõidu keeld. Sõita ei tohi ühegi sõidukiga.

312. Mootorsõiduki sõidu keeld.

313. Veoauto sõidu keeld. Sõita ei tohi C-kategooria sõiduki, traktori ega liikurmasinaga. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki ega autorongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu.

314. Mootorratta sõidu keeld.

315. Traktori sõidu keeld. Sõita ei tohi traktori ega liikurmasinaga.

316. Autorongi sõidu keeld. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongiga, mille registrimass on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi kohta.

317. Loomveoki sõidu keeld. Sõita ei tohi loomveokiga ega ratsa, ka ei tohi ajada kariloomi.

318. Ohtliku veosega sõidu keeld. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mis veab ohtlikku veost.

321. Jalgratta sõidu keeld. Sõita ei tohi jalgratta ega mopeediga.

322. Käigu keeld.

331. Sissesõidu keeld. Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga.

332. Parempöörde keeld.

333. Vasakpöörde keeld.

334. Tagasipöörde keeld.

335. Tollikontroll. Peatuseta ja tolliametniku loata ei tohi edasi sõita.

336. Politseikontroll. Peatuseta ja politseiametniku või kontrollija loata ei tohi edasi sõita.

341. Massi piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab.

342. Teljekoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga, mille mis tahes telje koormus on suurem, kui märk näitab.

343. Kõrguse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga, mille kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab.

344. Laiuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga, mille laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab.

345. Pikkuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab.

351. Suurim kiirus. Sõita ei tohi suurema kiirusega (km/h), kui märk näitab.

352. Möödasõidu keeld. Mööda sõita ei tohi, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h.

353. Veoauto möödasõidu keeld. Mööda sõita ei tohi C-kategooria sõiduk, traktor ega liikurmasin, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h.

354. Vähim pikivahe. Sõita ei tohi väiksema pikivahega, kui märk näitab.

355. Helisignaali keeld. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks.

361. Peatumise keeld.

362. Parkimise keeld.

363. Parkimise keeld paaritul kuupäeval. 364. Parkimise keeld paariskuupäeval. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada kell 19...21.

371. Suurima kiiruse piirangu lõpp.

372. Möödasõidu keelu lõpp.

373. Veoauto möödasõidu keelu lõpp.

376. Piirangute lõpp. Lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna.

Lisaselgitused keelumärkide kohta

Märgid 332 ja 333 kehtivad ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette nad on pandud.

Märgid 322 ja 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu nad on üles pandud.

Märk 361 ei kehti ühissõiduki kohta.

Märgid 362...364 ei kehti Punase Risti embleemiga sõiduauto kohta, mis sõidutab arstiabi andvat meditsiinitöötajat, ega töötava taksomeetriga takso kohta.

Märkide 35 ja 36 mõjupiirkond ulatub

1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, välja arvatud pinnastee suubumine kattega teele, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatatud kauguseni;

2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatatud kauguseni.

Mõjupiirkonna lõppu näitavad

1) märgil 351, mis paikneb enne asulat, märk 571;

2) märkidel 35 märgi all olev tahvel 821;

3) märkidel 351, 352 ja 353 vastavalt märk 371, 372 ja 373;

4) märk 376;

5) märgil 351 teine märk 351 või märk 381, millel on teistsugune suurim kiirus;

6) märgil 361 märk 362;

7) märgil 362 märk 361;

8) märkidel 36 märgi juures olev lisateatetahvel 822 või 823 või teine märk 36 koos lisateatetahvliga 824 mõjupiirkonna lõpetamise kohas.

Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 555 tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva lisateatetahvliga 86 või 874 teatatud korra kohaselt pargitud sõidukeid.

Kui märki 361 kasutatakse koos teekattemärgisega 931, märki 362 aga koos teekattemärgisega 932, määrab märgi mõjupiirkonna vastava märgisjoone pikkus.

Mõjualamärgid

38. Mõjuala. Näitab kujutatud liiklusmärgi kehtivust kogu alal.

Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste nõudeid.

381. Kiiruse piirangu ala.

382. Peatumise keelu ala.

383. Parkimise keelu ala.

384. Jalgratturite sõidu ala.

385. Jalakäijate liikluse ala.

386. Parkimisala.

387. Samaliigiliste teedega ristmike ala.

Võidakse kasutada ka muu liiklusmärgi kujutisega või kahe liiklusmärgi kujutisega mõjualamärke.

39. Mõjuala lõpp. Tühistab märgiga 38 kehtestatud liikluskorra.

391. Kiiruse piirangu ala lõpp.

392. Peatumise keelu ala lõpp.

393. Parkimise keelu ala lõpp.

394. Jalgratturite sõidu ala lõpp.

395. Jalakäijate liikluse ala lõpp.

396. Parkimisala lõpp.

397. Samaliigiliste teedega ristmike ala lõpp.

4. Kohustusmärgid

41. Kohustuslik sõidusuund. Märk kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata.

Märk kehtib ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette ta on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava ristumisala ees, vaid kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool.

Ristmiku taha teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk ei keela parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

421...423. Ümberpõike suund. Märk kohustab ümber põikama vaid märgil osutatud suunas.

424. Ringliiklus. Ristmikul tohib sõita vaid nooltega osutatud suunas.

431. Jalgrattatee. Liikuda tohib ainult jalgratta või mopeediga.

432. Kõnnitee. Liikuda tohib ainult jalgsi.

433...435. Jalgratta- ja kõnnitee. Liikuda tohib ainult jalgratta või mopeediga ning jalgsi. Märgi 433 ja 434 korral liigub jalgrattur ja mopeedijuht sellel teel vastavalt näidatule ühel, jalakäija aga teisel pool; märgi 435 korral aga kasutavad nad teed ühiselt. Viimasel juhul ei tohi jalgrattur ega mopeedijuht ohustada ega takistada jalakäijat ning jalakäija ei tohi tahtlikult takistada nende sõitu. Kui märkidega 433...435 tähistatud tee kulgeb sõidutee või teepeenra kõrval, tohivad nimetatud liiklejad kasutada ainult seda.

441. Vähim kiirus. Tohib sõita ainult märgil oleva või sellest suurema kiirusega (km/h).

442. Vähima kiiruse lõpp.

451...455. Ohtliku veosega sõidu suund. Ohtlikku veost vedava sõiduki (autorongi) kohustuslik sõidu suund. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

5. Osutusmärgid

511. Kiirtee. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne kiirteel liiklemise kord.

512. Kiirtee lõpp.

521. Ühesuunaline tee. Tee või sõidutee, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas.

522. Ühesuunalise tee lõpp.

523, 524. Sõit ühesuunalisele teele. Ühesuunalisele teele või sõiduteele sõitmise koht ja suund.

525. Ühissõidukirada. Märk kehtib raja kohta, mille kohale ta on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta.

526. Ühissõidukirajaga tee. Tee, millel ühissõidukid liiguvad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu.

527. Ühissõidukirajaga tee lõpp. Märgiga 526 tähistatud ühissõidukirajaga tee lõpp.

528, 529. Sõit ühissõidukirajaga teele. Märgiga 526 tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise koht ja suund.

53. Sõidurajad ja -suunad. Näitab rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni ja ristmikul sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga sõidusuunda sellelt rajalt.

Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi.

Enne ristmikku pandud märk kehtib kogu ristmiku kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi.

Märgi 53 nooltel võib olla kujutatud liiklusmärke, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud kiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest rajal.

541. Bussi- ja/või trollipeatus.

542. Trammipeatus.

543, 544. Ülekäigurada. Tähistab reguleerimata ülekäigurada.

545...548. Käigutunnel või -sild.

551. Tagasipöördekoht. Vasakpööre on keelatud.

552...554. Umbtee. Läbisõiduvõimaluseta tee.

555, 556. Parkla. Märk võib osutada ka parklat, kuhu juht võib jätta sõiduki, et ümber istuda ühissõidukile.

558. Sobiv kiirus. Teelõigule soovitatav suurim kiirus (km/h) heades ilma- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel lisateatetahvlil 821 näidatud kauguseni, kui aga märki kasutatakse koos hoiatusmärgiga, siis ohtliku teelõigu lõpuni.

561. Muutsuunaliiklus. Niisuguse teelõigu algus, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks.

562. Muutsuunaliikluse lõpp.

563. Sõit muutsuunaliiklusega teele.

571. Asula. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne asulas liiklemise kord.

572. Asula lõpp.

581. Õueala. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne õuealal liiklemise kord.

582. Õueala lõpp.

583. Tunnel. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne tunnelis liiklemise kord.

584. Tunneli lõpp.

585. Parvlaevakai.

586. Kaubasadam.

587. Lennujaam.

588. Tööstuspiirkond.

591. Stoppjoonemärk. Sõiduki peatamise koht foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral.

6. Juhatusmärgid

611. Sõiduskeem. Näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või osutab lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul.

62. Eelviit. Näitab sõidusuundi asulate või teiste objektide juurde. Märgil võib olla tee number, kiirtee, lennujaama, spordiala vms. piltmärke ja teiste liiklusmärkide kujutisi, mis teatavad sõidukorra iseärasustest. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk 31, 331 või 34, võib eelviit näidata ka ümbersõiduteed.

63. Suunaviit. Näitab sõidusuundi asulate või teiste objektide juurde ja kaugust nendeni. Märgil võib olla kiirtee, lennujaama, spordiala vms. piltmärke ja teiste liiklusmärkide kujutisi.

641, 642. Objekti nimi. Asula, jõe, järve, looduskaitseala, vaatamisväärsuse vms. nimi.

643. Kaugusviit. Kaugus teekonnal olevate asulate või teiste objektideni (km).

651. Kilomeetritähis.

652...656. Tee number. E-täht (Euroopa) tähistab rahvusvahelist teed. Märk, millel tee numbrit ümbritseb katkendjoon, pannakse teele, mis viib märgil oleva numbriga teele.

661...665. Veoauto sõidu suund. C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi soovitatav sõidusuund.

671...673. Ümbersõidu skeem. Ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekond ja suund.

674...679. Ümbersõit. Ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suund.

681...683. Kurvisuund. Järsu või ohtliku kurvi suund.

684. Hoiatustara. Teetöö koht või teel olev takistus.

685. Hargnemiskoht. Teeharude suund märgi asukohas.

Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

7. Teeninduskohamärgid

711. Esmaabi.

721. Tankla. Tankuri roheline kujutis osutab pliivaba bensiini müügi kohta.

722. Autohooldus.

723. Autopesula.

731. Restoran.

732. Kohvik.

733. Hotell või motell.

734a. Kämping.

734b. Sõidukelamulaager. Auto- või haagiselamu paigaldamise koht.

735. Puhkemaja.

736. Puhkekoht.

737. Käimla.

738. Ujumiskoht.

739. Vaatamisväärsus.

741. Telefon. Märgil olev kirje SOS tähendab päästeteenistuse telefoni.

742. Politsei.

743. Info.

744. Post.

745. Raadiojaam. Liiklusinfot edastav raadiojaam. Arv tähendab liiklusinfo kandesagedust megahertsides, F-täht sagedusmodulatsiooni.

8. Lisateatetahvlid

Lisateatetahvel täpsustab või piirab liiklusmärgi mõju. Vajaliku kujutise puudumisel võib tahvlil olla tekst.

81. Kaugus objektini. Näitab kaugust ja sõidusuunda liiklusmärgist ohtliku teelõiguni, piiranguni, keeluni või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

Tahvel 813 või 815 kasutatuna koos märkidega 36 näitab ka mõjupiirkonna suunda ja ulatust, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki suurel ristmikul (väljakul) sõidutee ääres, hoone ees vm. ulatuslikul alal.

Tahvel 816 näitab kaugust märgist 221 kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222.

82. Mõjupiirkond. Tahvel 821 näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust, keelumärkide 35 ja kohustusmärgi 441 mõjupiirkonna ja kindlaksmääratud parkimisviisiga kõnniteeäärse parkla ning märgiga 558 soovitatava suurima kiirusega teelõigu ulatust. Tahvlid 822...825 näitavad või täpsustavad märkide 36 mõjupiirkondi järgmiselt: 822 ja 823 - mõjupiirkonna ulatust vastavalt märgi taga ja ees, 824 - mõjupiirkonna lõppu, 825 - seda, et juht asub mõjupiirkonnas.

831...833. Mõjusuund. Näitab ristmiku ette pandud liiklusmärgi mõjusuunda või suunda, milles liikudes pääseb teeäärse objekti juurde.

834. Peatee suund.

84. Sõidukiliik. Näitab, mis liiki sõiduki kohta liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-, tahvel 842, et C-kategooria sõiduki kohta, tahvel 843 aga, et autorongi kohta (välja arvatud kerghaagisega autorong).

85. Kehtivuspäevad ja/või -aeg. Näitab päevi ja/või kellaaega, millal liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja pühiti, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti.

86. Parkimisviis. Tahvel näitab alla 6 m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alakategooria sõiduki paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas. Tahvli 864...868 korral tuleb sõiduk parkida kõnnitee äärega risti, vastava teekattemärgise ja/või tahvli 869 olemasolul - selle järgi. Vasakule poole teed pandud märgi all olev tahvel kujutab värvitahvlil esitatu peegelpilti.

871. Parkimine ainult seisatud mootoriga.

872. Tasulised teenused. Teatab, et märgil osutatav teenus on tasuline.

873. Parkimisaja piirang. Teatab lubatud pikimat parkimiskestust. Parkimise algus peab olema kontrollijale selgesti nähtavaks tehtud.

(VV m 02.06.95 nr. 232 jõust.01.07.95)

874. Invaliid. Teatab parklat või selle osa, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on invaliidi-tunnusmärk.

875. Autovaatluskoht. Teatab vaatlussilla või -kanali olemasolust.

881. Registrimassi piirang. Teatab, et liiklusmärk kehtib sõiduki või autorongi kohta, mille registrimass ületab tahvlil oleva tonnide arvu.

882. Kehtivusrada. Näitab sõidurada, mille kohta liiklusmärk kehtib.

883. Pimedad. Teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sagedasti pimedad.

884. Märg tee. Teatab, et liiklusmärk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg.

885. Jäätumine. Teatab, et liiklusmärgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine.

886. Ohutu kõrgus elektriliini all. Näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all.

887. Vaba laius. Näitab teekitsendi laiust.

891. Välja arvatud. Teatab, et liiklusmärk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta.

Lisa 3 "Liikluseeskirja" juurde

TEEMÄRGISED

Teemärgistega kehtestatakse teatav liikluskord, aidatakse liikluses orienteeruda ja osutatakse võimalikule ohuallikale.

1. Teekattemärgised on valged, välja arvatud märgised 93, mis on kollased.

911. Ühekordne pidevjoon. Märgis

1) eraldab ohtlikus kohas suunavööndeid teel, millel on kaks sõidurada (joon. 2), ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joon. 14). Märgist ületada ei tohi;

2) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared jt. (joon. 11 ja 15);

3) tähistab parkimiskohti (joon. 15). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel;

4) tähistab sõidutee äärt teel, mis ei ole kiirtee (joon. 5). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;

5) eraldab kõnniteel jalgrataste ja mopeedide liikluse jalakäijate liiklusest (joon. 13).

912. Lai pidevjoon. Märgis

1) tähistab kiirtee sõidutee äärt (joon. 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;

2) eraldab sõidutee muudest radadest aeglustus- või kiirendusraja lõikusid (joon. 8 ja 10). Märgist ületada ei tohi;

3) eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada jt.) sõidutee muudest radadest (joon. 8). Märgist ületada ei tohi.

913. Kahekordne pidevjoon. Eraldab suunavööndeid kolme (joon. 8) ja enama sõidurajaga teel (joon. 5 ja 9). Märgist ületada ei tohi.

914. Pidev- ja katkendjoone ühend. Märgis

1) eraldab suunavööndeid kahe- (joon. 2 ja 7) või kolmerajalisel teel;

2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joon. 5);

3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta (joon. 15).

Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.

915...917. Eraldussaar. Tähistab sõitmiseks keelatud alasid ja osutab oma kaldjoontega sõidusuundi järgmiselt:

915 - eraldab suunavööndeid (joon. 11),

916 - lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (joon. 9 ja 10), 917 - liidab pärisuunalisi sõiduradasid (joon. 9 ja 10).

Eraldussaart piirab märgis 911 (joon. 11), kiirteel 912 (joon. 10). Saarest üle sõita ei tohi.

921. Lühikeste kriipsudega katkendjoon. Eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (joon. 7) ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joon. 5 ja 8). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

922. Pikkade kriipsudega katkendjoon. Märgis

1) teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911 (joon. 14), 913 või 914 (joon. 2 ja 7) lähedusest;

2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda.

Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

923. Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon. Märgis

1) eraldab sõiduradasid ristmikul, kus on vaja rõhutada liikumissuunda (joon. 9);

2) tähistab sõidutee pideva äärejoone katkestust ristmikul või ärapööramiskohas (joon. 3);

3) tähistab sõidutee äärt teel, mis ei ole kiirtee (joon. 7).

Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

924. Lai katkendjoon. Märgis

1) eraldab aeglustus- (joon. 8 ja 10) ja kiirendusrada (joon. 10) sõidutee põhiradadest;

2) eraldab eri rada (jalgrattarada, ühissõidukirada jt.) sõidutee põhiradadest (joon. 8).

Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

925. Kahekordne katkendjoon. Eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (joon. 6). Kui niisuguse raja kohal

suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt;

suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas;

suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.

931. Peatumise keelujoon. Kantakse sõidutee äärele või äärekivile (joon. 12).

932. Parkimise keelujoon. Kantakse sõidutee äärele või äärekivile (joon. 12).

933. Ühissõidukipeatus. Kantakse sõidutee ääre lähedale (joon. 12).

941. Stoppjoon. Osutab sõiduki peatamise kohta foori keelava tule (joon. 9), reguleerija keelava märguande või raudteeülesõidukoha suletud tõkkepuu korral või liiklusmärgi 222 (joon. 3) juures.

942. Stoppjoone eeltähis. Hoiatab, et lähenetakse märgisele 941, mida kasutatakse koos liiklusmärgiga 222 (joon. 3).

943. Teeandekoht. Osutab sõiduki peatamise kohta, kui peatumine on vajalik tee andmiseks ristuval teel või peateel sõitvale juhile (joon. 4 ja 8). Kasutatakse koos liiklusmärgiga 221.

944. Teeandekoha eeltähis. Hoiatab, et lähenetakse märgisele 943 (joon. 4).

945, 946. Vöötrada. Tähistab reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi (joon. 9). Märgise 946 nooled näitavad jalakäija liikumise suunda (joon. 14).

947. Fooriga ülekäigurada. Tähistab reguleeritavat ülekäigurada (joon. 9).

948. Ristumine jalgrattateega. Tähistab jalgrattateed sõiduteega ristumise kohas (joon. 8).

95. Suunanool. Näitab sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt (joon. 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nool 957 kantakse teekattele enne ristumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (joon. 8). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 (joon. 8) ja 959 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.

96. Kaarnool. Osutab lõppevat sõidurada või lõppevat kiirendusrada (joon. 10) ja näitab ümberreastumise suunda.

972. Tee number. E-täht (Euroopa) osutab rahvusvahelist teed (joon. 10).

973. Ühissõidukirada. Tähistab liiklusmärgiga 525 osutatud ühissõidukirada (joon. 8) või ühissõiduki peatuskoha teelaiendit.

974. Kõnnitee. Tähistab liiklusmärgiga 432...434 osutatud kõnniteed (joon. 13).

975. Jalgrattatee. Tähistab liiklusmärgiga 431, 433 või 434 osutatud jalgrattateed (joon. 8 ja 13).

976. Invaliidikoht. Tähistab invaliidi-tunnusmärgiga sõiduki parkimiskohta või -ala (joon. 15).

977. Künnis. Tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks rajatud künnise algust sõiduteel (joon. 16).

Teekattele on lubatud kanda ka muid (nt. liiklusmärgi) kujutisi ja kirjeid, mis aitavad liikluses orienteeruda, kuid ei kehtesta lisapiiranguid.

2. Püstmärgised

Püstmärgised on vahelduvad valged ja mustad vöödid. Teele pandavatele tõketele võib kanda ka liiklusmärgi 684 värvides märgiseid (puna-valged püstvöödid).

981...983. Teerajatise külgäär. Tähistab

1) teerajatise püsttarindi liiklusohtlikku osa, näiteks silla või viadukti sammast, rinnatiseotsa jms. (joon. 17);

2) sõiduteele rajatud künnist (tehiskõrgendit) (joon. 16);

3) muud ohtlikku objekti, näiteks õhuliiniposti, puud jms.

Märgise kaldvöödid langevad sõidutee poole.

984, 985. Tähispost. Tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavat posti (joon. 18).

Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul - kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee helkurid võivad olla sinised ja ristkülikukujulised.

991. Sildeava alläär. Tähistab tunneli, silla, viadukti jms. rajatise sildetarindi alläärt (joon. 17).

Märgis asub iga sõiduraja kohal.

992. Äärekivi. Tähistab äärekive teepinnast kõrgema ohutussaare, ooteplatvormi ja kitseneva või väikese kõverusraadiusega sõiduteelõigu juures (joon. 19).

993. Ümarpost. Tähistab eraldusriba või äärekiviga ohutussaare alguses olevat posti (joon. 19).

994. Ohtliku teelõigu põrkpiire. Tähistab põrkpiiret selle alguses, teede eritasandilises ristumiskohas, järsul langul, tee kitsenemisel, väikese kõverusraadiusega teelõigul, järsakul jms. ohtlikul teelõigul (joon. 20).

Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul - kahte ringikujulist.

995. Põrkpiire. Tähistab põrkpiiret, mida on vaja märgistada, välja arvatud kohad, kus on ette nähtud kasutada märgist 994 (joon. 20).

Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse valgeid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul - kahte ringikujulist.

Lisa 4 "Liikluseeskirja" juurde

TUNNUSMÄRGID

Aeglane sõiduk. Tunnusmärk on 350...365-mm küljepikkusega punane fluorestseeriv võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurka ümbritseb 45...48-mm laiune punane helkiv ääris.

Algaja juht. Tunnusmärk on 150...200-mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris.

Autorong. Tunnusmärk on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150...300 mm.

Invaliid. Tunnusmärk on 100-mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga invaliidi valge kujutis.

Kiiruse piirang. Tunnusmärk on 150...200-mm läbimõõduga musta äärisega kollane ring, milles olev must number näitab lubatud suurimat kiirust (km/h). Äärise laius on 1/12 läbimõõtu.

Laiveos. Tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega 200*1200 (800) mm, milles on vaheldumisi 45ø all 140 mm laiused punased ja kollased kaldvöödid. Eesmistel tunnusmärkidel kollane kaldvööt helgib ja punane fluorestseerib, tagumistel helgib punane ja fluorestseerib kollane.

B-kategooria auto ja kerghaagise tunnusmärgid on sama kujundusega ristkülikud mõõtmetega 100*600 (400) mm ja vöötide laiusega 70 mm.

Lasterühm. Tunnusmärk on 200...300-mm küljepikkusega musta äärisega kollane ruut, milles on liiklusmärgi 173 kujund. Äärise laius on 1/12 küljepikkust.

Ohtlik veos. Tunnusmärk on musta äärisega oranþ ristkülik laiusega 400 mm ja kõrgusega vähemalt 300 mm. Tunnusmärgil on must vahevööt ja mustad numbrid. Äärise, vahevöödi ja numbrite laius on 15 mm, numbrite kõrgus 100 mm. Ülemised numbrid kujutavad endast ohu, alumised - ohtliku aine tunnust. Mitme erineva ohtliku aine veol võivad vahevööt ja numbrid puududa.

Pikk- või raskeveos. Mootorsõiduki tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega (1130...2300)*140 mm, milles on vaheldumisi 45ø all 100 mm laiused punased fluorestseerivad ja kollased helkivad kaldvöödid. Võidakse kasutada ka kahte võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu.

Haagise ja autorongi tunnusmärk on punase fluorestseeriva äärisega kollane helkiv ristkülik mõõtmetega (1130...2300)*200 mm. Äärise laius on 40 mm. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu.

Riigi-tunnusmärk. Tunnusmärk on musta äärisega ellips, mille teljed on vähemalt 240 mm ja 145 mm pikad (mootorrattal ja tema haagisel vähemalt 175 mm ja 115 mm). Ellipsi valgel taustal on mustad tähed EST.

Väljaulatuv veos. Tunnusmärk on vähemalt 400-mm küljepikkusega ruut, milles on vaheldumisi 45ø all punased ja valged kaldvöödid laiusega 1/8 küljepikkust. Eesmisel tunnusmärgil helgivad valged vöödid, tagumisel punased.

Õppesõit. Tunnusmärk on 150...200-mm küljepikkusega musta äärisega kollane võrdkülgne kolmnurk, milles on kujutatud kahe rõhtsalt asuva kodaraga rooliratast. Äärise laius on 1/12 küljepikkust.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.