Vabariigi Valitsus määrab:

1. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 1993. a. määruse nr. 279 "Riikliku Kriminaalpreventsiooni Nõukogu moodustamise kohta" (RT I 1993, 61, 853) muutmiseks:

1) jätta määruse pealkirjas ja tekstis Riikliku Kriminaalpreventsiooni Nõukogu nimetusest välja sõna "riiklik" vastavas käändes;

2) sõnastada punkt 3 järgmiselt:

"3. Kaasata Kriminaalpreventsiooni Nõukogu töösse asjaomaste ministeeriumide ja muude riigiasutuste esindajaid, teadlasi ning teisi isikuid.".

2. Kinnitada "Kriminaalpreventsiooni Nõukogu põhimäärus" (juurde lisatud).

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 1994. a. määrus nr. 76 "Riikliku Kriminaalpreventsiooni Nõukogu põhimääruse kinnitamine" (RT I 1994, 16, 292).


Peaminister Andres TARAND

Siseminister Kaido KAMA

Riigisekretär Ülo KAEVATS

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
14. detsembri 1994. a.
määrusega nr. 461

Kriminaalpreventsiooni Nõukogu põhimäärus

1. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu (edaspidi - nõukogu) tegutseb Vabariigi Valitsuse komisjoni õigustes.

2. Nõukogu põhiülesandeks on riigi kriminaalpoliitika väljatöötamine ja edasiarendamine ning Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine ja soovituste andmine kõigis õiguskorra tagamist puudutavates küsimustes.

3. Nõukogu juhindub oma tegevuses põhiseadusest ja muudest seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

4. Nõukogu oma põhiülesande täitmiseks:

1) analüüsib regulaarselt kuritegevuse olukorda riigis;

2) korraldab ja koordineerib teadusuuringuid kriminaalpoliitika ja kriminoloogia valdkonnas;

3) töötab välja õiguskorra tagamise riikliku programmi, jälgib ja analüüsib õiguskorra tagamiseks rakendatavate abinõude efektiivsust;

4) teeb kriminaalõiguse ja -protsessi ning kriminaaltäitevõiguse alaste seaduseelnõude, Vabariigi Valitsuse määruste ja teiste õigusaktide eelnõude ekspertiisi Justiitsministeeriumi või Riigikantselei taotlusel;

5) avaldab info- ja muid väljaandeid ning massiteabevahendites informatsiooni ja selgitusi õiguskorra tagamise ja kuritegevuse tõkestamise meetmete kohta;

6) korraldab asjaomaste ministeeriumide ja muude ametkondade esindajate nõupidamisi.

5. Nõukogu ei tegele ministeeriumide ja teiste riigiasutuste pädevusse antud korra- ja õiguskaitseküsimuste lahendamisega.

6. Nõukogul on õigus:

1) teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid kõigis õiguskorra tagamist puudutavates küsimustes;

2) moodustada töörühmi ning alalisi ja ajutisi komisjone;

3) saada riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vajalikku informatsiooni ja statistilisi andmeid;

4) kaasata üksikute probleemide lahendamisele asjaomaste ministeeriumide ja teiste riigiasutuste asjatundjaid ning vastava ala teadlasi ja praktikuid;

5) sõlmida lepinguid tasuliste uurimistööde ja ekspertiiside tegemiseks.

7. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus. Nõukogusse kuuluvad ministeeriumide ja teiste riigiasutuste esindajad, teadlased ning teised isikud.

8. Nõukogu tööd juhib esimees. Vabariigi Valitsus nimetab nõukogu esimeheks ühe ministritest.

9. Nõukogu esimees:

1) esindab nõukogu riigivõimu- ja valitsusasutustes;

2) nimetab nõukogu liikmete hulgast oma asetäitja;

3) kinnitab töörühmade ja komisjonide koosseisud ja nimetab nõukogu liikmete hulgast nende juhid;

4) kutsub kokku ning juhatab nõukogu istungeid ja juhatuse koosolekuid ning kirjutab alla nõukogu dokumentidele.

10. Nõukogu esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda nõukogu tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu nõukogu koosseisu.

11. Nõukogu esimehe äraolekul või tema ülesandel juhib nõukogu tööd esimehe asetäitja.

12. Nõukogu juhatusse kuuluvad nõukogu esimees, tema asetäitja ning töörühmade ja komisjonide juhid. Juhatus määrab kindlaks nõukogu liikmete ning töörühmade ja komisjonide töös osalenud asjatundjate tasustamise tingimused ja korra ning otsustab nõukogule antud ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite kasutamise.

13. Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

14. Nõukogu, juhatus, töörühm või komisjon on otsustusvõimeline, kui selle istungist või koosolekust võtab osa vähemalt pool koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe, töörühma või komisjoni juhi hääl.

15. Nõukogu, töörühmade ja komisjonide ning juhatuse otsused vormistatakse protokollina, millele kirjutavad alla istungi või koosoleku juhataja ja sekretär.

16. Töörühmade ja komisjonide juhid esitavad vähemalt üks kord kvartalis nõukogule aruande töörühma või komisjoni tööst.

17. Nõukogu esimees esitab vähemalt üks kord aastas nõukogule aruande juhatuse tööst ning Vabariigi Valitsusele aruande nõukogu tööst.

18. Nõukogu majanduslikku ja tehnilist teenindamist teostab Siseministeerium. Nõukogu tegevuseks vajalikud palgalised ametikohad nähakse ette Siseministeeriumi koosseisus.

19. Nõukogul on oma eelarve, mis on Siseministeeriumi eelarve osa.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.