Installatsiooni „Tallinna trammi-objekt“ mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi Temnikova & Kasela galerii 2019. aasta oktoobris. Ettepanekule oli lisatud põhjalik ülevaade objektist ja kaitse alla võtmise põhjendused. Esitatud ettepanekule toetudes algatas Muinsuskaitseamet objekti mälestiseks tunnistamise menetluse.
Tallinna trammi-objekt on Eesti heli- ja kineetilise kunsti teerajaja Kaarel Kurismaa installatsioon, mis valmis 1993. aastal ning avati trammiliikluse 105. aastapäeval.
Objekti üldine vorm on säilinud. Koostöös autoriga on muudetud algset värvilahendust. Originaalis sini-puna-valgetes toonides telliskividest, betoonist ja metallist ehitatud teos värviti kunstniku kavandi järgi 2008. aastal sini-kollaseks. Tööle annab kineetilise lisaväärtuse kuullaagritele toetuv tuulelipp.
Teos asub oma algses asukohas Tallinna ajaloolise trammipargi esisel väljakul. Valitud asukoht on linnaruumi arengut silmas pidades märgiline, omades otsest seost ajaloolise trammipargiga. Seepärast on soovitatav säilitada installatsioon oma esialgsel kohal või selle vahetus lähetuses.
Tallinna trammi-objekti omanik on Tallinna linn.
Muinsuskaitseamet teavitas 22.11.2019 Tallinna Linnavalitsust tehtud ettepanekust ja küsis arvamust skulptuuri mälestiseks tunnistamise kohta. Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus 16.12.2019 saadetud vastuskirjas, et oluline on installatsiooni säilimine, lagunemise peatamine ning korrastamine, kuid nentis, et üldplaneeringus saab selle objekti märkida kui väärtusliku ja säilitatava ning et objekti kaitse alla võtmine lisab korrastustööde tegemiseks bürokraatiat ja teeb objekti tööd kallimaks.
09.06.2020 tutvustas Muinsuskaitseamet Tallinna trammi-objekti mälestiseks tunnistamise õigusakti eelnõud Tallinna Linnavalitsusele. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 01.07.2020 teada, et toetab Tallinna trammi-objekti kultuurimälestiseks tunnistamist.
Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks tunnistamise põhjendus
Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.
Tallinna trammi-objekti mälestiseks tunnistamisel on hinnatud selle vastavust riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ja kunstimälestise liigi kriteeriumitele.
Määrava tähtsusega on Tallinna trammi-objekti kunstiväärtus ja haruldus. Teosel on oluline koht Eesti kunstiajaloos. Tegu on tunnustatud kunstniku Kaarel Kurismaa ainsa säilinud avalikku ruumi mõeldud kunstiteosega. Tallinna trammi-objekt on silmapaistev esindusobjekt, mis kannab tugevalt edasi oma looja teostele omaseid detaile ja meelsust: mängulisust ja liikumist, popkunstile iseloomulikke vorme, mõjudes samal ajal tervikuna kaasaegselt. Tegemist on Tallinna linnaruumi monumentaalobjekte vaadeldes ühe tänapäevaseima ja erilisema installatsiooniga. Tallinna linnaruum on väliruumi monumentaalobjektide-kunsti puhul üsna vaene, eriti haruldased on näited 20. sajandi viimasest kümnendist. Tallinna trammi-objekt on ainulaadne linnakujunduslik objekt perioodist, mil avaliku ruumi skulptuure telliti ja valmistati vähe.
Teiseks on oluline Tallinna trammi-objekti päritolu ja valmistaja. Teose tellis 1988. aastal Tallinna linnakunstnik Urmas Mikk kavatsusega püstitada Tallinna trammi 100 aasta juubeliks trammipargi esisele väljakule skulptuur. Installatsiooni algne idee pärineb 1983. aastal valminud Tallinnfilmi nukufilmist „Trammivasikas“. Teose autor Kaarel Kurismaa on Eesti sõjajärgse avangardkunsti üks silmapaistvamaid ja isikupärasemaid loovisiksusi, ühtlasi ainus järjepidevalt kineetilist kunsti loonud autor, kelle mitmekülgne looming on andnud Eesti kultuurile olulisi teoseid, millest mitmed asuvad Eesti riiklikes kunstikollektsioonides. Pika loometee jooksul on ta loonud ka mitmeid avaliku ruumi skulptuure, kuid kahjuks saab neist teostest praegu ülevaate vaid kavandite põhjal. Kõik teosed peale Tallinna trammi-objekti on kadunud või hävinud.
Eeltoodule tuginedes esindab installatsioon „Tallinna trammi-objekt“, K. Kurismaa, 1988/1993 Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa ning vastab riikliku kaitse eeldusele.
Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud riikliku kaitse kehtestamise vajalikkust ja kaitse ulatust. Objekti omanik on menetlusse kaasatud. Menetluse käigus on omanik välja toonud, et üldplaneeringus saab selle objekti märkida kui väärtusliku ja säilitatava. Ühtlasi leidis Tallinna Linnavalitsus, et objekti kaitse alla võtmine lisab korrastustööde tegemiseks bürokraatiat ja teeb objekti tööd kallimaks.
Muinsuskaitseamet kaalus esitatud arvamust. Riikliku kaitse all olevad mälestised peavad kogumis andma ülevaate Eesti kultuurilisest identiteedist meie mitmekesise ainelise pärandi põhjal. Asja mälestiseks tunnistamisel on oluline, et see täiendaks juba kaitse all olevate mälestiste kogumit viisil, et mälestiste nimekirja põhjal oleks võimalik saada laiapõhjaline ülevaade Eesti ajaloo olulistest sotsiaalsetest ja kultuurilistest protsessidest. Installatsioon „Tallinna trammi-objekt“ on tunnustatud autori teos, mis esindab ilmekalt 20. sajandi viimase kümnendi väliruumi monumentaalobjektide loomingut. Sellest perioodist teisi sarnaseid objekte mälestiste nimekirjas ei ole, unikaalteos täiendab kultuurimälestiste nimekirja. Üldplaneeringud võivad ajas muutuda, püsiva kaitse tagamiseks on installatsiooni mälestiseks tunnistamine sobivam meede. Samuti on mälestise korrastamiseks võimalik taotleda riiklikku toetust.
Mälestiseks tunnistamine ei piira installatsiooni senist kasutusviisi kunstiteosena avalikus ruumis. Samas on telliskividest, betoonist ja metallist installatsiooni hetkeolukord halb. Objekti pole püsivalt hooldatud, mille tagajärjeks on osaline lagunemine, samuti on objekti kahjustanud ümbritsev haljastus ja vandalism. Objekt on määrdunud ja osaliselt grafitiga kaetud. Asja halb tehniline seisukord ei takista seda mälestiseks tunnistada, kui asjal on tõendatult suur kultuuriväärtus. Kultuurimälestiseks tunnistamine annab võimaluse taotleda mälestise korrastamiseks riiklikku toetust.
Menetluse tulemusena on jõutud järeldusele, et installatsiooni „Tallinna trammi-objekt“, K. Kurismaa, 1988/1993 mälestiseks tunnistamine on põhjendatud.
Leevendused
Muinsuskaitseseaduse § 62 lõike 1 kohaselt on tööde tegemise luba tegevuskava alusel nõutav vallasmälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks ja mälestise ilme muutmiseks ning vallasmälestise eemaldamiseks kinnisasjast, mille juurde see kuulub.
Muinsuskaitseseaduse § 66 lõike 1 kohaselt on vallasmälestise hoiu- ja säilitustingimuste muutmisel nõutud Muinsuskaitseameti teavitamine.
Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest ja teavitamiskohustusest leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii konserveerimine, restaureerimine, mälestise ilme muutmine kui ka hoiu- ja säilitustingimuste muutmine mõjutab otseselt mälestise säilimist.
]]>