Ülemnõukogu otsus algtekst avaldamine avaldatud RT 1990-07-09+03:00 1990 2 33 juurakt_1_10.02.2010.xsd 30346 5 2013-02-15 Imre Sobnin 103487 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kinnitamise ning Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra osalise kehtetuks tunnistamise kohta
1. Kinnitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglement (lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ülemnõukogu 1990.aasta 2.aprilli otsusega "Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra kinnitamise kohta" kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra paragrahvid 1, 2, 3, 4, 5, 13, 14 ja paragrahv 16 lõige 2, 3, 4, 5, paragrahv 17 lõige 1, 2, 4 ning paragrahvi 18, 24, 25 ja 26.

3. Asendada Eesti NSV Ülemnõukogu 1990.aasta 2.aprilli otsusega "Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra kinnitamise kohta" kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu ajutises töö- ja kodukorras sõnad "Eesti NSV " sõnadega "Eesti Vabariik".

4. Eesti Vabariigi riigiõiguslike aluste väljatöötamiseks moodustada töögrupp. Töögrupi esimeheks kinnitada Ülemnõukogu õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton.

5. Käesolev otsus ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglement jõustuvad 2.juulist 1990.a., välja arvatud reglemendi paragrahv 4 lõige 3 ja 10, millest lõige 3 rakendada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990.aasta sügisperioodi esimesel istungjärgul ja lõige 10 pärast Eesti Vabariigi riigiõiguslike aluste vastuvõtmist Eesti Vabariigi Ülemnõukogus 1990.aasta sügisperioodil.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 28. juunil 1990.


Kinnitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990.a. 28. juuni otsusega

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU REGLEMENT

§ 1. Tööaeg

(1) Ülemnõukogu korralised istungid toimuvad Tallinnas jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani.

(2) Ülemnõukogu iganädalane töö Tallinnas algab nädala esimesel tööpäeval kell 11 ja lõpeb neljapäeval kell 14. Igal neljandal nädalal täiskogu istungeid ei toimu.

(3) Ülemnõukogu igapäevane töö algab kell 10 (esmaspäeviti kell 11) ning lõpeb kell 18 (neljapäeviti kell 14). Lõunavaheaeg kella 14-st kuni 16-ni.

(4) Ülemnõukogu täiskogu istungid toimuvad esmaspäeviti kella 15-st 18-ni, teisipäeviti kella 10-st 12-ni, kolmapäeviti kella 10-st 14-ni ja neljapäeviti kella 10-st 14-ni.

(5) Ülemnõukogu komisjonide istungid toimuvad teisipäeval kella 12.20-st 14-ni ja 16-18-ni ning kolmapäeval kella 16-st 18- ni.

(6) Tööks saadikurühmades, ajutistes töörühmades ja individuaalseks tööks seaduse eelnõudega on reserveeritud aeg esmaspäeval kella 11-st 14-ni.

(7) Ülemnõukogu Juhatuse istungid algavad teisipäeviti kell 14.00, Ülemnõukogu Presiidiumi istungid algavad neljapäeviti kell 15.00.

(8) Iga kolmenädalase töötsükli esimesel ja kolmandal teisipäeval kella 10-st 12-ni vastavad Ülemnõukogu istungil Valitsuse esimees ja liikmed ning Eesti Panga president saadikute arupärimisele ja küsimustele.

(9) Reedeti ning Ülemnõukogu tööperioodide ja istungite vaheajal töötavad saadikud oma valimisringkonnas ning täidavad Ülemnõukogu ja tema komisjonide poolt antud ülesandeid.

(10) Saadikute puhkus on üheaegselt üks kalendrikuu suvel ja kaks nädalat talvel.

(11) Ülemnõukogu või tema komisjoni istungit võib 15 minuti võrra pikendada selle istungi juhataja. Teisi tööaja muudatusi võib teha, kui selle poolt hääletab vähemalt 2 korda rohkem saadikuid kui vastu.

§ 2. Istungjärgud ja istungid

(1) Ühe kalendrinädala jooksul toimuvat Ülemnõukogu täiskogu tööd nimetatakse istungjärguks. Ülemnõukogu istungjärkude nummerdamist alustatakse Ülemnõukogu uue koosseisu valimisega.

(2) Ülemnõukogu kinnist istungit võib pidada, kui vastava otsuse poolt hääletab kaks korda rohkem saadikuid kui vastu.

(3) Istungjärkude vahelisel ajal võivad kokku kutsuda erakorralise istungjärgu Ülemnõukogu esimees, Ülemnõukogu Presiidium või vähemalt 1/3 Ülemnõukogu saadikutest.

§ 3. Saadikurühmad

(1) Saadikurühm, millesse kuulub vähemalt kuus saadikut, registreeritakse sooviavalduse alusel Ülemnõukogu Juhatuses. Avaldusse märgitakse saadikurühma nimetus, saadikurühma koosseis ning esimehe ja aseesimehe ees- ja perekonnanimi. Kohustuslik on lisada platvorm, mille alusel rühm tegutseb.

(2) Saadikurühma nimekiri esitatakse pärast registreerimist kõigile saadikutele ja kantakse istungi stenogrammi.

(3) Iga saadik võib kuuluda ainult ühte registreeritud saadikurühma.

(4) Saadikud ja saadikurühmad võivad vabalt arendada omavahelist koostööd mitmesuguste saadikuühenduste ja mitteformaalsete rühmade moodustamise teel.

(5) Ülemnõukogu esimees ja juhataja ei või olla ühegi saadikurühma liige. Valitsuse esimees ei või olla saadikurühma esimees või aseesimees.

§ 4. Alatised komisjonid

(1) Alatised komisjonid on vähemalt 6-liikmelised.

(2) Iga saadik võib kuuluda ainult ühte alatisse komisjoni, välja arvatud eetikakomisjon.

(3) Ülemnõukogu juhataja koos asejuhatajatega jaotab saadikurühmade ning sõltumatute saadikute vahel mandaadid alatistes komisjonides. Mandaatide jaotamisel võetakse arvesse saadikurühmade ja sõltumatute saadikute taotlusi ja lähtutakse poliitiliste jõudude võimalikult mitmekesise ja tasakaalustatud esindatuse põhimõttest. Saadikurühmadel ja sõltumatutel saadikutel on õigus vastastikuse kokkuleppe korras mandaate vahetada ning määrata mandaatidele omanikud. Alatiste komisjonide koosseis ja hilisemad muudatused kuuluvad kinnitamisele Ülemnõukogus.
Saadikurühmade koosseisu muutumisel vaadatakse Ülemnõukogus vajaduse korral läbi ka komisjonide koosseis.

(4) Alatine komisjon on otsustusjõuline, kui tema korralisel, reglemendiga määratud ajal toimuval istungil on kohal vähemalt 1/3 komisjoni kooseisust, kuid mitte vähem kui 3 inimest. (Nende hulgas peab seejuures olema ka komisjoni esimees või tema asetäitja). Komisjoni erakorraline koosolek on otsustusjõuline, kui kohal on vähemalt pooled tema liikmetest.

(5) Alatine komisjon võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega: otsus loetakse vastuvõetuks, kui tema poolt antakse enam hääli kui vastu.

(6) Alatise komisjoni tööd juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul - aseesimees. Komisjoni liikmed saavad sõna juhataja poolt määratud järjekorras.

(7) Alatise komisjoni liikmeil on õigus nõuda oma ettepaneku hääletusele panekut.

(8) Alatisel komisjonil on õigus oma otsust igal ajal uuesti läbi vaadata.

(9) Alatise komisjoni istungite kohta koostatakse protokollid, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused.

(10) Alatine komisjon valib salajasel hääletusel endale esimehe ja aseesimehe. Valituks osutumiseks peab kandidaat saama enam kui pool komisjoni liikmete toetuse.

§ 5. Vanematekogu

(1) Vanematekogu on nõuandva ja kooskõlastava iseloomuga organ, mis koosneb saadikurühmade esimeestest. Saadikurühma esimehe puudumisel asendab teda vanematekogus aseesimees.

(2) Vanematekogu kutsub kokku Ülemnõukogu esimees, Ülemnõukogu juhataja või Ülemnõukogu Presiidium. Vanematekogu võib koguneda ka omaalgatuslikus korras.

(3) Vanematekogu liikmetel on õigus viibida Ülemnõukogu Presiidiumi istungitel.

§ 6. Seadusandlik algatus

(1) Algatatavad seaduseelnõud, otsuste ja muude aktide projektid koos vajalike kirjalike põhjenduste ja muude lisadega esitatakse Ülemnõukogu Juhatusele täiskogu istungil avalikult. Sellisest soovist tuleb istungi juhatajat eelnevalt informeerida, kes eraldab selleks aja enne istungi päevakorras olevate küsimuste arutamist.

(2) Seadusandliku algatuse korras esitatud seaduseelnõu, Ülemnõukogu otsuse või muu akti projekti esitab Ülemnõukogu Juhatus kahe nädala jooksul Ülemnõukogule seisukoha võtmiseks: kas võtta eelnõu kohe arutusele, suunata see ühte või mitmesse komisjoni või lõpetada küsimuse arutelu. Ülemnõukogu Presiidiumi seadusandlikud algatused esitab juhatus Ülemnõukogu istungjärgu päevakorra projekti ilma täiendava aruteluta.

(3) Ülemnõukogule seisukoha võtmiseks esitatud projekti kohta lisab Ülemnõukogu Juhatus oma soovituse, mille kujundamisel kasutab vajadusel alatise komisjoni või ekspertgrupi abi. Enne seaduseelnõu esimest lugemist on Ülemnõukogu Presiidiumil õigus esitada Juhatusele oma seisukoht selle eelnõu kohta. Ülemnõukogu Presiidiumi ettepanekul tehakse see teatavaks Ülemnõukogu liikmetele.

(4) Projektide arutamiseks võib Ülemnõukogu määrata ühe komisjoni juhtivkomisjoniks, kelle projekti läbivaatamise tulemustest kannavad ette teised komisjonid.

(5) Ülemnõukogu võtab täiskogu istungil vastu otsuse seadusandliku initsiatiivi menetlusse võtmise suhtes koos vastavam tähtajaga. Küsimuse otsustamisel kuulatakse vajaduse korral ära Ülemnõukogu Juhatuse poolt määratud eksperdi seisukoht ja taotleja argumentatsioon, kes on kutsutud asja arutamise juurde. Mõlemale poolele võib seejuures esitada küsimusi, kuid läbirääkimisi ei avata. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega.

§ 7. Ülemnõukogu istungjärgu päevakord

(1) Päevakorda arutatakse ja ta võetakse vastu iga istungjärgu esimese istungi alguses.

(2) Enne päevakorra projekti arutamist istungjärgu alguses võetakse Ülemnõukogus seisukoht seadusandlike algatuste suhtes, mille kohta materjalide esitamisest Juhatusele on möödunud kaks nädalat, ning otsustatakse nende lülitamine päevakorda.

(3) Eelmisel istungjärgul päevakorras olnud, kuid käsitlemata jäänud küsimused kantakse hääletamata üle algava istungjärgu päevakorda. Seejuures kolmandat korda päevakorras olevad, kuid käsitlemata küsimused kuuluvad arutamisele eelisjärjekorras.

(4) Komisjonile suunatud dokumendi projekti, sealhulgas katkestatud või esimese või teise lugemise läbinud seaduseelnõu edasine käsitlemine võetakse istungjärgu päevakorda hääletamata, kui on möödunud Ülemnõukogu poolt ettevalmistustööks määratud aeg või töögrupi ettepanekul, kui ettevalmistustöö on lõpetatud varem. Kui juhtivkomisjoni seisukoht seaduse, otsuse või muu akti eelnõu suhtes on negatiivne ja Ülemnõukogu Juhatus selle aktsepteerib, lülitatakse eelnõu Juhatuse otsusega menetlusest välja ilma seda päevakorda võtmata. Sellisest otsusest informeerib Ülemnõukogu juhataja täiskogu ja eelnõu esitajale jääb käimasoleva istungjärgu jooksul õigus täiskogu arvamusele apelleeria.

(5) Juhatuse koostatud istungjärgu päevakorra projekt koos päevakorraküsimusi käsitlevate materjalidega jagatakse saadikutele välja hiljemalt eelmise istungjärgu lõpuks eesti ja vene keeles. See säte ei kehti kevad- ja sügissessiooni esimese istungjärgu ega erakorralise istungjärgu kohta.
Enne päevakorraprojekti arutamist istungjärgu esimesel istungil jagatakse saadikuile välja Juhatuse lõplikult täpsustatud päevakord koos istungjärgu ajakavaga.
Päevakorra arutamise raames kuulatakse ära ja vajaduse korral hääletatakse läbi protestid ning muudatusettepanekud, mis puudutavad Juhatuse esitatud päevakorrapunkti. Täiendusi selliselt formuleeruvale päevakorrale on võimalik teha vaid käesoleva reglemendi paragrahv 15 alusel. Päevakorra arutamine lõpetatakse kogu päevakorra kinnitamisega. Otsused päevakorra küsimustes võetakse vastu lihthäälteenamusega.

(6) Kui istungi juhataja nõustub päevakorra projekti suhtes esitatud protestiga, siis loetakse protest rahuldatuks hääletamata kui keegi saadikuist seda spetsiaalselt ei nõua.

(7) Seaduseelnõu või parandusettepaneku esitajal on õigus igas käsitlemise faasis oma algatus tagasi võtta, mille järel selle projekti arutamine langeb päevakorrast välja.

(8) Päevakorraküsimuste arutamise järjekorra määrab istungi juhataja iga istungi alguses.

(9) Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi:
- protestid protseduurireeglite rikkumise kohta;
- päevakorra muutmise ettepanekute hääletamine kiireloomulistes küsimustes;
- teadete edasiandmine.

(10) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehel ja Eesti Vabariigi Valitsuse juhil on õigus esineda päevakorraväliste poliitiliste avaldustega ning informatsiooniga (15 minuti ulatuses) ja vastata sellest tulenevaile küsimustele. Neil tuleb oma soovist teatada istungi juhatajale, kes leiab selleks sobiva aja istungi raames.

§ 8. Saadiku kohaloleku registreerimine. Ettevalmistus hääletamiseks.

(1) Saadiku kohalolekut kontrollitakse enne iga päevakorrapunkti hääletamisele asumist. Saadiku pidev viibimine Ülemnõukogu istungite saalis ei ole kohustuslik.

(2) Ülemnõukogu istungisaalis toimuv transleeritakse Ülemnõukogu üldkasutatavatesse ja saadikute tööruumidesse. 2 minutit enne hääletamisele asumist antakse sellest Ülemnõukogu kõrvalruumidesse signaaliga märku. Seejärel kontrollitakse kohalolekut ja asutakse hääletama.

§ 9. Päevakorraküsimuse arutamise ja otsustamise kord istungil

(1) Seadusandliku algatuse korras esitatud aktide projektid Ülemnõukogu-poolse seisukoha võtmiseks, seaduseelnõud esimeseks lugemiseks ja muude aktide projektid, mille arutamise päevakorda võtmise on Ülemnõukogu Juhatus planeerinud istungjärgule, antakse saadikutele kätte hiljemalt eelmise istungjärgu lõpus. Kui projekti arutamine on katkestatud samal istungjärgul ja komisjon esitab seejärel arutamiseks projekti uue redaktsiooni, siis peab see olema saadikutele kätte jagatud käsitlemise alguseks. Projektid peavad olema dateeritud ja varustatud koostajate nimedega. Saadikutele, kes eesti keelt valdavad puudulikult, samuti teistele saadikutele nende nõudmisel, antakse lisaks materjalidele eesti keeles nende venekeelne tõlge. Vene keeles esitatud materjalidest on saadikutel õigus saada eestikeelne tõlge. Teistes keeltes esitatud materjalide puhul antakse saadikutele tõlge eesti ja vajadusel ka vene keeles.

(2) Päevakorraküsimuse arutamine algab üldjuhul projekti esitaja ettekandega ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekandega. Ettekandeks antakse aega 20 minutit, kaasettekandeks 10 minutit. Seda aega võib muuta Ülemnõukogu otsusel.

(3) Kõnepuldist peetavaks kõneks on aega kuni 7 minutit. Kohalt peetav sõnavõtt ei või kesta üle 2 minuti. 30 sekundit enne kõneks või sõnavõtuks määratud aja lõppu annab istungi juhataja sellest märku. Kui kõneleja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne või sõnavõtu ja küsib Ülemnõukogu arvamust aja pikendamise kohta.

(4) Arvamuse avaldamise vormide järjekord on järgmine: sõnavõtt istungi läbiviimise korra kohta, sõnavõtt faktiliseks märkuseks, küsimused ettekandjale, kõne, sõnavõtt kohalt. Tavaliselt annab juhataja sõna vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõnavõtu ja kõne eesõigus on Ülemnõukogu esimehel ja valitsuse esimehel. Sõna istungi läbiviimise korra kohta ning faktiliseks märkuseks antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda.

(5) Samas päevakorraküsimuses ühel istungil ei anta ühele saadikule sõna üle kahe korra, kaasa arvatud küsimuste esitamine. See piirang ei kehti kirjalike ettepanekute ja küsimuste kohta.

(6) Kõnepidajale ja sõnavõtjale küsimusi ei esitata.

(7) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab kõne või sõnavõtu, kui see ei puuuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei peeta parlamentaarse kultuuriga kokkusobivas vormis. Pärast sõna äravõtmist tehtud mõtteavaldusi istungjärgu stenogrammi ei kanta.

(8) Läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja, otsus langetatakse lihthäälteenamusega. Selle ettepaneku tegemise momendiks registreerinud sõnasoovijatel on õigus esineda. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad saadikurühmade esindajad, alatiste komisjonide esimehed ja ettekandjad esineda kuni 3-minutilise lõppsõnaga.

(9) Muudatusettepanekud arutatava dokumendi projektis, välja arvatud seaduseelnõude puhul, esitatakse kirjalikult hiljemalt hääletamise alguseks istungi juhtajale.

(10) Kõigi muudatusettepanekute kohta on vajalik enne hääletamist ära kuulata juhtivkomisjoni või selle puudumisel alatise komisjoni seisukoht, kelle kompetentsi arutatav küsimus kuulub. Ettepaneku tekst ja komisjoni redaktsioon eesti keeles ja selle tõlge vene keeles peab saadikute nõudmisel olema enne hääletamist saadikuile kirjalikult kätte jagatud.

(11) Muudatusettepanekud paneb juhataja hääletusele enne projekti tervikuna hääletamist. Eelarve korrigeerimist nõudvad muudatusettepanekud võib juhataja panna hääletusele ainult pärast eelarve-majanduskomisjoni seisukoha ärakuulamist.

(12) Kui ettekandja nõustub parandusettepanekuga, siis ei panda seda parandust hääletusele, välja arvatud juhul, kui mõni saadik seda nõuab.

(13) Protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud pannakse hääletusele enne muudatusettepanekuid. Põhimõttelise iseloomuga muudatusettepanekud hääletatakse enne redaktsioonilisi ettepanekuid.
Ettepanekute hääletusele paneku järjekorra määrab istungi juhataja.

(14) Ettepanekuid võib hääletusele panna muudetud sõnastuses, kui sellega nõustub ettepaneku esitaja.

(15) Parandusettepanekuid, mis on vastuolus varem hääletatud ja vastuvõetud parandustega, hääletusele ei panda.

(16) Aluseks võetud projekti muudatusettepanekuid hääletatakse ning võetakse vastu lihthäälteenamusega: aluseks võetud projekt loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem saadikuid kui vastu; aluseks võetud projekt loetakse mittemuutunuks, kui muudatusettepaneku vastu hääletab vähemalt sama palju saadikuid kui poolt.
Kaks või enamat üksteist välistavat muudatusettepanekut pannakse eelnevalt üksteisega konkureerima. Kõige enam poolthääli saanud muudatusettepanek pannakse seejärel hääletusele. (17) Ettepanekut seadusandlikku akti või otsuse projekti mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsusena ega projekti muudatusena. Suhtumist niisugusesse ettepanekusse väljendavad saadikud hääletamise teel arutatava projekti suhtes.

(18) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb juhataja hääletusele dokumendi projekti parandatud kujul. Kui mõni saadikurühm seda nõuab, peab enne lõplikku hääletamist olema saadikuile kätte jagatud projekti lõplik redaktsioon.

(19) Istungi juhataja ei või asja sisuliseks arutamiseks sõna võtta kohalt. Kõne ajaks peab ta koosoleku juhatamise üle andma asejuhatajale ning esinema kõnepuldist.

(20) Teadaanded saadikutele antakse juhatajale kirjalikult.

(21) Istungi juhatajal on õigus edasi anda teadaandeid ning arutusele panna päevakorra muutmise ettepanekuid või töökorda küsitlevaid küsimusi. Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra käsitlemine katkestatakse ning kui selle juurde tagasi pöördutakse.

§ 10. Hääletamise kord

(1) Hääletamine on avalik, v.a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra paragrahv 7 (1) sätestatud juhtudel. Avaliku hääletamise kulgu ei esitata saadikute kohaplaani tablool, vaid alles hääletamisaja lõppedes. Igal Ülemnõukogu liikmel on õigus tutvuda raali mälus fikseeritud avaliku hääletamise tulemusega.

(2) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, parandusi ja täiendusi.

(3) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile saadikuile on hääletusele pandud küsimus ühtmoodi arusaadav, ning küsima seda saadikuilt. Kui küsimus on jäänud kellelegi arusaamatuks, siis kordab juhataja seletust.

(4) Enne Ülemnõukogu aktide hääletamisele asumist võib alatine komisjon või saadikurühm nõuda kuni 10-minutilist vaheaega.

(5) Istungi juhataja otsust mingi küsimuse hääletusele paneku kohta ei vaidlustata, välja arvatud juhul, kui juhataja rikub reglementi. Kui juhataja on küsimuse hääletusele pannud sellest haamrilöögiga märku andes, siis pole kellelgi õigust enne hääletamise tulemuste selgumist valjusti mõtteid avaldada. Kui saadik märkab hääletuse käigus protseduurireeglite rikkumist, siis tõuseb ta püsti ning nõuab hääletusprotseduuri peatamist või hääletamise kordamist. Hääletamise tulemused teatab istungi juhataja valjusti ning kinnitab haamrilöögiga.

(6) Kui selgub, et hääletusele on pandud küsimus, mida siiski on erinevalt mõistetud, siis on juhatajal õigus hääletamise tulemus tühistada ja hääletusele panna küsimus uues sõnastuses. Muudel juhtudel pannakse küsimus teist korda hääletusele vaid juhul, kui selgub, et selle arutamisel või hääletamisel on rikutud reglementi.
Kui otsuseprojekt ei saa hääletamisel nõutavat häälteenamust, on juhtivkomisjonil või selle puudumisel alatisel komisjonil, kelle kompetentsi arutatav küsimus kuulub, õigus nõuda projekti taaslülitamist päevakorda tema teistkordseks hääletamiseks esimesele hääletamisele järgneval Ülemnõukogu istungil. Taolise otsuse poolt peab olema üle poole komisjoni koosseisust. Päevakorda võtmist sel puhul ei hääletata, projekti ei muudeta ja läbirääkimisi ei avata.

§ 11. Seaduseelnõude lugemise kord

(1) Seaduseelnõusid arutab Ülemnõukogu vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõusid arutatakse kolmandal lugemisel, kui teisel lugemisel nõuab seda vähemalt üks alatine komisjon, saadikurühm või neljandik Ülemnõukogu saadikute üldarvust. Kolmel lugemisel arutab Ülemnõukogu riigieelarvet ja selle täitmise aruandeid.

(2) Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu koostaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Seejuures esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Kui juhtivkomisjoni hinnang on positiivne ning ükski saadikurühm pole esitanud eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, siis lõpetatakse esimene lugemine hääletamata. Eelnõu tagasilükkamine esimesel lugemisel otsustatakse vastava nõudmise esitamisel lihthäälteenamusega.

(3) Oma ettepanekud seaduseelnõu täiendamise ja muutmise kohta esitavad saadikud juhtivkomisjonile hiljemalt eelnõu arutamisele järgneva istungjärgu viimase tööpäeva lõpuks.

(4) Seaduseelnõu teine lugemine võetakse päevakorda juhtivkomisjoni poolt Ülemnõukogu Juhatusele tehtud ettepaneku alusel, kuid üldjuhul mitte varem kui 2 nädalat ja mitte hiljem kui kuu aega pärast esimest lugemist. Seda tähtaega võib Ülemnõukogu oma otsusega pikendada või juhtivkomisjoni ettepanekul ka lühendada.

(5) Teisele lugemisele esitab juhtivkomisjon koos eelnõu koostajaga seaduseelnõu muudetud redaktsiooni ja kõik õigeaegselt laekunud kirjalikud parandusettepanekud koos komisjoni ja eelnõu autori hinnangutega. Teise lugemise alguses esineb eelnõu koostaja ettekandega ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekandega. Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu põhjalikult. Uusi parandus- ja täiendusettepanekuid võib seejuures teha vaid nendes küsimustes, kus seaduseelnõu tekst on kahe lugemise vahel muutunud.
Kui seaduseelnõu teine lugemine katkestatakse, on saadikuil ja komisjonidel õigus esitada juhtivkomisjonile oma täiendavad ettepanekud eelnõu kogu teksti suhtes juhtivkomisjoni poolt selleks määratud ajaks.

(6) Teine lugemine katkestatakse, kui seda nõuab ettekandja, kaasettekandja või kui Ülemnõukogu nii lihthäälteenamusega otsustab. Katkestamisel määratakse tähtaeg teise lugemise jätkamiseks. Teise lugemise jätkamiseks peavad muudatusettepanekud olema juhtivkomisjonis läbi arutatud ja muudetud tekst saadikutele kätte jagatud.

(7) Kui eelnõu koostaja on aktsepteerinud juhtivkomisjoni või Ülemnõukogu saadikute poolt seaduseelnõu projekti esitatud muudatused, siis neid hääletatakse vaid juhul, kui mõni Ülemnõukogu liige seda nõuab. Kõiki teisi muudatusettepanekuid hääletatakse. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku autoril, seaduseelnõu esitajal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida.

(8) Kui muudatusettepanekute hääletamise järel pole tehtud ettepanekut teise lugemise katkestamiseks või kolmandaks lugamiseks, siis pannakse teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist kogu seaduseelnõu parandatud kujul hääletusele.

(9) Seaduseelnõu tuleb kolmandale lugemisele Ülemnõukogu järgmisel istungjärgul. Teise lugemise järel uusi parandusettepanekuid ei esitata. Kolmandal lugemisel võib seaduseelnõu kohta sõna võtta vaid iga saadikurühma või alatise komisjoni poolt selleks volitatud esindaja, projekti autor ja juhtivkomisjoni esindaja. Nende nõudmisel võib teisel lugemisel seaduseelnõus tehtud muudatused panna uuesti hääletusele. Teised Ülemnõukogu liikmed võivad kolmandal lugemisel sõna võtta ainult hääletamise motiivide kohta.

§ 12. Ülemnõukogu liikme tööalane staatus

(1) Ülemnõukogu saadiku, välja arvatud Valitsuse esimehe, põhitöökoht on Ülemnõukogu.

(2) Saadikutele hakatakse maksma saadiku töötasu kantseleisse tööraamatu esitamise järel.

(3) Saadik informeerib kirjalikult Ülemnõukogu või alatise komisjoni istungilt puudumisest ja selle põhjustest Ülemnõukogu juhatajat või alatise komisjoni esimeest.

§ 13. Ülemnõukogu aktide avaldamine

Eesti Vabariigi Üleminekuaja seadused, Ülemnõukogu otsused ja muud aktid avaldatakse Ülemnõukogu esimehe allkirjaga hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist eesti keeles ja tõlge vene keeles. Ülemnõukogu aktid avaldatakse "Riigi Teatajas", vajaduse korral ajalehtedes "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonia".

§ 14. Ülemnõukogu tööpersonal

(1) Ülemnõukogu esimehe ja Ülemnõukogu Presiidiumi teenindamise tagab Ülemnõukogu Esimehe Kantselei.

(2) Ülemnõukogu, tema Juhatuse, komisjonide ja saadikurühmade teenindamise tagab Ülemnõukogu Kantselei koos tema juurde moodustatud teenistustega, mida juhib Ülemnõukogu Juhatuse poolt ametisse määratav kantseleiülem.

(3) Ülemnõukogu Presiidiumi teenindamise tagab Ülemnõukogu Esimehe Kantselei, mille töökorralduse määrab Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega.

(4) Ülemnõukogu Juhatus töötab välja ja Ülemnõukogu kinnitab Ülemnõukogu Kantselei struktuuri ja eelarve.

(5) Ülemnõukogu Kantselei tööpersonali vormistab tööle Ülemnõukogu Kantselei ülem osakonnajuhataja või vastava teenindatava üksuse (saadikurühma, komisjoni vm.) esimehe ettepanekul.

§ 15. Kiireloomulised küsimused.

(1) Ülemnõukogu päevakorda võidakse istungjärgu käigus täiendada küsimusega, mille arutamist ettepaneku tegija peab kiireloomuliseks. Kiireloomulise küsimusena esitatud eelnõu antakse avalikult Ülemnõukogu juhatajale isgungi alguses. Juhataja teeb samal istungil Ülemnõukogule ettepaneku sellele eelnõule juhtivkomisjoni määramise või saadikurühmade vahelise kooskõlastuskomisjoni valimise ning komisjoni seisukoha esitamise tähtaja määramise kohta, võttes arvesse ettepaneku esitaja sellekohast arvamust. Küsimuse lülitamine päevakorda võetakse otsustamisele kohe, kui esitatud eelnõu ja juhtivkomisjoni seisukoht on kirjalikult esitatud Ülemnõukogu liikmetele, kuid mitte hiljem kui ettepaneku esitamisele järgneval istungjärgul.

(2) Kiireloomulise küsimuse päevakorda lülitamine vajab rohkem poolt- kui vastuhääli.

(3) Päevakorda võetud kiireloomulisi küsimusi arutatakse enne korraliselt päevakorda võetud küsimusi.

(4) Istungi juhataja annab võimaluse iga istungjärgu teise istungi alguses (istungjärgul, kus on päevakorras Valitsuse ja Eesti Panga infotund, neljanda istungi alguses) esineda Ülemnõukogu liikmetel kuni 5-minutiliste päevakorraväliste avaldustega. Läbirääkimisi niisuguste avalduste üle ei avata ja küsimusi ei esitata. Kui avaldus puudutab otseselt mõne Ülemnõukogu liikme, saadikugrupi või komisjoni tegevust, tuleb juhatajal anda võimalus avaldusele vastamiseks.

§ 16. Kiireloomuliste seaduseelnõude arutamise kord

(1) Ülemnõukogu võib erandjuhul rakendada seaduseelnõude kiireloomulise arutamise korda. Niisugune otsus vajab vastuvõtmiseks rohkem poolt- kui vastuhääli ja selle võib vastu võtta vaid enne seaduseelnõu arutamisele asumist.

(2) Seaduseelnõu kiireloomulisel arutamisel toimub tema sisuline arutelu eelnõu esimesel lugemisel. Parandusettepanekud eelnõu teksti kohta tuleb esitada kirjalikult 24 tunni jooksul pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist.

(3) Seaduseelnõu teine lugemine toimub üldjuhul esimesele lugemisele järgneval Ülemnõukogu istungjärgul (erandjuhul juhtivkomisjoni ettepanekul samal istungjärgul). Seaduseelnõu kolmanda lugemise võib läbi viia teise lugemisega samal Ülemnõukogu istungjärgul.

(4) Ülaltoodud korra kohaselt toimub ka kehtivates seadustes tehtavate paranduste ja muudatuste arutelu.

§ 17. Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise kord

(1) Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusi võib kinnitada esimesel lugemisel.

(2) Ülemnõukogu Presiidiumi seadlused kuuluvad kinnitamisele või kinnitamata jätmisele tervikuna. Seadluse mittekinnitamisel muutub seadlus kehtetuks. Ülemnõukogul on õigus ka seadluse toime tähtajaliselt peatada.

§ 18. Reglementeerimata protseduurid

Reglemendi või mõne teise normatiivakti poolt reguleerimata Ülemnõukogu protseduuriküsimusi, samuti korra tagamise istungitesaalis, otsustab Ülemnõukogu juhataja arvestades Ülemnõukogu tavasid.

§ 19. Ülemnõukogu liikmete arupärimised

(1) Ülemnõukogu liikme arupärimine on kirjalik pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse või tema liikme poole, mis sisaldab viidet seaduserikkumisele või Ülemnmõukogu otsuse täitmata jätmisele või puudustele selle täitmisel.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult Ülemnõukogu Juhatusele. Vajaduse korral lisatakse arupärimisele Ülemnõukogu otsuse projekt arupärimises viidatud puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Arupärimist käsitletakse samas korras seadusandliku initsiatiiviga. Läbinud käesolevas reglemendis paragrahvides 6 ja 7 esitatud protseduuri, võidakse arupärimine lülitada eraldi küsimusena istungjärgu päevakorda või saata enne seda komisjonile seisukohavõtuks.

(4) Arupärimise arutamisel esinevad arupärija ning vastaja. Ülemnõukogu liikmed võivad mõlemale esitada küsimusi. Läbirääkimised avatakse vaid otsuseprojekti olemasolul.

§ 20. Valitsuse ja Eesti Panga infotund

(1) Valitsuse ja Eesti Panga infotund korraldatakse üldjuhul kord kahe nädala jooksul teisipäeva hommikusel istungil. Täiendav infotund korraldatakse Valitsuse, Eesti Panga või Ülemnõukogu nõudmisel.

(2) Valitsuse ja Eesti Panga infotunnis on Valitsuse liikmete ning Eesti Panga presidendi ja juhatuse esimehe kohad istungi juhatajast paremal näoga saali poole. Infotunnist võtavad osa kõik Valitsuse liikmed või nende poolt volitatud isikud, kes on seotud eelnevalt esitatud kirjalike küsimustega või palutud infotundi Ülemnõukogu juhataja poolt.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees või tema ametlik esindaja vastab küsimustele igas infotunnis kella 10.30-st 11-ni.

(3) Valitsuse ja Eesti Panga infotunnis tulevad eelisjärjekorras vastamisele eelnevalt kirjalikult esitatud küsimused. Need küsimused esitatakse Ülemnõukogu istungi juhatajale eelmise istungjärgu käigus. Küsimused registreeritakse ja edastatakse Valitsuse esindajale (riigiministri asetäitjale) hiljemalt eelmise istungjärgu lõpuks.

(4) Eelnevalt kirjalikult esitatud küsimused loetakse ette ja vastatakse neile kõnetoolist. Pärast küsimustele vastamist võib küsija ja seejärel ka teised Ülemnõukogu liikmed esitada vastajale täpsustavaid küsimusi kirjaliku küsimuse teemal.

(5) Valitsuse nimel vastab küsimustele peaminister või minister (ministri asetäitja, riikliku ameti peadirektor), kellele peaminister selle ülesandeks teeb. Eesti Panga nimel vastab küsimustele Eesti Panga president või juhatuse esimees.

(6) Pärast kirjalikele küsimustele vastamist on Ülemnõukogu liikmetel õigus esitada suulisi küsimusi kõigile Valitsuse liikmetele. Sooviavaldused selleks registreerib juhataja nende laekumise järjekorras, korraga võib esitada vaid ühe küsimuse. Teiseks ja järgmisteks küsimusteks saab Ülemnõukogu liige õiguse siis, kui kõik soovijad on saanud esitada oma esimese küsimuse. Suulistele küsimustele vastavad Valitsuse liikmed oma kohal istudes. Ülemnõukogu saadikud võivad soovi korral kasutada kõnetooli. Pärast vastust pöördub juhataja küsija poole, et täpsustada, kas ta on vastusega rahul. Ühele küsimusele vastamiseks on ette nähtud aega kuni kolm minutit.

(7) Raskuse korral anda mõnele küsimusele kohe vastus on Valitsuse ja Eesti Panga esindajail õigus lükata vastamine edasi järgmisele infotunnile.

(8) Valitsuse ja Eesti Panga infotund lõpeb selleks ettenähtud ajal. Infotund kantakse üle Eesti Raadios. ]]>