<?xml version='1.0' encoding='UTF-8'?><oigusakt xmlns="Juurakt" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="juurakt_1_10.02.2010 http://xmlr.eesti.ee/xml/schemas/oigusakt/juurakt_1_10.02.2010.xsd">
	<metaandmed>
		<valjaandja>Ülemnõukogu</valjaandja>
		<dokumentLiik>otsus</dokumentLiik>
		<tekstiliik>algtekst</tekstiliik>
		<dokumentEtapp>avaldamine</dokumentEtapp>
		<dokumentStaatus>avaldatud</dokumentStaatus>
		<vastuvoetud>
		<aktikuupaev>1991-01-31</aktikuupaev>
		</vastuvoetud>
		
		<avaldamismarge>
			<RTosa>RT</RTosa>
			<avaldamineKuupaev>1991-02-08+02:00</avaldamineKuupaev>
			<RTaasta>1991</RTaasta>
			<RTnr>4</RTnr>
			<RTartikkel>65</RTartikkel>
			<aktViide>30348</aktViide>
		</avaldamismarge>
		
		<kehtivus/>
		<skeemiNimi>juurakt_1_10.02.2010.xsd</skeemiNimi>
		<globaalID>30348</globaalID>
		<metaandmedVersioon>2</metaandmedVersioon>
		<metaandmedVersioonKuupaev>2012-10-01+03:00</metaandmedVersioonKuupaev>
		<metaandmedVersioonPohjustaja>Ülle Urb</metaandmedVersioonPohjustaja>
		<terviktekstiGrupiID>103489</terviktekstiGrupiID>
	</metaandmed>
	<aktinimi>
		<nimi>
			<pealkiri>Otsus referendumi korraldamise kohta Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses</pealkiri>
		</nimi>
	</aktinimi>
	<sisu>
		<sisuTekst>
			<HTMLKonteiner><![CDATA[<p>Referendum on rahvaküsitlus rahva tahte väljaselgitamiseks hääletamise teel.  Eesti elanike tahte väljaselgitamiseks Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu:</p>
	<p>1. Korraldada Eesti Vabariigis pühapäeval 3. märtsil 1991 referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses.</p>
 <p>2. Panna referendumile järgmine küsimus ja anda sellele vastamiseks järgmised vastuse variandid: 
</p><p>Küsimus: "Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 
 Vastus: "Jah" või "Ei".
</p><p>3. Õigus referendumist osa võtta on referendumi päevaks 18-aastaseks saanud järgmistel isikutel: <br/>
1) kelle passis on kehtiv kanne alatise sissekirjutuse kohta Eestis;  <br/>
2) kelle passis on kehtiv kanne ajutise (tähtajalise) sissekirjutuse kohta Eestis kui neil enne sellise kande tegemise oli alatine sissekirjutus Eestis. 
</p>
<p>4. Referendumist ei võta osa, sõltumata sissekirjutusest
Eesti Vabariigis referendumi päeval viibivad NSV Liidu
relvajõudude ja piirivalve-, sise-, ning raudteevägede
tegevteenistuses olevad isikud välja arvatud Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu saadikud. 
 Referendumist ei võta samuti osa:
 <br/>1) psüühiliselt haiged isikud, kelle kohus on seadusega kehtestatud korras tunnistanud teovõimetuks; 
 <br/>2) isikud kes referendumi päeval kannavad kohtu poolt mõistetud vabadusekaotust; 
 <br/>3) isikud keda referendumi päeval peetakse seaduse alusel vahi all või arestis. 
</p><p>5. Referendumist osavõtu õiguse mis tahes otsene või kaudne piiramine alustel mida pole nimetatud käesoleva otsuse punktis
3 ja 4, on keelatud.</p>
<p>6. Igal referendumist osavõtjal on üks hääl. Referendumist osavõtjad hääletavad isiklikule ja vahetult. Hääletamine on
salajane ja vabatahtlik. Referendumist osavõtu õiguse ja vaba tahteavalduse teostamise takistamine on keelatud. Referendumil
tagatakse avalikkus ja üldsuse kontroll. Selleks võimaldatakse parteide ühiskondlike liikumiste ja teiste
ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide volitatud esindajatel ning massiteabevahendite töötajatel viibida
referendumi päeval vaatlejana hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise juures. Referendumit
korraldatavate komisjonide koosolekud on referendumi päeval
avalikud.<br/>
  <br/> 7. Referendumi kulud kaetakse riigieelarve vahenditest.</p>
  <p>8. Referendumi ettevalmistamisel ja korraldamisel juhindutakse käesolevast otsusest ja Ülemnõukogu 1989. aasta 17. novembri valimisseadusest. 
 
</p><p>9. Referendum toimub samades valimisjaoskondades mis moodustati Ülemnõukogu käesoleva koosseisu valimiseks.
Referendumi korraldamise hõlbustamiseks võib Eesti Vabariigi
Valimiskomisjon moodustada täiendavaid valimisjaoskondi. 
 
 <br/>
Teadaanded valimisjaoskondade kohta ja nende piiride 
kirjelduse avalikustavad hiljemalt 5 päeva enne referendumit
maakondades ja vabariiklikes linnades referendumit korraldavad
valimise territoriaalkomisjonid või Eesti Vabariigi
Valimiskomisjon näidates ära jaoskonnakomisjonide ja
hääletusruumide asukohad.  
</p><p>10. Referendumi valmistavad ette ja korraldavad Ülemnõukogu
koosseisu valimiseks moodustatud Eesti Vabariigi
Valimiskomisjon maakondade ja vabariiklike linnade
valimiskomisjonid (valimise territoriaalkomisjonid) ning
valimise jaoskonnakomisjonid. Vajaduse korral tehakse nende
komisjonide koosseisus muutusi ja täiendusi samuti
moodustatakse uusi komisjone Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni
poolt kehtestatavas korras. 
 
</p><p>11. Referendumi korraldamisel kasutatakse Ülemnõukogu
käesoleva koosseisu valimiseks koostatud ja referendumi jaoks
täpsustatud valijate nimekirju millega hääletajad võivad
tutvuda 5 päeva enne referendumit. 
 
</p><p>12. Referendumi sedelile trükitakse tekst eesti ja vene
keeles. Eesti Vabariigi Valimiskomisjon kinnitab
hääletamissedeli näidise ja tagab sedelite trükkimise.
Referendumit korraldavad jaoskonnakomisjonid varustatakse
hääletamissedelitega 2 päeva enne referendumit. 
 
</p><p>13. Hääletamissedeli täitmisel teeb hääletaja sedelile
märke sõna "jah" või "ei" juures. 
 
</p><p>14. Jaoskonnakomisjon teeb valijate nimekirja ning selle
lisade alusel kindlaks hääletajate üldarvu jaoskonnas
hääletamissedeli saanud hääletajate arvu hääletamisest
osavõtnute arvu referendumile pandud küsimusele jaatavale ning
eitavale vastanute arvu ja kehtetuks tunnistatud
hääletamissedelite arvu. <br/>
Kehtetuks tunnistatakse hääletusssedelid millest ei saa
teha ühemõttelist järeldust hääletaja tahte kohta ilma
hääletaja märketa hääletamissedelid ja sedelid millele trükitud
tekstist on osa ära rebitud. 
 <br/>
Hääletamise tulemused vaadatakse läbi jaoskonnakomisjoni
koosolekul ja need kantakse protokolli. 
</p><p>15. Territoriaalkomisjon võtab kokku referendumi tulemused
maakonnas või vabariiklikus linnas kõigi jaoskonnakomisjonide
poole koostatud protokollide alusel ning vormistab nende kohta
protokolli. 
 
</p><p>16. Referendumit korraldanud territoriaalkomisjonide
protokollide järgi teeb Eesti Vabariigi Valimiskomisjon
kindlaks: referendumiks valijate nimekirjadesse kantud isikute
üldarvu Eesti Vabariigis; hääletamissedeli saanud isikute
üldarvu; hääletamisese osavõtnute arvu; referendumile pandud
küsimusele jaatavale vastanute arvu; referendumile pandud
küsimusele eitavale vastanute arvu; kehtetuks tunnistatud
hääletamissedelite arvu. 
 
 <br/>
Referendumi andmed kannab Eesti Vabariigi Valimiskomisjon
protokolli ja esitab selle kinnitamiseks Eesti Vabariigi
Ülemnõukogule. 
</p><p>17. Avaldused ja kaebused referendumi korraldavate
komisjonide tegevuse peale lahendatakse Ülemnõukogu
valimisseaduses ettenähtud korras. 
 
</p><p>18. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu loeb referendumi toimunuks
kui Eesti Vabariigis võttis sellese osa üle poole valijate
nimekirjadesse kantud isikutest. 
 
</p><p>19. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kinnitab Eesti Vabariigi
Valimiskomisjoni protokolli ja kuulutab välja referendumi
tulemuse mis määratakse kindlaks referendumist osavõtnute
lihthäälteenamusega. Teadaanne referendumi tulemuse kohta
avaldatakse viivitamatult. 
 
</p><p>20. Referendumi tulemus on Eesti Vabariigi riigiorganite
tegevuse aluseks üleminekuperioodil. 
 
</p><p>21. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumil ja Eesti
Vabariigi Valitsusel tagada rahvusvaheliste vaatlejate
sealhulgas NSV Liidu esindajate kutsumine Eesti Vabariigi
referendumi ettevalmistamise ja läbiviimise ajaks. 
 
</p><p>22. Käesoleva otsuse kohaldamisel tekkivate küsimuste
lahendamine kuulub Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi
pädevusse. <br/>
  <br/> 23. Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.<br/>
  <br/>
  <br/>
  <br/>
</p><p align="right">Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
esimees
A. Rüütel  
   <br/>
</p><p> <br/>Tallinn, 31. jaanuaril 1991.<br/>
]]></HTMLKonteiner>
		</sisuTekst>
	</sisu>
</oigusakt>