Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada Jõgeva Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud).

Minister peaministri ülesannetes Liia HÄNNI

Siseminister Heiki ARIKE

Riigisekretär Ülo KAEVATS

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
7. oktoobri 1994. a.
määrusega nr. 363

JÕGEVA MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

1. Jõgeva Maavalitsus (edaspidi - maavalitsus) on maakondlik riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas, riiklike ülesannete lahendamine ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine.

2. Jõgeva maakonna koosseisu kuuluvad Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linn, Jõgeva, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Raja, Saare, Tabivere ja Torma vald. Maakonna territooriumi suurus on 2603,8 ruutkilomeetrit. Maakonna keskuseks on Jõgeva linn.

3. Maavalitsus juhindub oma töös Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

4. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest.

5. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on arveldusarve pangas ja Eesti väikese riigivapi kujutisega ning oma nimetusega pitsat. Maavalitsuse aadress on: Suur 3, EE2350 Jõgeva, Eesti Vabariik.

II. MAAVALITSUSE ÜLESANDED

6. Maavalitsuse ülesanded on:

1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses;

2) seadusega sätestatud valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti;

3) erinevate ministeeriumide või teiste riigi valitsusasutuste haldusalasse kuuluvate küsimuste korraldamine lähtuvalt ministri või riigi valitsusasutuse juhi korraldustest ja määrustest, kui seadusega ei ole vastavasse valdkonda kuuluvaid küsimusi maakonnas korraldatud teisiti;

4) järelevalve korraldamine riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevuse üle seadustega ettenähtud korras ja ulatuses;

5) maakonnas paiknevate kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude nõustamine, nende ja riigi valitsusasutuste vahelise koostöö koordineerimine seadustes ettenähtud korras ja ulatuses;

6) riigi omandisse kuuluva vara kasutamine, käsutamine ja valdamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele;

7) teiste talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesannete täitmine.

III. MAAVALITSUSE STRUKTUUR JA JUHTIMINE

7. Maavalitsuse tööd juhib ja korraldab maavanem, kes allub Vabariigi Valitsusele. Maavanem realiseerib maavalitsuse ülesandeid maavalitsuse struktuuriüksuste - kantselei ja osakondade kaudu.

8. Maavanem:

1) vastutab maavalitsuse ülesannete täitmise eest;

2) informeerib maakogu maakonna regionaalpoliitikat, territoriaalset planeerimist ja riiklikku kapitaalehitust puudutavatest küsimustest;

3) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks;

4) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele;

5) sõlmib lepinguid kohalike omavalitsusorganite, omavalitsusliidu või nende poolt volitatud isikutega riiklike kohustuste täitmiseks;

6) esindab maavalitsust suhetes juriidiliste või üksikisikutega ilma volikirjata. Võtab rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi maavalitsusele eraldatud assigneeringute piires seaduses ettenähtud korras;

7) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste ja riigiettevõtete juhtide ametisse määramise ja ametist vabastamise kohta;

8) võtab tööle ja vabastab töölt maavalitsuse töötajaid ja maavalitsuse halduses olevate riigiettevõtete ja -asutuste juhte, kui seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti;

9) kinnitab maavalitsuse kantselei ja osakondade struktuuri, koosseisud ja palgamäärad, teeb eelarve piires vajalikke muudatusi;

10) kinnitab maavalitsuse kantselei ja osakondade põhimäärused ja teeb neis vajalikke muudatusi;

11) kinnitab maavalitsuse eelarve, vastutab selle täitmise eest ja kinnitab täitmise aruande;

12) esitab vastavate ministeeriumide kaudu Vabariigi Valitsusele arutamiseks õigusaktide eelnõusid ja teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks;

13) teeb maakonna ja selle elanike seisukohast vajalikke ettekirjutusi, annab maakonnas vajalike tingimuste loomiseks õigusi ning soodustusi, kehtestab piiranguid juriidilistele ja üksikisikutele seaduses ettenähtud korras ja ulatuses;

14) saab vajalikke andmeid oma ülesannete täitmiseks;

15) moodustab maavalitsuse töös tekkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töörühmi, kaasates kokkuleppel nende töösse teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite esindajaid, konsultante ja eksperte;

16) korraldab maavalitsuse valitsemisalasse kuuluvates riigiasutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides riigivara kasutamise järelevalvet;

17) arendab maavalitsuse ülesannete täitmisega seotud välissuhteid kooskõlas välissuhtlemisseadusega;

18) korraldab oma ülesannete täitmisega seotud informatsiooni levitamist, koolitust ja konsultatsioone;

19) kinnitab maakondlike autasude andmise reglemendi ja korraldab autasustamist maakonnas;

20) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid.

9. Maavanem nimetatakse ametisse seadusega sätestatud korras. Maavanema volitused kehtivad kuni tema ennetähtaegse ametist vabastamise või uue maavanema ametisse nimetamiseni. Asjaajamise üleandmine toimub ühe kuu jooksul pärast uue maavanema ametisse nimetamist.

10. Maavanema ennetähtaegse ametist vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus seadusega ettenähtud korras ja juhtudel.

11. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtete juhatusse või nõukogusse.

12. Maavanema ametipalga kehtestab Vabariigi Valitsus.

13. Maasekretäri nimetab ametisse maavanem.

14. Maasekretär:

1) juhib maavalitsuse kantselei tööd, esitab maavanemale ettepanekuid selle struktuuri ja funktsioonide kohta;

2) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes;

3) teeb maavanemale ettepanekuid maavalitsuse struktuuri ja koosseisude kohta;

4) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavakstegemist ja kontrolli nende täitmise üle;

5) hoiab maavalitsuse vapipitsatit;

6) täidab talle seadusega ja teiste õigusaktidega pandud ning maavanema antud muid ülesandeid.

15. Asemaavanem:

1) juhib maavalitsuse majandusosakonna tööd;

2) korraldab ja koordineerib maavalitsuse osakondade vahelist koostööd.

16. Maavalitsus koosneb kantseleist ja osakondadest.

17. Maavalitsuse kantseleil ja osakondadel võivad olla allüksused.

18. Kantselei moodustatakse maavalitsuse asjaajamise korraldamiseks, selle struktuuri kinnitab maavanem maasekretäri ettepanekul.

19. Kokkuleppel Vabariigi Valitsuse või ministeeriumidega võivad osakondade valitsemisalasse kuuluda sotsiaal-, tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja teised asutused ning ettevõtted, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

20. Maavalitsuse tööjaotuse ja töökorralduse kehtestab maavanem, arvestades vastavate ministeeriumide ja ametkondade ettepanekuid ja arvamusi.

21. Maavalitsuses on arendus-, ehitus- ja arhitektuuri-, haldus-, sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus-, keskkonna-, kultuuri-, maamajandus-, majandus- ja rahandusosakonnad ning maa-amet ja perekonnaseisuamet osakonna õigustes.

22. Osakonna ülesandeks on tema valitsemisalas tingimuste loomine maakonna arenguks ning seaduste ja teiste õigusaktide täitmine.

23. Osakonnajuhataja vastutab talle alluva osakonna tegevuse ja maavanemale esitatud korralduste, käskkirjade ja lepingute projektide seaduslikkuse ja otstarbekuse eest.

24. Maasekretäri ja osakonnajuhatajate kohad täidetakse konkursi korras ning neid ametnikke atesteeritakse regulaarselt vastavalt seadustele.

25. Osakonnad või nende allüksused, kes teevad toiminguid riigi nimel, kasutavad oma nimetusega ja väikese riigivapi kujutisega pitsatit vastavalt osakonna põhimäärusele ja riigivapi seadusele.

IV. TÖÖKORRALDUSE ÜLDALUSED

26. Maavanem annab maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires korraldusi. Maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks annab maavanem käskkirju.

27. Korraldusele kirjutab alla maavanem ning korraldus jõustub üldjuhul allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole märgitud teisiti.

28. Korraldus, mis paneb teenistusvälistele isikutele kohustusi ja annab neile õigusi, peab viitama õigusaktile, mis volitab sellist korraldust andma.

29. Maavanema käskkirjale kirjutab alla maavanem. Käskkiri jõustub allakirjutamise päevast, kui käskkirjas ei sätestata teist tähtaega. Käskkiri tehakse teatavaks asjaosalistele.

30. Maavanema asendamine toimub seadusega ettenähtud korras.

31. Maasekretäri ajutiselt asendava ametiisiku ja osakonnajuhataja asetäitjad, vajaduse korral ka ajutised asendajad määrab maavanem oma käskkirjaga. Dokumentidele allakirjutamisel lisavad nad oma ametinimetusele selle isiku ametinimetuse, kelle ülesandeid nad täidavad.

32. Täpsemalt sätestatakse maavanema korralduste ja käskkirjade projektide ettevalmistamise ja allakirjutamise kord asjaajamise juhendi, töösisekorraeeskirjade ja ametijuhenditega.

V. SUHTED MAAKOGU, KOHALIKE OMAVALITSUSTE JA RIIGI VALITSUSASUTUSTEGA

33. Maavanem teeb koostööd omavalitsusorganite, ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutustega ning maakonnas tegutsevate organisatsioonide ja omavalitsusliitudega.

34. Maakogu ja maavanema suhted põhinevad seadusel.

35. Maavanema suhted omavalitsuste ja nende ühendustega põhinevad seadustel, lepingutel ja kokkulepetel.

36. Maavanema suhted ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutustega põhinevad seadustel, Vabariigi Valitsuse õigusaktidel ja lepingutel.

37. Ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste poolt maavalitsuse struktuuriüksustele seadustega reglementeerimata ülesannete andmine toimub ainult Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste alusel maavanema eelneval teadmisel.

VI. JÕGEVA MAAKONNA VAPP JA LIPP

38. Jõgeva maakonnal on vapp ja lipp, mis on kantud Eesti Vabariigi vapi- ja lipuregistrisse.

39. Jõgeva maakonna vapiks on kaldjaotusega vasakult poolitatud sini-rohelisel kilbil hõbedane laineline tala, milles kaks sinist lainelist varrast. Saatetunnusena ülemisel sinisel väljal kuldne ristikheinaleht, rohelisel väljal kolm kuldset viljapead. Vapi laiuse ja kõrguse suhe on 3:4. Maakonna vapi kujutisega pitsat on sõõrikujuline, sõõri läbimõõt 35 mm.

40. Jõgeva maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm.

41. Jõgeva maakonna vapp ja lipp on Jõgeva maakonna sümbolid, mida kasutab ja mille kasutamist korraldab maavanem. Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitab maavalitsus.

42. Jõgeva maakonna vapi kujutist võib kasutada maavalitsuse ja tema struktuuriüksuste ning kohalike omavalitsusorganite pitsatitel, nende dokumendiplankidel, trükistel, siltidel ning suveniiridel kujunduselemendina. Muudel juhtudel võib maakonna vapi kujutist kasutada maavanema korralduse alusel.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.