Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 1994, 23, 384) paragrahvi 18 lõikele 3 Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada "Kutsealuste tervisliku seisundi ja nende kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kord" (juurde lisatud).

2. Rahandusministeeriumil näha ette eelarvete koostamisel rahaliste vahendite eraldamine Kaitseministeeriumile käesoleva määruse täitmiseks vastavalt "Ravikindlustuse terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirjale" ja sotsiaalministri 28. detsembri 1993. a. määrusele nr. 32.

Peaminister Mart LAAR

Kaitseminister Enn TUPP

Riigisekretär Ülo KAEVATS

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1994.
a. määrusega nr. 368

Kutsealuste tervisliku seisundi ja nende kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kord

1. Kuni rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) kasutuselevõtmiseni teostatakse kutsealuste arstlikku läbivaatust Eesti Vabariigis 28. oktoobril 1992. a. Kaitsejõudude Peastaabi ülema poolt kinnitatud "Kutsealuste tegevteenistuses viibivate isikute ja reservväelaste arstliku läbivaatuse juhendi" järgi.

2. Kutsealuste arstlikuks läbivaatuseks moodustatakse iga kohaliku riigikaitseosakonna juurde tervishoiuasutuse baasil arstlik komisjon koosseisus:

- terapeut;
- kirurg;
- neuroloog;
- oftalmoloog;
- kõrva-, nina- ja kurguarst;
- psühhiaater;
- dermatoloog;
- stomatoloog.

Arstliku komisjoni koosseisu kinnitab riigikaitseosakonna ülem.

Arstliku komisjoni töö korraldus ja komisjoni liikmete töö tasustamine määratakse kindlaks riigikaitseosakonna ülema ja tervishoiuasutuse juhi vahel sõlmitava lepinguga.

3. Kõik tervishoiuasutused on kohustatud esitama andmeid kutsealuste tervise, kroonilise haiguse, kehalise või vaimse puude ning vaktsineerimiste kohta kohalike riigikaitseosakondade arstlikele komisjonidele viimaste nõudmisel. Kutsealuste tervist puudutavad andmed kantakse riigikaitseosakonna poolt väljastatud arstliku läbivaatuse kaardile ning need ei kuulu avalikustamisele.

4. Riigikaitseosakonnad võtavad kasutusele Kaitseministeeriumi poolt väljatöötatud terviseküsitluslehe, mille täidab iga kutsealune ning esitab riigikaitseosakonnale.

5. Iga kutsealune on kohustatud läbima järgmised uuringud:

- antropomeetria;
- vere analüüs koos veregrupi ja reesusfaktori määramisega;
- uriini analüüs;
- elektrokardiogramm;
- rindkere fluorograafiline uuring (välja arvatud juhul, kui uuring on tehtud viimase kahe aasta jooksul ning kutsealune esitab selle kohta tõendi);
- eriarstide läbivaatused (vaata punkti 2).

6. Arvestades terviseküsitluslehe ning uuringute tulemusi, teisi raviasutuste andmeid, kutsealuse kaebusi, anamneesi ja objektiivset tervislikku seisundit, esitab arstlik komisjon kaitseväeteenistuse komisjonile soovituse ühe alljärgneva otsuse tegemiseks:

- kõlblik riviteenistuseks;
- kõlblik tagalateenistuseks;
- vajab ajapikendust raviks ja jälgimiseks kuni üheks aastaks (aktiivse tuberkuloosi puhul kolmeks aastaks);
- erakorralise seisukorra tingimustes kõlblik tagalateenistuseks;
- kaitseväeteenistuseks kõlbmatu, arvelt kustutamisega;
- suunata täiendavatele uuringutele eriarsti juurde.

7. Kutsealuse tervisliku seisundi ja tema kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse kohta käiva otsuse võtab vastu riigikaitseosakonna juurde moodustatud kaitseväeteenistuse komisjon arstliku komisjoni soovituse alusel.

8. Kui raske haigus, kehaline või vaimne puue ei võimalda kodanikul isiklikult ilmuda kaitseväeteenistuse komisjoni, võib komisjon terviseküsitluslehe ja tervishoiuasutuse tõendi alusel otsustada, et kodanik on kaitseväeteenistuseks kõlbmatu.

9. Kui kutsealune ei ole nõus riigikaitseosakonna juurde moodustatud kaitseväeteenistuse komisjoni otsusega, võib ta esitada kaebuse Kaitseväeteenistuse Peakomisjonile.

10. Kaitseväeteenistuse komisjoni otsus kehtib kolm aastat, kui kutsealune selle aja jooksul ei põe haigusi, mis võivad oluliselt muuta tema tervislikku seisundit. Tervislikel põhjustel ajapikendust saanud kutsealuse täiendav arstlik läbivaatus teostatakse pärast pikendusaja lõppemist, mille järel tehakse lõplik otsus kutsealuse ajateenistusse kutsumiseks või reservi arvamiseks (kuni kutsealuse 27-aastaseks saamiseni).

11. Kutsealuste ja reservväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse kindlakstegemise ja terviseuuringute kulud kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest, võttes aluseks "Ravikindlustuse terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirja" ja sotsiaalministri 28. detsembri 1993. a. määruse nr. 32.

12. Kaitseväeteenistuse komisjoni töös osalevate arstide (maakonnaarst või tema poolt määratud arst, Kaitseministeeriumi poolt määratud arst) töö tasustatakse tunnitasu alusel vastavalt põhitöökoha palgaastmele.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.