I JAGU
ÜLDSÄTTED
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Haldusõiguserikkumiste seadustiku ülesanne
Käesolev seadustik määrab kindlaks halduskorras karistatavad teod ja näeb ette karistused, halduskaristust kohaldavad ametiisikud ja kohtud ning nende pädevuse, samuti menetluse haldusõiguserikkumiste asjades.
§ 2. Eeskirjad
(1) Eeskirjad, mille rikkumise eest on käesoleva seadustikuga ette nähtud haldusvastutus, kehtestatakse seadusega, Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega või Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(2) Linna-, valla- ja alevivolikogul on õigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus käesoleva seadustiku §-des 81, 118, 133, 142 ja 167.
§ 3. Seaduslikkuse tagamine haldusvastutusele võtmisel
(1) Haldusvastutusele võetakse üksnes seadusega kehtestatud alustel ja korras.
(2) Halduskaristust haldusõiguserikkumise eest määrab selleks volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus oma pädevuse piires ja täpses vastavuses seadusega.
§ 4. Haldusvastutuse seaduse kehtivus
(1) Haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel.
(2) Haldusõiguserikkumise eest vastutust kergendaval või tühistaval seadusel on tagasiulatuv jõud, s.t. see laieneb ka haldusõiguserikkumisele, mis on toime pandud enne selle seaduse kehtestamist.
(3) Menetlus haldusõiguserikkumise asjas toimub seaduse alusel, mis kehtib haldusõiguserikkumise arutamise ajal.
II JAGU
HALDUSÕIGUSERIKKUMINE JA HALDUSVASTUTUS
I. ÜLDOSA
2. peatükk
Haldusõiguserikkumine
§ 5. Haldusõiguserikkumise subjekt
Käesoleva seadustiku järgi kuuluvad haldusvastutusele võtmisele haldusõiguserikkumise toime pannud füüsilised isikud (edaspidi isikud). Juriidilised isikud kannavad haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel ja korras.
§ 6. Haldusõiguserikkumise mõiste
(1) Haldusõiguserikkumine on süüline – tahtlik või ettevaatamatu tegu, mis väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus.
(2) Haldusvastutusele võetakse juhul, kui see tegu vastavalt seadusele ei too kaasa kriminaalvastutust.
§ 7. Tahtlik haldusõiguserikkumine
(1) Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda.
(2) Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, kuigi ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist.
§ 8. Haldusõiguserikkumine ettevaatamatusest
(1) Ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus.
(2) Haldusõiguserikkumine on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, kuigi pidi sellest aru saama ja võis aru saada, nägi ette selle tagajärje, kuid lootis kergemeelselt seda vältida.
(3) Haldusõiguserikkumine on toime pandud hooletuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, ei näinud ette selle tagajärge, kuigi võis ja pidi seda nägema.
§ 9. Osavõtt haldusõiguserikkumisest
(1) Haldusõiguserikkumisest osavõtt on kahe või enama isiku tahtlik ühine osavõtt haldusõiguserikkumisest.
(2) Haldusvastutusele võtmisele kuuluvad kõik haldusõiguserikkujad, arvestades iga isiku osavõtu astet ja iseloomu.
§ 10. Haldusvastutuse iga
Haldusvastutusele võib võtta isiku, kes enne haldusõiguserikkumist on saanud viisteist aastat vanaks.
§ 11. Ametiisiku mõiste ja vastutus
(1) Ametiisik on käesoleva seadustiku järgi isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi-, kohaliku omavalitsuse asutuse või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.
(2) Ametiisik võetakse haldusvastutusele nende õigusaktide järgimata jätmise eest, mille täitmine kuulub tema ametikohustuste hulka.
§ 12. Halduskaristuse kohaldamine isikule, kelle suhtes kehtib distsiplinaarmäärustik
(1) Isik, kelle suhtes kehtib distsiplinaarmäärustik või mingi distsiplinaarsäte, kannab selles otseselt ette nähtud juhtudel vastutust haldusõiguserikkumise eest distsiplinaarkorras, ülejäänud juhtudel aga haldusvastutust üldalustel.
(2) Kaitseväelastele, õppekogunemistele kutsutud reservväelastele ja politseiametnikele ei kohaldata haldusaresti. Nende suhtes kohaldatakse halduskinnipidamist käesoleva seadustiku § 236 2. lõike punktis 1 sätestatud korras.
§ 13. Välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku vastutus
(1) Välisriigi kodanik, samuti kodakondsuseta isik, kes on toime pannud haldusõiguserikkumise Eesti Vabariigi territooriumil, kuulub haldusvastutusele võtmisele üldalustel. Kui Eesti Vabariigi territooriumil paneb haldusõiguserikkumise toime välisriigi kodanik, kellel on Eesti Vabariigi seaduste ja rahvusvaheliste lepingute kohaselt immuniteet Eesti Vabariigi haldusjurisdiktsiooni suhtes, lahendatakse tema vastutuse küsimus diplomaatilisel teel.
(2) Välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute halduskorras väljasaatmine Eesti Vabariigist sätestatakse seadusega.
§ 14. Hädaseisund
Tegevus, millel on küll haldusõiguserikkumise tunnused, kuid mis pandi toime hädaseisundis, s.o. ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse huvisid või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi, ei ole haldusõiguserikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem.
§ 15. Hädakaitse
(1) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse huvisid või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine.
(2) Hädakaitses toimepandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire.
(3) Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele.
§ 16. Süüdimatus
(1) Haldusvastutusele võtmisele ei kuulu isik, kes haldusõiguserikkumise ajal oli süüdimatus seisundis, s.t. ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu.
(2) Karistamisele ei kuulu isik, kes pani haldusõiguserikkumise toime süüdivusseisundis, kuid enne asja arutamist jäi vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima.
§ 17. Halduskaristusest vabastamine haldusõiguserikkumise vähese tähtsuse tõttu
Haldusõiguserikkumise vähese tähtsuse korral võib asja arutama volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus vabastada haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja piirduda hoiatusega.
3. peatükk
Halduskaristus
§ 18. Halduskaristuse eesmärk
Halduskaristus on sunnivahend, mida kohaldatakse haldusõiguserikkumise eest, nii haldusõiguserikkuja karistamiseks kui ka uute haldusõiguserikkumiste ärahoidmiseks.
§ 19. Halduskaristuse liigid
Haldusõiguserikkumise eest võib kohaldada järgmisi halduskaristusi:
1)
rahatrahv;
2) eriõiguse äravõtmine;
3) haldusarest.
§ 20. Põhi- ja lisakaristused
(1) Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused. Eriõiguse äravõtmist võib kohaldada nii põhi- kui lisakaristusena.
(2) Ühe haldusõiguserikkumise eest võib määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse.
§ 21. Rahatrahv
(1) Rahatrahvi määramisel lähtutakse päevapalgast. Päevapalga arvutamise aluseks on haldusõiguserikkumise ajal kehtiv Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. Päevapalga suurus käesoleva seadustiku järgi määratakse kindlaks miinimumpalga jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata.
(2) Rahatrahvi minimaalmääraks on summa, mis ei ületa poolt päevapalka, ja maksimaalmääraks summa, mis ei ületa kahtsada päevapalka.
(3) Haldusõiguserikkumist arutama volitatud ametiisik võib määrata rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses. Politsei-, tolli-, hinna-, maksu- ja piirivalveametnik võib määrata rahatrahvi kolmekümne päevapalga ulatuses.
(4) Halduskohtunik võib määrata rahatrahvi käesoleva paragrahvi 2. ja 6. lõikes ettenähtud ulatuses.
(5) Kuni viie päevapalga suuruse rahatrahvi võib määrata ja sisse nõuda haldusõiguserikkumise kohas.
(6) Käesoleva seadustiku § 51 sanktsioonis ettenähtud rahatrahvi suurus määratakse kindlaks Kriminaalkoodeksi § 28 1. lõikes ettenähtud korras.
§ 22. Eriõiguse äravõtmine
(1) Eriõiguse (liiklusvahendi ja õhusõiduki juhtimise õigus, jahipidamis- ja kalapüügiõigus) äravõtmist kohaldatakse tähtajaga kuni kolm aastat. Selle õiguse äravõtmise tähtaeg ei või olla alla viieteistkümne päeva.
(2) Liiklusvahendiks käesoleva seadustiku järgi on mootorsõiduk, siseveetranspordivahend, sealhulgas väikelaev.
(3) Õhusõidukiks käesoleva seadustiku järgi on iga aparaat, mis püsib atmosfääris selle aparaadi ja õhu vastastikusel mõjul, välja arvatud vastastikusel mõjul maapinnalt peegeldunud õhuga (õhkpadjal) liikuvad aparaadid.
(4) Liiklusvahendi juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab liiklusvahendit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis liiklusvahendit joobeseisundis.
§ 23. Haldusarest
(1) Haldusarest määratakse tähtajaga kuni kolmkümmend ööpäeva.
(2) Haldusaresti ei või määrata ja kohaldada raseda suhtes, isiku suhtes, kes üksinda kasvatab kuni viieteistkümneaastast last, ning alaealise, samuti esimese ja teise grupi invaliidi suhtes.
(3) Haldusaresti määrab halduskohtunik.
4. peatükk
Halduskaristuse kohaldamise alused ja tähtajad
§ 24. Karistuse määramise üldsätted
(1) Karistus haldusõiguserikkumise eest määratakse seadusega sätestatud piires ja korras.
(2) Karistuse määramisel arvestatakse haldusõiguserikkumise laadi, haldusõiguserikkuja isikut, tema süü astet ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti varalist seisundit.
§ 25. Haldusvastutust kergendavad asjaolud
(1) Haldusvastutust kergendavateks asjaoludeks on:
1) süüdlase
puhtsüdamlik kahetsus;
2) süüdlase poolt haldusõiguserikkumise
kahjuliku tagajärje ärahoidmine, tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine
või kõrvaldamine;
3) haldusõiguserikkumine tugeva hingelise
erutuse mõjul või raskete isiklike või perekondlike asjaolude
kokkusattumisel;
4) haldusõiguserikkumine alaealisena;
5)
haldusõiguserikkumine rasedana.
(2) Ametiisik, halduskohtunik või kohus, kes otsustab haldusõiguserikkumise asja, võib lugeda kergendavaiks ka muid asjaolusid.
§ 26. Haldusvastutust raskendavad asjaolud
Haldusvastutust raskendavateks asjaoludeks on:
1) edasine
õigusvastane käitumine, hoolimata selleks volitatud isikute nõudmisest
see lõpetada;
2) halduskorras karistatud isiku aasta jooksul
vähemalt teistkordne samalaadiline haldusõiguserikkumine;
3)
haldusõiguserikkumine omakasu ajendil või süstemaatiliselt;
4)
alaealise kaasamine haldusõiguserikkumisele;
5)
haldusõiguserikkumine ametiisiku poolt;
6) haldusõiguserikkumine
isikute grupi poolt;
7) haldusõiguserikkumine loodusõnnetuse või
muude erakorraliste asjaolude toimimise ajal;
8)
haldusõiguserikkumine joobeseisundis. Halduskaristust määrav ametiisik,
halduskohtunik või kohus võib haldusõiguserikkumise laadist olenevalt
seda raskendavaks asjaoluks mitte lugeda.
§ 27. Halduskaristuse määramine mitme haldusõiguserikkumise eest
(1) Kahe või enama haldusõiguserikkumise eest määratakse ühele isikule halduskaristus iga haldusõiguserikkumise eest eraldi.
(2) Kui isik on samaaegselt toime pannud mitu samalaadilist haldusõiguserikkumist, siis karistus nende eest määratakse kindlaks sanktsiooni piires, mis on kehtestatud neist kõige raskema haldusõiguserikkumise eest.
§ 28. Seaduses ettenähtust kergema karistuse määramine
Arvestades haldusõiguserikkumise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus halduskaristust kergendada, märkides otsuses kergendamise motiivid.
§ 29. Halduskaristuse tähtaja arvutamine
Haldusaresti tähtaega arvutatakse ööpäevades, eriõiguse äravõtmist päevades, kuudes või aastates. Haldusaresti tähtaega hakatakse arvutama halduskinnipidamise algusest.
§ 30. Halduskaristuse määramise tähtajad
(1) Halduskaristuse võib määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle avastamise päevast arvates.
(2) Kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui ühe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast arvates.
(3) Juhtudel, kui halduskaristuse määramise esialgne otsus kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uuesti arutamiseks, samuti käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel ei või halduskaristust kohaldada, kui haldusõiguserikkumise päevast on möödunud üle kuue kuu.
(4) Tähtaja kulg peatub kassatsioonikaebuse esitamisega. Seejuures pikeneb järelejäänud tähtaeg kuni kuue kuuni.
§ 31. Tähtaeg, mille lõppemisel ei peeta isikut halduskorras karistatuks
Kui halduskorras karistatud isik ühe aasta jooksul pärast halduskaristuse määramist ei ole toime pannud uut haldusõiguserikkumist, ei peeta teda halduskorras karistatuks.
§ 32. Tekitatud kahju hüvitamise kohustus
(1) Haldusõiguserikkuja on kohustatud hüvitama haldusõiguserikkumisega tekitatud kahju.
(2) Kui haldusõiguserikkumise tagajärjel tekitatud varaline kahju isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kohalikule omavalitsusele või riigile ei ületa kehtestatud miinimumpalka, on halduskohtunikul õigus otsustada varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt.
(3) Muudel juhtudel otsustatakse haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamine tsiviilkohtumenetluse korras.
§ 33. Kohustuse täitmine, mille täitmata jätmise eest oli määratud halduskaristus
Halduskaristuse määramine ei vabasta haldusõiguserikkujat kohustuse täitmisest, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest teda karistati.
II. ERIOSA
5. peatükk
Haldusõiguserikkumised tööõiguse ja
tervishoiu valdkonnas
§ 34. Ohutustehnika eeskirjade või muude töökaitse eeskirjade rikkumine
(1) Ohutustehnika eeskirjade või muude töökaitse eeskirjade rikkumise
eest –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati avarii, tööõnnetus või
kutsehaigus, –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja
päevapalga ulatuses.
§ 35. Tervisekaitse eeskirjade ja normide rikkumine
(1) Sanitaarhügieeni, sanitaarepideemiatõrje või muude tervisekaitse
eeskirjade või normide rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Sanitaarhügieeni, sanitaarepideemiatõrje või muude tervisekaitse
eeskirjade või normide rikkumise eest, kui see põhjustas
tervisekahjustuse, –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja
päevapalga ulatuses.
§ 36. Sanitaararstide ettekirjutuste täitmata jätmine
Tervisekaitse eeskirjade rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud
Eesti Vabariigi peasanitaararsti, tema asetäitjate, samuti riiklike
peasanitaararstide ettekirjutuste täitmata jätmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 37. Nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuete rikkumine
(1) Nakkushaiguse diagnoosinud meditsiinitöötaja poolt nakkushaiguse
registreerimata jätmise või nakkuse levikut tõkestavate esmaste meetmete
võtmata jätmise eest, mis põhjustas ohtlike nakkushaiguste leviku ohu, –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Suguhaiguse või inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV) nakatunu
poolt temaga pärast kirjalikku hoiatamist sugulises vahekorras olnud
isikute tahtliku varjamise eest –
määratakse rahatrahv
kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 38. Ebaseaduslik arstimine, ravimite valmistamine, levitamine, apteegist väljastamine ja reklaamimine
(1) Riikliku tegevuslitsentsita ravimise või ravitegevuse reklaami eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Arsti poolt teadlikult ebaõige ravimi väljakirjutamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(3) Apteegi töötaja poolt Eesti Vabariigi ravimite registrisse kandmata
ravimi, ebaõige ravimi või arstiretsepti nõudva ravimi arstiretseptita
apteegist väljastamise eest –
määratakse rahatrahv
kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(4) Riiklikult registreerimata ravimi, samuti meditsiiniaparatuuri ja
-seadme teise isiku arstimise eesmärgil kasutamise või riiklikku
tegevuslitsentsi mitteomava isiku poolt ravimi valmistamise, müümise,
levitamise või nende reklaamimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
6. peatükk
Haldusõiguserikkumised loodusvarade
omandiõiguse ja
looduskaitse valdkonnas
§ 39. Maaomandiõiguse rikkumine
Maatüki omavolilise kasutamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 40. Maavarade ja maapõue omandiõiguse rikkumine
Maavarade omavolilise kasutamise, maapõue omavolilise hõivamise või
maavarade või maapõue kasutamise õiguse omavolilise loovutamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 41. Veeomandiõiguse rikkumine
Veeobjekti või selle osa omavolilise hõivamise, omavolilise
veekasutamise eest, juhul kui vee kasutamiseks peab olema luba, samuti
veeobjekti või selle osa või veekasutamise õiguse omavolilise
loovutamise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
§ 42. Metsaomandiõiguse rikkumine
Metsakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 43. Omandiõiguse rikkumine loomariigi objektidele
Loomariigi objektide kasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 44. Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumine
Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 45. Maa rikkumine
Maa rikkumise või selle saastamise eest jäätmete, heitvee või muude
kahjulike ainetega –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja
päevapalga ulatuses.
§ 46. Maakasutuse õiguse alusel kasutatava maa tähtajaks
tagastamata jätmine
või selle sihipäraseks kasutamiseks
kõlblikku seisukorda viimata jätmine
Maakasutuse õiguse alusel kasutatava maa tähtajaks tagastamata jätmise
või maa sihipäraseks kasutamiseks kõlblikku seisukorda viimise
kohustuste täitmata jätmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 47. Omavoliline kõrvalekaldumine maakasutuse sihtotstarbest
Kinnitatud planeeringu või kohaliku omavalitsuse otsusega määratud
maakasutuse sihtotstarbest omavolilise kõrvalekaldumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 48. Maakasutuse piirimärkide kahjustamine
Maakasutuse piirimärkide rikkumise, hävitamise või omavolilise
teisaldamise eest –
määratakse rahatrahv kuni kolmekümne
päevapalga ulatuses.
§ 49. Maa arvestuse korra rikkumine
Maa arvestuse korra rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kuni kahekümne päevapalga ulatuses.
§ 50. Maavarade ja maapõue kaitse ning kasutamise korra rikkumine
(1) Maapõue geoloogilise uurimistöö korra rikkumise eest, mis võib
põhjustada või põhjustas maavarade uuritud varude või maavarasid
kaevandavate ettevõtete, samuti maavarade tootmisega mitteseotud
allmaarajatiste ehitamis- ja ekspluatatsioonitingimuste ebatõepärase
hinnangu, ning maapõue geoloogilisel uurimisel ja maardlate
kaevandamisel vajalike geoloogilise dokumentatsiooni, maavarade proovide
dublikaatide ja puursüdamike kaotamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Maavarade ja maapõue kaitse ja kasutamise korra muu rikkumise eest,
kui see ei ole omandiõiguse rikkumine maavaradele ja maapõuele, –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 51. Sise- ja territoriaalmere ning majandusvööndi kaitse ja kasutamise korra rikkumine
Sise- ja territoriaalmere ning majandusvööndi kaitse ja kasutamise korra
rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni kolmesaja
päevamäära ulatuses.
§ 52. Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumine
Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest, kui see ei ole
veeomandiõiguse rikkumine, –
määratakse rahatrahv
kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 53. Inimese tervisele või looduskeskkonnale kahjulike ainete
hoidmise, veo,
kasutamise või arvestamise nõuete rikkumine
(1) Inimese tervisele või looduskeskkonnale kahjulike ainete hoidmise,
veo, kasutamise või arvestamise või nende kahjulike ainetega
teostatavaid operatsioone registreerima kohustavate eeskirjade ja nõuete
rikkumise eest, välja arvatud §-des 114 ja 122 2. lõikes ettenähtud
haldusõiguserikkumised, –
määratakse rahatrahv kuni
saja päevapalga ulatuses.
(2) Kahjulike ainete hoidmise, veo, kasutamise, arvestamise või
operatsioonide teostaja ning sadama järelevalveteenistuse poolt
looduskeskkonna saastamisest kahjulike ainetega looduskaitseorganitele
operatiivselt teatamise nõude rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 54. Veekaitse- ja veevõturajatiste või -seadmete kahjustamine
Veekaitse- ja veevõturajatiste või -seadmete kahjustamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 55. Puidu või muude metsasaaduste varumise korra või muul viisil metsa kasutamise korra rikkumine
Puidu või muude metsasaaduste varumise korra või muul viisil metsa
kasutamise korra rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 56. Metsa või üksikute puude või põõsaste ebaseaduslik raiumine või muul viisil kahjustamine
Metsa või üksikute puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või muul
viisil kahjustamise, samuti metsakultuuride, loodusliku uuenduse ning
metsamajanduslike rajatiste või tähiste hävitamise või kahjustamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga
ulatuses.
§ 57. Metsa kasvatamise korra rikkumine
Metsa kasvatamise korra rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 58. Õhu kasutamise ning kaitse eeskirjade ja nõuete rikkumine
Õhu kasutamise ning kaitse eeskirjade ja nõuete rikkumise eest, välja
arvatud § 92 1. lõikes ja § 107 1. lõikes ettenähtud
haldusõiguserikkumised, –
määratakse rahatrahv kuni
saja päevapalga ulatuses.
§ 59. Jäätmete käitlemise korra rikkumine
Jäätmete käitlemise korra rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.
§ 60. Normatiive ületava müra põhjustamine
(1) Olmemüra tekitamist piiravate eeskirjade ja nõuete rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Normatiive ületava müra põhjustamise eest tootmises ja transpordis –
määratakse
rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.
(3) Normatiive ületava muu füüsikalise keskkonnahäiringu põhjustamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga
ulatuses.
§ 61. Looduskeskkonna ja -varade kaitset ja kasutamist
kontrollivate ametiisikute
ettekirjutuste täitmata jätmine
Looduskeskkonna ja -varade kaitset ja kasutamist kontrollivate
ametiisikute poolt looduskeskkonna ja -varade kaitse ja kasutamise korra
rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ettekirjutuste täitmata
jätmise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
§ 62. Loomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumine
Loomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest, välja arvatud
§-des 63, 64 ja 66 ettenähtud haldusõiguse rikkumised, –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 63. Kalavarude kaitse ja kasutamise korra rikkumine
Kalavarude kaitse, jõesilmu, samuti jõevähi ja teiste veeselgrootute
ning veetaimede kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära kalapüügiõigus
(välja arvatud kalapüügiõigus ühe käsiõngega) kuni kolmeks aastaks.
§ 64. Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumine
Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära jahipidamise
õigus kuni kolmeks aastaks.
§ 65. Loomade või lindude julm kohtlemine
Loomade või lindude julma kohtlemise eest, mille tagajärjel nad hukkusid
või said vigastada, samuti loomade või lindude piinamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses.
§ 66. Riigi poolt erikaitse alla võetud loodusobjektide kaitse eeskirjade ja nõuete rikkumine
Riigi poolt erikaitse alla võetud loodusobjektide (looduskaitsealade ja
muude kaitstavate territooriumide, kaitsealuste taime- ja loomaliikide
või loodusmälestiste) kaitse eeskirjade ja nõuete rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 67. Ebaseaduslikult loodusest hangitud loodusvarade vastuvõtmine
Ebaseaduslikult loodusest hangitud loodusvarade (kala, ulukid,
metsamaterjalid jm.) vastuvõtmise eest müügiks, töötlemiseks või
säilitamiseks –
määratakse rahatrahv kuni saja
päevapalga ulatuses.
7. peatükk
Haldusõiguserikkumised tööstuses, ehitusel ja
energeetika valdkonnas
§ 68. Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumine
(1) Ametiisiku poolt ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumise eest riikliku
tehnilise järelevalve asutuste kontrolli valdkonda kuuluvates
ettevõtetes ja rajatistel –
määratakse rahatrahv kuni
saja päevapalga ulatuses.
(2) Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumise eest aatomienergia rajatistel –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 69. Elektrivõrkude kaitse eeskirjade rikkumine
(1) Üle 1000-voldise pingega elektrivõrkude kaitse eeskirjade rikkumise
eest, mis põhjustas või võis põhjustada tarbijate elektrienergiaga
varustamise katkemise, elektrivõrkude vigastuse või muu varalise kahju, –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Kuni 1000-voldise pingega elektrivõrkude kaitse eeskirjade rikkumise
eest, mis põhjustas elektriõhuliinide, maa- ja veealuste
elektrikaablite, sisestus- või jaotusseadmete vigastamise või tarbijate
elektrienergiaga varustamise katkemise, –
määratakse
rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.
§ 70. Gaasivarustuse süsteemide kaitse eeskirjade rikkumine
(1) Gaasivarustuse süsteemide kaitse eeskirjade rikkumise eest, kui
sellega ei tekitatud olulist kahju, –
määratakse rahatrahv
kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.
(2) Gaasivarustuse süsteemide kaitse eeskirjade rikkumise eest, kui
sellega põhjustati avarii, õnnetusjuhtum, rajatiste või muu varaline
kahju, –
määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne
päevapalga ulatuses.
§ 71. Gaasi kasutamise eeskirjade rikkumine
(1) Kütusena, toormena või tehnoloogiliseks otstarbeks gaasi kasutamise
eeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kuuekümne päevapalga ulatuses.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega põhjustati
avarii, õnnetusjuhtum või varaline kahju, –
määratakse
rahatrahv kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses.
(3) Gaasiga varustava ettevõtte loata gaasi kasutamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 72. Elektri- ja soojusenergia kasutamise eeskirjade rikkumine
(1) Elektrienergia omavolilise või ilma arvestita või soojusenergia
omavolilise kasutamise eest –
määratakse rahatrahv kuni
saja päevapalga ulatuses.
(2) Elektri- ja soojusenergia kokkuhoiu eeskirjade mittetäitmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 73. Ehituseeskirjade ja -normide rikkumine
(1) Omavolilise ehitamise, hoonete ja rajatiste omavolilise
ekspluatatsiooni võtmise, muude ehituseeskirjade, samuti
hoonestuseeskirjade ja ehitusnormide rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Tegutsemise eest ehitusalal vastavat tegutsemislitsentsi omamata või
litsentsi tingimusi rikkudes –
määratakse rahatrahv kuni
saja päevapalga ulatuses.
§ 74. Ehitusinspektsiooni töötaja või ehitusinspektori ettekirjutuste täitmata jätmine
Ehituseeskirjade rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud
ehitusjärelevalve ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
8. peatükk
Haldusõiguserikkumised põllumajanduses ja
veterinaareeskirjade rikkumised
§ 75. Külvi kahjustamine, põllumajanduskultuuride kasutusüksusel
asuva koristatud saagi
rikkumine või hävitamine või istandiku
kahjustamine
Külvi kahjustamise, põllumajanduskultuuride kasutusüksusel asuva
koristatud saagi rikkumise või hävitamise või istandiku kahjustamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 76. Taimekarantiini eeskirjade rikkumine
(1) Taimekarantiini eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas või võib
põhjustada vabariigi territooriumil saastamise eriti ohtlike
karantiinsete taimekahjurite, -haiguste või umbrohtudega, –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Taimekahjurite või -haiguste tõrje muude eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.
§ 77. Umbrohu- või võsatõrjeabinõude rakendamata jätmine
Umbrohu- või võsatõrjeabinõude rakendamata jätmise ning umbrohu või võsa
leviku vältimise eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 78. Unimaguna või kanepi ebaseaduslik külvamine või kasvatamine
Unimaguna või kanepi ebaseadusliku külvamise või kasvatamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 79. Kuivendussüsteemide, veejuhtmete ja neil asuvate
hüdrotehniliste rajatiste ekspluatatsiooni-,
kaitse- ja
korrashoiueeskirjade rikkumine ning nende süsteemide ja rajatiste
kahjustamine
Kuivendussüsteemide, veejuhtmete ja neil asuvate hüdrotehniliste
rajatiste ekspluatatsiooni-, kaitse- või korrashoiueeskirjade rikkumise
või nende süsteemide ja rajatiste kahjustamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 80. Veterinaareeskirjade rikkumine
Loomade karantiinieeskirjade, muude veterinaareeskirjade, samuti
epizootiavastaste eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 81. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine
(1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, mis põhjustas varalise kahju või isiku tervise
kahjustuse, –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
9. peatükk
Haldusõiguserikkumised transpordis ja
teedemajanduses
§ 82. Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine
(1) Rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Raudteest loomveokitega ülesõitmise või kariloomade üleajamise või
raudtee lähedal kariloomade karjatamise eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(3) Raudtee, selle kaitseistandike, lumetõkete ja muude teeobjektide,
signalisatsiooni- ja siderajatiste ning seadeldiste kahjustamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(4) Kehtestatud gabariitide järgimata jätmise eest veoste peale- ja
mahalaadimisel –
määratakse rahatrahv kuni kümne
päevapalga ulatuses.
(5) Raudteel kõndimise eest selleks mitte ette nähtud kohas –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses.
§ 83. Raudteetranspordivahendite kasutamise korra rikkumine
(1) Liikuvale rongile pealeminemise või sellelt mahatuleku, vaguni
astmelaual või katusel sõitmise, kaubarongis omavolilise sõitmise, rongi
omavolilise peatamise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kümne päevapalga ulatuses.
(2) Reisivaguni sisseseade, veduri või vaguni akende rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(3) Rongi vaguniaknast või -uksest prahi või esemete väljaviskamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses.
(4) Suitsetamise eest linnalähirongi vagunis või kohalikus ja
kaugsõidurongis suitsetamiseks mitte ette nähtud kohas –
määratakse
rahatrahv ühe päevapalga ulatuses.
§ 84. Lennuohutuseeskirjade rikkumine
(1) Lennuväljade eristamiseks kasutatavate tähistusmärkidega või
-seadistega sarnanevate mis tahes märkide või seadiste lennuvälja
piirkonda paigutamise eest; lennujaama või lennuvälja juhtkonna loata
pürotehnikavahendite süütamise eest; õhusõidukite lendudele ohtlike,
lindude kogunemist soodustavate objektide ehitamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Öiste või päevaste tähistusmärkide või seadiste hoonetele või
rajatistele paigutamise eeskirjade täitmata jätmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(3) Lennuväljaseadmete või -märkide, õhusõidukite või nende seadmete
rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
(4) Lennujaama (peale jaamahoone) või lennuvälja territooriumilt või
lendude raadio- või valgustusgaranteerimisobjekti territooriumilt
nõuetekohase loata läbimineku või läbisõidu eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 85. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis
(1) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise eest reisija poolt –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses.
§ 86. Rahvusvaheliste lendude eeskirjade rikkumine
Rahvusvaheliste lendude eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 87. Meretranspordi liikluseeskirjade rikkumine
(1) Meretranspordis kehtestatud laevade sadamasse tuleku ja sadamast
väljumise eeskirjade või laevade sadamavetes seismise ja liiklemise
eeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni
viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Sadamavetes nõuetekohase loata tuukritööde tegemise või signaalide
andmise eeskirjade järgimata jätmise eest nende tööde ajal –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 88. Reisijate ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis
Reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete
rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
§ 89. Ohutu liikluse korra rikkumine siseveetranspordis
(1) Siseveetranspordis laevade sulengutes, reididel ja sadamates
liiklemise ja seismise, mitme aluse ja parve pukseerimise eeskirjade,
laevade laadimise, lossimise ja veoste ladustamise korra rikkumise eest,
samuti sadama- ja hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste ja seadmete
kahjustamise eest või laevade registreerimise ning nende tehnilise
ülevaatuse korra rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest
joobeseisundis –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses või võetakse ära siseveetranspordivahendi juhtimise
õigus kuni üheks aastaks.
(3) Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise eest, samuti signaalide
andmise eeskirjade järgimata jätmise eest nende tööde ajal, tõkkeparvede
ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest,
ujuv- ja kaldamärkide hävitamise, rikkumise ja maharebimise, samuti
nende ümberpaigutamise eest veeteetöötajate loata või kalatõkete ja
muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud
kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata, –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 90. Meretranspordivahendite kasutamise korra rikkumine
(1) Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste
kahjustamise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
(2) Laevade sisseseade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(3) Laevades selleks mitte ette nähtud kohtades suitsetamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses.
§ 91. Mere- ja siseveetranspordivahendite ja nende sadamate
registreerimise,
arvestuse ja kasutamise korra rikkumine
(1) Mere- ja siseveetranspordivahendite, sealhulgas väikelaevade ja
nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise korra rikkumise
eest –
määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga
ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui sellega kaasneb oht inimeste tervisele,
looduskeskkonnale või varalise kahju tekkimine, –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 92. Mootorsõiduki kasutamise eeskirjade rikkumine
(1) Rikete või puudustega mootorsõiduki juhtimise eest, mille puhul on
sõidu jätkamine keelatud, või mootorsõiduki juhtimise eest, mille
kahjulike ainete sisaldus heitgaasis või selle suitsusus ületab kehtiva
normi või mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud
korras registreeritud (ümberregistreeritud) või mis ei ole läbinud
tehnilist ülevaatust või mis on üle koormatud või mille riiklik
registreerimismärk pole loetav või kui veose paigutus või kinnitus ei
vasta eeskirjadele –
määratakse rahatrahv kuni viie
päevapalga ulatuses.
(2) Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kuueks kuuks.
§ 93. Õhusõiduki kasutamise eeskirjade rikkumine
Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki juhtimise eest või
õhusõiduki juhtimise eest, mis on vastava loata ümber ehitatud või mis
ei ole kehtestatud korras registreeritud või millel ei ole kehtivat
lennukõlblikkuse tunnistust, –
määratakse rahatrahv
kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 94. Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamine
Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest:
1) kuni kakskümmend kilomeetrit tunnis –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses;
2) üle kahekümne kilomeetri tunnis –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks.
§ 95. Mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise eeskirjade rikkumine
Mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise eeskirjade
rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga
ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks
kuuks.
§ 96. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis
(1) Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on
tarvitanud alkoholi, narkootikumi või psühhotoksilisi aineid, või
mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest joobeseisundis isikule –
määratakse
rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki
juhtimise õigust, –
määratakse rahatrahv kuni saja
päevapalga ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud tegevuse eest vähemalt
teistkordselt aasta kestel või juhul, kui sellega tekitati varaline
kahju või kerge kehavigastus, –
määratakse rahatrahv
kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki
juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse haldusarest kuni
kolmkümmend ööpäeva.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tegevuse eest vähemalt
teistkordselt aasta kestel või juhul, kui sellega tekitati varaline
kahju või kerge kehavigastus, –
määratakse rahatrahv
kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend
ööpäeva.
§ 97. Õhusõiduki juhtimine isiku poolt, kes on tarvitanud
alkoholi, narkootikume,
psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid
Õhusõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi,
narkootikume, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki
juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse haldusarest kuni
kolmkümmend ööpäeva.
§ 98. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
(1) Mootorsõiduki ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest
joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest –
määratakse
rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki
juhtimise õigust, –
määratakse rahatrahv kuni saja
viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.
(3) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhi
kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse laevajuhilt
väikelaeva juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt,
kellel ei ole siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise
õigust, –
määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne
päevapalga ulatuses.
(5) Õhusõiduki juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast
läbivaatusest –
määratakse rahatrahv kuni saja
päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kuni
kolmeks aastaks.
(6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt,
kellel ei ole õhusõiduki juhtimise õigust, –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 99. Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumine, kui
see põhjustas
varalise kahju või kehavigastuse
(1) Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest, kui see
põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse, –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kuueks kuuks.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki
juhtimise õigust, –
määratakse rahatrahv kuni
seitsmekümne päevapalga ulatuses.
§ 100. Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine
(1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge
kehavigastuse, –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja
päevapalga ulatuses.
§ 101. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole
mootorsõiduki juhtimise õigust, või sellisele isikule mootorsõiduki
juhtimise üleandmise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kolmekümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt mootorsõiduki juhtimise
õigus karistusena ära on võetud, või sellisele isikule mootorsõiduki
juhtimise üleandmise eest –
määratakse rahatrahv kuni
viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 102. Õhusõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Õhusõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt või sellisele
isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt õhusõiduki juhtimise õigus
karistusena ära on võetud, või sellisele isikule õhusõiduki juhtimise
üleandmise eest –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja
päevapalga ulatuses.
§ 103. Mootorsõiduki juhi poolt peatumise märguande eiramine või liiklusõnnetuse kohalt lahkumine
(1) Mootorsõiduki juhile politseiametniku, ühiskondliku politseitöötaja,
riikliku tehnikainspektori või liiklust reguleerima volitatud muu isiku
poolt antud peatumise märguande tahtliku eiramise eest või
liiklusõnnetuse kohalt ilma edasilükkamatu põhjuseta lahkumise eest enne
politseiametniku saabumist –
määratakse rahatrahv kuni
saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki
juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks.
(2) Peatumise märguande annab juhile ametitunnustega politseiametnik, ühiskondlik politseitöötaja, riiklik tehnikainspektor või liiklust reguleerima volitatud muu isik kas käega, sauaga, helkurkettaga, eespool paikneva sõiduki töötavate vilkuritega või valjuhääldi kaudu. Et märguanne oleks arusaadavam, võib seda dubleerida vile või helisignaaliga.
§ 104. Liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine
Alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi
poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude
väljaselgitamiseni sündmuskohal –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki
juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks.
§ 105. Liikluseeskirja rikkumine jalakäija ja teiste liiklejate poolt
(1) Jalakäija, jalgratturi, loomveoki või mopeedijuhi poolt
liikluseeskirja rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kahe päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest joobeseisundis isiku poolt või juhul, kui sellega
tekitati varaline kahju või kerge kehavigastus, –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
§ 106. Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja muud rikkumised
Mootorsõiduki juhi poolt turvavöö või motokiivri kasutamise eeskirjade,
samuti liikluseeskirja muude rikkumiste eest, välja arvatud käesoleva
seadustiku §-des 92, 94, 95, 96, 98, 99, 101, 103, 104 ja 110 loetletud
haldusõiguserikkumised, –
määratakse rahatrahv kuni
kahe päevapalga ulatuses.
§ 107. Riketega mootorsõidukite ja teiste liiklusvahendite ekspluatatsiooni lubamine
(1) Omaniku või sõidukivaldaja või tehnilise seisundi või
ekspluatatsiooni eest vastutava ametiisiku poolt autode, traktorite,
mootorvedurite, laevade ja teiste liiklusvahendite ekspluatatsiooni
lubamise eest, kui saasteaine sisaldus liiklusvahendite heitmetes või
nende poolt tekitatav müra ületab normatiive, –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Omaniku või sõidukivaldaja või tehnilise seisundi või
ekspluatatsiooni eest vastutava ametiisiku poolt riketega mootorsõiduki
ekspluatatsiooni lubamise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kümne päevapalga ulatuses.
§ 108. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki
ekspluatatsiooni lubamine ja
õhusõidukite ekspluatatsiooni eeskirjade
muud rikkumised
(1) Õhusõiduki omaniku või valdaja või õhusõiduki tehnilise seisundi ja
ekspluatatsiooni eest vastutava ametiisiku poolt kehtivatele
lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata
ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või
lennukõlblikkuse tunnistuseta õhusõiduki ekspluatatsiooni lubamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Aasta jooksul vähemalt teistkordselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes
loetletud tegevustest kas või ühe toimepanemise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 109. Joobeseisundis juhi või mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamine
(1) Omaniku või sõidukivaldaja või ametiisiku poolt joobeseisundis juhi
mootorsõidukit juhtima lubamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Omaniku või sõidukivaldaja või ametiisiku poolt mootorsõiduki
juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 110. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusmärkide nõuete täitmata
jätmine, muude liiklus- ning
veoeeskirjade rikkumine
(1) Mootorsõiduki juhi poolt liikluse reguleerimise märguannete, samuti
liiklusmärkide või teemärgistuse nõuete mittetäitmise, inimeste veo
eeskirjade; möödasõidu, manööverdamise, ristmike ületamise; jalakäijate
ülekäigukohtade, ühissõidukite peatuskohtade ja tulede kasutamise või
sõidueesõigust kasutavate sõidukite takistamatut läbisõitu reguleerivate
eeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni viie
päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas vahetu ohu liiklejate
turvalisusele, –
määratakse rahatrahv kuni kümne
päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni
kolmeks kuuks.
§ 111. Alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või
psühhotoksiliste ainete mõju all oleva isiku
või
juhtimisõiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamine
(1) Õhusõiduki omaniku või valdaja või ametiisiku poolt alkoholi,
narkootikumide, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all
oleva õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Õhusõiduki omaniku, valdaja või ametiisiku poolt õhusõiduki
juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 112. Liiklusohutuse nõuetele mittevastavate sõidukite või
nende varuosade,
lisaseadmete ja -vahendite valmistamine või
realiseerimine
Liiklusohutuse nõuetele mittevastavate sõidukite või nende varuosade,
lisaseadmete ja -vahendite valmistamise või realiseerimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 113. Taksomeetri mehhanismi plommide rikkumine või töötamine rikkis taksomeetriga
Taksomeetri mehhanismi plommide tahtliku kahjustamise või rikkumise või
rikkis või plommimata taksomeetriga töötamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 114. Ohtlike ainete ja esemete veoeeskirjade rikkumine
(1) Raudtee- ja siseveetranspordis ohtlike ainete või esemete
veoeeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kümne päevapalga ulatuses.
(2) Ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest
meretranspordis –
määratakse rahatrahv kuni kahekümne
päevapalga ulatuses.
(3) Ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest
lennutranspordis –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
(4) Trollis, trammis, bussis, liiniautos ja sõidutaksos tuleohtlike,
lehkavate, määrivate, radioaktiivsete, lõhke-, mürk- või sööbeainete
ning vastava pakendita ainete või esemete veo eest; veeremit või teiste
reisijate riideid või asju määrivate või kahjustavate ainete või esemete
veo-, pagasi- või hoiuruumi andmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(5) Selliste ohtlike ainete või esemete loetelu, mille veoeeskirjade rikkumise eest on kehtestatud haldusvastutus käesolevas paragrahvis, määratakse kindlaks vastava transpordiliigi veoeeskirjades.
§ 115. Üle kehtestatud normi käsipakkide ja tasumata pagasi kaasavõtmine
Käsipakkide kaasavõtmise eest üle kehtestatud normi või tasumata pagasi
veo eest trollis, trammis, linna- või linnalähiliini bussis või
liiniautos –
määratakse rahatrahv ühe päevapalga ulatuses
iga pagasikoha eest, kuid mitte üle kümne päevapalga ulatuse.
§ 116. Piletita sõit
(1) Reisija piletita sõidu eest:
1) linnalähirongides –
määratakse rahatrahv kuni kahe
päevapalga ulatuses;
2) kohalikes ja kaugsõidurongides –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses;
3) meretranspordi linnalähiliinide laevadel –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses;
4) meretranspordi kohalikel ja kaugliinide laevadel –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses;
5) siseveetranspordi linnalähi- ja linnaliini laevadel –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses;
6) siseveetranspordi kohalikel ja kaugliinide laevadel –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses;
7) siseveetranspordi üleveolaevadel –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses.
(2) Reisija piletita lennusõidu eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(3) Reisija piletita sõidu eest trollis, trammis, linna- ja
maakonnasiseses bussis või liiniautos –
määratakse
rahatrahv kuni kahe päevapalga ulatuses.
(4) Reisija piletita sõidu eest kaugliinibussis –
määratakse
rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses.
(5) Nooremate kui viieteistkümneaastaste reisijate piletita sõidu eest (kui pileti ostmine on nõutav) käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes loetletud juhtudel määratakse rahatrahv pooles suuruses. Seejuures kannab haldusvastutust tema vanem või muu seaduslik esindaja.
§ 117. Taksosõidu tasumisest keeldumine
(1) Taksosõidu tasumisest keeldumise eest vastavalt kehtestatud
tariifidele –
määratakse rahatrahv kuni kolmekümne
päevapalga ulatuses.
(2) Taksojuhi poolt teenindamisest keeldumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 118. Taksoteeninduse eeskirjade rikkumine
Taksojuhi poolt taksosõidu eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses.
§ 119. Lennuteeninduse eeskirjade rikkumine
Lennuteeninduse eeskirjade rikkumise eest õhusõiduki omaniku, valdaja
või juhi poolt –
määratakse rahatrahv kuni saja
päevapalga ulatuses.
§ 120. Regulaarsel bussiliinil liiniloata töötamine
Regulaarsel bussiliinil liiniloata töötamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 121. Veoste säilimise tagamise eeskirjade rikkumine
(1) Veeremi, konteinerite, ujuvvahendite või veoste vedamiseks määratud
muude transpordivahendite, samuti vedamisseadiste rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Kaubavagunite, autode, autohaagiste, konteinerite, trümmide või
ujuvvahendite muude kaubaruumide plommide ja sulgurite rikkumise,
nendelt plommide ärakiskumise, veosekohtade ja nende pakendi ning
pakmete rikkumise; kaubahoovide, raudteejaamade, lennujaamade,
autoveojaamade, konteineripunktide või -väljakute, sadamate või kaide
või veostega seotud operatsioonideks kasutatavate ladude piirete
rikkumise, samuti kaubahoovide, konteineripunktide või -väljakute,
sadamate ja kaide kaubarajoonide või -jaoskondade, lüüside või
ülalmainitud ladude territooriumil loata viibimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 122. Tee kasutamise eeskirjade rikkumine
(1) Tee omaniku või haldaja loata:
1) tee kasutamise eest mis
tahes muuks otstarbeks peale liiklemise (kaasa arvatud spordi- ning muud
üritused);
2) normidele mittevastavate gabariitide või
teljekoormusega või teetarindite ja -elementide püsivust muul viisil
ohustavate sõidukitega liiklemise eest;
3) selleks mitte ette
nähtud teetarindil või -elemendil või liiklusele suletud teel
sõidukitega liiklemise eest –
määratakse rahatrahv
kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Eriti ohtlike ainete teedel vedamise eest ilma vajaliku
kooskõlastuseta –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
§ 123. Tee kaitse eeskirjade rikkumine
(1) Teel (sealhulgas teemaal) teehoiuväliste tööde tegemisel tee omaniku
või haldaja poolt väljaantud loal näidatud tähtaegadest
mittekinnipidamise või ettekirjutuste täitmata jätmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses.
(2) Tee omaniku või haldaja loata teel (sealhulgas teemaal)
teehoiuväliste tööde tegemise või sinna töövahendite paigutamise, samuti
teemaale hoonete, rajatiste, istandike ja muude objektide paigutamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga
ulatuses.
(3) Tee omaniku või haldaja kooskõlastuseta tee kaitsetsoonis
maapõuevarade kaevandamise, metsa lageraide või muude looduskeskkonda
ümberkujundavate tööde tegemise, samuti kaitsetsooni hoonete, rajatiste,
istandike ja muude objektide paigutamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 124. Teega külgneva maa omaniku või kasutaja poolt juurdesõiduteede korrashoiu nõuete rikkumine
Teega külgneva maa omaniku või kasutaja poolt tee kaitsetsooni piires
kuni teemaani juurdesõiduteede korrashoiu nõuete täitmata jätmise või
nendele normide kohaste liiklusmärkide paigaldamata jätmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
§ 125. Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise kahjustamine ja korrashoiunõuete rikkumine
(1) Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise liiklusele ohutus
seisundis hoidmise nõuete rikkumise eest või üksikutel teelõikudel
liikluse õigeaegseks keelamiseks või piiramiseks abinõude rakendamata
või liiklusohtlike kohtade korrastamata jätmise eest või
liikluskorraldusvahendite nõuetevastase paigaldamise, paigaldamata või
õigeaegselt kõrvaldamata jätmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
(2) Tee, raudteeülesõidukoha, muu teerajatise või
liikluskorraldusvahendi kahjustamise, liikluskorralduse omavolilise
muutmise või liiklusohtliku takistuse tekitamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses.
(3) Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise risustamise või
saastamise eest –
määratakse rahatrahv kuni viie
päevapalga ulatuses.
§ 126. Magistraaltorujuhtmete kaitse eeskirjade rikkumine
Magistraaltorujuhtmete kaitse eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
10. peatükk
Haldusõiguserikkumised side valdkonnas
§ 127. Elektersidevõrgu või -vahendi ühtse elektersidevõrguga ebaseaduslik ühendamine
Omavolilise või kehtivatele tehnilistele normidele ja nõuetele
mittevastava elektersidevõrgu või -vahendi ühtse elektersidevõrguga
ühendamise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne
päevapalga ulatuses.
§ 128. Raadiosaateseadme ehitamise, paigaldamise, hoidmise ja kasutamise eeskirjade rikkumine
Raadiosaateseadme ehitamise, paigaldamise, hoidmise ja kasutamise
eeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 129. Raadioelektroonikavahendi omandamise, paigaldamise, ehitamise ja kasutamise eeskirjade rikkumine
(1) Raadioelektroonikavahendi omandamise, paigaldamise, ehitamise,
hoidmise või kasutamise eeskirjade, raadiosageduste kasutamise
eeskirjade ning raadiokiirguse ja lubatavate tööstuslike raadiohäirete
normide rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni saja
päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul või
elektersidevahendite ja -võrkude töö häirimise või nende kahjustamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga
ulatuses.
§ 130. Elektersidevõrkude kaitse eeskirjade rikkumine
(1) Elektersidevõrkude (-liinide) kaitse eeskirjade rikkumise eest,
välja arvatud § 129 2. lõikes ettenähtud haldusõiguse rikkumised –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas elektersidevõrgu (-liini) töö
häire või selle kahjustuse –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 131. Telefoniautomaatide rikkumine
Telefoniautomaatide rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
11. peatükk
Haldusõiguserikkumised kaubanduse ja
rahanduse valdkonnas
§ 132. Kauplemise nõuete rikkumine
(1) Selleks mitte ette nähtud kohas või ilma vastava loata või selleks
mittelubatud kaubaga kauplemise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viieteistkümne päevapalga ulatuses.
(2) Kauba saate- ja müügidokumentide, kauba kvaliteeti tõendavate
dokumentide ning hinnakalkulatsioonide kontrollimomendil mitteesitamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni üheksakümne päevapalga
ulatuses.
(3) Kaubandus- või toitlustusettevõtte või organisatsiooni laost,
baasist või abiruumist kauba müümise eest, kui sellega rikutakse
kaubanduseeskirju, või kauba ostjate eest varjamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 133. Turul ja tänaval kauplemise eeskirjade rikkumine
Turul ja tänaval kauplemise eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viieteistkümne päevapalga ulatuses.
§ 134. Ostja või tellija petmine
Ostja või tellija petmise eest alakaalumise, alamõõtmise või
valearvutamise või retseptuuri või kvaliteedinõuete rikkumise või
hindade ja tariifide kehtestamise ja kasutamise korra rikkumisega või
muul viisil ostjat või tellijat vahetult teenindava või retseptuuri või
kvaliteedi või hindade ja tariifide kehtestamise ja kasutamise eest
vastutava isiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni
üheksakümne päevapalga ulatuses.
§ 135. Tarbija elule, tervisele või varale ohtlike kaupade müük või valmistamine
(1) Müüja või teenindaja poolt tarbijale tervisekaitse- ja
kaubanduseeskirjadega, tuleohutusnõuete ning kontrollimisel tehtud
ettekirjutistega või muul viisil elule, tervisele ja varale ohtlikuks
tunnistatud kauba või toodangu müümise või tellimuse alusel valmistamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga
ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul –
määratakse
rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.
(3) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati kahju isiku tervisele või
varale –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga
ulatuses.
§ 136. Arveldustšeki vastuvõtmisest keeldumine
Müüja või teenindaja keeldumise korral kauba või tellimuse eest
tasumisel vastu võtta arveldustšekk –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
§ 137. Ebaseaduslik ettevõtlus
(1) Tootmis- või teenindustegevuse eest alal, mille kohta kehtib
erikeeld, samuti tegevusloa või litsentsita tegutsemise eest alal, kus
selline tegevusluba või litsents on nõutav, –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Litsentsita või kehtetu litsentsiga elanikkonna kaubanduslik
teenindamine (kaupade ost-müük) tegevusaladel, kus niisugune litsents on
nõutav, –
määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne
päevapalga ulatuses.
§ 138. Ebaseaduslik valuutatehing
Ebaseadusliku valuutatehingu eest –
määratakse rahatrahv
kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 139. Ebaseaduslik väärismetallist ja vääriskividest toodete valmistamine ja müümine
(1) Eesti Proovikojas registreerimisele kuuluvate väärismetallist ja
vääriskividest toodete ebaseadusliku valmistamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Proovimärgisteta väärismetallist toodete ebaseadusliku müümise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 140. Isikult ebaseadusliku tasu saamine elanike teenindamisega seotud tööde tegemise eest
Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötaja poolt isikult
ebaseadusliku tasu väljapressimise eest selle töötaja teenistuskohuste
hulka kuuluvate tööde tegemisel või teenuste osutamisel kaubanduse,
toitlustuse, kommunaal-, meditsiinilise teenindamise, transpordi- või
elanike muu teenindamise alal, –
määratakse rahatrahv kuni
viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 141. Tuludeklaratsiooni esitamisest kõrvalehoidumine või tulude või muude maksustamisobjektide varjamine
(1) Tuludeklaratsiooni esitamisest kõrvalehoidumise või deklaratsiooni
õigeaegselt esitamata jätmise või selles teadvalt moonutatud andmete
esitamise eest tuludeklaratsiooni esitama kohustatud isiku poolt –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
(2) Tulude või muude maksustamisobjektide varjamise või
raamatupidamisaruannete, maksuarvutluste, tuludeklaratsioonide ja muude
maksude ning maksete arvutamisega ja eelarvesse kandmisega seotud ning
selleks väljanõutud dokumentide mitteõigeaegse esitamise, esitamata
jätmise või nendesse teadvalt moonutatud andmete kandmise, töötajate
palgast (tulust) tulumaksu teadvalt ebaõige kinnipidamise või
kinnipeetud maksete mittetäieliku või mitteõigeaegse eelarvesse kandmise
eest selleks kohustatud ning pädeva ametiisiku poolt –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
12. peatükk
Avalikku korda ja ühiskondlikku julgeolekut
ründavad haldusõiguserikkumised
§ 142. Avaliku korra eeskirjade rikkumine
Avaliku korra eeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 143. Politseiametniku või ühiskondliku politseitöötaja seadusliku korralduse tahtlik eiramine
Politseiametniku või ühiskondliku politseitöötaja poolt oma kohustuse
täitmisel avalikku korda kaitstes antud seadusliku korralduse tahtliku
eiramise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 103 loetletud
juhud, –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga
ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.
§ 144. Pisihuligaansus
Sõimu eest avalikus kohas, isikut solvava tülitamise ning avalikku korda
ja isiku rahu rikkuva muu selletaolise tegevuse eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
viisteist ööpäeva.
§ 145. Rahu rikkumine eluruumides
(1) Isikute, sealhulgas perekonnaliikmete rahu tahtliku rikkumise eest
eluruumides –
määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga
ulatuses või haldusarest viis ööpäeva.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele aasta jooksul on määratud
halduskaristus rahu rikkumise eest eluruumides, –
määratakse
rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
viisteist ööpäeva.
§ 146. Enesekaitse või ründe erivahendite ebaseaduslik
valmistamine, omamine, kandmine,
kasutamine, hoidmine ja üleandmine
Enesekaitse või ründe erivahendite (gaasiballooni või -püstoli,
elektrišokirelva, kumminuia, pneumaatilise relva jt.) ebaseadusliku
valmistamise, omamise, kandmise, kasutamise, hoidmise või üleandmise
eest –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses
või haldusarest kuni kümme ööpäeva.
§ 147. Tulirelvi ja laskemoona käsitlevate eeskirjade rikkumine
(1) Sileraualise jahipüssi või selle laskemoona omandamise, hoidmise,
müümise või muul viisil edasiandmise eest ilma politseiasutuse loata –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses.
(2) Tulirelva või laskemoona hoidmise, kandmise või vedamise eeskirjade
rikkumise eest, kui on olemas luba relva hoidmiseks, –
määratakse
rahatrahv kuni kuue päevapalga ulatuses.
(3) Tulirelvast laskmise eest asulates või muudes selleks mittemääratud
kohtades, samuti selleks määratud kohtades, kuid kehtestatud korda
rikkudes, või tulirelva ja laskemoona muu mittesihipärase kasutamise
eest –
määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga
ulatuses.
(4) Tulirelvade registreerimise või ümberregistreerimise korra rikkumise
eest –
määratakse rahatrahv kuni viieteistkümne päevapalga
ulatuses.
(5) Sileraualise jahipüssi või laskemoona realiseerimisest
kõrvalehoidumise eest isiku poolt, kellel politseiasutus on tühistanud
sileraualise jahipüssi hoidmise loa, –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses.
§ 148. Kodusel teel kangete alkohoolsete jookide valmistamine või hoidmine
Puskari, meski või muu kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi
valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgita või selle
ajamiseks kasutatava aparaadi valmistamise või hoidmise eest turustamise
eesmärgita –
määratakse rahatrahv kuni kuuekümne
päevapalga ulatuses.
§ 149. Alkohoolsete jookide müügi eeskirjade rikkumine
(1) Alkohoolsete jookide müügi eeskirjade rikkumise eest kaubanduse või
toitlustamisega tegeleva ettevõtte töötaja poolt –
määratakse
rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul pärast
halduskaristuse kohaldamist –
määratakse rahatrahv kuni
saja päevapalga ulatuses.
§ 150. Alkohoolsete jookide pruukimine avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine
(1) Alkohoolsete jookide pruukimise eest tänaval, staadionil,
haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud
kaubandus- ja toitlustusettevõtted, kus alkohoolsete jookide lahtise
müügi on lubanud kohaliku omavalitsuse organ või avalikesse kohtadesse
joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja
ühiskondlikku moraalitunnet, –
määratakse rahatrahv
kuni kaheteistkümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, mille on toime pannud isik, kellele selle eest
aasta jooksul on kaks korda kohaldatud halduskaristust, –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
viisteist ööpäeva.
§ 151. Alaealise joobeseisundisse viimine
(1) Alaealise joobeseisundisse viimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses.
(2) Alaealise viimise eest joobeseisundisse vanemate, neid asendavate
isikute või isiku poolt, kellest alaealine oli teenistuslikus
sõltuvuses, –
määratakse rahatrahv kuni neljakümne
päevapalga ulatuses.
§ 152. Alkohoolsete jookide ostmine alaealisele või isikule, kes viibib avalikus kohas joobnud olekus
Alkohoolsete jookide ostmise eest alaealisele või isikule, kes viibib
avalikus kohas joobnud olekus, –
määratakse rahatrahv kuni
kahekümne viie päevapalga ulatuses.
§ 153. Lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmata jätmine
Lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste tahtliku täitmata jätmise eest
vanemate või neid asendavate isikute poolt –
määratakse
vanematele või neid asendavatele isikutele rahatrahv kuni kuue
päevapalga ulatuses.
§ 154. Hasartmäng
(1) Osavõtu eest ilma loata organiseeritud hasartmängust raha, asjade
või muude väärtuste peale või isikute poolt panuste võtmise eest spordi-
ja muudel võistlustel –
määratakse rahatrahv kuni
kahekümne viie päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul –
määratakse
rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses.
(3) Hasartmängu ebaseadusliku organiseerimise eest raha, asjade või
muude väärtuste peale –
määratakse rahatrahv
kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.
§ 155. Massiürituste korraldamise nõuete rikkumine
(1) Koosolekute, miitingute, tänavarongkäikude, demonstratsioonide,
pikettide või muude massiürituste ettevalmistamise, läbiviimise korra ja
tingimuste rikkumise eest organiseerijate poolt –
määratakse
rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses.
(2) Ühiskondlikus hoones koosoleku või miitingu läbiviimise korra ja
tingimuste rikkumise eest ametiisikute poolt –
määratakse
rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses.
§ 156. Tuleohutuseeskirjade ja -normide rikkumine
(1) Raudtee- ja meretranspordi tuleohutuseeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Siseveetranspordi tuleohutuseeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
(3) Lennutranspordi tuleohutuseeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(4) Metsa tuleohutuseeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(5) Tuleohutuseeskirjade muude rikkumiste eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 157. Lõhkematerjalide hoidmise, kasutamise ja arvestuse korra rikkumine
Lõhkematerjalide hoidmise, kasutamise ja arvestuse korra rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 158. Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses ulatuses ebaseaduslik omandamine või hoidmine
(1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses ulatuses ebaseadusliku
omandamise või edasiandmise eesmärgita hoidmise või arsti
ettekirjutuseta tarvitamise eest –
määratakse rahatrahv
kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses.
(2) Isik, kes vabatahtlikult annab ära oma narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mittemeditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse haldusvastutusest käesolevas paragrahvis nimetatud teo eest.
13. peatükk
Muud haldusõiguserikkumised
§ 159. Riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate ametiisikute tegevuse takistamine
Riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate ametiisikute järelevalve-
ja kontrollialase tegevuse takistamise, samuti selleks vajalike
dokumentide ja andmete esitamisest keeldumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 160. Täituri kutse peale mitteilmumine
Täituri korduva kutse peale mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
§ 161. Kohtuistungil korra rikkumine
Kriminaal-, tsiviil- või haldusõiguserikkumise asjade arutamisel
kohtuistungil korra rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kuni viie päevapalga ulatuses.
§ 162. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine
(1) Ametiülesandeid täitva võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu
isiku solvamise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust rikkuja
suhtes, –
määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie
päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele on aasta jooksul
võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest
määratud halduskaristus, –
määratakse rahatrahv
kuni neljakümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist
ööpäeva.
§ 163. Omavoli
Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras,
kui sellega ei põhjustatud olulist kahju seadusega kaitstud isiku
õigustele ja huvidele või ettevõtte, organisatsiooni, riigi või kohaliku
omavalitsuse huvidele, –
määratakse rahatrahv kuni
viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 164. Riigireservi ebaseaduslik kasutamine
Riigireservis olevate riigivarade, stabiilsus- ja munitsipaalvarude
ebaseadusliku kasutamise eest riigi-, era- ja munitsipaalettevõtete
juhtide poolt –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja
päevapalga ulatuses.
§ 165. Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise korra rikkumine
Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 166. Eluruumide kasutamise eeskirjade rikkumine
Eluruumide kasutamise ning trepikoja, lifti, maja sissepääsu ja
territooriumi sanitaarseisundi eeskirjade rikkumise, elamute, eluruumide
ja tehnoseadmete ekspluateerimiseeskirjade rikkumise või nende
ebaperemeheliku hoidmise eest –
määratakse rahatrahv kuni
viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 167. Heakorraeeskirjade rikkumine
Heakorraeeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
§ 168. Kinnipidamisasutuses või meditsiinilise või kasvatusliku
iseloomuga mõjutusvahendeid
kohaldavas asutuses peetavale
isikule ainete ja esemete ebaseaduslik üleandmine
(1) Kinnipidamisasutuse või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga
mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile alkohoolse joogi või
piiritust sisaldava aine või narkootilise või uimastava toimega aine,
pärmi, tee või muu keelatud aine või eseme ebaseadusliku, kontrolli eest
varjatud toimetamise või toimetamise katse eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Kinnipidamisasutuses või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga
mõjutusvahendeid kohaldavas asutuses peetavale isikule alkohoolse joogi
või piiritust sisaldava aine või narkootilise või uimastava toimega
ravimi või muu vahendi või raha või relva või muu aine, eseme või
vahendi ebaseadusliku, kontrolli eest varjatud mis tahes viisil
üleandmise või üleandmise katse eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
viisteist ööpäeva.
§ 169. Standardites ja nendega võrdsustatud reglementides ja
dokumentides esitatud
kohustuslike nõuete eiramine
Standardites ja nendega võrdsustatud reglementides ning dokumentides
esitatud kohustuslike nõuete eiramise eest:
1) toodangu
valmistamisel ja realiseerimisel ning teenuste osutamisel;
2)
toodangu realiseerimisel kaubandusettevõtetes (organisatsioonides)
vahendusfunktsioone täites või kaupade müügil jaekaubandusettevõtetes;
3)
tüübikinnituseta ja esmataatlust mitteläbinud mõõtevahendite
käibelelaskmisel;
4) mõõtevahendite kasutamisel, sealhulgas
õigeaegselt taatlemata taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamisel –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 170. Keeleseaduse ja sellega seotud muude õigusaktide rikkumine
(1) Üksikisiku keelevaliku tõkestamise või halvustamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
(2) Asutuste, ettevõtete või organisatsioonide riigikeelse asjaajamise
takistamise eest –
määratakse rahatrahv kuni neljakümne
päevapalga ulatuses.
(3) Avalikkusele määratud riigikeelse teabelevi takistamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes ettenähtud nõuete rikkumise eest isiku poolt, kelle suhtes on aasta jooksul sama tegevuse eest kohaldatud halduskaristust:
1) keelevaliku tõkestamise või halvustamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses;
2) asutuste, ettevõtete või organisatsioonide riigikeelse asjaajamise
takistamise eest –
määratakse rahatrahv kuni saja
päevapalga ulatuses;
3) avalikkusele määratud riigikeelse teabelevi takistamise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 171. Immigratsiooniseaduse rikkumine
(1) Välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viibimise eest Eesti
Vabariigis ilma viisata või elamisloata või töötamisloata, sealhulgas
aegunud viisa või elamisloa või töötamisloaga, –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist
ööpäeva.
(2) Eesti Vabariiki saabunud välisriigi kodanikule või kodakondsuseta
isikule ilma viisata või elamisloata või töötamisloata elamise
võimaldamise või temaga eluruumi üürilepingu sõlmimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(3) Ilma elamis- või töötamisloata välisriigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku töölevõtmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(4) Immigratsiooniseaduse muu rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(5) Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku suhtes kohaldatakse kinnipidamist vastavalt käesoleva seadustiku §-le 236 ja nad kuuluvad halduskorras Eesti Vabariigist väljasaatmisele.
§ 172. Režiimi rikkumine riigipiiriribas või piiri- ja tollikontrolli tsoonis
Eesti Vabariigi riigipiiriribas või piiri- või tollikontrolli tsoonis
kehtestatud režiimi rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses.
§ 173. Territoriaalvetes ning piirijõgedel või -järvedel sõitmise ja viibimise eeskirjade rikkumine
Territoriaalvetes ning piirijõgedel või -järvedel sõitmise ja viibimise
eeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 174. Piirivalvelaeva, -lennuki või -helikopteri komandöri seaduslike nõuete eiramine
Piirivalvelaeva, -lennuki või -helikopteri komandöri seaduslike nõuete
eiramise eest –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja
päevapalga ulatuses.
§ 175. Tollieeskirjade rikkumine
(1) Tollieeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud salakaubaveoga, –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 176. Pitseri või plommi tahtlik rikkumine või eemaldamine
Pädeva ametiisiku poolt pandud pitseri või plommi tahtliku rikkumise või
ebaseadusliku eemaldamise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku
§-des 113 ja 121 2. lõikes ning tollieeskirjadega ettenähtud juhtumid, –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 177. Kaitsejõudude arvelevõtmiskorra rikkumine
(1) Mõjuva põhjuseta väljakutse peale ajateenistusse arvelevõtmiseks
ilmumata jätmise eest –
määratakse rahatrahv kuni
viie päevapalga ulatuses.
(2) Reservväelase või kutsealuse poolt alatise elukoha muutmisel
kaitsejõudude arvele või arvelt maha võtmata jätmise eest, samuti
väljakutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 178. Kaitsejõudude arvestusdokumentide tahtlik rikkumine või kaotamine
Reservväelase või kutsealuse poolt kaitsejõudude dokumentide tahtliku
rikkumise või hooletu hoidmise eest, mis tõi kaasa nende kadumise –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses.
§ 179. Eritalituse teadlikult vale väljakutse
Tuletõrje, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadlikult vale
väljakutse eest –
määratakse rahatrahv kuni
kolmekümne päevapalga ulatuses.
§ 180. Sünnist või surmast teatamata jätmine
Sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul
perekonnaseisuametnikule teatamata jätmise eest seda tegema kohustatud
isiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga
ulatuses.
§ 181. Eesti Vabariigi Riigikogu valimise seaduse sätete rikkumine
Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks,
samuti valimiskomisjoni otsuste mittetäitmise või muude Eesti Vabariigi
Riigikogu valimise seaduse sätete rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses.
§ 182. Agitatsioon riigi- või kohaliku omavalitsuse
esindusorgani valimise päeval või
rahvahääletuse päeval
Agitatsiooni tegemise eest miitingul, koosolekul, piketis või
agitatsioonimaterjali avaldamise eest massiteabevahendis, samuti muu
aktiivse või passiivse agitatsioonivormi kasutamise eest hääletamise
tulemuste mõjutamiseks riigi- või kohaliku omavalitsuse esindusorgani
valimise päeval või rahvahääletuse päeval –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses.
§ 183. Riiklike, regionaalsete ja harukondlike statistiliste
vaatlustega kogutavate andmete
esitamata jätmine või moonutamine
(1) Riiklike, regionaalsete ja harukondlike statistiliste vaatlustega
kogutavate andmete, sealhulgas raamatupidamisbilansside ja aruannete
kehtestatud korras esitamata jätmise või nende esitamisega hilinemise
eest –
määratakse rahatrahv kuni neljakümne päevapalga
ulatuses.
(2) Riiklike, regionaalsete ja harukondlike statistiliste vaatlustega
kogutavate andmete, sealhulgas raamatupidamisbilansside ja aruannete
moonutustega esitamise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kaheksakümne päevapalga ulatuses.
§ 184. Riiklikesse registritesse esitatavate andmete esitamata jätmine või moonutamine
(1) Ettenähtud andmete riiklikesse registritesse kehtestatud korras
esitamata jätmise või nende esitamisega hilinemise eest –
määratakse
rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses.
(2) Riiklikesse registritesse kehtestatud korras ettenähtud andmete
moonutustega esitamise eest –
määratakse rahatrahv
kaheksakümne päevapalga ulatuses.
III JAGU
HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMISE ALLUVUS
14. peatükk
Haldusõiguserikkumise asja arutamise alluvus
§ 185. Ametiisiku volitused
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib käesoleva seadustiku eriosas ettenähtud halduskaristuse määrata temale antud volituse piires käesoleva seadustiku §-des 21, 22 ja 23 ettenähtud ulatuses. Ametiisik saab oma pädevuse piires halduskaristust kohaldada ka neil juhtudel, kui kohaldatava sätte sanktsioonis ettenähtud karistuse liikidest või karistusmäärast osa on halduskohtuniku ainupädevuses.
(2) Kui haldusõiguserikkumise asjaoludest nähtub, et halduskaristuse määramine kuulub halduskohtuniku pädevusse vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 21–23, peab ametiisik esitama haldusõiguserikkumise asja materjalid arutamiseks halduskohtunikule rangemate sanktsioonide rakendamiseks.
§ 186. Halduskohtunik
(1) Halduskohtuniku ainupädevuses on käesoleva seadustiku eriosa §-des 35 lg. 2, 37 lg. 1, 38 lg. 4, 51, 67, 69, 72, 86, 126, 127, 130, 135 lg. 3, 138, 143, 154 lg. 3, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 168 lg. 2, 170 lg. 4, 181, 182, 183 ning 184 loetletud haldusõiguserikkumiste arutamine.
(2) Halduskohtunik võib arutada ka käesoleva seadustiku eriosaga määratletud haldusõiguserikkumiste asju, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi 1. lõikes. Seejuures on halduskohtunikul õigus kohaldada kõiki sanktsioonis ettenähtud karistusliike.
§ 187. Kohtuistungil korra rikkumisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutamine
Käesoleva seadustiku §-s 161 ettenähtud haldusõiguserikkumise asja arutab kohtunik haldusõiguserikkumise arutamise või kriminaal- või tsiviilkohtupidamise ajal, mil leidis aset korrarikkumine. Rahatrahvi määramise kohta tehakse sissekanne kohtuistungi protokolli.
§ 188. Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikud
Kohaliku omavalitsuse volikogu volitab arutama käesoleva seadustiku §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 52, 54, 55, 56, 58, 59, 60, 62, 63, 64, 65, 73, 75, 76 lg. 2, 77, 78, 81, 131, 132 lg. 1, 133, 134, 135 lg. 1 ja 2, 136, 137, 140, 142, 153, 165, 166, 167 ning 180 loetletud haldusõiguserikkumiste asju ametiisikuid, keda ei ole loetletud käesoleva peatüki §-des 189–216, kuid kes teostavad kontrolli või järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil.
§ 189. Politseiametnikud
(1) Politseiametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 60 lg. 2, 82 lg. 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89 lg.1 ja 3, 90 lg. 1 ja 2, 92, 94, 95, 96, 98 lg. 1 ja 2, 99, 101, 103, 104, 105, 106, 107, 109, 110, 112, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 125, 131, 132 lg. 1, 133, 140, 144, 145, 146, 147, 148, 149, 150, 151, 152, 153, 154 lg. 1 ja 2, 155, 158, 168 lg. 1, 171, 176 ning 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) politseiprefektil, politsei abiprefektil, välipolitsei komissaril, politseikomissaril ning Tallinna Politseiprefektuuris ka politsei abikomissaril käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
2) politseiprefektuuri või -jaoskonna operatiivkorrapidajal (vanempolitseiametnike hulgast) – käesoleva seadustiku §-des 60 lg. 2, 82 lg. 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89 lg. 1 ja 3, 90 lg. 1 ja 2, 113, 114, 115, 117, 121, 125, 131, 132 lg. 1, 133, 140, 145 lg. 1, 148, 149, 150 lg. 1, 152, 154 lg. 1 ning 176 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
3) liikluspolitsei komissaril ja abikomissaril – käesoleva seadustiku §-des 92 lg. 2, 94 p. 2, 95, 96, 98 lg. 1 ja 2, 99, 101, 105 lg. 2, 107, 109 lg. 1, 110 lg. 2 ja 125 lg. 2 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
4) liikluspolitsei ja välipolitsei ametnikul, vanemkonstaablil ja konstaablil – käesoleva seadustiku §-des 60 lg. 2, 92 lg. 1, 94 p. 1, 105 lg. 1, 106, 109 lg. 2, 110 lg. 1 ja 125 lg. 3 loetletud haldusõiguserikkumiste eest.
§ 190. Kaitseväeametnikud
(1) Riigikaitseosakondade ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 177 ja 178 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on maa- ja vabariikliku linna valitsuse riigikaitse osakonna juhatajal ja tema asetäitjal.
§ 191. Migratsiooniametnikud
(1) Migratsiooniameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 171 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal, peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal, tema asetäitjal, piiripunkti juhatajal, peaspetsialistil, spetsialistil ning inspektoril.
§ 192. Piirivalveametnikud
(1) Piirivalveameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 171 lg. 1, 172, 173 ja 174 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Piirivalveameti peadirektoril, tema asetäitjal, piirikontrollpunkti ülemal, tema asetäitjal ning korrapidajainspektoril.
§ 193. Tuletõrjeametnikud
(1) Tuletõrjejärelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 135 lg. 1 ja 2, 156 ja 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Riikliku Päästeameti peadirektori asetäitjal ja arengu- ja
kaitseosakonna juhatajal;
2) maakonna- ja vabariikliku linna
tuletõrjejärelevalve peainspektoril ja tema asetäitjal;
3)
riikliku tuletõrjejärelevalve inspektoril.
§ 194. Raudteeametnikud
(1) Raudteetranspordiasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 82, 83, 114 lg. 1, 116 lg. 1 p. 1 ja 2, 121, 125 ja 156 lg. 1 (raudteetranspordi osas) loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi poolt selleks volitatud riigiettevõtte Eesti Raudtee peadirektoril ja tema asetäitjal, jaamaülemal ja tema asetäitjal, vaksaliülemal ja tema asetäitjal.
§ 195. Meretranspordiametnikud
(1) Meretranspordiasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 87, 88, 90, 91, 114 lg. 2, 116 lg. 1 p. 3 ja 4, 121 ning 156 lg. 1 (meretranspordi osas) loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Riikliku Veeteede Ameti peadirektoril ja tema asetäitjal;
2)
sadama peadirektoril ja tema asetäitjal;
3) sadamakaptenil ja
tema asetäitjal.
§ 196. Siseveetranspordiametnikud
(1) Siseveetranspordiasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 89 (välja arvatud väikelaevade juhtide osas), 91, 114 lg. 1, 116 lg. 1 p. 5, 6 ja 7, 121 ja 156 lg. 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Riikliku Veeteede Ameti peadirektoril ja tema asetäitjal;
2)
jõe- või järvesadama ülemal.
§ 197. Lennundusametnikud
(1) Lennundusasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 84, 85, 93, 97, 98 lg. 5 ja 6, 100, 102, 108, 111, 114 lg. 3, 116 lg. 2, 119, 121 ja 156 lg. 3 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Riikliku Lennuameti peadirektoril, tema asetäitjal,
peaspetsialistil ja spetsialistil;
2) lennujaama ja lennuvälja ülemal.
§ 198. Auto- ja elektertranspordiametnikud
(1) Linna- ja kaugliinide reisijateveo auto- ja elektertranspordi asutuste ning kohaliku omavalitsuse taksokeskuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 113, 114 lg. 4, 115, 116 lg. 3 ja 4, 117, 118, 120, 121 ning 140 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi poolt volitatud auto- ja
elektertranspordi ettevõtte kontrolöril käesoleva seadustiku §-de 113,
114 lg. 4, 115, 116 lg. 3 ja 4, 117, 118, 120 ning 121 järgi;
2)
kohaliku omavalitsuse takso- ja transpordikeskuse kontrolli ja
järelevalvega tegeleval ametiisikul käesoleva seadustiku §-de 113, 114
lg. 4, 117, 118 ja 140 järgi.
§ 199. Maanteeametnikud
(1) Maanteeameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 122, 123, 124 ja 125 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Maanteeameti peadirektoril ja tema asetäitjal, maanteeameti
direktoraadi direktoril, teedevalitsuse juhatajal ja tema asetäitjal;
2)
Eesti Vabariigi Maanteeameti peadirektori poolt selleks volitatud
maanteeameti ja teedevalitsuse riikliku järelevalvega tegeleva osakonna
juhatajal ja tema asetäitjal ning teemeistril.
§ 200. Tööinspektsiooni ametnikud
(1) Tööinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 34 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni direktoril ja tema asetäitjal, direktori poolt selleks volitatud osakonna- ja piirkonnajuhatajal ning tema asetäitjal, peatööinspektoril ning tööinspektoril.
§ 201. Tehnilise järelevalve ametnikud
(1) Riikliku tehnilise järelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 40, 50, 61, 68, 70, 71 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Riikliku Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ja tema
asetäitjal käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud
haldusõiguserikkumiste eest;
2) Eesti Vabariigi Riikliku
Tehnilise Järelevalve Ameti piirkonnainspektsiooni ülemal ja tema
asetäitjal ning Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt selleks
volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 61, 68, 70, 71
ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste järgi.
§ 202. Ehitusinspektsiooni ametnikud
(1) Ehitusinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Ehitusministeeriumi Ehitusinspektsiooni juhatajal, tema
asetäitjal ning spetsialistil;
2) maakonna ja linna
ehitusinspektsiooni juhatajal, spetsialistil, ehitusinspektoril ja
ehitusjärelevalve konsultandil.
§ 203. Standardiametnikud
(1) Standardiameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 169 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Riikliku Standardiameti peadirektoril ja tema asetäitjal.
§ 204. Tolliametnikud
(1) Tolliametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 175 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti peadirektoril, tema asetäitjal ja tolliinspektuuri juhatajal.
§ 205. Tervishoiuametnikud
(1)Tervishoiu- ja tervisekaitse asutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 2 (kutsehaiguse osas), 35 lg. 1, 36, 37 lg. 2, 38 lg. 1, 2 ja 3, 53 lg. 1, 58, 60, 135 lg. 1 ja 2, 169 p. 1 ja 2 ning 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) kohaliku
omavalitsuse tervishoiuasutuse peaarstil ja tema asetäitjal käesoleva
seadustiku §-de 38 lg. 1 ja 2 ning 179 järgi;
2)
spetsialiseeritud raviasutuse peaarstil ja tema asetäitjal käesoleva
seadustiku § 37 lg. 2 järgi;
3) apteegi
kontrollkeskuse juhatajal ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku
§-de 38 lg. 3 ja 169 p. 1 ja 2 järgi.
(3) Halduskaristuse määramise õigus käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 2 (kutsehaiguse osas), 35 lg. 1, 36, 53 lg. 1, 58, 60 ning 135 lg. 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades on Eesti Vabariigi peasanitaararstil ja tema asetäitjal, riiklikul peasanitaararstil ja tema asetäitjal, tervisekaitsekeskuse ja -talituse arstil ja arsti abil.
§ 206. Hinnaametnikud
(1) Hinnaameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 132, 134 ning 136 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Riikliku Hinnaameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning
peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal ja tema
asetäitjal;
2) regionaalse hinnainspektuuri juhatajal, tema
asetäitjal ja juhataja poolt selleks volitatud peainspektoril ja
inspektoril.
§ 207. Kaubandusametnikud
(1) Kaubandusinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 132, 133, 134, 135 lg. 1 ja 2, 136, 139 lg. 2, 140 ning 149 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Kaubandusinspektsiooni direktoril ja tema asetäitjal ning direktori poolt selleks volitatud vaneminspektoril.
§ 208. Veterinaarametnikud
(1) Veterinaarjärelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 80 ja 81 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi veterinaariaosakonna juhatajal ja tema asetäitjal, Eesti Vabariigi Veterinaarkontrolli Piiriinspektsiooni direktoril ja tema asetäitjal, vabariikliku linna ja maakonna peaveterinaararstil (pealoomaarstil).
§ 209. Looduskaitseametnikud
(1) Looduskaitseasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 77, 79, 89 lg. 2 (väikelaevade juhtide osas), 91, 92 lg. 1 (loodusele kahjulike ainete osas), 98 lg. 3 ja 4, 107 lg. 1 (loodusele kahjulike ainete osas), 156 lg. 1, 2 ja 4 ning 167 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti Vabariigi looduskaitse peainspektoril, peainspektori asetäitjal ja peainspektori tööaparaati kuuluval riiklikul inspektoril käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
2) maakonna- või vabariikliku linna looduskaitse peainspektoril, peainspektori asetäitjal ja peainspektori poolt volitatud tema tööaparaati kuuluval järelevalvetöötajal, samuti maakonna- või vabariikliku linna keskkonnaameti juhatajal, juhataja asetäitjal ja maakonna- või vabariikliku linna keskkonnaameti juhataja poolt volitatud järelevalvetöötajal, oma kontrollialusel territooriumil käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
3) juriidilise isiku õigustes tegutseva looduskaitseala, rahvuspargi või looduspargi juhatajal, juhataja asetäitjal ning looduskaitseala, rahvuspargi või looduspargi juhataja poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal oma kontrollialusel territooriumil käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
4) Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti maa kasutamise ja kaitse peainspektoril, peainspektori asetäitjal ning riikliku maa-ameti teistel peainspektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajatel käesoleva seadustiku §-des 39, 44–49, 61, 77, 79 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; maakonna ja vabariikliku linna maa-ameti maa kasutamise ja kaitse peainspektoril, tema asetäitjal ning maaameti peainspektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal oma kontrollialusel territooriumil samade haldusõiguserikkumiste eest;
5) Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti metsade kasutamise ja kaitse peainspektoril, peainspektori asetäitjal ning riikliku metsaameti peadirektori poolt selleks volitatud riikliku metsavalve töötajal käesoleva seadustiku §-des 42, 44–46, 48, 55, 56, 57, 61, 64 ja 156 lg. 4 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile alluva metsatalituse ja metskonna riikliku metsavalve töötajal oma kontrollialusel territooriumil samade haldusõiguserikkumiste eest;
6) Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti peadirektoril, peadirektori asetäitjal ning riikliku kalaameti peadirektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 61 ja 63 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
7) Eesti Mereinspektsiooni juhatajal, juhataja asetäitjal ning mereinspektsiooni juhataja poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 61 ja 63 loetletud haldusõiguserikkumiste eest ning merega seotud haldusõiguserikkumiste asjades käesoleva seadustiku §-des 40, 41, 50, 52, 53, 54, 89 lg. 2, 91, 98 lg. 3 ja 4 ning 156 lg. 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste eest (väikelaeva juhtide osas); Eesti Mereinspektsioonile alluva inspektsiooni juhatajal, tema asetäitjal ning inspektsiooni juhataja poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal oma kontrollialustel veekogudel samade haldusõiguserikkumiste eest.
§ 210. Mälestiste kaitse asutuste ametnikud
(1) Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse asutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 165 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Kultuuriministeeriumi ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse
spetsialistil;
2) Vabariikliku Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste
Kaitse Valitsuse juhatajal, tema asetäitjal ja valitsuse juhataja poolt
selleks volitatud järelevalvetöötajal;
3) maakonna-
või vabariikliku linna ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse
inspektsiooni juhatajal, tema asetäitjal ning inspektsiooni juhataja
poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal, inspektsiooni puudumisel
kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt selleks volitatud maakonna- või
vabariikliku linna ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse
järelevalvetöötajal;
4) juriidilise isiku õigustes
tegutseva ajalooliskultuurilise kaitseala juhatajal, tema asetäitjal ja
kaitseala juhataja poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal.
§ 211. Elekterside ametnikud
(1) Elekterside järelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 128 ja 129 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Elekterside Inspektsiooni direktoril, tema asetäitjal, tehnilise järelevalve peainspektoril ja inspektoril.
§ 212. Põllumajandustehnika Inspektsiooni ametnikud
(1) Põllumajandustehnika Inspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 1 ja lg. 2 (avarii ja tööõnnetuse osas), 92, 95, 96, 98 lg. 1 ja 2, 99, 101, 103, 104, 107, 109, 110 ja 112 loetletud haldusõiguserikkumiste asju traktorite ja liikurmasinate juhtide ja valdajate osas.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ja riiklikul inspektoril käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest; maakonna riiklikul peainspektoril tema järelevalve alla kuuluvate traktorite ja liikurmasinate juhtide ja valdajate suhtes oma kontrollialusel territooriumil käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 1 ja lg. 2 (avarii ja tööõnnetuse osas), 92, 95, 96, 98 lg. 1 ja 2, 99, 101, 103, 104, 107, 109, 110 ja 112 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
2) Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni maakonna riiklikul inspektoril tema järelevalve alla kuuluvate traktorite ja liikurmasinate suhtes oma kontrollialusel territooriumil käesoleva seadustiku §-des 92, 107 ja 110 loetletud haldusõiguserikkumiste eest.
§ 213. Proovikoja ametnikud
(1) Eesti Proovikoja ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 139 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Proovikoja direktoril ja tema asetäitjal.
§ 214. Maksuametnikud
(1) Maksuameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 137 ning 141 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Eesti
Vabariigi Riikliku Maksuameti peadirektoril ja tema asetäitjal;
2)
maakonna ja linna maksuameti direktoril ja tema asetäitjal.
§ 215. Keeleametnikud
(1) Keeleameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 170 1., 2. ja 3. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Riikliku Keeleameti peadirektoril, tema asetäitjal, keeleinspektoril ja keeleameti peadirektori poolt selleks volitatud spetsialistil.
§ 216. Taimekarantiini ametnikud
(1) Taimekarantiini ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 76 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Riikliku Taimekarantiini Inspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ja riiklikul inspektoril.
IV JAGU
MENETLUS HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS
15. peatükk
Üldsätted
§ 217. Menetluse kord haldusõiguserikkumise asjas
Menetluse kord haldusõiguserikkumise asjas kehtestatakse käesoleva seadustiku ja muude seadustega ning nendes otseselt ettenähtud juhtudel muude õigusaktidega.
§ 218. Haldusõiguserikkumise asja menetlust kõrvaldavad asjaolud
Haldusõiguserikkumise asja menetlust ei või algatada ja algatatud
menetlus tuleb lõpetada järgmistel asjaoludel:
1) kui
puudub haldusõiguserikkumise sündmus või koosseis;
2)
kui isik ei ole mõne haldusõiguserikkumise tunnustega teo toimepanemise
momendiks saanud viieteistkümneaastaseks;
3) kui mõne
haldusõiguserikkumise tunnustega teo on toime pannud süüdimatu isik;
4)
kui isik on tegutsenud hädaseisundis või hädakaitseseisundis;
5)
kui on antud amnestiaakt, mis kõrvaldab halduskaristuse kohaldamise;
6)
kui on tühistatud akt, millega kehtestati haldusvastutus;
7) kui
haldusõiguserikkumise asja arutamise momendiks on möödunud käesoleva
seadustiku §-s 30 ettenähtud tähtajad;
8) kui
haldusvastutusele võetava isiku suhtes on sama fakti kohta tehtud
haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus, samuti kui antud
fakti kohta on algatatud kriminaalasi.
§ 219. Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamine alaealise suhtes
Viieteistkümne- kuni kaheksateistkümneaastase alaealise poolt toimepandud haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, halduskohtunik või kohus võib menetluse lõpetada ja materjali üle anda sotsiaaltalitusele, kui haldusõiguserikkuja isikut arvestades on tema suhtes otstarbekas kohaldada kasvatuslikke abinõusid.
§ 220. Haldusõiguserikkumise asja avalik arutamine
Haldusõiguserikkumise asja arutatakse avalikult.
§ 221. Haldusõiguserikkumise asja menetluse keel
(1) Haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub eesti keeles. Menetlus võib toimuda ka muus keeles, mida haldusõiguserikkuja, protokolli koostav ja asja arutav ametiisik, halduskohtunik, kohus ning teised menetluses osalevad isikud valdavad.
(2) Asjaosalisele isikule, kes ei saa aru haldusõiguserikkumise asja menetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjaliga ja võtta osa menetlusest tõlgi vahendusel. Tal on õigus anda seletusi emakeeles või omal valikul mõnes muus keeles, mida ta valdab.
§ 222. Tõendid
(1) Haldusõiguserikkumise asjas on tõenditeks igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse seadusega määratud korras kindlaks haldusõiguserikkumine või selle puudumine, antud isiku süü selle toimepanemises ja muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigeks lahendamiseks.
(2) Need andmed tuvastatakse järgmiste vahenditega: haldusõiguserikkumise protokoll, haldusõiguserikkuja seletused, kannatanu ja tunnistajate ütlused, eksperdi arvamus, asitõendid, asjade ja dokumentide äravõtmise protokoll, samuti muud dokumendid.
(3) Kui puudub võimalus tagada manukate osavõtt, loetakse asitõenditeks haldusõiguserikkujalt sündmuskohal kinnipidamise või isikliku läbivaatuse käigus politseiametniku poolt äravõetud esemed või avastatud asjad ja dokumendid, kui äravõtmine on vormistatud käesoleva seadustiku §-des 237, 238 ja 239 ettenähtud korras.
§ 223. Tunnistaja
(1) Tunnistajana võib haldusõiguserikkumise asjas välja kutsuda isiku, kelle kohta on andmeid, et ta teab haldusõiguserikkumise kohta käivaid asjaolusid.
(2) Ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu kutse peale, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi, on tunnistaja kohustatud kindlaksmääratud ajal kohale ilmuma, avaldades kõik, mida ta haldusõiguserikkumise kohta teab, ning esitatud küsimustele vastama.
(3) Kannatanut ei või üle kuulata tunnistajana.
§ 224. Ekspert
(1) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamise ajal tekib vajadus eriteadmiste järele, määrab ametiisik, halduskohtunik või kohus ekspertiisi. Eksperdiks kutsutakse vastavate eriteadmiste ja praktilise töö kogemustega isik, kelle nimi tehakse teatavaks haldusõiguserikkujale, samuti kannatanule, kusjuures neil on õigus esitada eksperdile küsimusi.
(2) Ekspert on kohustatud kutse peale kohale ilmuma ja andma temale esitatud küsimustes uuritud materjali põhjal objektiivse arvamuse.
(3) Eksperdil on õigus:
1) tutvuda ekspertiisiks esitatud
materjaliga;
2) esitada taotlusi talle täiendava materjali
esitamiseks, kui see on arvamuse andmiseks vajalik;
3) ametiisiku,
halduskohtuniku või kohtu loal, kelle menetluses on
haldusõiguserikkumise asi, esitada küsimusi haldusõiguserikkujale,
kannatanule, tunnistajale, tutvuda kirjalike tõenditega.
(4) Ekspert võib arvamuse andmisest keelduda, kui talle uurimiseks esitatud materjal on puudulik või kui tema teadmised antud valdkonnas osutuvad ebapiisavaks.
(5) Eksperdi vastu võib esitada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alusel.
§ 225. Tõendite hindamine
Ametiisik, halduskohtunik või kohus hindavad tõendeid seaduse alusel ja oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ning objektiivsel uurimisel nende kogumis.
§ 226. Materjali üleandmine uurimisorganile
Kui ametiisik, halduskohtunik või kohus tuleb asja arutamisel järeldusele, et rikkumises on kuriteo tunnused, annab ta materjali üle uurimisorganile.
16. peatükk
Haldusõiguserikkumise protokoll
§ 227. Haldusõiguserikkumise protokoll
Haldusõiguserikkumise kohta koostatakse protokoll. Protokolli ei koostata käesoleva seadustiku §-s 231 loetletud juhtudel.
§ 228. Isikud, kellel on õigus koostada haldusõiguserikkumise protokoll
(1) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub käesoleva
seadustiku § 186 1. lõike järgi halduskohtuniku pädevusse, on õigus
koostada haldusõiguserikkumiste protokolle järgmiste asutuste
ametiisikutel, samuti vastavaid riiklikke või kohaliku omavalitsuse
ülesandeid täitvatel ühiskondlike organisatsioonide esindajatel
järgmiste paragrahvide järgi:
1) politseiasutused – § 67,
138, 143, 154 lg. 3, 159, 162, 163, 164, 181, 182;
2) kohaliku
omavalitsuse volikogu – § 67, 135 lg. 3, 181, 182;
3)
tervishoiu- ja tervisekaitse asutused – § 35 lg. 2, 37 lg. 1, 38 lg. 4,
135 lg. 3;
4) looduskaitseasutused – § 51, 67;
5)
ettevõtted ja organisatsioonid, kelle valduses on elektrivõrgud – § 69,
72 (ka soojusvõrgud);
6) magistraaltorujuhtmeid ekspluateerivad
organisatsioonid – § 126;
7) elekterside
võrgud – § 127, 130 (elektersidevõrke valdavad ettevõtted ja
organisatsioonid);
8) kaubandusinspektsioon – § 135 lg. 3;
9)
kinnipidamiskohtade amet – § 168 lg. 2;
10)
keeleamet – § 170 lg. 4;
11) statistilisi
andmeid koguvad asutused – § 183;
12) riiklike
registrite pidajad – § 184;
13)
tuletõrjejärelevalve asutused – § 135 lg. 3;
14)
lennundusasutused – § 86;
15) §-des 188–216
osutatud asutused – § 159;
16) hinnaamet – § 135
lg. 3;
17) täitevbürood – § 160.
(2) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub halduskohtuniku
pädevusse käesoleva seadustiku § 186 2. lõike järgi, ning
haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub käesoleva
seadustiku §-des 189–216 osutatud ametiisikute pädevusse, on õigus
koostada haldusõiguserikkumiste protokolle käesoleva seadustiku
§-des 189–216 osutatud ametiisikutel endil, samuti teistel sama
ametkonna selleks volitatud ametiisikutel. Peale selle on nende
haldusõiguserikkumiste kohta õigus koostada protokolle järgmiste
asutuste ametiisikutel, samuti vastavaid riiklikke ülesandeid täitvatel
ühiskondlike organisatsioonide esindajatel järgmiste paragrahvide järgi:
1)
politseiasutused – § 39, 40, 41, 42, 43, 45, 48, 50, 51, 52, 53, 54, 55,
56, 58, 59, 60 lg. 1 ja 3, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 156;
2)
transpordi- ja sideministeeriumi asutused – § 131;
3)
liiklusohutuse amet – § 92, 107, 112, 122, 123, 124, 125.
(3) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud isikute pädevusse käesoleva seadustiku § 188, samuti §-de 67, 79, 135 lg. 3, 155, 181 ja 182 järgi, määrab vastav volikogu oma otsusega volitatud isikud, kes koostavad protokolli. Nende isikute hulka võib kuuluda ametiisik, kes teostab kontrolli või järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil, samuti riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid täitev ühiskondliku organisatsiooni esindaja või vastava volikogu liige.
(4) Seaduse ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega võib haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õiguse anda ka teistele käesolevas paragrahvis loetlemata isikutele.
§ 229. Haldusõiguserikkumise protokolli sisu
(1) Haldusõiguserikkumise protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkuja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, aadress ja töökoht; haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; sätted, mis näevad ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; tunnistajate ja kannatanute (kui need on olemas) ees- ja perekonnanimed ning aadressid; haldusõiguserikkuja seletus, märkus tema halduskorras kinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise kohta ja muud andmed, mis on asja lahendamiseks vajalikud.
(2) Protokolli koostamisel selgitatakse haldusõiguserikkujale tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 243, ja selle kohta tehakse protokolli märkus.
(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja; kui on tunnistajaid ja kannatanuid, siis võivad protokollile alla kirjutada ka nemad.
(4) Kui haldusõiguserikkuja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid.
§ 230. Protokolli esitamine
Protokoll esitatakse hiljemalt kolme päeva jooksul ametiisikule või halduskohtunikule, kes on volitatud arutama haldusõiguserikkumise asja.
§ 231. Juhtumid, mil ei koostata haldusõiguserikkumise protokolli
(1) Rahatrahvi kuni viie päevapalga ulatuses võib määrata protokolli koostamata ja sisse nõuda haldusõiguserikkumise kohas käesoleva seadustiku §-des 186, 187, 189–216 loetletud ja § 188 kohaselt volitatud ametiisikute poolt.
(2) Kui haldusõiguserikkuja vaidlustab temale käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt määratava karistuse või on teisi asjaolusid, mis ei võimalda ametiisikul määrata trahvi haldusõiguserikkumise kohas, siis koostatakse protokoll.
§ 232. Haldusõiguserikkuja toimetamine ametiruumi protokolli koostamiseks
Kui protokolli haldusõiguserikkumise kohta ei ole võimalik haldusõiguserikkuja tegevuse tõttu kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik, on protokolli koostamise õigust omaval isikul õigus haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkuja isiku kindlakstegemiseks ja protokolli koostamiseks toimetada haldusõiguserikkuja politseisse, piirikontrolli punkti, valla- või alevivalitsusse või kaitstava objekti valvetalituse ametiruumidesse.
17. peatükk
Halduskinnipidamine, isiku ja asjade
läbivaatus ning
asjade ja dokumentide äravõtmine
§ 233. Haldusõiguserikkumiste asjade menetluse tagamise abinõud
Haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseks, kui seda ei ole võimalik kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik ning kui on ära kasutatud teised vahendid isiku kindlakstegemiseks, asjade õigeaegse ja õige arutamise tagamiseks ja haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmise tagamiseks, on lubatud isiku halduskinnipidamine, isiku läbivaatus, asjade läbivaatus ning asjade ja dokumentide äravõtmine.
§ 234. Halduskinnipidamine
(1) Halduskinnipidamise kohta koostatakse protokoll, milles näidatakse selle koostamise aeg ja koht, protokolli koostanud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi; kinnipeetu isikuandmed ning kinnipidamise aeg ja motiivid. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja kinnipeetu. Kui kinnipeetu keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Märkuse halduskinnipidamise kohta võib teha ka haldusõiguserikkumise protokollis.
(2) Halduskinnipidamise protokolli ei koostata juhul, kui kinnipeetu toimetatakse politsei-, piiriteenistuse või tolliteenistuse asutusse ja registreeritakse seal kinnipeetute žurnaalis.
(3) Haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamist haldusõiguserikkumise kohas ning temale seal haldusõiguserikkumise protokolli ja halduskaristuse otsuse koostamise aega ei loeta halduskinnipidamiseks.
(4) Haldusõiguserikkumise eest kinnipeetud isiku palvel tehakse tema asukoht teatavaks tema sugulastele või töö- või õppimiskoha administratsioonile. Alaealise kinnipidamise kohta on tema vanematele või eestkostjale või hooldajale ning sotsiaaltalitusele teatamine kohustuslik.
(5) Halduskorras kinnipeetavate isikute kinnipidamise tingimused ja kohad sätestatakse täitemenetlust käsitlevas seaduses.
§ 235. Ametiisikud, kes on pädevad kohaldama halduskinnipidamist
Haldusõiguserikkuja halduskinnipidamist võivad käesoleva seadustiku §-s 232 loetletud juhtudel kohaldada politsei-, piirivalve- ja tolliametnikud, lennunduse, jahi, kalapüügi ja metsa järelevalve ning traktorite ja liikurmasinate tehnilist järelevalvet teostavad ametiisikud, kes on volitatud koostama haldusõiguserikkumise protokolli.
§ 236. Halduskinnipidamise tähtajad
(1) Haldusõiguserikkumise toime pannud isiku halduskinnipidamine ei või üldjuhul ületada kolme tundi.
(2) Üle kolme tunni võib haldusõiguserikkumise toime pannud isikut kinni pidada:
1) kuni kakskümmend neli tundi:
– politseiprefektuuri või
-jaoskonna operatiivkorrapidaja (vanempolitseinike hulgast) otsusel
nendes haldusõiguserikkumiste asjades, millised kuuluvad läbivaatamisele
kõrgema politseiametniku poolt, juhul kui haldusõiguserikkuja ei oma
kindlat elukohta või kui tema isik on kindlaks tegemata, samuti
käesoleva seadustiku § 12 2. lõikes loetletud juhtudel;
2) kuni nelikümmend kaheksa tundi:
– piirirežiimi või riigipiiri
läbilaskepunktide režiimi rikkumise puhul isiku kindlakstegemiseks või
haldusõiguserikkumise asjaolude tuvastamiseks;
– asja
arutamiseni halduskohtuniku poolt, kui haldusõiguserikkumise eest on
ette nähtud haldusarest;
– Eesti Vabariigis ebaseaduslikult
viibivaid või vabariiki ebaseaduslikult saabunud välisriigi kodanikke ja
kodakondsuseta isikuid. Üle mainitud tähtaja võib neid isikuid kinni
pidada halduskohtuniku otsusega. Nende kinnipidamise tähtajad
kehtestatakse seadusega.
(3) Halduskinnipidamise tähtaega arvutatakse protokolli koostamiseks haldusõiguserikkuja kohaletoimetamise momendist, joobnud isiku suhtes aga tema kainenemise ajast.
§ 237. Isiku ja asjade läbivaatus
(1) Isikut ja tema asju võivad läbi vaadata käesoleva seadustiku §-s 235 loetletud ametiisikud.
(2) Isikut võib läbi vaadata selleks volitatud temaga samast soost isik kahe samast soost manuka juuresolekul.
(3) Asjade läbivaatus toimub üldjuhul isiku juuresolekul, kelle omanduses või valduses need on. Edasilükkamatutel juhtudel võib nimetatud asjad ja esemed läbi vaadata kahe manuka osavõtul ilma omaniku või valdaja juuresolekuta. Manukateks ei või olla haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised, nende sugulased ja tunnistajad.
(4) Isiku ja asjade läbivaatuse kohta koostatakse protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise või -kinnipidamise protokollis. Protokollile kirjutavad alla selle koostaja, isik, keda või kelle asju läbi vaadati, ning manukad.
(5) Isiku ja asjade läbivaatus tolliasutuses toimub tollikoodeksiga kehtestatud korras.
§ 238. Erikonfiskeerimine
(1) Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid ja riistad ning haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara, samuti haldusõiguserikkumise asja menetlemisel avastatud aine või ese, mida võib omandada ainult eriloaga, võetakse loa puudumisel ära.
(2) Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks või riistaks olnud eseme erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva seadustiku §-des 62, 63, 64, 67, 78, 81, 128, 129, 138, 146, 147, 148, 154, 158, 168 ja 175 loetletud haldusõiguserikkumise asjades.
(3) Halduskohtunik võib tulenevalt haldusõiguserikkumise asja tehioludest kohaldada erikonfiskeerimist ka muudel juhtudel.
§ 239. Asjade või dokumentide äravõtmine
(1) Kinnipidamisel, isiku või asjade läbivaatusel avastatud erikonfiskeerimisele kuuluvad asjad, samuti dokumendid võtavad ära käesoleva seadustiku §-des 235 ja 237 loetletud ametiisikud. Äravõetud asju ja dokumente hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohtades, mille määravad ametiisikud, kellel on asjade ja dokumentide äravõtmise õigus.
(2) Asjade ja dokumentide äravõtmise korral koostatakse selle kohta protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise, asjade läbivaatuse, isiku läbivaatuse või kinnipidamise protokollis. Tulirelva ja laskemoona äravõtmisel tehakse protokolli kanne relva margi või mudeli, kaliibri, seeria, väljalaske aasta ja numbri ning laskemoona nimetuse ja koguse kohta.
(3) Haldusõiguserikkumise toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesolevale seadustikule võib kohaldada karistusena eriõiguse äravõtmist, võetakse haldusõiguserikkujalt enne asja arutamist ära vastav juhitunnistus, -luba, pilet või kaart ning tehakse selle kohta kanne haldusõiguserikkumise protokolli.
(4) Isikule, kellelt võeti ära dokumendid ja asjad, antakse selle kohta tõend.
§ 240. Mootorsõiduki, õhusõiduki või siseveetranspordivahendi
juhtimiselt kõrvaldamine
ja läbivaatus joobeseisundi
tuvastamiseks
Mootorsõiduki, õhusõiduki või siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juht, kelle suhtes on küllaldast alust oletada, et ta on joobeseisundis, kuulub mootorsõiduki, õhusõiduki või siseveetranspordi vahendi juhtimiselt kõrvaldamisele ja kehtestatud korras läbivaatusele tema joobeseisundi tuvastamiseks.
§ 241. Edasikaebamine halduskinnipidamise, isiku ja asjade
läbivaatuse ning
asjade ja dokumentide äravõtmise peale
(1) Halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise peale võib edasi kaevata halduskohtunikule.
(2) Halduskohtunik vaatab kaebuse läbi neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates kaebuse saabumisest, ja teeb otsuse halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise seaduslikkuse kohta.
(3) Halduskohtuniku poolt halduskinnipidamise pikendamise peale üle neljakümne kaheksa tunni võib edasi kaevata ringkonnakohtule.
18. peatükk
Haldusõiguserikkumise asja menetluses
osalevad isikud
§ 242. Haldusõiguserikkumise asja menetluses osalevad isikud
Haldusõiguserikkumise asja menetluses osalevateks isikuteks on:
1)
haldusvastutusele võetav isik, tema seaduslik esindaja ja tema poolt
volitatud vandeadvokaat või muu esindaja;
2) kannatanu, tema
seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu
esindaja.
§ 243. Haldusvastutusele võetava isiku õigused ja kohustused
Haldusvastutusele võetaval isikul on õigus tutvuda asja materjaliga, anda selgitusi, esitada tõendeid ja avaldada taotlusi; kasutada advokaadi õigusabi, alates protokolli koostamisest või kinnipidamisest; esineda emakeeles ja kasutada tõlgi teeneid, kui ta ei valda keelt, milles menetlus toimub; edasi kaevata asjas tehtud otsuse peale. Haldusõiguserikkumise asja arutatakse vastutusele võetava isiku juuresolekul. Selle isiku või tema esindaja juuresolekuta võib asja arutada ainult juhtudel, kui on andmeid, et teda on õigeaegselt informeeritud asja arutamise kohast ja ajast ning kui temalt ei ole tulnud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks.
§ 244. Kannatanu
(1) Kannatanu on isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju.
(2) Kannatanul on õigus tutvuda asja kogu materjaliga, avaldada taotlusi ning esitada kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale.
§ 245. Esindajad
(1) Haldusvastutusele võetavat isikut ja kannatanut, kes on alaealine või oma füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei suuda ise teostada oma õigusi haldusõiguserikkumise asjas, on õigus esindada tema seaduslikul esindajal (vanemad, eestkostjad, hooldajad).
(2) Haldusvastutusele võetavat isikut või kannatanut võib haldusõiguserikkumise asja menetluses esindada vandeadvokaat või muu isik, kellele ta on selleks andnud volikirja.
§ 246. Vandeadvokaat
(1) Vandeadvokaadil on õigus osaleda haldusõiguserikkumise menetluses, alates protokolli koostamisest või haldusvastutusele võetava isiku kinnipidamisest, tutvuda asja kogu materjaliga, avaldada taotlusi ning teda kutsunud isiku volitusel esitada tema nimel kaebus asjas tehtud otsuse peale.
(2) Menetlusest osavõtuks esitab vandeadvokaat orderi.
§ 247. Haldusõiguserikkumise asja arutamise osaliste võrdõiguslikkus
(1) Haldusõiguserikkumise asja osalistel on asja arutava ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu ees võrdsed õigused. Nad võivad ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule esitada taotlusi, täiendavaid tõendeid, võtta osa tõendite uurimisest.
(2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu võivad haldusõiguse rikkumise asja arutamisest osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu.
§ 248. Haldusõiguserikkumise asja arutamisest osavõtt
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised kutsutakse asja arutamisele kutsega, milles on märgitud asja arutamise aeg ja koht ning kutsumise põhjus.
(2) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osaliste mitteilmumine asja arutamisele, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui nende poolt ei ole esitatud taotlust asja edasilükkamiseks, ei takista asja arutamist.
(3) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse kohustuslikult haldusvastutusele võetava isiku juuresolekul, kui seaduses on haldusõiguserikkumise eest karistusena ette nähtud haldusarest. Kui isik hoiab kõrvale kohaleilmumisest, võib kohaldada tema sundtoomist politseiasutuse kaudu.
§ 249. Tõlk
(1) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamine toimub keeles, mida haldusvastutusele võetav isik või kannatanu ei valda, kutsub ametiisik, halduskohtunik või kohus tõlgi, kes valdab nii haldusõiguserikkumise asja arutamise keelt kui ka keelt, mida valdab haldusvastutusele võetav või kannatanu.
(2) Tõlk on kohustatud kutse peale kohale ilmuma ning täielikult ja täpselt tõlkima.
(3) Tõlgi vastu võidakse avaldada taandust käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel.
19. peatükk
Haldusõiguserikkumise asja arutamine
ametiisiku või halduskohtuniku poolt
§ 250. Haldusõiguserikkumise asja ainuisikuline arutamine
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik või politseiametnik, riiklik inspektor või muu ametiisik, kes on selleks volitatud käesoleva seadustikuga või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.
(2) Kui käesolev seadustik sätestab mitme ametiisiku pädevuse sama eriosa sätte arutamiseks, siis arutab haldusõiguserikkumise asja pädev ametiisik protokolli koostajaga samast ametkonnast või halduskohtunik.
§ 251. Haldusõiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamisel selgitab
ametiisik või halduskohtunik järgmised küsimused:
1)
kas selle asja arutamine kuulub tema pädevusse;
2) kas protokoll
ja muu materjal haldusõiguserikkumise kohta on koostatud õigesti;
3)
kas asjas osalevatele isikutele on teatatud selle arutamise aeg ja koht;
4)
kas on välja nõutud vajalik täiendav materjal;
5)
vastutusele võetava isiku, kannatanu, seaduslike esindajate ja advokaadi
taotlused.
(2) Kui haldusõiguserikkumisega on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, teeb ametiisik või halduskohtunik otsuse tema kannatanuks tunnistamise kohta.
§ 252. Haldusõiguserikkumise asja arutamise koht
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse selle toimepanemise koha järgi.
(2) Käesoleva seadustiku §-des 91–104, 106–111 loetletud haldusõiguserikkumiste asju võib arutada ka mootorsõiduki või mis tahes siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva või õhusõiduki arvelevõtmise koha või haldusõiguserikkuja elukoha järgi.
(3) Käesoleva seadustiku §-s 150 loetletud haldusõiguserikkumiste asju arutatakse kas nende toimepanemise koha või haldusõiguserikkuja elukoha järgi.
§ 253. Haldusõiguserikkumise asjade arutamise tähtajad
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil asja arutama pädev ametiisik või halduskohtunik sai haldusõiguserikkumise protokolli ja asja muu materjali.
(2) Kui haldusõiguserikkuja suhtes on eelnevalt kohaldatud halduskinnipidamist, arutatakse haldusõiguserikkumise asja neljakümne kaheksa tunni jooksul arvates halduskinnipidamisest.
§ 254. Haldusõiguserikkuja ja teiste haldusõiguserikkumise asja osaliste kutsumine asja arutamisele
(1) Kui haldusõiguserikkumise asja ei arutata haldusõiguserikkumise kohas, kutsutakse haldusõiguserikkuja ja teised haldusõiguserikkumise asja osalised ametiisiku või halduskohtuniku juurde kohtukutsega (kutsega), milles on märgitud asja arutamise aeg ja koht ning arutatava asja nimetus.
(2) Kui haldusõiguserikkuja või tema esindaja ei vaidlusta haldusõiguserikkumise toimepanemist, võib ametiisik või halduskohtunik tema soovil tunnistajaid või teisi antud haldusõiguserikkumise asja osalisi asja arutamisele mitte kutsuda.
§ 255. Haldusõiguserikkumise asja arutamise kord
(1) Asja arutamine algab seda arutava ametiisiku või halduskohtuniku esitlemisega.
(2) Asja arutav ametiisik või halduskohtunik teatab, milline asi tuleb arutusele, keda ja mille eest vastutusele võetakse ning selgitab asja arutamisest osavõtvatele isikutele nende õigused ja kohustused. Pärast seda avaldatakse haldusõiguserikkumise protokoll või kriminaalasja lõpetamise määrus. Istungil kuulatakse ära asja arutamises osalevad isikud, uuritakse tõendeid ja lahendatakse taotlused. Kui asja arutamisest võtab osa vandeadvokaat, siis kuulatakse ära tema arvamus.
(3) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel osalevad isikud on kohustatud täitma ametiisiku või halduskohtuniku korraldusi. Ametiisik või halduskohtunik võib korralduse eiraja eemaldada ruumist, kus toimub asja arutamine.
§ 256. Taandamine
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, halduskohtunik, sekretär, tõlk ja ekspert ei või osa võtta asja arutamisest ja nad kuuluvad taandamisele, kui nad on otseselt või kaudselt isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui esinevad muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust nende erapooletuses.
(2) Asja arutav ametiisik või halduskohtunik ei või osa võtta asja
arutamisest ja nad kuuluvad taandamisele:
1) kui nad on omavahel või
asja arutamise osalisega sugulased (vanemad, lapsed, lapsendajad,
lapsendatud, vennad, õed, vanavanemad, lapselapsed, abikaasa);
2)
kui nad võtsid antud haldusõiguserikkumise asjast osa otsuse tegijana,
tõlgina, eksperdina, tunnistajana või manukana;
3) kui
nende vastu esitati asjaolusid, mis äratavad kahtlusi nende
erapooletuses.
(3) Sekretär, tõlk ja ekspert ei või osa võtta asja arutamisest ja kuuluvad taandamisele käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel. Peale selle ei või ekspert osa võtta asja arutamisest, kui ta oli või on teenistuslikus või muus sõltuvuses mõnest asja arutamise osalisest.
§ 257. Tunnistajale ja kannatanule nende õiguste selgitamine
Ametiisik või halduskohtunik teeb kindlaks kannatanu ja ilmunud tunnistaja isiku ja selgitab neile nende õigused ning kohustused. Pärast seda eemaldatakse tunnistajad asja arutamise kohast ning takistatakse ülekuulatud tunnistajate suhtlemist ülekuulamata tunnistajatega.
§ 258. Tunnistajate ülekuulamise kord
(1) Enne tunnistaja ülekuulamist küsitleb ametiisik või halduskohtunik tunnistajat tema isiku kindlakstegemiseks, selgitab välja tema ning asja arutamise osaliste suhted ning põhjendab vajaduse anda objektiivseid ja tõepäraseid ütlusi.
(2) Iga tunnistaja kuulatakse üle üksikult. Ülekuulatud tunnistaja jääb arutamise kohta asja arutamise lõpetamiseni, kui ametiisik või halduskohtunik ei luba tal lahkuda varem.
(3) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osalistel on õigus tunnistajatele esitada küsimusi, kusjuures esimesena küsitleb tunnistajat isik, kelle taotlusel tunnistaja asja arutamisele kutsuti. Ametiisiku või halduskohtuniku algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena haldusõiguserikkuja.
(4) Ametiisikul või halduskohtunikul on õigus küsitleda tunnistajat mis tahes ülekuulamise momendil.
(5) Kui asja arutamine oli edasi lükatud, siis varem ülekuulatud tunnistajat teistkordselt enam ei kutsuta.
§ 259. Alaealise tunnistaja ülekuulamine
(1) Nooremaid kui viieteistkümneaastaseid isikuid kuulatakse üle pedagoogi, vajaduse korral ka vanemate või neid asendavate isikute juuresolekul, kes ametiisiku või halduskohtuniku loal võivad alaealist tunnistajat küsitleda.
(2) Pärast alla viieteistkümne aasta vanuse tunnistaja ülekuulamist võidakse ta asja arutamise kohast eemaldada.
§ 260. Kirjalike tõendite uurimine
Kirjalikud tõendid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokoll tehakse asja arutamisel avalikult teatavaks ja esitatakse asja arutamise osalistele, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad asja arutamise osalised anda nende tõendite kohta seletusi.
§ 261. Asitõendite uurimine
(1) Ametiisik või halduskohtunik vaatleb asitõendeid ja esitab need asja arutamise osalistele, vajaduse korral ka ekspertidele ja tunnistajatele.
(2) Isikud, kellele esitati asitõendid, võivad osutada asitõendite vaatlusega seonduvatele asjaoludele. Nende avaldused kantakse asja arutamise protokolli.
§ 262. Paiklik vaatlus
Asitõendeid ja kirjalikke tõendeid, mida ei saa asja arutamisele tuua, vaatleb ja uurib ametiisik või halduskohtunik kohapeal. Paikliku vaatluse tulemused kantakse asja arutamise protokolli.
§ 263. Haldusõiguserikkumise asja arutamisel väljaselgitamisele kuuluvad asjaolud
Haldusõiguserikkumise asja arutamisel on ametiisik või halduskohtunik kohustatud välja selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud, kas antud isik on süüdi selle toimepanemises, kas ta kuulub haldusvastutusele võtmisele, kas on tema vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele, kas on tekitatud varalist kahju, ning ka muud asjaolud, millised omavad tähtsust asja õigeks lahendamiseks.
§ 264. Haldusõiguserikkumise asja arutamise protokoll
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel koostatakse protokoll, kui asja arutamisel kuulatakse kannatanut, tunnistajaid, eksperti, samuti juhul, kui seda nõuab isik (või tema esindaja), kelle asja arutatakse. Protokollile kirjutab alla asja arutanud ametiisik või halduskohtunik, samuti sekretär, kui tema abi kasutati.
(2) Protokolli märgitakse:
1) asja arutamise aeg ja koht;
2)
asja arutava ametiisiku või halduskohtuniku nimi;
3) arutatava
asja sisu;
4) andmed asjas osalevate isikute kohaleilmumise kohta;
5)
asja arutamises osalevate isikute seletused, nende taotlused ja
taotluste läbivaatamise tulemused;
6) asja arutamisel uuritud
dokumendid ja asitõendid;
7) andmed tehtud otsuse kuulutamise
ning selle peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta;
8)
märge tõlgi osavõtu kohta, kui viimane osales asja arutamisel;
9)
märge otsuse ärakirja postitamise kohta.
§ 265. Lahendid haldusõiguserikkumiste asjades
(1) Arutanud läbi haldusõiguserikkumise asja, teeb ametiisik või
halduskohtunik ühe järgmistest lahenditest:
1)
halduskaristuse otsuse;
2) asja menetluse lõpetamise otsuse.
(2) Asja menetluse lõpetamise otsus tehakse materjali üleandmisel uurimisorganile, samuti käesoleva seadustiku §-des 218 või 219 loetletud asjaoludel.
§ 266. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus
(1) Arutanud läbi haldusõiguserikkumise asja, teeb ametiisik või halduskohtunik asja kohta otsuse.
(2) Otsuses peab kirjas olema selle teinud ametiisiku või halduskohtuniku nimi ja ametikoht, asutuse nimetus ning aadress; asja arutamise kuupäev; andmed isiku kohta, kelle asja arutati; asja arutamisel tuvastatud asjaolude kokkuvõte; viide sättele, mida kohaldati haldusõiguserikkumise eest; asjas tehtud otsus ning selle peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.
(3) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamise protokolli ei koostata ja asja arutamisest võtab osa haldusvastutusele võetav isik või tema advokaat, peavad otsuses sisalduma nende seisukohad ja taotlused ning taotluste läbivaatamise tulemused.
(4) Kui haldusõiguserikkumise eest määratakse rahatrahv, siis märgitakse otsuses rahatrahvi tasumise kord ja asutuse nimetus ning arveldusarve number, kelle arvele rahatrahv kantakse. Rahatrahvi maksmise võib määrata osadena, mille tasumise tähtajad on kindlaks määratud.
(5) Kui haldusõiguserikkumise eest karistuse määramisel otsustatakse samaaegselt ka süüdlase poolt varalise kahju hüvitamine, tuleb asjas tehtud otsuses näidata ka heastamisele kuuluva kahju suurus ning selle hüvitamise kord ja tähtaeg, asutuse nimetus ning arveldusarve number, kelle arvele summa kantakse.
(6) Asjas tehtud otsusega peab olema lahendatud asjade ja dokumentide äravõtmine, samuti kannatanule, eksperdile, tunnistajale, tõlgile väljakutsega seotud tasu maksmine.
(7) Kui asja otsustama volitatud ametiisik või halduskohtunik vabastab haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja piirdub hoiatusega vastavalt käesoleva seadustiku §-le 17, tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise protokolli.
(8) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusele kirjutab alla asja arutanud ametiisik või halduskohtunik.
§ 267. Asjas tehtud otsuse teatavakstegemine ja selle ärakirja kätteandmine
(1) Otsus tehakse teatavaks viivitamatult pärast asja arutamise lõppemist. Ametiisik või halduskohtunik loeb ette otsuse resolutiivosa, selgitades ühtlasi sisuliselt otsuse motiive.
(2) Otsuse ärakiri antakse või saadetakse kolme päeva jooksul isikule, kelle suhtes see on tehtud, samuti kannatanule tema palvel.
(3) Otsuse ärakiri antakse kätte allkirja vastu. Kui otsuse ärakiri saadetakse posti teel, tuleb seda teha väljastusteatega ning sellekohane kanne tehakse asja arutamise protokolli.
(4) Käesoleva seadustiku §-s 147 loetletud haldusõiguserikkumiste eest isiku suhtes, kellele on tulirelv ja laskemoon antud seoses teenistuskohuste täitmisega või antud ajutiseks kasutamiseks ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt, saadetakse otsuse ärakiri teadmiseks vastavale ettevõttele, asutusele või organisatsioonile ja politseiasutusele, et vaadataks läbi sellel isikul tulirelva kasutamise keelamise küsimus.
§ 268. Halduskaristuse teatavakstegemine
(1) Haldusõiguserikkumise asja arutanud halduskohtunik teatab haldusaresti määramisest haldusõiguserikkuja soovil tema töö- või elukohta.
(2) Haldusaresti kandmine ei saa olla aluseks isiku töölt vallandamisele.
(3) Alaealise haldusõiguserikkumist arutanud ametiisik või halduskohtunik teatab halduskaristuse määramisest alaealise vanematele või neid asendavatele isikutele, tema soovil ka töö- või õppimiskohta.
20. peatükk
Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse
peale edasikaebamine
maa- või linnakohtusse või ringkonnakohtusse
§ 269. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise õigus
Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale võib isik, kelle kohta see on tehtud, samuti kannatanu või nende poolt selleks volitatud isik edasi kaevata kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast.
§ 270. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise kord
(1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale võib edasi kaevata:
1)
politseiametniku, riikliku inspektori või muu ametiisiku otsuse peale –
maa- või linnakohtule;
2) halduskohtuniku otsuse peale –
ringkonnakohtule.
(2) Kaebus esitatakse kaebuse esitaja elukoha järgi maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule. Kui aga kaebuse esitaja ei ela Eesti Vabariigis, esitatakse kaebus politseiametniku, riikliku inspektori või muu ametiisiku asukoha järgi maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule, mille tegevuspiirkonnas asub otsuse teinud ametiisik või halduskohtunik.
(3) Kaebuse esitaja on riigilõivu tasumisest vabastatud.
§ 271. Nõuded kaebuse kohta
(1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuses peab olema märgitud: kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, tema vanus, alaline elu- ning töökoht; otsuse teinud ametiisik või halduskohtunik, otsuse kuupäev ja otsuse edasikaebamise motiivid ja kaebuse esitaja taotlus.
(2) Kaebusele lisatakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud kaevatav otsus ning kirjalikud tõendid, mida kaebuse esitaja vajalikuks peab.
§ 272. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine
Kui käesoleva seadustiku §-s 269 kehtestatud kaebuse esitamise tähtaeg lasti mööda mõjuvatel põhjustel, võib kaebust läbivaatav kohus tähtaja ennistada.
§ 273. Ametiisiku või halduskohtuniku otsuse täitmise peatamine seoses kaebuse esitamisega
Halduskaristuse vaidlustamine seaduses ettenähtud korras peatab otsuse täitmise kuni vaidluse lahendamiseni, välja arvatud täitmisele pööratud aresti kohaldamisel, samuti haldusõiguserikkumise kohas sissenõutava rahatrahvi määramise korral.
21. peatükk
Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse
peale esitatud kaebuse läbivaatamine
maa- või linnakohtus või
ringkonnakohtus
§ 274. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kord
(1) Maa- või linnakohus vaatab ametiisiku poolt haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi kohtuistungil kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul.
(2) Ringkonnakohus vaatab halduskohtuniku poolt haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi kohtuistungil kollegiaalselt kolme kohtuniku osavõtul.
§ 275. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg
Maa- või linnakohus või ringkonnakohus vaatab haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi kümne päeva jooksul arvates kaebuse saabumisest.
§ 276. Kaebuse kohtuliku arutamise ettevalmistamine
(1) Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise korras kohtunik:
1)
teeb kindlaks kohtuliku arutamise osalised ja teatab nendele kohtu
menetluses olevast asjast ning selle arutamise ajast;
2) teeb
kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel ja võtab
tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil.
(2) Asja ettevalmistamisel kohtulikuks arutamiseks kohtunik:
1) nõuab
viivitamatult välja haldusõiguserikkumise protokolli koos selle juurde
kuuluvate dokumentide ja asitõenditega;
2) selgitab välja, kes
on haldusõiguserikkumises kannatanu ning kutsub ta kohtuistungile;
3)
teatab haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule kaebuse
läbivaatamise aja ja koha;
4) lahendab tunnistajate
kohtuistungile kutsumise küsimuse või nende erinõude korras ülekuulamise
teises Eesti Vabariigi kohtus;
5) lahendab ekspertiisi tegemise
küsimuse, arvestades kohtuliku arutamise osaliste arvamust;
6)
lahendab asja kohtuliku arutamise osaliste esitatud taotlused.
§ 277. Kaebuse käiguta jätmine ja tagastamine kaebuse kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis
(1) Kui kohtunik tegi kindlaks, et kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale ei vasta käesoleva seadustiku § 271 nõuetele, teeb ta määruse kaebuse käiguta jätmise kohta ja määrab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kui kohtuniku poolt määratud tähtajaks puudused kõrvaldatakse, loetakse kaebus esitatuks puuduste kõrvaldamise päevast.
(3) Kui kohtuniku poolt määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, tagastab kohus kaebuse seda läbi vaatamata viie päeva möödumisel puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajast.
(4) Kohtuniku määruse peale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise või kaebuse tagastamise kohta võib kaebuse esitanud isik kümne päeva jooksul määruse saamisest esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule.
§ 278. Kohtuistungi juhtimine
(1) Maa- või linnakohtus on kohtuistungil eesistujaks kohtu esimees või kohtunik, ringkonnakohtus aga ringkonnakohtu esimees, kohtukolleegiumi esimees või nende poolt määratud kohtu liige.
(2) Eesistuja juhib kohtulikku arutamist kõigi asjaolude täieliku, igakülgse ja objektiivse uurimise suunas ning kõrvaldab kohtulikul arutamisel kõik, mis ei käi arutatava haldusõiguserikkumise asja kohta.
§ 279. Kohtuliku arutamise vahenditus ja suulisus
Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel peab kohus vahetult uurima kõiki asjas leiduvaid tõendeid: kuulama ära isiku seletuse, kelle suhtes on otsus tehtud, kannatanu seletuse, tunnistajate ütlused, eksperdi arvamuse, vaatlema asitõendeid, avaldama protokolle ja muid dokumente.
§ 280. Kohtuliku arutamise osalised
(1) Kohtuliku arutamise osalisteks haldusõiguserikkumise asjas on lisaks käesoleva seadustiku §-s 242 loetletud isikutele ka haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik, välja arvatud halduskohtunik.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud kohtuliku arutamise osalised võivad kohtuistungist osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu.
§ 281. Esindus kohtus
(1) Haldusõiguserikkuja või kannatanu esindajaks kohtus võib olla vandeadvokaat või kohtu loal muu isik, kellel on kohtus esinemiseks volikiri.
(2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu seaduslikuks esindajaks kohtus on käesoleva seadustiku § 245 1. lõikes märgitud isikud.
(3) Haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku esindajaks võib olla isik, kelle on selleks volitanud asutus, kus otsuse teinud ametiisik töötab.
§ 282. Kohtuliku arutamise piirid
Kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale arutab kohus vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang.
§ 283. Kaebuse arutamise edasilükkamine
Kaebuse esitanud isiku põhjendatud palvel võib kohus kaebuse arutamise edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui viieks päevaks. Samaks tähtajaks võib kohus kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebuse arutamisel ilmneb vajadus välja nõuda täiendavaid tõendeid.
§ 284. Kohtuistungi korra rikkujate suhtes kohaldatavad abinõud
Kui kaebuse esitanud isik, kannatanu või haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik või ka nende esindajad rikuvad kohtuistungi ajal korda ega täida eesistuja korraldusi, võib kohus korda rikkunud isiku kohtusaalist eemaldada osa või kogu kohtuliku arutamise ajaks. Selle isiku tagasikutsumisel istungisaali tutvustab eesistuja teda tema äraolekul teostatud protsessuaalsete toimingutega. Teised kohtusse kutsutud või saalis viibivad isikud, kes ei täida eesistuja korraldusi, eemaldatakse eesistuja korraldusel kohtusaalist.
§ 285. Taandamine
(1) Kohtuniku, kohtukaasistujate, kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi vastu võib avaldada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel.
(2) Eesistuja vastu esitatud taandusavalduse vaatavad läbi kohtukaasistujad. Ühe kohtukaasistuja vastu esitatud taandusavalduse vaatavad läbi eesistuja ja teine kohtukaasistuja. Eesistuja ja ühe või mõlema kohtukaasistuja vastu esitatud taandusavalduse, samuti kohtuistungi sekretäri, tõlgi või eksperdi vastu esitatud taandusavalduse vaatab läbi kogu kohtukoosseis.
(3) Taandusavaldus vaadatakse läbi nõupidamistoas, läbivaatamise tulemuste kohta tehakse määrus, millele kirjutavad alla läbivaatamisest osa võtnud isikud.
(4) Taandusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kohtuotsuse peale esitatud kaebuses aga võib viidata asjaoludele, mis tingisid taandusavalduse esitamise.
§ 286. Taotluste esitamine ja lahendamine
(1) Eesistuja küsib kohtuliku arutamise osalistelt, kas nendel on taotlusi uute tunnistajate või ekspertide väljakutsumiseks, uute tõendite väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks.
(2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus esitada taotlusi kõigis antud haldusõiguserikkumise asja puutuvates küsimustes, olenemata sellest, kas neid varem esitati.
(3) Iga taotluse kohta küsib eesistuja teiste kohtuliku arutamise osaliste arvamust, misjärel kohus teeb määruse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(4) Taotluse rahuldamata jätmine ei võta taotluse esitanud isikult õigust kohtuliku arutamise käigus esitada sama taotlus uuesti.
(5) Taotluse läbivaatamise kohta tehtud määruse võib teha kohtusaalis ja sel juhul kantakse see kohtuistungi protokolli. Kohus võib taotluse läbi vaadata ja määruse selle kohta teha ka kirjalikult nõupidamistoas.
(6) Taotluse kohta tehtud kohtumäärus eraldi edasikaebamisele ei kuulu, kuid kohtuotsuse peale esitatud kaebuses võib esitada vastuväiteid taotluse rahuldamata jätmise motiividele.
§ 287. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebusest loobumine
(1) Isik, kes esitas kohtule kaebuse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale, võib oma kaebusest loobuda kohtuliku arutamise igas staadiumis.
(2) Kaebusest loobumise avaldus esitatakse kohtule kirjalikult või suuliselt. Kirjalik avaldus lisatakse kohtuistungi protokollile, suuline avaldus kantakse kohtuistungi protokolli ja sellele võetakse kaebuse esitanud isiku allkiri.
(3) Kaebusest loobumine võtab selle esitanud isikult õiguse uuesti esitada samale kohtule samasugune kaebus. Enne kaebusest loobumist selgitab eesistuja kaebuse esitanud isikule neid tagajärgi ning selle kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli.
(4) Kui kaebuse esitanud isik kaebusest loobub, teeb kohus loobumise vastuvõtmise kohta määruse ja lõpetab menetluse kaebuse läbivaatamise kohta.
§ 288. Kohtuliku arutamise algus
(1) Kohtulik arutamine algab eesistuja ettekandega haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu ja kaebuse motiivide kohta.
(2) Pärast ettekannet küsib eesistuja kaebuse esitanud isikult, kas ta toetab oma kaebust või loobub sellest.
§ 289. Tõendite uurimise korra kindlaksmääramine
(1) Kuulanud ära kohtuliku arutamise osaliste arvamuse, määrab kohus kindlaks tunnistajate ja ekspertide ülekuulamise ning teiste tõendite uurimise korra.
(2) Kohtuistungil uuritakse kõiki antud asjasse puutuvaid tõendeid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokolli, kirjalikke tõendeid, mis on esitatud nii enne haldusõiguserikkumise asjas otsuse tegemist kui ka pärast seda kas koos kaebusega või kohtuliku arutamise käigus.
§ 290. Kohtuliku arutamise osaliste seletused
(1) Pärast ettekannet asja kohta kuulab kohus ära kaebuse esitanud isiku või tema esindaja seletused. Seejärel kuulatakse ära haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku või tema esindaja ning kannatanu seletused. Kohtuliku arutamise osalised võivad esitada üksteisele küsimusi.
(2) Kohtuistungile ilmunud kannatanu kuulatakse üle käesoleva seadustiku § 289 eeskirju järgides.
(3) Kohtuliku arutamise osalised võivad anda oma seletuse kirjalikult nii kohtuistungil kui ka enne asja kohtulikku arutamist juhul, kui nad kohtuistungile ilmuda ei saa.
(4) Kohtuliku arutamise osaliste kirjalikud seletused teeb eesistuja avalikult teatavaks ja need lisatakse kohtuistungi protokolli juurde.
§ 291. Tunnistaja ülekuulamise kord
Tunnistaja ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-des 257–260 sätestatud korras.
§ 292. Avaldus dokumendi võltsituse kohta
(1) Juhul kui esitati avaldus selle kohta, et asjas olev dokument on võltsitud, võib dokumendi esitanud isik paluda selle väljajätmist tõendite hulgast ja asi muude tõendite alusel lahendada.
(2) Dokumendi võltsituse kohta antud avalduse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muid tõendeid.
(3) Kui kohus tuleb järeldusele, et dokument on võltsitud, kõrvaldab ta selle tõendite hulgast.
(4) Vajadusel algatab kohus kriminaalasja dokumendi võltsimise kohta.
§ 293. Asitõendite uurimine
Asitõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras.
§ 294. Ekspertiisi määramine, eksperdi arvamuse uurimine
(1) Kui haldusõiguserikkumise asjaolude väljaselgitamiseks on vaja eriteadmisi teaduse, kunsti, tehnika, meditsiini või muul alal, võib halduskohtunik asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal, kohus aga asja läbivaatamise ajal määrata ekspertiisi.
(2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus kohtule esitada küsimusi, milles tuleks ekspertiisi käigus selgust saada. Lõpliku küsimuste ringi, mille kohta on nõutav eksperdi arvamus, määrab kohus. Kohtuliku arutamise osaliste poolt esitatud küsimuste tagasilükkamist peab kohus motiveerima.
(3) Kui ekspert esitas arvamuse kirjalikult, tehakse see kohtuistungil avalikult teatavaks. Arvamuse selgitamiseks võivad kohtuliku arutamise osalised esitada eksperdile küsimusi.
(4) Eesistuja ja kohtukaasistujad võivad esitada eksperdile küsimusi mis tahes kohtuliku arutamise momendil.
§ 295. Asja kohtuliku arutamise lõpetamine
(1) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib eesistuja kohtuliku arutamise osalistelt, kas nad soovivad asja materjale millegagi täiendada.
(2) Esitatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb kohus määruse.
(3) Taotluste puudumisel kuulutab eesistuja asja kohtuliku arutamise lõppenuks ja annab sõna kohtuliku arutamise osalistele järgmiselt: esmalt kaebuse esitanud isikule, seejärel kannatanule ning lõpuks haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule või nende esindajatele.
§ 296. Kohtu eemaldumine nõupidamistuppa
Pärast kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna eemaldub kohus otsuse tegemiseks nõupidamistuppa. Eesistuja teatab sellest kohtusaalis viibijaile.
§ 297. Kohtuotsuse tegemine
(1) Maa- või linnakohtu või ringkonnakohtu lahend, millega sisuliselt otsustatakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise tulemused, vormistatakse otsusena.
(2) Otsus tehakse viivitamatult pärast asja kohtulikku arutamist.
§ 298. Nõupidamise saladus
(1) Kohtunikud (kohtukaasistujad) teevad otsuse nõupidamistoas. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult kohtunikud (kohtukaasistujad), kes kuulusid antud asja arutanud kohtu koosseisu, ja kohtuistungi sekretär, kelle ülesandeks on kohtuotsuse vormistamine. Kohtunikud (kohtukaasistujad) võivad kohtuotsuse kirjutada ka ise.
(2) Kohtunikud (kohtukaasistujad) ja kohtuistungi sekretär ei või avaldada nõupidamise ajal aset leidnud arutlusi.
§ 299. Kohtuotsuse tegemise kord
(1) Kohtuotsus tehakse kohtunike (kohtukaasistujate) poolt häälteenamusega. Seejuures hääletab esimesena ameti poolest noorem kohtunik või kohtukaasistuja, seejärel ameti poolest vanem kohtunik või kohtukaasistuja. Eesistuja hääletab viimasena.
(2) Kohtuotsus tehakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik otsuse teinud kohtunikud (kohtukaasistujad). Vähemusse jäänud kohtunik (kohtukaasistuja) võib oma eriarvamuse esitada kirjalikult, mis sel puhul lisatakse kohtuotsusele.
(3) Kohtuotsuses tehtud parandused peavad olema õiendatud enne kohtunike (kohtukaasistujate) allkirju.
§ 300. Kohtuotsuse tegemisel lahendamisele kuuluvad küsimused
(1) Kohtuotsuses peab kohus õigusliku hinnangu andma järgmistele küsimustele: kas halduskaristus määrati seaduse alusel ja selleks volitatud ametiisiku või halduskohtuniku poolt; kas isikule halduskaristuse määramisel peeti kinni käesoleva seadustikuga kehtestatud korrast; kas halduskorras karistatud isik pani toime haldusõiguserikkumise, mille eest on halduskaristus seadusega ette nähtud ja kas ta on selle haldusõiguserikkumise toimepanemises süüdi; kas karistuse määramisel on arvestatud toimepandud haldusõiguserikkumise astet, süüdlase isikut ja tema varalist seisundit; kas halduskaristuse määramise tähtaeg ei ole aegunud; kas haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus on tehtud õigesti.
(2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse
arutamisel võtab kohus vastu ühe järgmistest otsustest:
1)
jätab kaebuse rahuldamata ning asjas tehtud otsuse muutmata;
2)
tühistab otsuse ja saadab asja uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud
halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg;
3)
tühistab otsuse ja lõpetab asja menetluse;
4) muudab
karistusmäära ja kergendab määratud karistust.
(3) Kui kohus tuvastab, et halduskaristuse on määranud ametiisik või halduskohtunik, kes ei ole pädev seda haldusõiguserikkumise asja otsustama, tühistab ta otsuse ja saadab asja arutamiseks pädevale ametiisikule või halduskohtunikule, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. Tähtaja möödumisel lõpetab kohus asja menetluse.
(4) Kaebuse kohta tehtud otsuse ärakiri saadetakse kolme päeva jooksul isikule, kelle suhtes see on tehtud, ning kannatanule tema palvel.
§ 301. Kohtuotsuse sisu
(1) Kohtuotsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast, motiveerivast ja resolutiivosast.
(2) Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus ja koosseis, kohtuistungi sekretär, kohtuliku arutamise osaliste nimed, kaebuse esitaja nimi ja otsuse teinud ametiisik või halduskohtunik, kelle otsuse kohta kaebus oli esitatud.
(3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu koos viitega seadusele, mille alusel on otsus tehtud, otsuse tegemise kuupäev ja kaebuse esitaja taotlus.
(4) Otsuse motiveerivas osas peavad olema kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu järeldus kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, ja sätted, millest kohus juhindus.
(5) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku § 300 2. või 3. lõikes loetletud lahend.
§ 302. Kohtuotsuse teatavakstegemine
(1) Pärast kohtuotsuse allakirjutamist tuleb kohus tagasi kohtuistungisaali ja eesistuja või kohtu kaasistuja teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks. Seejärel selgitab eesistuja otsust, selle edasikaebamise korda ja tähtaega.
(2) Kui kohtuotsus on tehtud keeles, mida mõni kohtuliku arutamise osaline ei valda, tõlgib tõlk neile kohtuotsuse pärast selle teatavakstegemist.
§ 303. Kohtuistungi protokoll
(1) Kohtuistungi kohta koostab kohtuistungi sekretär protokolli vahetult kohtuistungil.
(2) Kohtuistungi protokollis on kohustuslik märkida:
1)
kohtuistungi toimumise aasta, kuu, kuupäev ja koht;
2)
kohtuistungi alguse ja lõpu kellaaeg;
3) asja arutava kohtu
nimetus, koosseis ja kohtuistungi sekretär;
4) kaebuse esitaja
ja otsus, mille kohta kaebus on esitatud;
5) andmed kohtuliku
arutamise osaliste, samuti tunnistajate, ekspertide ja tõlkide ilmumise
kohta;
6) andmed kutsete kätteandmise kohta ning kohtuliku arutamise
osaliste, tunnistajate, ekspertide ja tõlkide mitteilmumise põhjustest;
7)
eesistuja korraldused ja määrused, mille tegi kohus nõupidamistuppa
eemaldumata;
8) kohtuliku arutamise osaliste avaldused ja taotlused;
9)
märkus kohtuliku arutamise osalistele nende õiguste ja kohustuste
selgitamise kohta;
10) kohtuliku arutamise osaliste seletuste sisu,
tunnistajate ütlused, ekspertide suulised arvamused, küsimused
ekspertidele, märkused asitõendite ja kirjalike tõendite vaatluse kohta
kohtu poolt ning teostatud vaatluste tulemused;
11) asja kohtuliku
arutamise osaliste lõppsõna lühikokkuvõte;
12)
andmed kohtu nõupidamistuppa eemaldumise kohta, märkus kohtumääruste ja
-otsuste avaldamise ning nende peale edasikaebamise korra ja tähtaegade
selgitamise kohta.
(3) Protokollile kirjutavad eesistuja ja sekretär alla vähemalt kolme päeva jooksul. Kõik muudatused, parandused ja täiendused peavad protokollis olema tõestatud eesistuja ja sekretäri allkirjaga.
§ 304. Märkused protokolli kohta
(1) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus kolme päeva jooksul tutvuda kohtuistungi protokolliga, arvates protokollile allakirjutamise päevast, ja esitada oma kirjalikud märkused selle puuduste kohta.
(2) Märkused protokolli kohta vaatab läbi eesistuja ja märkustega nõustumise korral tõestab nende õigsust.
(3) Kui eesistuja esitatud märkustega ei nõustu, kuuluvad need läbivaatamisele kohtuistungil, kusjuures vähemalt kaks kohtunikku peavad olema asja arutanud kohtunike hulgast. Vajadusel kutsutakse välja isikud, kes protokolli kohta märkused tegid. Märkuste läbivaatamise tulemuste kohta (märkuste õigsuse tõestamine, nende tagasilükkamine) teeb kohus määruse. Märkused võetakse toimikusse igal juhul.
§ 305. Kohtuotsuse ärakirjade saatmine
Kohtuistungile mitteilmunud kohtuliku arutamise osalistele saadetakse kohtuotsuse ärakiri viie päeva jooksul, arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest.
§ 306. Kohtuotsuse jõustumine
Maa- ja linnakohtu või ringkonnakohtu otsus haldusõiguserikkumise asjas jõustub selle teatavakstegemisest, mis aga ei võta kaebuse esitanud isikult õigust esitada kohtuotsuse peale kassatsioonkaebust Riigikohtule käesoleva seadustiku 22. peatükis sätestatud korras.
§ 307. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamise ja asja menetluse lõpetamise tagajärjed
Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Kahjude hüvitamise kord sätestatakse täitemenetlust käsitleva seadusega.
22. peatükk
Kassatsioonimenetlus
§ 308. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamine
(1) Maa- või linnakohtu või ringkonnakohtu otsuse, mis on tehtud haldusõiguserikkumise asjas, võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule.
(2) Kassatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule, kes selle koos toimikuga vähemalt viie päeva jooksul kaebuse saamise päevast edasi saadab Riigikohtule ning sellest kaebuse esitajale teatab.
(3) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise õigus on isikul, kelle kohta haldusõiguserikkumise asjas otsus tehti, ning ametiisikul või asutusel, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, samuti kannatanul ning nende volitatud esindajatel.
§ 309. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise tähtaeg
(1) Käesoleva seadustiku §-s 308 loetletud kohtuotsuste peale võib kassatsioonkaebuse esitada ühe kuu jooksul arvates kaebuse põhjal tehtud kohtuotsuse tegemise päevast.
(2) Kassatsioonkaebus, mis on esitatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja möödumisel, ei kuulu läbivaatamisele.
§ 310. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise piirid
(1) Kohtuotsuse võib kassatsiooni korras edasi kaevata ainult juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et kohtuotsus ei tugine seadusele või et kohtuotsuse tegemisel on rikutud protsessinorme.
(2) Kaebuse esitajal ei ole õigust kaebuses esitada uusi tõendeid kohtuotsuse põhjendatuse vaidlustamiseks.
(3) Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamine ei peata kohtuotsuse täitmist.
§ 311. Kassatsioonikautsjon
(1) Kassatsioonkaebuse esitaja peab tasuma kautsjoni Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga suuruses.
(2) Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse.
(3) Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse.
(4) Kautsjon tagastatakse Riigikohtu määruse alusel riigilõivu tagastamiseks ettenähtud korras.
§ 312. Kassatsiooniks menetlusloa andmine
(1) Kassatsioonkaebuse esitamisel otsustab kassatsiooniks menetlusloa andmise Riigikohtu halduskolleegiumi loakogu.
(2) Menetlusloa andmisel arvestab loakogu käesoleva seadustiku §-des 308–310 nõuetest kinnipidamist kassatsioonkaebuse esitamisel.
(3) Menetlusloa taotluse kassatsiooniks lahendab loakogu ilma asja kohtuliku arutamise osaliste väljakutsumiseta pärast nõutud dokumentide saabumist või enne seda, kui loakogule on ilma täiendavate dokumentideta selge menetlusloa taotluse põhjendamatus.
(4) Menetlusluba ei anta, kui loakogu on üksmeelsel arvamusel, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu.
(5) Menetlusluba antakse, kui Riigikohtu lahend on oluline seaduse kohaldamisel kohtupraktika suunamiseks.
(6) Menetlusloa taotluse lahendab loakogu oma resolutsiooniga, mille põhjendusi ega motiive ei pea märkima.
(7) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse kohtutoimik vastavale kohtule, kaebus koos resolutsiooniga jääb Riigikohtule. Resolutsiooni ärakiri saadetakse kassatsioonkaebuse esitajale teadmiseks.
§ 313. Kohtuotsuse kassatsiooni korras läbivaatamise tähtaeg
Riigikohus vaatab kohtuotsuse kassatsiooni korras läbi ühe kuu jooksul, arvates kassatsioonkaebuse saabumisest.
§ 314. Haldusõiguserikkumise asja üleandmine Riigikohtu üldkogule
(1) Haldusõiguserikkumise asja vaatab kassatsiooni korras läbi Riigikohtu halduskohtukolleegium.
(2) Haldusõiguserikkumise asi antakse kassatsiooni korras
läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule:
1) kui
halduskohtukolleegium on seisukohal, mis põhimõtteliselt erineb
Riigikohtu teise kohtukolleegiumi või Riigikohtu üldkogu varasemast
otsusest seaduse kohaldamisel või tõlgendamisel;
2) kui
asja lahendamine üldkogul on oluline kohtupraktikas seaduste ühetaolise
kohaldamise seisukohalt;
3) kui asja üleandmist üldkogule nõuab kas
või üks halduskohtukolleegiumi liige.
(3) Haldusõiguserikkumise asi antakse üle Riigikohtu üldkogule halduskohtukolleegiumi määrusega.
§ 315. Kohtusse kutsumine, kohtuistungi aja ja koha teatavakstegemine
(1) Asja kassatsiooni korras läbivaatamise aeg Riigikohtus tehakse teatavaks kaebuse esitanud isikule. Tema mitteilmumine aga ei takista asja kassatsiooni korras läbivaatamist.
(2) Vajadusel võib kohus kohtuistungile kutsuda ka teisi isikuid, kes osalesid asja läbivaatamisel maa- või linnakohtus või ringkonnakohtus.
§ 316. Asja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid
Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel kontrollib kohus asjas olemasoleva materjali põhjal kohtuotsuse seaduslikkust: kas kohtuotsus tugineb seadusele ja kas asja arutamisel ei ole rikutud protsessinorme, milliste rikkumine käesoleva seadustiku järgi toob tingimata kaasa kohtuotsuse tühistamise.
§ 317. Kohtuistungi kord
(1) Kohtuotsusele esitatud kassatsioonkaebuse vaatab Riigikohus läbi kohtuistungil vähemalt kolme kohtuniku osavõtul.
(2) Kohtuistungi eesistujaks on Riigikohtu esimees, Riigikohtu halduskolleegiumi esimees või mõni nende määratud Riigikohtu liige.
(3) Eesistuja võtab kohtuistungil nõutava korra tagamiseks tarvitusele vajalikud abinõud. Kohtuistungil korda rikkunud isikute suhtes võib kohus rakendada käesoleva seadustiku §-s 284 sätestatud abinõusid.
§ 318. Asja läbivaatamise algus
Eesistuja avab kohtuistungi ja teatab, milline asi, kelle kaebuse alusel ja millise kohtu otsuse peale läbivaatamisele kuulub. Eesistuja selgitab välja kohtuistungile ilmunud isikud, teeb kindlaks nende isikusamasuse ning kontrollib ametiisikute ja esindajate volitusi.
§ 319. Kohtu koosseisu teatavakstegemine ja taandamisõiguse selgitamine
(1) Eesistuja teeb teatavaks kohtu koosseisu ja tõlgi nime ning selgitab asjast osavõtvatele isikutele nende õigust avaldada taandusi.
(2) Alused kohtunike ja tõlgi taandamiseks määratakse kindlaks käesoleva seadustiku §-s 256. Täiendavalt võib esitada taanduse Riigikohtu liikme vastu ja ta asja arutamiselt taandada, kui Riigikohtu liige võttis kohtunikuna osa selle asja läbivaatamisest maa- või linnakohtus või ringkonnakohtus.
§ 320. Asjast osavõtvatele isikutele nende õiguste ja kohustuste selgitamine
Eesistuja selgitab asjast osavõtvatele isikutele nende õiguse anda kassatsiooniastme kohtule seletusi, samuti selgitab neile nende kohustused.
§ 321. Asja ettekandmine
(1) Asja läbivaatamine kassatsiooniastme kohtus algab eesistuja või ühe kohtuliikme ettekandega.
(2) Ettekandja esitab asja tehiolud, kaevatava kohtuotsuse sisu, kassatsioonkaebuse põhjendused ja muud andmed, mille kohus otsuse õigsuse kontrollimiseks läbi peab vaatama.
§ 322. Asjast osavõtvate isikute seletused
(1) Pärast asja ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud asjast osavõtvate isikute seletused. Neil on õigus esitada ka põhjendusi, mis ei ole kassatsioonkaebuses märgitud, kuid mis ei välju käesoleva seadustiku §-s 310 sätestatud piiridest.
(2) Esimesena annab seletuse isik, kes kassatsioonkaebuse esitas. Seejärel annavad seletuse teised isikud.
§ 323. Määruse tegemine
(1) Pärast asjast osavõtvate isikute seletuste ärakuulamist eemaldub kohus määruse tegemiseks nõupidamistuppa.
(2) Kohtunike nõupidamine, määruse tegemine ja selle teatavakstegemine toimub käesoleva seadustiku §-des 297–299 ja 302 sätestatud korras.
§ 324. Kassatsiooniastme kohtu volitused
(1) Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel on kohtul õigus:
1)
jätta kaebus rahuldamata, kaevatud kohtuotsus aga muutmata;
2)
tühistada kohtuotsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks maa- või
linnakohtule või ringkonnakohtule;
3) tühistada kohtuotsus ja
menetlus asjas lõpetada või teha asjas uus kohtuotsus
haldusõiguserikkujale määratud karistust karmistamata.
(2) Kassatsiooniastme kohtul ei ole õigust tuvastada faktilisi asjaolusid.
§ 325. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused
(1) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on protsessiõiguse normide oluline rikkumine ja seaduse ebaõige kohaldamine. Sisuliselt õiget kohtuotsust ei tohi tühistada üksnes vormilistel kaalutlustel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud juhtudel.
(2) Kohtuotsus kuulub igal juhul tühistamisele:
1) kui asja
vaatas läbi ebaseaduslik kohtukoosseis;
2) kui otsuse tegemisel
rikuti kohtunike nõupidamise saladust;
3) kui otsusele ei ole
alla kirjutanud mõni kohtunikest või kui otsusele on alla kirjutanud
mitte selles märgitud kohtunikud;
4) kui otsust ei teinud asja
läbivaatava kohtu koosseisu kuulunud kohtunikud;
5) kui asjas
puudub kohtuistungi protokoll.
§ 326. Kassatsiooniastme kohtu määrus
(1) Kassatsiooniastme kohtu lahend, millega otsustatakse küsimus kohtuotsuse seaduslikkusest, vormistatakse määrusena.
(2) Kassatsiooniastme kohus võib teha määruse ka resolutsioonina, esitamata selles motiive.
§ 327. Kassatsiooniastme kohtu määruse sisu
(1) Kui kassatsiooniastme kohus vormistab määruse resolutsioonina, peab
resolutsioonis olema:
1) otsuse teinud kohtu nimetus;
2)
resolutsiooni tegemise aeg ja koht;
3) resolutsiooni teinud kohtu
koosseis;
4) asja läbivaatamise esemeks olnud otsus
haldusõiguserikkumise asjas, selle kohta tehtud kohtuotsus;
5)
viited seadusele;
6) kassatsiooniastme kohtu lahend.
(2) Kui kassatsiooniastme kohus peab motiveeritud määruse tegemist vajalikuks, märgitakse selles peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud andmete ka motiivid.
§ 328. Kassatsiooniastme kohtu määruse seadusejõud
Kassatsiooniastme kohtu määrus jõustub tegemise momendist ja ei kuulu edasikaebamisele.
§ 329. Kohtumääruste peale esitatud kaebuste läbivaatamine
(1) Käesoleva peatüki eeskirjade kohaselt vaatab Riigikohus läbi ka kaebused käesoleva seadustiku § 277 kohaselt tehtud kohtunike määruste peale.
(2) Kohtuniku määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel on
kassatsiooniastme kohtul õigus:
1) jätta määrus muutmata ja
kaebus rahuldamata;
2) tühistada määrus ja anda asi sisulisele
läbivaatamisele maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule kooskõlas
käesoleva seadustiku §-ga 270.
V JAGU
HALDUSKARISTUSE OTSUSE TÄITMINE
23. peatükk
Üldsätted
§ 330. Otsuse täitmisele pööramine
(1) Halduskaristuse otsus kuulub täitmisele selle tegemise momendist.
(2) Halduskaristuse otsuse peale edasikaebamisel kuulub otsus täitmisele pärast kaebuse rahuldamata jätmist, välja arvatud otsus karistuse kohaldamiseks arestina, samuti rahatrahvi määramisel, mis nõutakse sisse haldusõiguse rikkumise toimepanemise kohas.
(3) Rahatrahvi kohaldamise otsus kuulub sundtäitmisele pärast käesoleva seadustiku § 336 1. lõikes kehtestatud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist.
(4) Halduskaristuse otsuse pöörab täitmisele selle teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus.
§ 331. Halduskaristuse otsuse täitmise edasilükkamine
Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita halduskaristusena aresti või rahatrahvi (välja arvatud rahatrahvi sissenõudmine haldusõiguserikkumise toimepanemise kohas) otsust, võib selle teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus otsuse täitmise edasi lükata.
§ 332. Halduskaristuse edasisest kandmisest vabastamine
Halduskaristuse otsuse teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus võib:
1)
vähendada halduskaristusena määratud rahatrahvi suurust või vabastada
haldusõiguserikkuja rahatrahvi edasisest maksmisest, arvestades pärast
karistuse määramist tekkinud muudatusi haldusõiguserikkuja tervislikus
või varalises seisundis;
2) erandjuhul lühendada
halduskaristusena määratud eriõiguse äravõtmise tähtaega või vabastada
haldusõiguserikkuja edasisest karistuse kandmisest, kui karistusest on
kantud vähemalt üks kolmandik;
3) ennetähtaegselt lõpetada
halduskaristusena määratud haldusaresti, kui haldusõiguserikkuja
tervislik olukord ei võimalda aresti edasist kandmist või arvestades
erakordseid perekondlikke asjaolusid.
§ 333. Halduskaristuse otsuse täitmise lõpetamine
Halduskaristuse otsuse teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus
lõpetab otsuse täitmise järgmistel juhtudel:
1)
amnestiaakti korral, kui see lõpetab halduskaristuse kohaldamise;
2)
akti tühistamise korral, millega oli kehtestatud haldusvastutus;
3)
isiku surma korral, kelle suhtes otsus oli tehtud.
§ 334. Halduskaristuse otsuse täitmise aegumine
Halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud kolme kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Kui otsuse täitmine on peatatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 330, peatub aegumistähtaja kulg kuni kaebuse läbiarutamiseni. Kui otsuse täitmine on edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 331, peatub aegumistähtaja kulg kuni edasilükkamistähtaja möödumiseni.
§ 335. Otsuse täitmisega seotud küsimuste lahendamine
Halduskaristuse otsuse täitmisega seotud küsimused lahendatakse täitemenetlust käsitleva seadusega kehtestatud korras.
24. peatükk
Menetlus rahatrahvi otsuse täitmisel
§ 336. Rahatrahvi otsuse täitmine
(1) Haldusõiguserikkuja peab rahatrahvi tasuma hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul talle rahatrahvi otsuse kätteandmise päevast arvates, selle otsuse vaidlustamise korral aga hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil talle on teatatud kaebuse rahuldamata jätmisest.
(2) Rahatrahvi määranud ametiisik, halduskohtunik või kohus võib haldusõiguserikkuja palvel mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise tähtaega pikendada või kehtestada selle tasumine osade kaupa kindlaksmääratud tähtaegadel.
(3) Kui viieteistkümne- kuni kaheksateistkümneaastane haldusõiguserikkuja ei tööta või ei oma sissetulekut, nõutakse rahatrahv sisse ta vanematelt või neid asendavatelt isikutelt suuruses, mis ei ületa käesoleva seadustiku §-s 153 ettenähtud rahatrahvi suurust.
(4) Ametiisikule määratud rahatrahvi tasumine asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete arvelt on keelatud.
(5) Kui haldusõiguserikkuja ei tasu haldusõiguserikkumise eest määratud rahatrahvi kohapeal, peab ta selle tasuma pangaasutusse ja esitama tasumist tõendava dokumendi rahatrahvi määranud ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule.
§ 337. Rahatrahvi määramise otsuse sundtäitmine
Kui haldusõiguserikkuja ei tasu rahatrahvi käesoleva seadustiku §-s 336 kehtestatud tähtajaks, saadab rahatrahvi määranud ametiisik, halduskohtunik või kohus otsuse trahvisumma sissenõudmiseks sundkorras täitmisele täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud korras.
§ 338. Kohapeal sissenõutav rahatrahv
(1) Kui vastavalt käesoleva seadustiku §-le 231 nõutakse rahatrahv sisse haldusõiguserikkumise kohas, antakse haldusõiguserikkujale kehtestatud vormi kohane kviitung.
(2) Ametiisik märgib kviitungile haldusõiguserikkumise sisu, rahatrahvi suuruse, kuupäeva, oma perekonnanime ja ametinimetuse ning kinnitab kõik oma allkirjaga.
(3) Kui rahatrahvi ei tasuta haldusõiguserikkumise kohas, järgneb asja menetlus ja seejärel otsuse täitmine käesoleva seadustiku §-s 336 ja täitemenetlust käsitlevas seaduses ettenähtud korras.
§ 339. Rahatrahvi määramise otsuse täitemenetluse lõpetamine
Rahatrahvi määramise otsus, mille järgi rahatrahv on täielikult sisse nõutud, tagastatakse märkega tagastamise kohta otsuse teinud ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule.
25. peatükk
Menetlus erikonfiskeerimise otsuse täitmisel
§ 340. Erikonfiskeerimise otsuse täitmise kord
(1) Haldusõiguserikkumise asja menetluse käigus tehtud erikonfiskeerimise otsus täidetakse selle eseme või aine riigi omandisse sunniviisilise tasuta pööramisega, kui sellel esemel või ainel on mingi väärtus ja kui see ei olnud otseselt kohandatud haldusõiguserikkumise toimepanemiseks. Esemed või ained, mis olid kohandatud ainult haldusõiguserikkumise toimepanekuks, ning esemed, millel ei ole mingit väärtust ja mida ei saa kasutada, hävitatakse.
(2) Erikonfiskeerimise otsuse viivad täide täitur või käesoleva seadustiku §-s 238 ettenähtud haldusõiguserikkumisi arutavad või nende kohta protokolli koostavad ametiisikud. Eseme riigi omandisse pööramine toimub rahandusorgani kaudu.
§ 341. Erikonfiskeerimise otsuse täitemenetluse lõpetamine
Eseme või aine erikonfiskeerimise otsus tagastatakse märkega täitmise kohta otsuse teinud ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule.
26. peatükk
Menetlus eriõiguse äravõtmise otsuse
täitmisel
§ 342. Eriõiguse äravõtmise otsust täitvad ametiisikud
(1) Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 189 2. lõike punktis 3 loetletud politseiametnikud, siseveetranspordivahendi, välja arvatud väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise osas käesoleva seadustiku § 189 2. lõike punktis 1 loetletud politseiametnikud ning §-s 196 loetletud siseveetranspordiametnikud, väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise osas aga käesoleva seadustiku § 209 2. lõike punktis 7 loetletud ametiisikud ning traktori- ja liikurmasina juhtidelt juhtimise õiguse äravõtmise osas – käesoleva seadustiku § 212 2. lõikes loetletud ametiisikud.
(2) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 209 2. lõikes loetletud jahipidamis- ja kalapüügieeskirjade järgimise riikliku järelevalve asutuste ametiisikud.
(3) Õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku §-s 197 loetletud ametiisikud.
§ 343. Mootorsõiduki või õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kord
Mootorsõiduki või õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsus täidetakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
§ 344. Siseveetranspordivahendi juhtimise õiguse äravõtmise kord
(1) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise otsuse täitmiseks võetakse ära juhitunnistus.
(2) Kui juhilt on ära võetud siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õigus, kuid ta hoiab kõrvale juhitunnistuse loovutamisest, võetakse juhitunnistus ära kehtestatud korras.
§ 345. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise kord
(1) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise otsuse täitmiseks võetakse ära vastavalt jahipilet või kalastuskaart ja kalastusluba.
(2) Kui isikult on ära võetud jahipidamis- või kalapüügiõigus, kuid ta hoiab kõrvale jahi- või kalapüügieeskirjade järgimise riikliku järelevalve asutusele jahipileti või kalastuskaardi ja kalastusloa loovutamisest, võetakse jahipilet või kalastuskaart ja kalastusluba ära kehtestatud korras.
§ 346. Eriõiguse äravõtmise tähtaja arvutamine
(1) Mootorsõiduki või õhusõiduki või siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juht, samuti jahipidamis- või kalapüügieeskirju rikkunud isik loetakse eriõiguse kaotanuks päevast, mil ta loovutas juhitunnistuse, jahipileti või kalastuskaardi ja kalastusloa.
(2) Pärast eriõiguse äravõtmise tähtaja möödumist, samuti selle lühendamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-le 332, tagastatakse isikule temalt äravõetud dokumendid kehtestatud korras.
27. peatükk
Menetlus haldusaresti otsuse täitmisel
§ 347. Haldusaresti otsuse täitmine
Haldusaresti otsus viiakse täide viivitamatult pärast selle tegemist.
§ 348. Haldusaresti kandmise kord
(1) Haldusarest viiakse täide täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud kohtades. Haldusaresti otsuse täideviimisel kohaldatakse kinnipeetava suhtes isiku läbivaatust.
(2) Halduskinnipidamise tähtaeg arvatakse aresti tähtaja hulka.
(3) Haldusaresti kandmise kord kehtestatakse täitemenetlust käsitleva seadusega sätestatud korras.
28. peatükk
Menetlus otsuse täitmiseks varalise kahju
hüvitamisel ja
asja arutamisega seotud kulude katmine
§ 349. Otsuse täitmine varalise kahju hüvitamisel
(1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus viiakse varalise kahju hüvitamisel täide seadusega kehtestatud korras.
(2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus on varalise kahju hüvitamisel täitedokumendiks.
(3) Haldusõiguserikkuja peab varalise kahju hüvitama hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul talle otsuse andmise päevast arvates, selle otsuse vaidlustamise korral aga hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil talle teatati kaebuse rahuldamata jätmisest.
§ 350. Varalise kahju hüvitamisel otsuse täitmata jätmise tagajärjed
Kui otsus varalise kahju hüvitamisel jäetakse käesoleva seadustiku § 349 3. lõikes kehtestatud tähtajaks täitmata, saadetakse otsus kahju sissenõudmiseks seadusega ettenähtud korras.
§ 351. Kannatanule, tunnistajale, eksperdile, spetsialistile ja tõlgile väljamaksmisele kuuluvad summad
(1) Kannatanule, tunnistajale, eksperdile, spetsialistile ja tõlgile hüvitatakse nende poolt kantud kulutused seoses ilmumisega ametiisiku või halduskohtuniku juurde või kohtusse, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi.
(2) Ekspertidel, spetsialistidel ja tõlkidel on õigus oma kohustuse täitmise eest saada tasu, välja arvatud juhul, kui nad oma kohustusi täitsid ametialase ülesandena.
(3) Väljakutsumisega seoses olevad kulud ja tasud makstakse välja menetlust teostava kohtu või asutuse vahendite arvel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud korras ja ulatuses.
(4) Kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja tõlgi väljakutsumine ei saa olla põhjuseks tema vallandamiseks töölt.
29. peatükk
Lõppsätted
§ 352. Rakendumine
(1) Kehtestada Haldusõiguserikkumiste seadustik 1992. aasta 1. augustist.
(2) Tunnistada kehtetuks:
1) «Eesti NSV administratiivõiguserikkumiste koodeks» (ENSV Teataja 1985, nr. 40, lisa; 1986, nr. 12, art. 159; nr. 17, art. 214; nr. 19, art. 251; 1987, nr. 30, art. 437; 1988, nr. 6, art. 68 ja 69; nr. 25, art. 296; 1989, nr. 28, art. 373; Riigi Teataja 1990, nr. 22, art. 274 ja 275; 1991, nr. 1, art. 2; nr. 7, art. 112; nr. 40, art. 497; 1992, nr. 11, art. 164);
2) Eesti NSV Ülemnõukogu otsus 1985. aasta 5. detsembrist «Eesti NSV administratiivõiguserikkumiste koodeksi» kehtestamise kohta.
| Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL |
Lisatud avaldamisandmed.
]]>