Eesti Vabariigi Valitsuse 16. septembri 1992. a. määruse nr. 268 osaline muutmine
Vabariigi Valitsuse 3. novembri 1994. a. määrus nr. 414.
Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eeskiri".
2. Kehtestada, et:
1) käesoleva määrusega kinnitatud "Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eeskirjale" vastavaid meresõidutunnistusi antakse välja alates 1. jaanuarist 1995. a.;
2) alates 12. juulist 1996. a. peab välisriikide kodanikel või kodakondsuseta isikutel, kes töötavad, asuvad tööle või praktikale Eesti riigilipu all sõitvatel laevadel, olema käesoleva määrusega kinnitatud eeskirjale vastav meresõidutunnistus, mis on välja antud kehtiva elamis- ja tööloa alusel.
3. Vabariigi Valitsuse 16. septembri 1992. a. määruse nr. 268 ""Eesti meremehe teenistusraamatu määrustiku" ja "Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eeskirja" kinnitamise kohta" (RT 1992, 41, 545) osaliseks muutmiseks:
1) tunnistada kehtetuks punkt 1 "Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eeskirja" kinnitamise osas;
2) jätta punkti 2 alapunkti 2 teisest lõigust välja sõnad "Eesti Veeteede Ameti komisjoni otsuse alusel";
3) sõnastada punkti 2 alapunkti 2 kolmas lõik järgmiselt:
"esmakordselt väljaantava Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eest tasub teise riigi kodanik või kodakondsuseta isik 70 krooni;
meresõidutunnistuse korduva väljaandmise, samuti kaotsiläinud, hävinud või kõlbmatuks muutunud meresõidutunnistuse asemel uue tunnistuse väljaandmise eest tasub meremees 140 krooni."
Peaminister Mart LAAR
Teede- ja sideminister Andi MEISTER
Riigisekretär Ülo KAEVATS
Eesti meresõidutunnistuse väljaandmise eeskiri
1. Eesti meresõidutunnistusi antakse välja vastavuses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1958. aasta konventsiooniga nr. 108.
2. Käesolev eeskiri määrab kindlaks meresõidutunnistuse otstarbe, isikute ringi, kellele tunnistus antakse, väljaandmise korra ja meresõidutunnistusi väljaandva valitsusasutuse.
3. Meresõidutunnistusi annab välja Veeteede Amet tööandja esildise ja meresõidutunnistuse taotleja isikut tõendava dokumendi alusel ning alates 12. juulist 1996. a. tööandja esildise, isikut tõendava dokumendi ning kehtiva elamis- ja tööloa alusel - teiste riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes töötavad, asuvad tööle või praktikale Eesti riigilipu all sõitvatel laevadel. Meresõidutunnistusse kantakse meremeeste teenistusalased andmed.
4. Meresõidutunnistus on meremehe isikut tõendav tööalane dokument, mille alusel meresõidutunnistuse omanik võib Eestist lahkuda ja Eestisse saabuda, kui ta on kantud Eesti riigilipu all sõitva laeva munsterrolli.
5. Meresõidutunnistus koos munsterrolliga annab meresõidutunnistuse omanikule vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele õiguse viisavabalt piiri ületades Eestist lahkuda, kui ta siirdub oma töökohale välisriigis asuval Eesti riigilipu all sõitval laeval, ja saabuda Eestisse pärast teenistuse lõppemist välisriigis asuval Eesti riigilipu all sõitval laeval.
6. Meresõidutunnistuses on 48 lehekülge. Tunnistuse tekst on trükitud eesti ja inglise keeles. Meresõidutunnistusse kleebitakse tunnistuse saaja foto mõõtmetes 45 * 35 mm. Foto kinnitatakse kahe nöörisilmaga ning pitseriga. Foto võib olla must-valge või värviline ning sellel peab isik olema otsevaates, ilma peakatteta.
Sissekanded meresõidutunnistusse tehakse eesti ja inglise keeles.
7. Meresõidutunnistus antakse välja kuni 3 aastaks.
3-aastase kehtivusaja möödumisel võib Veeteede Amet tööandja esildise alusel pikendada meresõidutunnistust kuni 3 korda 2-aastaste perioodide kaupa sõltuvalt tööloa kehtivusest.
Meresõidutunnistuse aegumise, sissekannetega täitumise, kaotsimineku, hävimise või kõlbmatuks muutumise korral asendatakse see tööandja esildise alusel uuega.
8. Meresõidutunnistusse kantakse järgmised andmed:
1) perekonnanimi;
2) eesnimi;
3) sünniaeg;
4) sünnikoht;
5) elukoht;
6) kodakondsus;
7) isikukood;
8) silmade värv;
9) pikkus;
10) sugu;
11) foto;
12) tunnistuse väljaandmise aeg;
13) kehtivusaeg;
14) tunnistuse väljaandnud valitsusasutuse nimetus.
Meresõidutunnistuse saaja kinnitab tunnistusse kantud andmete õigsust oma allkirjaga.
9. Laeva peale munsterdamisel kantakse meresõidutunnistusse:
1) pealemunsterdamise päev, kuu ja aasta;
2) ametikoht;
3) laeva nimi;
4) registreerimistähis;
5) kogumahutavus koos peamasinate võimsuse märkimisega;
6) sadam;
7) laeva omanik;
8) laeva tüüp.
Laevalt maha munsterdamisel kantakse meresõidutunnistusse:
1) mahamunsterdamise päev, kuu ja aasta;
2) sadam;
3) laeva sõidupiirkond.
Sissekannetele kirjutab alla kapten, laevaomanik või laevaomaniku esindaja, kinnitades allkirja laeva või laevakompanii pitseriga. Allkirjale tuleb lisada nimi trükitähtedega.
10. Meresõidutunnistus kuulub vahetamisele järgmistel juhtudel:
1) kehtivusaja lõppemisel;
2) isiku nime muutmisel;
3) ebatäpsete sissekannete avastamise korral;
4) meresõidutunnistuse sissekannetega täitumisel;
5) kasutamiskõlbmatuks muutumisel.
Väljavahetamisele kuuluv meresõidutunnistus tagastatakse Veeteede Ametile, kus tagastatud meresõidutunnistusi säilitatakse üks aasta.
11. Meresõidutunnistust ei anta juhul, kui:
1) isiku vastu on esitatud tsiviilhagi - kuni tsiviilkohtumenetluse lõpetamiseni;
2) isik hoiab kõrvale karistuse kandmisest;
3) isiku vastu on algatatud kriminaalasi - kuni kriminaalasja lõpetamiseni, kohtuotsuse või -määruse jõustumisel, kui need on töölepingu lõpetamise aluseks;
4) kehtiva kriminaalkaristuse korral.
12. Meresõidutunnistuse võib meremehelt ära võtta Politseiameti, Piirivalveameti, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti või Veeteede Ameti ametiisik juhul, kui meresõidutunnistuse omanik on toime pannud õiguserikkumise, mis on sätestatud kriminaalkoodeksi paragrahvides 185 ja 186, kusjuures äravõetud meresõidutunnistus antakse üle Veeteede Ametile.
13. Veeteede Ametile tagastatud meresõidutunnistusi säilitatakse üks aasta vastavalt kehtestatud korrale. Peale üheaastase tähtaja möödumist tunnistus hävitatakse.
14. Meresõidutunnistuse kaotsimineku, hävimise või kõlbmatuks muutumise korral peab meremees viivitamata teatama juhtunust Veeteede Ametile, esitades üksikasjaliku seletuse juhtunu kohta.
15. Teate meresõidutunnistuse kaotsimineku, hävimise või kõlbmatuks muutumise kohta edastab Veeteede Amet viivitamata Politseiametile ja Piirivalveametile.
16. Kaebusega meresõidutunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta võib meresõidutunnistuse taotleja pöörduda halduskohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, kui isik sai teada või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest.
17. Meremehe töö- või ametikoha muutumisel teeb sissekande meresõidutunnistusse laeva kapten või laevaomaniku esindaja.
18. Meresõidutunnistuste väljaandmise, arvestuse, hoidmise ja sellekohase aruandluse korra kehtestab Veeteede Amet.
19. Meresõidutunnistust on keelatud anda pandiks või tagatiseks ja võtta vastu pandina või tagatisena ükskõik millise tehingu puhul.
20. Meremees, kes on jäänud meresõidutunnistuseta tema suhtes toimepandud kuriteo või muu erakorralise sündmuse tagajärjel, esitab uue meresõidutunnistuse saamiseks tööandja esildise koos uurimisorgani või kohtu õiendiga.
Lisatud avaldamisandmed.
]]>