Vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) paragrahvi 7 lõikele 4 Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada Valga Maavalitsuse põhimäärus (juurde lisatud).

Peaminister Mart LAAR

Siseminister Heiki ARIKE

Riigisekretär Ülo KAEVATS

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
7. novembri 1994.a.
määrusega nr. 417

VALGA MAAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS
I. ÜLDSÄTTED

1. Valga Maavalitsus (edaspidi - maavalitsus) on maakondlik riigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas, riiklike ülesannete lahendamine ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine.

2. Valga maakonna haldusterritooriumi koosseisu kuuluvad Valga, Otepää ja Tõrva linn, Helme, Hummuli, Karula, Palupera, Puka, Põdrala, Pühajärve, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald. Maakonna keskuseks on Valga linn.

3. Maakonna piiride ja omavalitsusüksuste piiride ning nende nimede muutmine toimub seadusega sätestatud korras.

4. Maavalitsus juhindub oma töös põhiseadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

5. Maavalitsust finantseeritakse riigieelarvest maavalitsuse rahandusosakonna kaudu.

6. Maavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, tal on pangaarved, iseseisev bilanss, Eesti väikese riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat. Maavalitsuse aadress on: Kesk 12, EE2500 Valga, Eesti Vabariik.

II. MAAVALITSUSE ÜLESANDED

7. Maavalitsuse ülesanded on:

1) riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses;

2) maakonnas regionaalse arengu kavade läbitöötamine ja ettepanekute tegemine;

3) järelevalve teostamine seaduslikkuse üle maakonnas seadustega ettenähtud korras ja ulatuses;

4) ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste vahelise koostöö koordineerimine;

5) järelevalve ministeeriumide maakonnas asuvate ametiasutuste tegevuse seaduslikkuse üle seadustega ettenähtud korras ja ulatuses;

6) kohalike omavalitsusüksuste nõustamine maavalitsuse osakondade poolt nende pädevusse kuuluvates valdkondades;

7) riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt õigusaktidele.

8. Maavalitsuse ülesanded täpsustatakse seaduste ja teiste õigusaktidega.

9. Oma ülesannete täitmiseks maavalitsus:

1) saab teistelt valitsusasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt nendega kokkuleppel käesoleva põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

2) moodustab maavalitsuse töös tekkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töörühmi, kaasates nende töösse nendega kokkuleppel teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite esindajaid ja teisi asjatundjaid;

3) kontrollib õigusaktide täitmist oma pädevuse piires;

4) sooritab muid toiminguid oma pädevuse piires õigusaktidest lähtuvalt;

5) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele või vastavatele ministeeriumidele ja ametkondadele maakonna arenguks vajalike abinõude rakendamiseks.

III. MAAVALITSUSE STRUKTUUR

10. Maavalitsuse struktuuri kuuluvad maavanem, asemaavanemad, maasekretär, kantselei, osakonnad ja osakonna õigustes ametid.

11. Maavanem on Vabariigi Valitsuse esindaja maakonnas.

Maavanem:

1) juhib maavalitsuse tööd ning vastutab maavalitsusele pandud ülesannete täitmise eest ja annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele;

2) informeerib maakogu riikliku regionaalpoliitika, territoriaalplaneerimise ja kapitaalehituse küsimustest;

3) koordineerib vajaduse korral ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste ning kohalike omavalitsusorganite vahelist koostööd;

4) teeb Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja vastavatele riigi valitsusasutustele ettepanekuid maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste töö korraldamiseks;

5) annab arvamuse maakonnas asuvate teiste riigi valitsusasutuste juhtide ametissemääramise kohta;

6) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid maavalitsuse struktuuriüksuste töötajatega;

7) kehtestab maakonna ja selle elanike seisukohalt vajalikke piiranguid loodusressursside kasutamisel vastavalt õigusaktidele;

8) kasutab ja käsutab maavalitsuse vara ja rahalisi vahendeid seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud korras;

9) esindab maavalitsust suhetes juriidiliste ja üksikisikutega ilma volikirjata;

10) esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks maavalitsuse aastaeelarve ning vastutab eelarve assigneeringutest kinnipidamise eest;

11) sõlmib maavalitsuse nimel lepinguid omavalitsusorganite ja omavalitsusüksuste liidu või nende poolt volitatud isikute või organitega riiklike kohustuste täitmiseks vastavalt õigusaktidele;

12) peab maavalitsuse nimel läbirääkimisi ja sõlmib lepinguid teiste riikide riiklike institutsioonidega Vabariigi Valitsuse poolt antud volituste piires või ülesandel, samuti juriidiliste ja üksikisikutega;

13) annab maakondlikke autasusid vastavalt maakonna aukirjade ja tänukirjade statuudile või aukirjade ja tänukirjade andmise reglemendile;

14) täidab talle seadusega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud teisi ülesandeid.

12. Maavanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine toimub seadusega sätestatud korras.

13. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.

14. Maavanema kuupalgamäära kehtestab Vabariigi Valitsus.

15. Maavanema sotsiaalsed garantiid sätestatakse õigusaktides ja töölepingus.

16. Asemaavanem regionaalse arengu alal koordineerib ja juhib regionaalse arengu osakonna, kultuuri- ja haridusosakonna, sotsiaal- ja tervishoiuosakonna ning päästeameti tööd.

17. Asemaavanem majanduse ja energeetika alal koordineerib ja juhib ehituse ja planeeringu osakonna, keskkonnaosakonna, maamajandusosakonna ning maa-ameti tööd.

18. Maavanema asendamine toimub seadusega ettenähtud korras.

19. Maasekretär:

1) juhib maavalitsuse kantselei tööd, esitab maavanemale ettepanekuid selle struktuuri ja funktsioonide kohta;

2) korraldab maavalitsuse asjaajamist ja õigusalast teenindamist ning vastutab seaduslikkuse eest maavalitsuse pädevuses olevates küsimustes;

3) korraldab maavanema korralduste ja käskkirjade teatavakstegemist ja kontrolli nende täitmise üle;

4) korraldab maavanema ja maavalitsuse tegevuse avalikustamist;

5) hoiab maavalitsuse vapipitsatit;

6) täidab talle seadusega, haldusaktiga või maavanema käskkirjaga pandud ülesandeid.

Funktsionaalselt alluvad maasekretärile kantselei, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise osakond, perekonnaseisuamet.

20. Maavanem realiseerib maavalitsuse ülesandeid maavalitsuse kantselei ja osakondade kaudu.

Kantseleid juhib maasekretär, osakondi juhivad osakonnajuhatajad.

Kokkuleppel ministeeriumidega võivad osakondade valitsusalasse kuuluda sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja teised asutused.

21. Maavalitsuse koosseisus on järgmised põhiosakonnad:

arveldusosakond
regionaalse arengu osakond
kultuuri- ja haridusosakond
rahandusosakond
sotsiaal- ja tervishoiuosakond
ehituse ja planeeringu osakond
keskkonnaosakond
maa-amet osakonna õigustes
perekonnaseisuamet osakonna õigustes
päästeamet osakonna õigustes
maamajandusosakond
õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise osakond.

22. Punktis 21 nimetatud osakondi finantseeritakse maavalitsuse eelarvest.

23. Maavalitsuse kantselei ja osakonnad töötavad maavanema poolt kinnitatud põhimääruste ja maavalitsuse töökorralduse (reglemendi) alusel. Kantselei ja osakonnad ei ole iseseisvad juriidilised isikud.

24. Osakonnad kasutavad riigivapi kujutisega pitsatit vastavalt riigivapi seadusele.

25. Maasekretär ja osakonnajuhatajad vastutavad osakondadele pandud ülesannete täitmise eest maavanema ees.

26. Maavalitsuse osakondade ja osakonna õigustes ametite tegevusvaldkonnad on:

arveldusosakond - riigi vara kasutamise ja valdamise korraldamine ning osakondade ja ametite, kellel puudub raamatupidamine, raamatupidamis- ning finantsalane teenindamine;

regionaalse arengu osakond - territoriaalse planeerimistegevuse korraldamine ja koordineerimine majandusliku ja füüsilise planeerimise sidumiseks ning infrastruktuuri arendamise suunamine maakonnas, tööhõive maakonnas;

kultuuri- ja haridusosakond - riigi hariduspoliitika elluviimine, noorsookasvatuse korraldamine, hariduse ja spordi edendamine maakonnas. Regionaalse kultuuripoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine maakonnas vastavuses riigi kultuuripoliitikaga, rahvuskultuuri säilimise kaitsmise ja arengu ning maakonna kultuuritraditsioonide järjepidevuse tagamine;

rahandusosakond - eelarvepoliitika elluviimine nii riiklikul kui omavalitsuslikul tasandil, kontrolli teostamine riiklike rahaliste vahendite kasutamise üle;

sotsiaal- ja tervishoiuosakond - riikliku sotsiaal- ja tervishoiupoliitika elluviimine, lastekaitsealase töö korraldamine;

ehituse ja planeeringu osakond - ehituse, arhitektuuri, energeetika, elamumajanduse, side ja kodanikukaitse probleemide lahendamine;

keskkonnaosakond - looduskaitse, loodusvarade kasutamise reguleerimine ning kontrollimine maakonnas;

maa - amet - riigi maapoliitika elluviimine;

perekonnaseisuamet - isikusündmuste registreerimine ja vastava arvestuse korraldamine;

maamajandusosakond - riigi põllumajanduspoliitika elluviimine, Vabariigi Valitsuse ja Põllumajandusministeeriumi poolt pandud ülesannete realiseerimine ja nende täitmise korraldamine;

päästeamet - eriolukordade ennetamine, päästetööde läbiviimine ning tagajärgede likvideerimine, kaitse ja vastavate ürituste planeerimine ja organiseerimine, päästealase tegevuse koordineerimine maakonnas;

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise osakond - õigusvastaselt võõrandatud vara toimikute ettevalmistamine komisjonile.

V. TÖÖKORRALDUSE ÜLDALUSED

27. Maavanem annab oma pädevuse piires maavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks korraldusi. Maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks annab maavanem käskkirju. Korraldustele ja käskkirjadele kirjutab alla maavanem.

28. Maavanema korraldus jõustub allakirjutamise päevast, kui korralduses ei sätestata teist tähtaega. Korraldused, mis panevad kohustusi kolmandatele isikutele, kooskõlastatakse nendega eelnevalt ja jõustuvad alates nende teatavakstegemisest asjaosalistele. Nendes korraldustes viidatakse kohustuse panemise seaduslikule alusele.

29. Maavanema käskkiri jõustub allakirjutamise päevast, kui käskkirjas ei sätestata teist tähtaega ning käskkiri tehakse teatavaks asjaosalistele.

30. Maavanem, maasekretär ja osakonnajuhatajad korraldavad maakonna elu puudutavate küsimuste analüüsimiseks ja lahendamiseks nõupidamisi.

31. Täpsemalt sätestatakse korralduste ja käskkirjade projektide ettevalmistamise ning allakirjutamise kord ja organisatsioonilise töö küsimused maavanema poolt kinnitatud asjaajamise juhendis.

VI. SUHTED MAAKOGU, KOHALIKE OMAVALITSUSÜKSUSTE JA RIIGI VALITSUSASUTUSTEGA

32. Maavanem ja maavalitsus teevad oma struktuuriüksuste kaudu koostööd ministeeriumide, teiste riigi valitsusasutuste, omavalitsusüksuste liidu ning maakonnas tegutsevate liitude ning elanike ühendustega.

33. Maakogu ja maavanema (maavalitsuse) suhted põhinevad seadusel ning lepingutel.

34. Maavanema ja maavalitsuse suhted omavalitsusüksuste liitudega põhinevad seadusel ja lepingutel.

Maavalitsuse suhted ministeeriumide, teiste riigi valitsusasutuste ja omavalitsusorganitega põhinevad seadustel, Vabariigi Valitsuse õigusaktidel ja lepingutel.

35. Ministeeriumide ja teiste riigi valitsusasutuste poolt maavalitsuse struktuuriüksustele seadustega reglementeerimata ülesannete andmine toimub ainult maavanema kaudu.

VII. VALGA MAAKONNA VAPP JA LIPP

36. Valga maakonnal on vapp ja lipp, mis on kantud Eesti Vabariigi vapi- ja lipuregistrisse.

37. Valga maakonna vapi väli on lõigatud paremalt poolt diagonaalis kaheks väljaks. Vasakpoolne ülemine väli on sinine, sellel neli viieharulist hõbedast tähte. Parempoolne alumine hõbedane väli on vaba.

38. Valga maakonna lipp on valge-roheline. Lipu laiud on ühelaiused, ülemine laid valge, alumine roheline. Lipu valge laiu keskel on maakonna eritunnusena maakonna vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus 1050x1650 millimeetrit.

39. Valga maakonna lipp heisatakse alaliselt Valga Maavalitsuse hoonele ning lipu võib heisata ka linna- ja vallavalitsuse hoonetele. Muudel juhtudel reguleeritakse lipu kasutamist maavanema korraldusega.

40. Valga maakonna vapi kasutamise õigus on ainult Valga Maavalitsusel, tema osakondadel ning nendel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kellel on maavanemaga sõlmitud vastav leping.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.