Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. detsembri 1994. a
otsusega nr 441
I. Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Seadustiku tekstis asendatakse sõnad "noorte vangla" sõnaga "noortevangla" vastavas käändes.
§ 2. §-s 1:
1) 1. lõike punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"9) maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade (koos intressidega) sissenõudmise asjades;";
2) 1. lõiget täiendatakse punktidega 13, 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
"13) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või kindlaksmääratud koguses asendatavate asjade või väärtpaberite üleandmise ja mille kohaselt võlgnik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele;
14) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele teatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kokkuleppe kohta peab olema tehtud märge kinnistusraamatusse. Kui kinnisasja omanik ei esita vastuväiteid vastavalt käesoleva seadustiku paragrahv 23 2. lõikele, ei kohaldata asjaõigusseaduse paragrahv 352 3. lõikes sätestatut;
15) sundenampakkumise akt, mille alusel on toimunud enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku sissekandmine omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Sundtäitmist ei toimu eelmainitud täitedokumendi alusel juhul, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole kustunud sundtäitmise tõttu.";
3) 2. lõikes asendatakse sõnad "kohtuotsuste ja -määruste" sõnaga "täitedokumentide".
§ 3. §-i 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"1) politsei arestimajas;
2) politsei arestikambris;".
§ 4. § 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 6. Arestimaja ja arestikamber
Aresti kannab arestialune otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses politsei arestimajas või arestikambris. Vajaduse korral on lubatud aresti kandmine vangla selleks eraldi kohandatud osakonnas, mis on eraldatud vabadusekaotuse kandmiseks määratud osakondadest.".
§ 5. §-i 7 1. lõikest jäetakse välja teine lause.
§ 6. § 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 8. Eelvangistus
Isik, kelle suhtes on kohtueelse menetluse ajaks või kohtumenetluse ajal tõkendina kohaldatud vahistamist, paigutatakse eelvangistusmajja või vangla eelvangistusosakonda või politsei arestimajja või arestikambrisse.".
§ 7. § 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 9. Interneerimislaager
Interneerimislaager on kinnipidamisasutus, kuhu halduskohtuniku otsuse alusel paigutatakse Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv ja halduskorras kinnipeetud välismaalane. Interneerimislaagri puudumisel paigutatakse interneeritud isik eelvangistusmaja või vangla või politsei arestimaja selleks eraldatud osakonda.".
§ 8. §-i 11 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Muud kinnipidamiskohtade täitevametnikud määratakse ametisse ja vabastatakse ametist täitevameti peadirektori poolt kehtestatud korras.".
§ 9. § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 12. Kinnipidamiskohtade valve ja kinnipeetava saatmine
(1) Kinnipidamiskohtade valve korraldamiseks ning kinnipeetavate saatmiseks on kinnipidamiskohtade koosseisus kinnipeetavate saatmiseks relvastatud valve- ja saatemeeskonnad, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe.
(2) Valve- ja saatemeeskonda juhib kinnipidamiskoha direktor kas vahetult või oma asetäitja kaudu.
(3) Valve- ja saatemeeskonna ülesanded ja töökord konkreetses kinnipidamiskohas määratakse käesoleva seadustiku ja täitevameti põhimäärusega ning kinnipidamiskoha põhikirja ja sisekorraeeskirjadega.
(4) Vajaduse korral kaasatakse kinnipeetavate saatmiseks politseiametnikke.
(5) Vajaduse korral moodustab täitevameti peadirektor täitevameti või kinnipidamiskoha juurde relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks.".
§ 10. §-i 13 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Üldsuse kontroll kinnipidamiskohtade tegevuse üle ja nendele abi osutamine toimub kinnipidamiskoha juurde moodustatud vanglakomisjoni kaudu.
Vanglakomisjoni moodustamine ja tegevuse kord sätestatakse käesoleva seadustiku ja justiitsministri poolt kinnitatud põhimäärusega.".
§ 11. §-is 14:
1) 1. lõikes asendatakse sõnad "nende valve- ja saateüksuse" sõnadega "täitevameti õppekeskuse";
2) paragrahvi täiendatakse uue 2. lõikega järgmises sõnastuses:
"(2) Isikud, kes õpivad täitevameti õppekeskuses ning kes ei ole täitevametnikud, loetakse täitevteenistuses olevateks ning neile laienevad täitevametnikele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, samuti õigused ja vastutus, kui nad on kaasatud täitevteenistuse ülesannete täitmisse. Teistes õppeasutustes korrektsioonieriala või muud täitevteenistuses vajalikku eriala õppivad isikud loetakse eelnimetatud tingimustel täitevteenistuses olevateks vastavalt isiku ja täitevameti vahel sõlmitud lepingule.";
3) 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Täitevametnik kuulub regulaarsele atesteerimisele, mille käigus tehakse kindlaks tema vastavus ametikohale. Atesteerimise tulemused võivad olla aluseks tema viimisel madalamale või kõrgemale ametikohale. Atesteerimise tulemused võivad olla täitevametniku töötasu muutmise aluseks. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab justiitsminister.";
4) senised 2., 3. ja 4. lõige loetakse vastavalt 3., 4. ja 5. lõikeks.
§ 12. §-i 17 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Täitevametis ja kinnipidamiskohtades töötavate täitevametnike töötasu ei ole väiksem kui viis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus.".
§ 13. §-i 18 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Täitevametniku ametiriietusel peab nähtaval kohal olema ametinimetuse ja numbriga ametimärk.".
§ 14. §-i 22 täiendatakse 8. ja 9. lõikega järgmises sõnastuses:
"(8) Täitevametnikele tagatakse tasuta sõit ühissõidukites Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(9) Käesoleva paragrahvi 2., 3., 4. ja 5. lõige laieneb ka pedagoogidele, kes töötavad kinnipidamiskohtades asuvates koolides.".
§ 15. II osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Tsiviilnõuete täitmine".
§ 16. II osa 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Üldsätted".
§ 17. § 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 23. Täitemenetluse algatamine
(1) Täitemenetlus algatatakse kohtu või sissenõudja avalduse alusel täitmisele kuuluva lahendi (edaspidi täitedokument) esitamisega täitevbüroole.
(2) Käesoleva seadustiku paragrahvi 1 1. lõike punktides 13 ja 14 nimetatud täitedokumendi esitamisel saadab täitur võlgnikule või kinnisasja omanikule teate täitedokumendi saamisest. Täitemenetlus algatatakse kahe nädala möödumisel võlgnikule või omanikule täitedokumendi kättetoimetamisest tingimusel, et võlgnik või kinnisasja omanik ei esita kirjalikku vastuväidet.".
§ 18. §-i 26 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. §-i 29 2. lõikest jäetakse välja sõnad "ja hoiustele".
§ 20. §-i 29 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Kui võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud võlasumma tasumises perioodiliste maksetena, kuid ei jõua kokkuleppele maksete suuruses, määrab täitur igakuiselt tasumisele kuuluvad summad ja maksmise kuupäevad, samuti lahendab muud täitmisega seotud küsimused. Võlgnik ja sissenõudja annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud võlgnikule tasumiseks määratud igakuise summa suurusest. Allkirja andmisest keeldumine fikseeritakse toimikus ning võlgnikule ja sissenõudjale selgitatakse nende õigust summa suurusega mittenõustumisel esitada avaldus kohtusse. Avalduse esitamine ei peata summade sissenõudmist. Avalduse rahuldamise korral teeb täitur tasaarvestuse.".
§ 21. Seadustikku täiendatakse paragrahviga 29.1 järgmises sõnastuses:
"§ 29.1. Täitekutse
(1) Võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele teatatakse täitetoimingust ning nende kohustustest täitekutsega.
(2) Täitekutse vormi kehtestab täitevamet.".
§ 22. §-i 34 1. lõikes:
1) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"4) vara arestist vabastamise hagi esitamisel selle vara osas, mille suhtes hagi esitati;";
2) punkt 8 tunnistatakse kehtetuks.
§ 23. §-i 41 täiendatakse järgmise lausega: "Sundtoomise korraldab elukohajärgne politseiasutus.".
§ 24. §-i 42 pealkirjas ning 1. lõikes asendatakse sõnad "täitmisega seotud kulud" sõnaga "täitekulud" vastavas käändes.
§ 25. § 44 tunnistatakse kehtetuks.
§ 26. §-is 45:
1) paragrahvi täiendatakse uue 2. lõikega järgmises sõnastuses:
"(2) Vanglaasutuses võib sissenõude pöörata käesoleva seadustikuga määratud piires kinnipeetava isiklikul arvel olevale rahale, samuti isiklikult temale kuuluvale varale.";
2) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Võlgnikult kinnipeetud raha jaotamiseks koostab täitur arvestuse ja kannab raha sissenõudjatele üle.";
3) senine 2. lõige loetakse 3. lõikeks.
§ 27. § 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 46. Täitemenetlus pankroti väljakuulutamisel
Pankroti väljakuulutamise järel toimub täitemenetlus pankrotiseadusest tulenevate erisustega, kusjuures täituri õigused on pankrotihalduril.".
§ 28. II osa 4. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"4. peatükk
SISSENÕUE VÕLGNIKU VARALE
1. jagu. Sissenõue võlgniku vallasvarale
1. jaotis. Vallasvara arestimine
§ 48. Sissenõude pööramine võlgniku vallasvarale
(1) Sissenõue pööratakse võlgniku vallasvarale sissenõudja soovil.
(2) Sissenõude pööramine vallasvarale seisneb selle arestimises, äravõtmises ja müümises.
§ 49. Asjad, millele ei või pöörata sissenõuet
Vallasvarale sissenõude pööramisel ei pöörata sissenõuet vallasasjadele, millele vastavalt seadusele ei saa pöörata sissenõuet, samuti kinnisasja päraldistele.
§ 50. Võlgniku vara arestimine
(1) Võlgniku vara arestimine seisneb selle üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja hoiule andmises. Vajalikel juhtudel on täituril õigus esemed pitseerida või vara kaasa võtta ja hoiustada. Võlgnikult äravõetud raha kannab täitur täitevbüroo deposiitarvele.
(2) Vara üleskirjutamine toimub võlgniku või tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Vara üleskirjutamise juures võib viibida sissenõudja või tema esindaja.
(3) Kui täiturit ei lubata ruumidesse, mida võlgnik kasutab, samuti siis, kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub täitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku.
(4) Kui teine isik nimetab vara enda omandis olevaks, kantakse vara loendisse, kuhu tehakse märge teise isiku vastuväite kohta. Asjast huvitatud isikule selgitab täitur õigust esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks. Selle kohta tehakse akti märge.
(5) Vara üleskirjutamisel on võlgnikul õigus täiturile avaldada, millistele esemetele pöörata sissenõue esmajärjekorras. Täitur on kohustatud selle avalduse rahuldama, kui see ei takista otsuse täitmist.
(6) Kui võlgniku lahusvarast ei piisa täitedokumendi täitmiseks, kirjutab täitur üles ka kaas- ja ühisomandis oleva vara.
(7) Sissenõudjal on õigus võlgniku nõusolekul vabastada mõned asjad arestist, kuigi muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks.
(8) Võlgnik, sissenõudja ja teised arestimise juures viibinud isikud võivad teha täiturile avaldusi ja märkusi vara arestimise akti kohta ja nõuda nende kandmist akti.
(9) Võlgniku nimele registreerimisele kuuluva asja arestimisest teatab täitur viivitamatult vastavale registripidajale, kes kannab asja kohta registrisse keelumärke. Pärast keelumärke kandmist tehtud võlgniku käsutused on kehtetud.
§ 51. Vara hindamine
(1) Üleskirjutatud vara hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta kokkulepet või nad keelduvad vara hindamisest, samuti kui üks nendest ei ole vara arestimise juures, hindab vara täitur, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnast.
(2) Kui üksikute esemete hindamine osutub raskeks või kui võlgnik või sissenõudja vaidlustab täituri määratud hinna, kutsub täitur vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja. Täituri määratud hinna vaidlustamisel kannab uue hindamise kulud isik, kes uut hindamist nõuab. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette.
§ 52. Vara arestimise akt
(1) Vara arestimise kohta koostab täitur akti, mille vormi kehtestab täitevamet.
(2) Aktile kirjutavad alla täitur, vara hoidja, võlgnik, sissenõudja, teised arestimise juures viibinud isikud ja isikud, kes on teinud avaldusi oma õiguste suhtes arestitud varale. Allkirja andmisest keeldumise korral tehakse akti vastav märge.
(3) Akt koostatakse kolmes eksemplaris. Üks eksemplar jäetakse täitetoimikusse, teine eksemplar antakse võlgnikule või tema esindajale või juuresviibinud täiskasvanud perekonnaliikmele, nende puudumisel kohaliku omavalitsusorgani esindajale, ja kolmas eksemplar antakse vara hoidjale.
2. jaotis. Arestitud vallasvara hoidmine
§ 53. Hoidja määramine
(1) Arestitud ja äravõtmata jäetud vara antakse sissenõudja nõusolekul hoiule võlgnikule, kellel ei ole õigust sellest keelduda, või võlgnikuga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele.
(2) Kui sissenõudja ei nõustu vara hoiuleandmisega võlgnikule, määratakse vara hoidja võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab vara hoidja täitur.
(3) Vara hoidjaks ei või olla täituri või sissenõudja sugulane ega hõimlane.
§ 54. Hoitava vara kasutamine
(1) Hoidjal ei ole õigust kasutada hoitavaid asju, välja arvatud juhul, kui kasutamine on tingitud asja enda omadustest ja on vajalik selle säilitamiseks.
(2) Hoidja on kohustatud täiturile teatama hoitavast asjast saadud viljadest.
§ 55. Hoidja tasustamine
(1) Kui hoidjaks ei ole võlgnik, saab ta hoidmise eest tasu ja talle hüvitatakse asja hoidmiseks tehtud kulutused.
(2) Hoidmise tasu suurus määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel hoidjaga. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab tasu täitevbüroo direktor täituri esildise alusel.
(3) Asja hoidmiseks tehtud kulutused teeb kindlaks täitur, vastava arvestuse kinnitab täitevbüroo direktor.
(4) Hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvestatakse täitekulude hulka.
3. jaotis. Arestitud vallasvara müük
§ 56. Vara müügi viis
(1) Vara müüb täitur enampakkumisel.
(2) Kui vara väärtus ei ole küllaldane, võrreldes enampakkumise korraldamise kuludega, valib täitur muu sobiva müügiviisi.
(3) Täituril on õigus anda võlgnikule võimalus müüa vara kindlaksmääratud tähtaja jooksul täituri kontrolli all, kuid mitte vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga.
(4) Võlgnikult äravõetud kullast, hõbedast, plaatinast ja plaatinagrupi metallidest, vääriskividest ning pärlitest juveel- ja olmetooted, samuti nende toodete murd antakse üle Eesti Vabariigi Väärismetallide ja Vääriskivide Fondile, kes kannab nende väärtusele vastava rahasumma täitevbüroo deposiitarvele.
§ 57. Vara müügi järjekord
Vara müügi järjekorra määrab võlgnik. Kui võlgnik seda teha ei soovi, määrab järjekorra täitur.
§ 58. Täituri õigus vara ümber hinnata
Kui vara ei müüda enampakkumisel ja selle müümine vara arestimise aktis märgitud hinnaga osutub võimatuks, võib täitur vara alla hinnata kuni 50 protsendi ulatuses, võrreldes vara arestimise aktis märgitud hinnaga.
§ 59. Vara müügi lõpetamine vajaliku summa saamisel
Vara müük lõpetatakse, kui summa, mis on saadud osa vara müügist, on küllaldane sissenõuete ja täitekulude katteks.
§ 60. Enampakkumise aeg ja koht
(1) Enampakkumise korraldamise aja ja koha määrab täitur, arvestades vara säilivust ja hoiukulusid.
(2) Täitur võib määratud enampakkumise päeva edasi lükata üksnes võlgniku ja sissenõudja ühise avalduse alusel.
§ 61. Enampakkumise kuulutus
(1) Enampakkumise kuulutusse märgitakse:
1) müüdav vara;
2) müügi koht ja aeg;
3) vara alghind ja tagatisraha nõutavus.
(2) Kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumist kohalikus ajalehes.
§ 62. Isikud, kes ei või enampakkumises osaleda
Enampakkumises ei või osaleda isikud, kes viibisid vara arestimise juures või korraldavad selle müümist või on tunnistajateks enampakkumise läbiviimisel. Täitur peab sellest informeerima osavõtjaid enne enampakkumisele asumist.
§ 63. Manukate või politseiametnike kohalolek enampakkumisel
Enampakkumine viiakse läbi kahe manuka või politseiametniku juuresolekul.
§ 64. Alghind ja tagatisraha
(1) Vara alghinnaks enampakkumisel on arestimisaktis märgitud hind.
(2) Enampakkumises osaleda sooviv isik peab maksma täitevbüroo deposiitarvele tagatisraha, mille suurus on 10 protsenti müüdava vara alghinnast.
(3) Tagatisraha ei pea maksma:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused;
2) müüdava vara ühised omanikud, kui nende osa väärtus ühises omandis katab nõutava tagatisraha;
3) sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha.
(4) Ostja poolt sissemakstud tagatisraha arvestatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumisele järgneval päeval.
§ 64.1. Ostetud vara eest tasumine
(1) Vara loetakse müüduks isikule, kes pakkus kõrgeima hinna.
(2) Ostja on kohustatud enampakkumisel tasuma vähemalt kolmandiku tema poolt pakutud hinnast.
(3) Ostja on kohustatud viie päeva jooksul pärast enampakkumist tasuma täitevbüroo deposiitarvele kogu ostuhinna.
(4) Kui ostjaks on sissenõudja, tehakse tasumisel tasaarvestus tema sissenõudega.
(5) Kui ostja mõjuvate põhjusteta ei tasu määratud tähtajaks ostuhinda, ei tagastata tema tagatisraha ja tasutud osa ostuhinnast ning need kantakse riigieelarvesse.
§ 64.2. Ostetud vara üleandmine
(1) Enampakkumisel ostetud vara antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist.
(2) Kui ostetud vara tuleb vormistada ostja nimele, toimub see enampakkumise akti ärakirja alusel.
§ 64.3. Enampakkumise akt
(1) Enampakkumise kohta koostab täitur akti, millele kirjutavad alla täitur ja manukad või politseiametnik.
(2) Akti vormi kehtestab täitevamet.
§ 64.4. Enampakkumise nurjunuks kuulutamine
Täitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui:
1) enampakkumisele ei ilmu osavõtjaid;
2) keegi osavõtjatest ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses;
3) ostja ei tasu ettenähtud tähtajaks kogu ostuhinda.
§ 64.5. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise tagajärjed
(1) Enampakkumise nurjumise korral võivad sissenõudjad müümata vara sissenõude katteks endale jätta või nõuda kordusenampakkumist.
(2) Lahkarvamuste korral kordusenampakkumise korraldamise küsimuses lahendatakse see sissenõudjate hääletamise teel, kusjuures häälte arv on võrdeline sissenõudesummaga.
§ 64.6. Kordusenampakkumine
(1) Kordusenampakkumine toimub mitte varem kui 10 päeva pärast esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamist vastavalt esimeseks enampakkumiseks sätestatud korrale.
(2) Kordusenampakkumisel võib vara müüa alla arestimisaktis märgitud hinna.
§ 64.7. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine
Kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
§ 64.8. Müümata vara
(1) Kui vara ei õnnestu müüa, on sissenõudjal õigus see vara kahjusumma katteks endale jätta vara arestimise aktis märgitud hinnaga, vara ümberhindamise korral aga ümberhindluse hinnaga.
(2) Kui vara soovivad endale jätta mitu sissenõudjat, arvestatakse sissenõudjate nõudmiste rahuldamise järjekorda. Kui eelisjärjekorras rahuldamisele kuuluvaid sissenõudeid ei ole, kuulub eesõigus sellele, kelle taotluse alusel oli vara arestitud, seejärel sellele, kelle kasuks kuulub sissenõudmisele suurim summa. Kui sissenõudjad on võrdses olukorras, otsustab küsimuse loosimine.
(3) Kui sissenõudja avaldab soovi arestitud vara endale jätta, kuid ei ilmu mõjuvate põhjusteta selle vastuvõtmisele täituri poolt määratud päeval, vabastatakse vara aresti alt.
(4) Kui sissenõudja ei soovi vara endale jätta, tagastatakse see võlgnikule ja vabastatakse aresti alt. Registreerimisele kuuluvate asjade korral kustutab registripidaja registrisse kantud keelumärke täituri esildise alusel.
4. jaotis. Sissenõue võlgniku vallasvarale eritingimustel
§ 64.9. Sissenõue võlgniku varale, mis on kolmanda isiku käes
(1) Sissenõude pööramisel võlgniku varale, mis on kolmanda isiku käes, teatab täitur sellest kolmandale isikule, mille järel see on kohustatud tema käes oleva võlgniku vara täiturile üle andma või kandma raha täitevbüroo deposiitarvele. Juhul kui kohustatud isik ei täida vastavat kohustust, arestib täitur tema käes oleva võlgniku vara.
(2) Kui sissenõue pööratakse võlgnikule kuuluvale, tema poolt rendile või üürile antud varale, ei ole ostjal õigust tähtajalist rendi- või üürilepingut ühepoolselt lõpetada.
§ 64.10. Sissenõude pööramine ühisele varale
(1) Sissenõue pööratakse võlgniku osale ühises varas, kui võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks.
(2) Kui ühine vara koosneb ühesugustest asendatavatest asjadest, arestitakse ja müüakse see osa, mis võrdub võlgnikule kuuluva osaga.
(3) Kui sissenõudjaiks on ühised omanikud, arestitakse vara täies ulatuses ja antakse hoiule ühistele omanikele, kui nad sellest ei keeldu.
(4) Tervikuna võib ühist vara müüa ainult ühiste omanike nõusolekul.
§ 64.11. Sissenõude pööramine panditud varale
(1) Panditud vara võib arestida ainult pandipidaja taotlusel. Arestitud käsipandiese jäetakse hoiule pandipidajale.
(2) Panditud vara müügist teatatakse pandipidajale.
(3) Panditud vara enampakkumise alghind võib pandipidaja nõusolekul olla väiksem pandiga tagatud nõude suurusest.
(4) Panditud vara enampakkumise nurjumisel on pandipidajal, kes on pööranud pandiga tagatud nõude panditud varale, eesõigus jätta see vara endale arestimise aktis märgitud hinnaga.
§ 64.12. Sissenõude pööramine nõudele
(1) Sissenõuet võib pöörata nõudele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Rahalise nõude arestimiseks saadab täitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule teate kohustusest võlasummat võlgnikule mitte maksta. Samaaegselt saadab täitur võlgnikule teate kohustusest hoiduda käsutusest rahalise nõude suhtes. Rahaline nõue loetakse arestituks teate kättetoimetamisega kohustatud kolmandale isikule.
(3) Arestitud rahaline nõue täidetakse sissenõudja kasuks tema nõude ulatuses.
§ 64.13. Sissenõude pööramine väärtpaberitel põhinevatele nõuetele
(1) Väärtpaberitel põhinevate nõuete arestimiseks võtab täitur vastavad väärtpaberid võlgnikult ära.
(2) Sõltuvalt väärtpaberite müügi korrast ja võimalustest müüb täitur väärtpaberid ise või paneb need müüki ja täidab müügihinna arvelt sissenõudja nõude.
§ 64.14. Sissenõude pööramine osaühingu osale
(1) Võlgnikule kuuluv osaühingu osa loetakse arestituks teate kättetoimetamisega osaühingule.
(2) Võlgnikule kuuluva osaühingu osa müüb täitur samal viisil, nagu seda oleks saanud müüa võlgnik.
§ 64.15. Sissenõude pööramine võlgniku hoiusele või pangaarvele
(1) Sissenõudja soovil võib pöörata sissenõude võlgniku hoiusele või pangaarvele, mille olemasolu teeb kirjaliku järelepärimise alusel kindlaks täitur.
(2) Hoius või pangaarve arestitakse ja raha kantakse täituri avalduse ja vara arestimise akti alusel pangaasutuse poolt täitevbüroo deposiitarvele. Arestimisele ei kuulu hoius ühe minimaalpalga piires iga võlgnikuga koos elava perekonnaliikme kohta.
2. jagu. Sissenõue võlgniku kinnisvarale
1. jaotis. Üldsätted
§ 64.16. Vallasvara sissenõude sätete rakendamine
Sissenõude pööramisel võlgniku kinnisvarale kohaldatakse käesoleva seadustiku paragrahvide 48, 50 2., 3. ja 5. lõike, 51, 57, 59, 62, 63 ja 64.3 sätteid.
§ 64.17. Kinnisvarale sissenõude pööramise viisid
(1) Sissenõude pööramine kinnisvarale toimub kinnisasja sundenampakkumise või sundvalitsemise teel.
(2) Kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustab kohus, kuulates ära sissenõudja seisukoha.
§ 64.18. Sundenampakkumine
(1) Sundenampakkumise korral rahuldatakse sissenõue kinnisasja enampakkumisest saadavast rahast.
(2) Sundenampakkumine toimub käesoleva seadustiku paragrahvides 64.33-64.48 sätestatud korras.
§ 64.19. Sundvalitsemine
(1) Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõue kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast.
(2) Kinnisasja sundvalitsemine toimub käesoleva seadustiku paragrahvides 64.24-64.31 sätestatud korras.
§ 64.20. Varasemate õiguste püsimajäämine
(1) Kinnisasja müümisel enampakkumisel jäävad kinnisasjale seatud kinnistusraamatusse kantud õigustest, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pööratakse, eespool seisvad õigused samas järjekorras asuvaina kehtima. Ostjal on õigus nõuda tagapool seisvate õiguste kustutamist.
(2) Kinnistusraamatusse kandmata kolmandale isikule kuuluv õigus kinnisasjale ei jää kehtima, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
2. jaotis. Kinnisvara arestimine
§ 64.21. Kinnisasja arestimine
Kinnisasja arestimine seisneb kinnisasja ja selle päraldiste üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja nende üle valitsemise sisseseadmises.
§ 64.22. Keelumärge kinnistusraamatus
(1) Täitemenetluse algatamisel saadab täitur kinnistusametile täitedokumendi ärakirja ja täituri notariaalselt tõestatud ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.
(2) Pärast märke tegemist saadab kinnistusamet täitevbüroole arestitud kinnisasja kinnistusregistri osa väljavõtte.
§ 64.23. Kinnisasja üleskirjutamine
(1) Kinnisasja üleskirjutamiseks koostatakse arestimise akt, milles peab olema märgitud:
1) täitedokument, mille alusel sissenõue toimub;
2) kinnisasja kohta kinnistusraamatus sisalduvad andmed;
3) kinnisasja kõlvikuline koosseis;
4) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve;
5) tootmishoonete juurde kuuluvad seadmed;
6) kinnisasja hind;
7) kinnisasja päraldised.
(2) Kinnisasja arestimise akti vormi kehtestab täitevamet.
3. jaotis. Arestitud kinnisvara valitsemine
§ 64.24. Vara jätmine võlgniku valdusse
(1) Kui kohus ei määra valitsejat, jääb arestitud kinnisasi võlgniku valdusse.
(2) Võlgnik on kohustatud arestitud kinnisasja majandama käesoleva seadustiku paragrahvis 64.27 sätestatud korras.
§ 64.25. Järelevaataja määramine kinnisasjale
Kui arestitud kinnisasi jääb võlgniku valdusse, määrab kohus kinnisasjale järelevaataja, kes jälgib võlgniku poolt kohustuste täitmist ja teatab kohtule võlgnikupoolsetest kohustuste rikkumistest. Järelevaataja kandidaadi esitab kohtu nõudel sissenõudja.
§ 64.26. Valitseja määramine
(1) Täituri, võlgniku, sissenõudja või järelevaataja ettepanekul võib kohus määrata arestitud kinnisasjale valitseja.
(2) Valitsejaks ei tohi olla täitur, sissenõudja või otsuse teinud kohtu koosseisu liige, samuti iga nimetatud isiku sugulane või hõimlane. Nimetatud isikud võivad valitsejaks olla ainult võlgniku ja sissenõudja kirjalikul nõusolekul.
(3) Kui kohus määrab valitseja täituri või järelevaataja ettepanekul, teatab ta sellest kohe võlgnikule ja sissenõudjale.
(4) Kohtul on õigus asendada valitseja, kui viimane ei täida oma kohustusi. Asendamisel toimub uue valitseja määramine käesoleva paragrahvi sätete kohaselt.
§ 64.27. Valitseja ülesanded
(1) Valitseja võtab kinnisasja vastu arestimise akti alusel ja on kohustatud selle üle andma vähemalt samas koosseisus ja majanduslikus seisukorras.
(2) Valitseja on õigustatud ja kohustatud teostama kõiki toiminguid, mis on vajalikud kinnisasja majandusliku seisukorra säilitamiseks ja korrapäraseks majandamiseks. Ta võib sisse nõuda nõudeid kinnisasja kasuks ning müüa valitsemiseks mittevajalikke vilju.
(3) Valitseja täidab enne kinnisasja arestimist sõlmitud rendi- ja üürilepinguid. Valitseja võib sõlmida uusi rendi- ja üürilepinguid tähtajaga kuni sundvalitsemisaja lõpuni.
§ 64.28. Valitseja aruandlus
(1) Valitseja on kohustatud täiturile esitama aruandeid kinnisasja majandamise kohta viimase määratud tähtaegadel.
(2) Võlgnikul ja sissenõudjal ning nii ühe kui ka teise esindajal on õigus tutvuda valitseja aruannetega.
§ 64.29. Üüri ja rendi maksmine
(1) Kinnisasja kasutamise eest tasutav üür ja rent tuleb maksta valitsejale.
(2) Kohus võib määrata, et üür ja rent tuleb maksta täitevbüroo deposiitarvele, kui need summad ei ole vajalikud kinnisasja majandamiseks.
§ 64.30. Valitseja ja järelevaataja tasustamine
(1) Valitseja määramisel kinnitab kohus talle tasu, mida valitsejal on õigus saada kinnisasja viljadest.
(2) Kui kinnisasjast valitsemise kestel saadavad viljad ei kata valitsejale tasuks määratud summat, arvestatakse puudujääv osa juurde täitekuludele.
(3) Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle tasu, mis arvatakse täitekulude hulka.
§ 64.31. Võlgniku õigus kasutada arestitud kinnisasja
(1) Võlgnik ja tema perekonnaliige, kes elas hoones kuni kinnisasja arestimiseni, võib jääda pärast valitseja määramist sinna elama kuni kinnisasja müümiseni.
(2) Võlgnikul ja tema perekonnaliikmel on õigus saada sundvalitsemise jooksul põllumajanduslikult kinnisasjalt vilju või nende müügist laekunud raha isiklikuks tarbeks vajalikul määral.
4. jaotis. Arestitud kinnisvara müük
§ 64.32. Müügi viis
Kinnisasja müüb täitur enampakkumisel käesolevas seadustikus sätestatud korras.
§ 64.33. Enampakkumise tähtaeg
Enampakkumise määrab täitur mitte varem kui kahe kuu möödumisel enampakkumise kuulutuse ilmumisest Riigi Teataja Lisas.
§ 64.34. Enampakkumise kuulutus
(1) Kinnisasja enampakkumise kuulutusse märgitakse:
1) kinnisasja omaniku nimi ja elukoht; kui omanik ei teata teist elukohta, kehtib kinnistusraamatusse kantud elukoht;
2) enampakkumist läbiviiva täituri nimi;
3) kinnisasja kinnistusnumber, asukoht ja lühikirjeldus;
4) enampakkumise aeg ja koht;
5) tagatisraha, mis tuleb maksta enampakkumises osalemiseks;
6) kinnisasja alghind;
7) kinnisasja koormavad kolmandale isikule kuuluvad väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused;
8) teade, et kõik isikud, kellel on õigusi kinnisasjale, peavad esitama tõendid oma õiguste kohta enne enampakkumise algust; tõendit ei pea esitama isik, kelle õigused on kantud kinnistusraamatusse.
(2) Kuulutus pannakse välja täitevbüroo ruumides ning avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja kohalikus ajalehes.
§ 64.35. Õigus tutvuda müüdava kinnisasjaga
(1) Alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise päevani on soovijail õigus tutvuda müüdava kinnisasja ja selle päraldistega.
(2) Täitur määrab kinnisasjaga tutvumiseks kindlad nädalapäevad ja kellaajad. Võlgnikul on õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires vastavalt käesoleva seadustiku paragrahv 27 3. lõikele.
§ 64.36. Alghind enampakkumisel
Kinnisasja alghinnaks enampakkumisel on arestimise aktis märgitud hind või täitekulude ja kinnisasjale pööratud sissenõuete summa, kui see on arestimise aktis märgitud hinnast suurem.
§ 64.37. Kirjalik hinnapakkumine
Kinnisasja osta sooviv isik, sealhulgas isik, kes ei viibi enampakkumise juures, võib kuni enampakkumise alguseni esitada täiturile kirjaliku hinnapakkumise, milles peab olema märgitud:
1) hinnapakkuja nimi ja elukoht;
2) kinnisasja kinnistusnumber ja asukoht;
3) kinnisasja eest pakutav hind.
§ 64.38. Tagatisraha
(1) Enampakkumisel suuliselt või kirjaliku hinnapakkumise teel osaleda sooviv isik peab maksma täitevbüroo deposiitarvele tagatisraha 10 protsenti kinnisasja alghinnast.
(2) Tagatisraha suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku paragrahvide 64 3. ja 4. lõike ning 64.1 5. lõike sätteid.
§ 64.39. Enampakkumise akt
Täitur koostab iga kinnisasja müümise kohta akti, millesse märgib:
1) enampakkumise kuulutuses sisalduvad andmed;
2) kinnisasjal lasuvad maksuvõlad;
3) täitekulud;
4) enampakkumise alguseks saabunud kirjalikud hinnapakkumised.
§ 64.40. Enampakkumise kord
(1) Täitur kuulutab enampakkumise avatuks ja loeb ette akti.
(2) Iga ülepakkumine märgitakse akti.
(3) Kinnisasi loetakse müüduks isikule, kes pakub selle eest kõrgeima hinna.
(4) Ostja nimi ja ostuhind märgitakse koostatud akti, millele kirjutavad alla ostja, võlgnik ja sissenõudja, kui nad viibivad enampakkumise juures, täitur ning manukad või politseiametnik.
(5) Ostueesõiguse korral on asjaõigusseaduse paragrahvis 262 tähendatud müüjaks täitur ja ostu-müügilepinguks enampakkumise akt.
(6) Ostjale, kes ei viibinud enampakkumise juures, teatab kinnisasja temale müümisest täitur.
§ 64.41. Kinnisasja vabastamine enampakkumisest
(1) Kinnisasi vabastatakse enampakkumisest, kui enne enampakkumise algust makstakse täitevbüroo deposiitarvele summa, mis katab kinnisasjale pööratud sissenõude ja täitekulud, või kui on esitatud sissenõudja avaldus sissenõudest loobumise kohta või avaldus sissenõude täieliku täitmise kohta ja tasutud täitekulud.
(2) Kinnisasja enampakkumisest vabastamisel täitemenetlus lõpetatakse.
§ 64.42. Ostetud kinnisasja eest tasumine
(1) Ostja on kohustatud kahe nädala jooksul pärast enampakkumist maksma täitevbüroo deposiitarvele asja kogu ostuhinna.
(2) Kui ostjaks on sissenõudja, teeb täitur sissenõudega tasaarvestuse.
§ 64.43. Kinnisomandi ülemineku alus
(1) Kaks nädalat pärast enampakkumise päeva saadab täitur kinnistusametile enampakkumise akti ärakirja kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse.
(2) Enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise korral saadab täitur selle kinnistusametile kaks nädalat pärast enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmist.
§ 64.44. Avaldused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud võivad esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva seadustiku paragrahvis 64.7 nimetatud põhjustel.
§ 64.45. Enampakkumise nurjunuks kuulutamine
Täitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui:
1) enampakkumisele ei ilmu osavõtjaid ega ole tehtud kirjalikke hinnapakkumisi;
2) suuliselt ega kirjalikult ei tehta pakkumisi vähemalt alghinna ulatuses;
3) ostja ei tasu ostuhinda ettenähtud tähtajaks.
§ 64.46. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise tagajärjed
(1) Ostjate puudumise tõttu nurjunud enampakkumise korral on sissenõudjal õigus ühe kuu jooksul, arvates enampakkumise nurjumisest, kinnisasi alghinnaga ära osta.
(2) Kui enampakkumine on nurjunud ostja poolt ostuhinna tasumata jätmise tõttu, on sissenõudjal õigus kahe nädala jooksul kinnisasi pakutud kõrgeima hinnaga ära osta.
§ 64.47. Kordusenampakkumine
(1) Kui sissenõudja ei soovi kinnisasja ära osta, võib ta nõuda kordusenampakkumist.
(2) Kordusenampakkumisel kohaldatakse käesoleva seadustiku paragrahvide 64.32-64.45 sätteid, kuid kinnisvara võib sellisel juhul müüa alla alghinna.
§ 64.48. Müümata kinnisasi
Kui sissenõudja ei nõua kordusenampakkumist või ei soovi kinnisasja ära osta, kustutatakse kinnistusraamatust täituri notariaalselt tõestatud ühepoolse avalduse alusel keelumärge. 5. jaotis. Sissenõue võlgniku kinnisvarale eritingimustel
§ 64.49. Sissenõude pööramine panditud kinnisasjale
(1) Sissenõude pööramisel hüpoteegiga koormatud kinnisasjale saadetakse sellekohane teade koos Riigi Teataja Lisas avaldatud kuulutuse sisuga hüpoteegipidajale.
(2) Hüpoteegipidajale teatatakse enampakkumise tulemused.
§ 64.50. Sissenõude pööramine ühises omandis olevale kinnisasjale
(1) Sissenõude pööramisel ühises omandis olevale kinnisasjale arestitakse ja hinnatakse kinnisasi tervikuna, müüakse ainult võlgnikule kuuluv mõtteline osa.
(2) Ühiste omanike soovil võib müüa kinnisasja tervikuna.
§ 64.51. Sissenõude pööramine kinnisasja kasutusvaldusele
Kui võlgnikuks on kinnisasja kasutusvaldaja, saab kasutusvalduses oleva kinnisasja viljadele sissenõuet pöörata kinnisasja sundvalitsemise teel.
§ 64.52.Sissenõude pööramine hüpoteegiga tagatud nõudele ja reaalkoormatisele
(1) Hüpoteegiga tagatud nõude või reaalkoormatise arestimiseks kannab kinnistusamet täituri avalduse ja täitedokumendi alusel kinnistusraamatusse vastava keelumärke.
(2) Hüpoteek või reaalkoormatis kantakse nõude omandajale üle täituri avalduse alusel sellekohase kandega kinnistusraamatus.
3. jagu. Sissenõuete rahuldamise kord
§ 64.53. Vallasvarale pööratud sissenõuete rahuldamise järjekord
(1) Vallasvara müügist saadud raha jaotamisel osalevad need sissenõudjad, kelle osas on täitedokumendid täitmisele saabunud enne vara müümist.
(2) Vallasvara müügist saadud rahast kaetakse esimeses järjekorras täitekulud, seejärel sissenõuded järgnevalt:
1) nõuded, mille tagamiseks on müüdud vara panditud;
2) alimendinõuded, töö- ja autoriõiguslikest suhetest tulenevad nõuded, vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud, samuti seoses toitjakaotusega tekkinud kahju hüvitamise nõuded;
3) ülejäänud nõuded.
(3) Kui vara müügist saadud rahast ei piisa kõikide ühe järgu nõuete täielikuks rahuldamiseks, jaotatakse raha sissenõudjate vahel võrdeliselt nende nõuete suurusega.
§ 64.54. Kinnisvarale pööratud sissenõuete rahuldamise järjekord
(1) Kinnisvara müügist saadud raha jaotamisel osalevad need sissenõudjad, kelle osas on täitedokumendid täitmisele saabunud või kelle nõuded on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga enne kinnisvara müüki või sundvalitsemise sisseseadmisest.
(2) Kinnisvara müügist või sundvalitsemisest saadud rahast kaetakse esimeses järjekorras täitekulud, seejärel sissenõuded järgnevalt:
1) kinnistusraamatust nähtuvad nõuded vastavalt nende järjekohtadele;
2) kinnisasjal asuva võlgnikule kuuluva ettevõtte töö- ja autoriõiguslikest suhetest tulenevad nõuded, alimendinõuded, vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud, samuti seoses toitjakaotusega tekkinud kahju hüvitamise nõuded;
3) kinnisasja riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse kasuks koormavad maksud koos viiviste ja trahviga sama aja ja sama asja eest;
4) ülejäänud nõuded.
(3) Kui vara müügist saadud rahast ei piisa kõikide ühe järgu nõuete täielikuks rahuldamiseks, jaotatakse raha sissenõudjate vahel võrdeliselt nende nõuete suurusega.
§ 64.55. Ülejääva summa tagastamine võlgnikule
Täitekulude katmisest ja sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule.
§ 64.56. Nõudeõiguse säilitamine
Sissenõudjad, kelle kehtivaid sissenõudeid osaliselt või täielikult ei rahuldatud, säilitavad nõudeõiguse võlgniku suhtes. 4. jagu. Võlgnikult raha vastuvõtmine ja selle väljaandmine
§ 64.57. Raha vastuvõtmine täituri poolt
(1) Võlgnik tasub võlasumma sissenõudjale täitevbüroo vahenduseta, mille kohta esitab täiturile maksmist tõendava dokumendi. Täitur võtab kviitungi alusel raha vastu, kui sissenõudja asukoht on võlgnikule teadmata või kui sissenõudja keeldub raha vastu võtmast.
(2) Deposiitarvele kantakse ka vara müügist laekunud raha, kui vara ei müüda enampakkumisel või sissenõudja ei viibi enampakkumise juures ega saa müügist laekunud raha kohe vastu võtta.
(3) Täitur võtab raha vastu ainult vormikohaste kviitungite alusel.
(4) Kviitungi alusel vastuvõetud raha peab täitur maksma deposiitarvele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast raha vastuvõtmist.
(5) Täituril on keelatud ilma täitevbüroo deposiitarve vahenduseta raha vastu võtta ning sissenõudjale üle kanda.".
§ 29. §-is 83:
1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Haldusarest on lühiajaline vangistus, mida kantakse otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses politsei arestikambris või arestimajas.";
2) 2. lõikest jäetakse välja sõnad "kinnise või poolkinnise";
3) 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.
§ 30. § 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 84. Politsei arestikamber ja arestimaja
Politsei arestikamber ja arestimaja on kinnipidamiskohad, kus arestialuseid hoitakse ööpäevaringselt ühe- kuni neljakohalistes lukustatud kambrites.".
§ 31. § 85 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 85. Haldusaresti kandmise režiim
Haldusaresti kantakse kinnise vangla karantiinirežiimi tingimustes.".
§ 32. §-is 86:
1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Arestialune toimetatakse haldusaresti kandmise kohta ühes kohtuotsuse või määruse ärakirja ja isikut tõendavate dokumentidega või nende puudumisel politsei poolt koostatud dokumentidega isikusamasuse tuvastamise kohta.";
2) paragrahvi täiendatakse 6. lõikega järgmises sõnastuses:
"(6) Arestialune fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse. Arestialuse signaleetilisi fotosid ja nende negatiive, samuti daktüloskoopilist kaarti hoitakse tema isiklikus toimikus. Üks daktüloskoopiline kaart saadetakse Politseiameti Teabebüroole.".
§ 33. §-is 87:
1) 3. lõike teises lauses asendatakse sõnad "ei ole lubatud" sõnadega "on lubatud üksnes meditsiinilistel näidustustel";
2) paragrahvi täiendatakse 9. lõikega järgmises sõnastuses:
"(9) Arestialusele laieneb käesoleva seadustiku paragrahvis 99.1 kehtestatud erikeeld.".
§ 34. Seadustikku täiendatakse paragrahviga 87.1 järgmises sõnastuses:
"§ 87.1. Arestialuse distsiplinaarne karistamine
Arestialuse suhtes võib kohaldada režiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest järgmisi distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus;
2) kartserisse paigutamine kuni viieks ööpäevaks.".
§ 35. §-i 93 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Kriminaalasjas süüdimõistetule põhikaristusena või asenduskaristusena mõistetud aresti kantakse otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses politsei arestimajas või arestikambris. Vajaduse korral on lubatud aresti kandmine vangla selleks eraldi kohandatud osakonnas, mis on eraldatud vabadusekaotuse kandmiseks määratud osakondadest.".
§ 36. §-is 94:
1) 3. lõiget täiendatakse pärast sõna "sidemeid" sõnadega "ühiskonnaga, sealhulgas";
2) 4. lõikest jäetakse välja sõnad "ja kord".
§ 37. § 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 95. Kinnipeetavate eraldi hoidmine vanglaasutustes
(1) Vanglaasutustes hoitakse eraldi:
1) mehi ja naisi;
2) alaealisi ja täiskasvanuid;
3) eeluurimisaluseid ja kohtu poolt süüdimõistetuid;
4) eeluurimisaluseid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas, samuti teisi eeluurimisaluseid juurdleja, uurija, prokuröri või kohtu korraldusel;
5) esmakordselt karistatuid ja korduvalt vabadusekaotusega karistatuid;
6) aresti ja vabadusekaotusega karistatuid;
7) isikuid, kes kannavad eluaegset vabadusekaotust;
8) isikuid, kellele on mõistetud surmanuhtlus;
9) isikuid, kes asuvad karantiinirežiimil esmakordselt kinnipidamiskohta saabunuina, ja neid, kes on karantiinirežiimile paigutatud sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete rikkumise eest;
10) isikuid, keda nende endise ametialase tegevusse tõttu ähvardab kättemaksu oht.
(2) Vanglaasutuse direktor võib vajaduse korral paigutada kinnipeetavaid eraldi osakondadesse ka niisuguste tunnuste alusel, mida ei ole nimetatud käesolevas paragrahvis.
(3) Kinnipeetavate eraldamine vanglaasutuses ei tohi olla inimväärikust alandava või diskrimineeriva iseloomuga.".
§ 38. § 96 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 96. Kinnipidamise režiimid vanglaasutuses
(1) Kinnipidamise režiime on kolm: karantiini-, üld- ja soodustusrežiim. Iga üksiku režiimi tingimused sätestab käesolev seadustik. Keelatud on kohaldada kinnipeetavate suhtes rangemaid režiimitingimusi, kui seda näeb ette käesolev seadustik. Samuti on keelatud käesoleva seadustikuga ettenähtud režiimitingimuste osaline või valikuline täitmine, välja arvatud juhud, mil see on tingitud kinnipeetava tervislikust seisundist.
(2) Süüdimõistetud isik alustab karistuse kandmist talle kohtu poolt määratud vangla rangeimalt kinnipidamise režiimilt, milleks on karantiinirežiim. Kooskõlas käesoleva seadustiku ja kinnipeetava tegeliku käitumisega võib teda viia üle ühelt režiimilt teisele.
(3) Kinnipeetava üleviimisel ühelt režiimilt teisele arvestatakse teda iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus. Kinnipeetava üleviimisel ühelt režiimilt teisele võidakse arvestada tema osalemist administratsiooni poolt pakutavates õppe-, kasvatus- ja sotsiaalprogrammides.
(4) Kinnipeetava üleviimise ühelt režiimilt teisele otsustab vanglaasutuse direktor, tutvunud vanglakomisjoni otsusega. Kui seoses sellega on vaja kinnipeetav üle viia ühest vanglaasutusest teise, peab üleviimiseks olema täitevameti korraldus.".
§ 39. §-is 97:
1) 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Tulirelva või erivahendeid võib täitevametnik kasutada õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras.";
2) paragrahvi täiendatakse uue 4. lõikega järgmises sõnastuses:
"(4) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud juhul, kui nimetatud isikud kasutavad relva vastupanu avaldamisel või kallaletungil täitevameti töötajatele või muudele isikutele.";
3) senised 4., 5., 6. ja 7. lõige loetakse vastavalt 5., 6., 7. ja 8. lõikeks.
§ 40. §-is 98:
1) punkti 3 täiendatakse pärast olemasolevat teksti sõnadega "ning vaimulikuga";
2) paragrahvi täiendatakse uue punktiga 4 järgmises sõnastuses:
"4) piiranguteta kokkusaamistele kaitsjaga;";
3) punkti 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Kohtule, kaitsjale, täitevametile või prokurörile adresseeritud avaldusi on administratsioonil keelatud kontrollida;";
4) punkti 7 täiendatakse pärast olemasolevat teksti sõnadega "ja -nõustamist";
5) senised punktid 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 loetakse vastavalt punktideks 5, 6, 7, 8, 9 ja 10.
§ 41. Seadustikku täiendatakse paragrahviga 99.1 järgmises sõnastuses:
"§ 99.1. Erikeeld
(1) Kinnipeetaval on keelatud, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, omada vanglaasutuses sularaha, väärtpabereid, samuti teatud dokumente, esemeid ja aineid, mille loetelu kehtestatakse sisekorraeeskirjadega.
(2) Kinnipidamiskoha töötajatel on õigus teostada kinnipeetavate läbivaatust, nende isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbivaatust keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbivaatust teostavad temaga samast soost isikud.
(3) Läbivaatuse käigus on keelatud põhjendamatult kahjustada vanglaasutuse ruumides kinnipeetavale seaduslikul alusel kuuluvat vara. Kinnipeetavale kuuluva ebaseaduslikult kahjustatud vara maksumuse hüvitab vanglaasutus, nõudes kahjuhüvise seadusega kehtestatud korras sisse otseselt süüdlaselt.
(4) Vanglaasutuses avastatud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Äravõetud dokumendid jäetakse hoiule vanglaasutuse administratsiooni kätte ja tagastatakse kinnipeetavale käesolevas seadustikus või sisekorraeeskirjades kehtestatud tingimustel ja korras.".
§ 42. § 100 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 100. Kasvatuslik mõjutamine
(1) Vanglaasutuse administratsioon on kohustatud suunama ja ergutama kinnipeetavaid sotsiaalselt positiivsete teadmiste, oskuste ja käitumisharjumuste omandamisele asutuse üldise elukorralduse ning vastavate õppe-, kasvatus- ja sotsiaalprogrammide organiseerimise kaudu.
(2) Osalemine administratsiooni poolt pakutavates õppe-, kasvatus- ja sotsiaalprogrammides on täiskasvanud kinnipeetavale vabatahtlik.".
§ 43. §-is 101:
1) 1. lõiget täiendatakse järgmise lausega: "Ergutamise kord kehtestatakse vanglaasutuse sisekorraeeskirjadega.";
2) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Ergutusteks on:
1) tänuavaldus;
2) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine;
3) luba täiendavaks pikaajaliseks kokkusaamiseks üks kord poolaastas;
4) luba täiendavaks lühiajaliseks väljasõiduks üks kord poolaastas.";
3) 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.
§ 44. § 102 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 102. Kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine
(1) Kinnipidamise režiimi, vanglaasutuse sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete rikkumise eest võib kinnipeetava suhtes kohaldada käesolevas seadustikus sätestatud distsiplinaarkaristusi, kui toimepandu ei sisalda kuriteo tunnuseid ega too kaasa kriminaalvastutust.
(2) Distsiplinaarkaristusi kohaldab vanglaasutuse direktor või tema asetäitja.
(3) Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest mitme distsiplinaarkaristuse kohaldamine on keelatud.
(4) Kinnipeetavat tuleb informeerida üleastumisest, milles teda süüdistatakse, tal on õigus anda enese kaitseks selgitusi.
(5) Kõik materjalid kohaldatud distsiplinaarkaristuse kohta lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.
(6) Kinnipeetava kartserisse või lukustatud kambrisse paigutamise korda reguleeritakse vanglaasutuse sisekorraeeskirjadega.
(7) Distsiplinaarkaristus loetakse kustunuks, kui distsiplinaarkorras karistatud kinnipeetav ühe aasta jooksul pärast karistuse määramist ei ole toime pannud uut distsiplinaarüleastumist.
(8) Distsiplinaarkaristuse täitmist ei tohi siduda kinnipeetava inimväärikust alandavate või häbistavate toimingutega.".
§ 45. §-is 103:
1) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Isiklikku toimikusse märgitakse distsiplinaarkaristused ja ergutused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning muud andmed kinnipeetava käitumise, ülalpidamise ja töössesuhtumise kohta.";
2) 4. lõige tunnistatakse kehtetuks;
3) senine 5. lõige loetakse 4. lõikeks.
§ 46. § 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 111. Eritingimused naiskinnipeetavatele
(1) Vajaduse korral sisustatakse vanglas eriruumid rasedate naiste eest hoolitsemiseks ja organiseeritakse lastesõim. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ning eestkoste- ja hooldusorgani ning vanglakomisjoni nõusolekul elada koos.
(2) Emale tagatakse vanglaasutuse poolt sideme säilimine üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju.".
§ 47. §-is 112:
1) 1. lõikes asendatakse sõna "ravikeskus" sõnaga "ravipunkt";
2) 3. lõiget täiendatakse pärast olemasolevat teksti lausega "Kinnipeetava üldhaiglas ravimise kulud kannab vanglaasutus, kes kinnipeetava üldhaiglasse suunas.";
3) paragrahvi täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:
"(4) Kinnipeetava poolt toimepandud tahtliku enesevigastuse ravimine toimub tema enda kulul.".
§ 48. § 113 1. lõikes asendatakse sõnad "ravikeskust või velskripunkti" sõnadega "ravi- või velskripunkti".
§ 49. §-is 117:
1) 2. lõiget täiendatakse pärast olemasolevat teksti järgmise lausega: "Alaealise kinnipeetava või tema vanemate või hooldaja või eestkostja soovil või eestkoste- ja hooldusorgani ettepanekul tuleb temale tagada võimalus keskhariduse saamiseks üldistel alustel.";
2) paragrahv täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:
"(3) Kinnipeetavaile, kes ei valda riigikeelt, tuleb nende soovil anda võimalus riigikeele õppimiseks.".
§ 50. §-is 120:
1) 4. ja 5. lõige muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata karantiinirežiimil viibivatele kinnipeetavatele.
(5) Distsiplinaarkaristuse kandmiseks lukustatud kambrisse või kartserisse paigutatud kinnipeetavale kokkusaamisi ei võimaldata.";
2) paragrahv täiendatakse 6. lõikega järgmises sõnastuses:
"(6) Kõigile kinnipeetavatele tagatakse võimalus piiramatult kohtuda kaitsjaga. Kokkusaamised kaitsjaga peavad toimuma segamatult, tsenseerimata ja konfidentsiaalselt. Kinnipidamiskoha ametnikud võivad kohtumisi visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata.".
§ 51. § 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 121. Lühiajalised väljasõidud vanglaasutusest
(1) Ava- ja poolkinnise vangla või nendega võrdsustatud vanglaasutuse soodustusrežiimil viibivale kinnipeetavale, kelle käitumine ja suhtumine töösse või õppimisse on eeskujulik, võib vanglaasutuse administratsioon anda aastas kahel korral loa lühiajaliseks väljasõiduks perekonna või sugulaste, samuti eestkoste- või hooldusaluse või eestkostja või hooldaja või koguduse külastamiseks.
(2) Abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse puhul võib vanglaasutuse direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks vangla üld- ja soodustusrežiimil viibivatele kinnipeetavatele, sõltumata vangla liigist. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul antud puhkust ei arvata käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud väljasõitude hulka.
(3) Väljasõidu pikkus koos teeloleku ajaga ei tohi ületada seitset ööpäeva. Sõidu- ja muud kulud kannab kinnipeetav.
(4) Lühiajalise väljasõidu aeg arvatakse karistusaja hulka, kui kinnipeetav ei pane väljasõidu ajal toime õiguserikkumisi.".
§ 52. §-i 123 2. lõiget täiendatakse pärast olemasolevat teksti järgmise lausega: "Vanglavaimulikuks võib olla kiriku või koguduse poolt volitatud isik.".
§ 53. §-i 124 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Vanglaasutuses kantakse üle raadio- ja televisioonisaateid. Käesoleva seadustikuga sätestatud kinnipidamise režiimist tulenevate piirangutega võivad kinnipeetaval olla isiklik raadiovastuvõtja, televiisor, video- või helikassettmagnetofon, kirjutusmasin, kui nende kasutamisega ei rikuta vanglaasutuse sisekorraeeskirju ega häirita teiste kinnipeetavate rahu ning kui kinnipeetav kannab nimetatud elektriseadmete ekspulateerimise kulud. Kinnipeetaval võivad olla üksnes temale kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed.".
§ 54. § 126 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 126. Kinnipeetava töötingimused
(1) Kinnipeetava töötingimused peavad vastama tööseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadustikust tulenevad erisused.
(2) Õppivad alaealised töötavad koolitundidest vabal ajal, kusjuures alaealiselt ei või nõuda, et ta töötaks ja õpiks üle kaheksa tunni päevas.
(3) Ületunnitööle või tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel võib kinnipeetavat vangla tootmisettevõttes rakendada vaid tema nõusolekul. Kinnipeetavaid, kes töötavad vangla majandustöödel, rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale administratsiooni äranägemisel. Vangla administratsiooni korraldusel on kinnipeetavad kohustatud osalema töödes loodusõnnetuse, epideemia, avarii või katastroofi vältimiseks, likvideerimiseks või nende tagajärgede kõrvaldamiseks ning muude erakorraliste sündmuste puhul. Vangla administratsiooni korraldusel on kinnipeetavad kohustatud tegema heakorrastustöid vanglaasutuse ruumides ja territooriumil.".
§ 55. §-is 127:
1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Kinnipeetavate töötasustamine toimub täitevameti poolt kehtestatud korras ja alustel.";
2) 2. lõiget täiendatakse pärast olemasolevat teksti järgmise lausega: "Avavanglas või poolkinnise vangla soodustusrežiimil väljaspool asutuse valvatavat piiret karistust kandvatelt kinnipeetavatelt võetakse riigieelarvesse 10 protsenti väljateenitud töötasust.";
3) 3. lõike kolmandat lauset täiendatakse sõnadega "asutuse administratsiooni loal aga ka teistele isikutele";
4) paragrahv täiendatakse 4. ja 5. lõikega järgmises sõnastuses:
"(4) Väljateenitud töötasu osa, mis antakse kinnipeetavale vanglasiseseks kulutamiseks, kasutamise kord kehtestatakse vanglaasutuse sisekorraeeskirjadega.
(5) Juhul kui kinnipeetav keeldus kinnipidamiskohas töötamast ning tal puudusid seetõttu vahendid enda ülalpidamise kulude katmiseks, nõutakse ülalpidamiskulud temalt sisse pärast kinnipidamiskohast vabanemist.".
§ 56. §-i 128 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Töövigastuse või kutsehaigusse haigestumise korral makstakse kinnipeetavale, kui tal ei ole ülalpeetavaid, pärast tema vabanemist karistuse kandmiselt kompensatsiooni ja invaliidsuspensioni üldalustel. Juhul kui kinnipeetaval on ülalpeetavaid, makstakse talle kompensatsiooni ja invaliidsuspensioni ka kinnipidamise aja vältel.".
§ 57. § 129 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 129. Kinnipeetava saatedokumendid
(1) Isik toimetatakse vanglaasutusse ühes kohtuotsuse või vahistusmääruse või kohtumääruse ärakirjaga ja isikut tõendavate dokumentidega või nende puudumisel politsei poolt koostatud dokumentidega isikusamasuse tuvastamise kohta ning vajaduse korral ka kinnipidamise aktiga.
(2) Eeluurimise ja asja kohtuliku arutamise ajaks vahi alla võetud isik saadetakse kohtu poolt määratud kinnipidamisasutusse 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumise kohta dokumendi saamisest.
(3) Kui seadus lubab isikul ise ilmuda vanglaasutusse karistuse kandmisele, loetaks kinnipidamisaja alguseks asutusse saabumise päev ja kellaaeg. Avavanglasse võib kohtu poolt süüdimõistetud isik pärast kohtuotsuse jõustumist karistust kandma ilmuda ise või ta võidakse sinna toimetada elukohajärgse politseiasutuse poolt. Kui Eestis on mitu üheliigilist avavanglat, ilmub süüdimõistetu või ta toimetatakse karistuse kandmiseks oma alalisele elukohale lähimasse avavanglasse.".
§ 58. §-is 130:
1) 1. ja 2. lõikes asendatakse sõnad "vormikohased saatedokumendid" sõnadega "käesoleva seadustiku paragrahv 129 1. lõikes nimetatud dokumendid";
2) paragrahv täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:
"(3) Vanglaasutusse saabunud isik fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse. Kinnipeetava signaleetilisi fotosid ja nende negatiive, samuti daktüloskoopilist kaarti hoitakse tema isiklikus toimikus. Üks komplekt signaleetilisi fotosid saadetakse isiku vahi alla võtnud juurdlus- või uurimisasutusele lisamiseks kriminaalasjale ning üks daktüloskoopiline kaart saadetakse Politseiameti Teabebüroole.".
§ 59. § 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 131. Saabunud kinnipeetava paigutamine vanglaasutuses
(1) Poolkinnisesse või kinnisesse vanglasse karistuse kandmisele saabunud isik paigutatakse karantiinirežiimi osakonda või -kambrisse. Avavanglasse karistuse kandmisele saabunud isik paigutatakse üldrežiimi vastuvõtuosakonda. Kinnisest vanglast käesoleva seadustiku paragrahvi 160 alusel poolkinnisesse vanglasse üleviidud isik paigutatakse poolkinnise vangla üldrežiimile.
(2) Kinnipeetavate paigutamisel vanglaasutuse osakondadesse ja kambritesse tuleb järgida käesoleva seadustiku § 95 sätteid.
(3) Kinnipeetav viiakse käesoleva seadustiku paragrahvides 60 ja 163 sätestatud korras üle ühest vanglaasutusest teise kohtumääruse alusel, järgides käesoleva paragrahvi 1. lõikes kehtestatud korda.".
§ 60. §-i 133 1. ja 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Vanglaasutusest vabastamisele kuuluv isik vabastatakse viimasel karistuspäeval hiljemalt kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse isik viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva. Vabastatavale antakse välja vabastamistõend.
(4) Kui vabaneja isiklikul arvel on raha vähem kui töötu ühe kuu abiraha, makstakse temale ühekordset toetust isiklikul arvel oleva summa ja töötu ühe kuu abiraha vahe ulatuses.".
§ 61. § 135 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 135. Tingimisi enne tähtaega vabastamise alused
(1) Vastavalt kriminaalkoodeksi sätetele võib vanglaasutuse direktor või vanglakomisjon teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kui kinnipeetav on vanglaasutuse soodustusrežiimil ja on enamiku karistuse kandmise aja vältel käitunud korralikult, suhtunud kohusetundlikult töösse ja õppimisse ning kohusetundlikult täitnud tsiviilnõuetest tulenevaid kohustusi.
(2) Kinnipeetava esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks arvestatakse teda iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus. Kinnipeetava osalemist administratsiooni poolt pakutavates õppe-, kasvatus- ja sotsiaalprogrammides võidakse arvestada tema esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
(3) Tingimisi enne tähtaega vabastamisele ei kuulu kriminaalkoodeksi paragrahvis 55.1 nimetatud ja aresti kandmisele mõistetud isikud.".
§ 62. §-i 136 1. lõike esimene lause muudetakse ja asendatakse kahe lausega järgmises sõnastuses: "Esildise tingimisi enne tähtaega vabastamiseks teeb vanglaasutuse direktor, lisades vanglakomisjoni otsuse, või vanglakomisjon, lisades vanglaasutuse direktori arvamuse. Esildis esitatakse koos kinnipeetava isikliku toimikuga kohtule.".
§ 63. §-i 137 3. lõike punkti 1 täiendatakse sõnadega "ja arstlik komisjon, arvestades haiguse iseloomu, ei pea surmanuhtluse täideviimist võimalikuks".
§ 64. §-i 138 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Surmamõistetu ei ole kohustatud töötama. Tema soovil ja vastavate võimaluste olemasolul võidakse teda rakendada töödel, mis ei nõua kambrist väljumist.".
§ 65. §-i 139 1. lõike punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"4) saada piiramatult kokku vaimulikuga, kui ta pole esitanud armuandmispalvet või kui see on tagasi lükatud.".
§ 66. §-i 141 10. lõike esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Põrmu võib justiitsministri loal anda sugulastele välja ainult tuhastatuna.".
§ 67. §-i 142 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Käesoleva seadustiku paragrahvi 137 3. lõikes nimetatud asjaoludel peatab vanglaasutuse direktor surmanuhtluse täideviimise. Uus surmanuhtluse täideviimise aeg määratakse käesoleva seadustiku paragrahvis 141 sätestatud korras.".
§ 68. Seadustikku täiendatakse uue 17. peatükiga järgmises sõnastuses:
"17. peatükk
ELUAEGNE VABADUSEKAOTUS
§ 142.1. Eluaegne vabadusekaotus
(1) Eluaegset vabadusekaotust kantakse kinnise vangla selleks kohandatud osakonnas kinnise vangla karantiinirežiimil, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.
(2) Eluaegset vabadusekaotust kandvat kinnipeetavat hoitakse ühe- või kahekohalises ööpäevaringselt lukustatud ruumis, kus on võimalik kinnipeetava pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine.
(3) Eluaegset vabadusekaotust kandval isikul on õigus:
1) saada kaks korda kuus lühiajaline kokkusaamine ja kolm korda aastas pikaajaline kokkusaamine kinnise vangla territooriumil selleks eraldatud ruumis;
2) saada ja saata postisaadetisi.
(4) Eluaegset vabadusekaotust kandvate kinnipeetavate suhtes võib režiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest kohaldada käesoleva seadustiku paragrahvi-s 159 kehtestatud distsiplinaarkaristusi.
(5) Keelatud on eluaegset vabadusekaotust kandva kinnipeetava kontaktid nende kinnipeetavatega, kes ei ole mõistetud eluaegset vabadusekaotust kandma.".
§ 69. Seadustiku senine 17. peatükk loetakse 18. peatükiks.
§ 70. §-is 143:
1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Avavangla on selgelt nähtavate tähistega märgistatud territooriumiga vanglaasutus. Kinnipeetavate majutamiseks on avavanglas elamud kuni neljakohaliste tubadega.";
2) 2. lõike teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 71. §-is 144:
1) 1. lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda asutuse territooriumil asutuse administratsiooni poolt määratud ja tähistatud piirides;";
2) 2. lõike teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 72. §-i 146 3. lõiget täiendatakse pärast olemasolevat teksti sõnadega "kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks".
§ 73. §-i 148 4. lõiget täiendatakse pärast sõna "lubatud" sõnadega "järelevalveta või".
§ 74. §-i 149 täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:
"(4) Karantiinirežiimi osakonnas kinnipeetaval on õigus saada administratsiooni järelevalve all kolm korda poolaastas lühiajaline kokkusaamine.".
§ 75. §-is 150:
1) paragrahvi täiendatakse uue 1. lõikega järgmises sõnastuses:
"(1) Poolkinnise vangla üldrežiimi osakonna kambrid on kuni neljakohalised ruumid, mis lukustatakse öörahu algusest kuni äratuseni ning kus on võimalik kinnipeetavate visuaalne või elektrooniline jälgimine.";
2) senine tekst loetakse 2. lõikeks ja seda täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
"3) saada ja saata postisaadetisi.".
§ 76. §-is 151:
1) 2. lõike algus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Poolkinnise vangla soodustusrežiimil väljaspool asutuse valvatavat piiret viibival kinnipeetaval on lubatud:";
2) paragrahvi täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:
"(3) Poolkinnise vangla soodustusrežiimil eraldi osakonnas viibival kinnipeetaval on lubatud:
1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda osakonna territooriumil ja hoonetes;
2) administratsiooni järelevalve all saada üks kord nädalas lühiajaline ja kuus korda aastas pikaajaline kokkusaamine poolkinnise vangla selleks eraldatud ruumis;
3) saada poolaastas kuni üks nädal puhkust;
4) kanda isiklikku riietust, saada ja saata postisaadetisi;
5) viibida järelevalve all väljaspool asutuse territooriumi, kui see on tarvilik seoses töötamise või õppimisega.".
§ 77. §-i 152 3. lõiget täiendatakse pärast olemasolevat teksti sõnadega "kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks".
§ 78. §-i 155 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:
"(3) Karantiinirežiimi osakonnas kinnipeetaval on õigus saada administratsiooni järelevalve all kolm korda poolaastas lühiajaline kokkusaamine.".
§ 79. §-i 156 1. lõikes asendatakse sõnad "öötundideks kella 22.00-6.00" sõnadega "öörahu algusest kuni äratuseni".
§ 80. §-i 157 2. lõiget täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
"3) saada ja saata postisaadetisi.".
§ 81. §-i 158 4. lõiget täiendatatakse pärast olemasolevat teksti sõnadega "kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks".
§ 82. § 160 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 160.Kinnisesse vanglasse paigutatud kinnipeetava üleviimine poolkinnisesse vanglasse
(1) Eeskujuliku käitumise ja kohusetundliku töössesuhtumisega kinnipeetava suhtes, kes on asunud paranemise teele ning keda seadus lubab vabastada tingimisi enne tähtaega, võib taotleda kohtult tema üleviimist poolkinnisesse vanglasse pärast kolmandiku karistuse ärakandmist. Kriminaalkoodeksi paragrahvis 551 tähendatud isiku suhtes võib taotleda kohtult tema üleviimist poolkinnisesse vanglasse pärast poole karistuse ärakandmist.
(2) Taotluse üleviimiseks võib esitada vanglaasutuse direktor, lisades vanglakomisjoni otsuse, või vanglakomisjon, lisades vanglaasutuse direktori arvamuse. Taotlus esitatakse koos kinnipeetava isikliku toimikuga kohtule.
(3) Kinnisest vanglast poolkinnisesse vanglasse üleviidud kinnipeetavat ei ole lubatud väljaspool asutuse valvatavat piiret asuvasse soodustusrežiimi osakonda üle viia enne kahe kolmandiku kohtu poolt määratud karistuse ärakandmist.".
§ 83. Seadustiku senise 17. peatüki 4. jao tekstis asendatakse sõnad "pedagoogiline nõukogu" sõnaga "vanglakomisjon" vastavas käändes.
§ 84. § 162 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 162. Alaealiste eraldi kinnipidamine
Noortevanglas või poolkinnise vangla noorteosakonnas hoitakse eraldi:
1) nooremaid kui viieteistkümneaastasi;
2) viieteistkümne- kuni kuueteistkümneaastasi;
3) seitsmeteistkümneaastasi;
4) täisealiseks saanud kinnipeetavaid, kes jätkavad karistuse kandmist noortevanglas.".
§ 85. § 163 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 163. Täisealiseks saanud isiku jätmine noortevanglasse ja tema üleviimine täiskasvanute vanglasse
(1) Pärast kohtuotsust, kuid enne selle jõustumist täisealiseks saanud tahtliku kuriteo eest vabadusekaotusega karistatu viiakse otsuse jõustumisel kohtumääruse alusel eelvangistusmajast üle poolkinnisesse vanglasse, ettevaatamatu kuriteo eest karistatu aga avavanglasse.
(2) Noortevanglas täisealiseks saanud kasvandik, kes õpib ja käitub korralikult, jäetakse karistuse edasiseks kandmiseks noortevanglasse, kuid mitte kauemaks kui tema 20-aastaseks saamiseni.
(3) Noortevanglas 20-aastaseks saanud kasvandik, samuti täisealiseks saanud kasvandik, kes ei õpi või ei käitu korralikult ja on karistatud tahtliku kuriteo eest, viiakse kohtumääruse alusel üle poolkinnisesse vanglasse, ettevaatamutu kuriteo eest karistatud süüdimõistetu aga avavanglasse.
(4) Esildise käesoleva paragrahv 1. või 3. lõikes nimetatud isikute üleviimiseks täiskasvanute vanglasse teeb kohtule kinnipidamiskoha või noortevangla direktor, kooskõlastades käesoleva paragrahv 3. lõikes märgitud isikute üleviimise vanglakomisjoniga.".
§ 86. § 164 tunnistatakse kehtetuks.
§ 87. §-is 168:
1) 1. lõike punktid 2 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
"2) pikaajalise kokkusaamise keelamine;
4) lukustatud kambrisse paigutamine kuni kaheks nädalaks;";
2) 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.
§ 88. V osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"V osa
EELVANGISTUS
§ 169. Eelvangistusse paigutamine
(1) Isik, kelle suhtes on kohtueelse menetluse ajaks tõkendina kohaldatud vahistamist (eelvangistuses peetav), paigutatakse juurdlusorgani või uurija vahistusmääruse alusel ja kohtu loal eelvangistusmajja või vangla eelvangistusosakonda või politsei arestimajja või arestikambrisse.
(2) Kohtu luba vormistatakse resolutsiooniga vahistusmäärusele.
(3) Isik, kelle suhtes on kohtumenetluse ajal tõkendina kohaldatud vahistamist (eelvangistuses peetav), paigutatakse kohtumääruse alusel eelvangistusmajja või vangla eelvangistusosakonda või politsei arestimajja või arestikambrisse.
(4) Kohtueelse menetluse ajal võib eelvangistuses peetava teise kinnipidamiskohta ümber paigutada kinnipeetava ümberpaigutamise määruse alusel, mille koostab juurdlusorgan või uurija.
(5) Kohtumenetluse ajal võib eelvangistuses peetava teise vanglaasutusse ümber paigutada:
1) kohtumääruse alusel;
2) juurdlusorgani või uurija määruse alusel ja kohtu loal.
(6) Eelvangistuses peetava üleviimisest ühest kinnipidamiskohast teise on eelvangistuses peetava vastuvõtnud kinnipidamiskoht kohustatud teatama üleviimiseks loa andnud kohtule ja sellele juurdlusorganile või uurijale, kelle menetluses on kriminaalasi ja kelle määruse alusel isik on eelvangistuses peetav.".
§ 169.1. Süüdimõistetu paigutamine eelvangistusmajja
Kui on tarvis teostada uurimistoiminguid teise isiku poolt toimepandud kuriteoasjas, võidakse isik, kellele on mõistetud vabadusekaotus, paigutada eelvangistusmajja riigiprokuröri või tema asetäitja loal kuni neljaks kuuks või kohtumääruse alusel kriminaalasja arutamise ajaks kohtus.
§ 170. Eelvangistuse üldtingimused
(1) Eelvangistusmaja on valvatava müüri või muu piirdega kinnipidamiskoht, kus võib teostada järelevalvet elektrooniliste ja elektromehaaniliste valve- ja signalisatsiooniseadmetega ning visuaalse jälgimise abil. Eelvangistuses peetavate majutamiseks on lukustatavad kambrid.
(2) Kontaktid ja suhtlemine erinevates kambrites eelvangistuses peetavate vahel ei ole lubatud. Kohtult või uurimisasutuselt asjakohase teate saamisel on kinnipidamiskoha administratsioon kohustatud tagama, et isikud, kes on süüdistatavad või kohtualused ühes ja samas kriminaalasjas, ei viibiks eelvangistuse ajal ühes kambris või nii lähestikku asuvates kambrites, et neil oleks võimalik pidada omavahel sidet. Sama kehtib jõustunud kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas karistust kandvate isikute suhtes, kes on kinnipidamiskohas toimepandud kuriteo uurimise ajaks seaduses ettenähtud korras üle viidud eelvangistusmajja või kinnise või poolkinnise vangla eelvangistusosakonda või politsei arestimajja või arestikambrisse.
(3) Sanitaar-hügieenilised tingimused ruumides, kus eelvangistuses peetavaid hoitakse, peavad vastama käesoleva seadustikuga vanglaasutuse jaoks sätestatud normidele.
(4) Eelvangistuses peetavate suhtes võib kohaldada režiimi ja sisekorraeeskirjade rikkumise eest järgmisi distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus;
2) kartserisse paigutamine kuni 10 ööpäevaks.
§ 171. Eelvangistuse režiim
(1) Eelvangistuses peetavale on lubatud lisatoitlustamine isiklike vahendite või saadud toidupakkide arvel.
(2) Eelvangistuses peetavad kannavad isiklikke riideid. Kui kandmiskõlbulikud isiklikud riided puuduvad või kui eelvangistuses peetav ei soovi neid kanda, annab riietuse kinnipidamisasutus.
(3) Lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmete, sugulaste ja muude isikutega ning vaimulikuga toimuvad ainult uurija, juurdleja või prokuröri loal või kohtu loal, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Kokkusaamiste kord reguleeritakse kinnipidamiskoha sisekorraeeskirjadega.
(4) Eelvangistuses peetava kirjavahetus, telefoni- ja muu elektriline või elektrooniline ühendus ja kokkusaamised vabaduses viibivate isikutega toimuvad ainult uurija, juurdleja või prokuröri loal või kohtu loal, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Telefoni- ja muu elektrilise või elektroonilise ühenduse ja kirjavahetuse kord reguleeritakse kinnipidamiskoha sisekorraeeskirjade ja juurdleja, uurija või prokuröri või kohtu, kui kriminaalasi on kohtu menetluses, seadusjärgsete nõudmistega. Kontrollimata edastatakse kaitsjale, prokurörile, täitevametile ja kohtule adresseeritud kirjad.
(5) Eelvangistuses peetavatele peavad olema kättesaadavad päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Kinnipidamiskoha administratsiooni nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või teler.
(6) Eelvangistuses peetavad ei ole kohustatud töötama.
§ 172. Eelvangistusest vabastamine
(1) Eelvangistuses peetav vabastatakse viivituseta:
1) kohtueelsel menetlusel juurdlusorgani või uurija poolt koostatud tõkendi muutmise või tühistamise määruse alusel või kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse alusel prokuröri nõusolekul;
2) kohtueelsel või kohtumenetlusel kohtu poolt koostatud tõkendi muutmise või tühistamise määruse alusel;
3) õigeksmõistva kohtuotsuse kuulutamisel.
(2) Kolm päeva enne vahistusmääruses märgitud vahistustähtaja lõppemist teatab eelvangistusasutuse administratsioon sellest prokurörile, kes kontrollib, kas vahistustähtaega on pikendatud või kriminaalasi kohtu menetlusse antud. Vastava teate mittesaamisel vabastatakse vahistatud isik prokuröri määruse alusel vahistustähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 18.00.
(3) Eelvangistuses peetav, kes on viibinud eelvangistuses kauem, kui seda näeb ette seaduses sätestatud maksimaalne vabadusekaotuslik tähtaeg temale inkrimineeritud kuritegude eest, vabastatakse kinnipidamiskohast kinnipidamiskoha üle järelevalvet teostava prokuröri määruse alusel.
§ 89. § 173 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 173. Interneeritu kinnipidamise tingimused
(1) Käesoleva seadustiku paragrahvis 9 nimetatud välismaalane paigutatakse halduskohtuniku otsuse alusel interneerimislaagrisse, selle puudumisel eelvangistusmaja või vangla või politsei arestimaja selleks eraldatud osakonda.
(2) Interneeritute majutamiseks on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kinnipidamiskohtades ühiselamud kuni neljakohaliste tubadega.
(3) Järelevalvet interneeritu üle teostatakse nii asutusesiseselt kui ka -väliselt. Lubatud on elektrooniliste ja elektromehaaniliste valve- ja signalisatsiooniseadmete kasutamine.".
§ 90. § 174 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "§ 174. Interneeritu kinnipidamise režiim
(1) Käesoleva seadustiku paragrahv 173 1. lõikes nimetatud kinnipidamiskohtades kinnipeetaval interneeritul on lubatud:
1) äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda osakonna territooriumil ja hoonetes;
2) administratsiooni loal viibida järelevalve all või järelevalveta väljaspool asutuse territooriumi;
3) elada koos perekonnaga omaette selleks eraldatud ruumis;
4) kanda isiklikku riietust, hoida enda juures ja kasutada kitsendusteta raha ja väärtasju;
5) saada ja saata postisaadetisi;
6) saada üks kord nädalas lühiajaline ja üks kord kuus pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmete, sugulaste või muude isikutega.
(2) Interneeritule tagatakse tema usutavasid järgiv toitlustamine, silmas pidades inimese normaalseks elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Laste toitlustamine korraldatakse nende east tulenevaid vajadusi arvestades.
(3) Interneeritul on õigus piiramatult kohtuda kaitsjaga ja oma riigi konsulaartöötajaga. Kokkusaamised nimetatud isikutega peavad toimuma segamatult, tsenseerimata ja konfidentsiaalselt. Kinnipidamiskoha ametnikud võivad kohtumisi visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata.".
§ 91. §-is 189:
1) paragrahvi täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:
"(2) Enne 1992. aasta 1. juunit kohtu poolt esimese astme kuritegude toimepanemise eest üld- või tugevdatud režiimiga parandusliku töö kolooniasse karistuse kandmisele mõistetud isikud jäävad karistust kandma samasse kinnipidamiskohta, kuid nende suhtes kuuluvad kohaldamisele käesoleva seadustiku paragrahvid 155-159.";
2) senine tekst loetakse 1. lõikeks.
II. Tunnistatakse kehtetuks:
§ 92. Eesti NSV parandusliku töö koodeks (ENSV Teataja 1970, 33, 285 lisa; 1973, 40, 359; 1977, 31, 352; 51, 652; 1981, 29, 428; 1982, 10, 152; 1983, 30, 372; 1984, 5, 55; 1985, 31, 483; 1986, 11, 143; 27, 387; 1987, 4, 38; 1988, 16, 193; 1989, 1, 3; 17, 202; 38, 579).
§ 93. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlused:
1) 1963. aasta 31. augusti seadlus "Kohtu poolt vabadusekaotuse kandmise kohtades kinnipidamisrežiimi liikide määramise korrast eriti ohtlike riiklike kuritegude eest süüdimõistetuile" (ENSV Teataja 1963, 36, 141);
2) 1969. aasta 31. oktoobri seadlus "Eelvangistuskambris vahi all kinnipidamise tähtaja kohta" (ENSV Teataja 1969, 44, 424);
3) 1971. aasta 22. aprilli seadlus ""Järelevalvekomisjonide põhimääruse" kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 17, 166; 1988, 21, 262); 4) 1980. aasta 23. mai seadlus ""Paranduslikku tööd täideviivate organite ühiskondlike inspektorite põhimääruse" kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1980, 18, 316);
5) 1984. aasta 29. novembri seadlus ""Süüdimõistetutele kohaldatud parandusliktöise mõjutamisega mitteseotud kriminaalkaristuste Eesti NSV-s täideviimise korra ja tingimuste määrustiku" kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1984, 46, 546).
Riigikogu aseesimees Tunne KELAM
Õiend
Lisatud avaldamisandmed.
]]>