1. Tartu muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Tartu linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

2. Muinsuskaitseala hõlmab ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad Tartu linna keskaegse ja klassitsistliku vanalinna ja Toomemäe pargiala, seda ümbritsev linnakindlustuste vöönd ning sellega vahetult piirnev eeslinna ala.

3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on esitatud korralduse lisas 1.

II osa
Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted

4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Tartu ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutamine ning linnaruumi kestlik areng.

5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos käesolevas korralduses sätestatuga.

6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on:
   1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate etappide kaudu;
   2) muinasajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas ehitised, tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), haljastus, ajaloolised linnaruumi elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht ning linnakindlustused;
   3) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated¹, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus.

7. Muinasajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused on:
   1) keskaegsed ehitised ja Tartu linnakindlustuste peamiselt maa all säilinud osad, sealhulgas vanalinna ümbritsevad muldkindlustused, muinas-, kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused, matmispaigad ning arheoloogiline kultuurkiht;
   2) 18. ja 19. sajandil rajatud valdavalt klassitsistlikus stiilis ehitised;
   3) Tartu Ülikooliga seotud ajaloolised ehitised;
   4) 19. ja 20. sajandi alguse eeslinnale iseloomulik puithoonestus;
   5) ajaloolisesse linnatuumikusse sobiv ja seda rikastav 20. ja 21. sajandil rajatud hoonestus;
   6) linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas monumendid, väikevormid, sillutised, tänavalaternad jms;
   7) maastiku ning haljastuse ja hoonestuse koosmõjul tekkinud linnakeskkond – ajaloolised haljasalad, sealhulgas Toomemägi ja Emajõe kallas;
   8) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad;
   9) II maailmasõjaks välja kujunenud kinnistud (maaüksused), mis on säilinud tänapäevani muutmata või vähesel määral muudetud piiridega.

8. Muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikud põhimõtted on:
   1) muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti;
   2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega;
   3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral kultuuriväärtuslike hoonete kasutust;
   4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust;
   5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid  (korralduse lisa 2) säilitatakse ja hooldatakse; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid;
   6) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevast, keskkonda sulanduvat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga ning tõsta esile ajaloolist hoonestust, vältides ajalooliste stiilide otsest jäljendamist;
   7) uue ehitise kavandamisel linnaehituslikult olulisele kohale on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus;
   8) aladel, kus ajalooliselt on olnud hoonestus, on soovitatav ala taashoonestada, arvestades ümbritsevat linnaruumi;
   9) kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest;
   10) avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur ja ajastuomased linnakujunduse elemendid;
   11) säilitatakse haljasalad ja haljastus, sealhulgas kõrghaljastus, taimestik, puiesteed, jõeääre ja õuemaa haljastus ning haljasalade ajalooline planeering; võimaluse korral taastatakse alleede ja puuridade hävinud osad;
   12) mulla- ja kaevetööde tegemisel lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest; arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele;
   13) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning kultuuriväärtuslikele ehitistele, sealhulgas linnamüürile; võimaluse korral taasavatakse katkestatud tänavasihid ja taastatakse vaated ehitistele.

III osa
Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid

9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud A‑, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2.

10. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Kui olemasolev hoone korralduse lisas 2 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B‑kaitsekategooria hoonena.

11. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii interjööris kui ka eksterjööris.

12. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.

13. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta.

14. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C‑kaitsekategooria hoonena.

IV osa
Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded

15. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering, sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, tapeedid, stukkdekoor jms).

16. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded:
   1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus;
   2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline olukord ja lähtutakse hoonest kui tervikust;
   3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale kasutada ei lubata (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale lubatakse kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena sileplekk, rullmaterjal, eterniit);
   4) välispiirdeid lubatakse soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid;
   5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms); välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks;
   6) maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;
   7) ventilatsiooni ehitamisel kasutatakse olemasolevat korstent ja läbiviike; juhul kui see ei ole võimalik, ehitatakse uus korsten ajaloolise eeskujul;
   8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust;
   9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis;
   10) katuseaknaid on võimalik paigaldada juhul, kui need kavandatakse vähese vaadeldavusega kohta, katusega samas tasapinnas, hoonega arhitektuurselt sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt; ühekorruselise hoone puhul eelistatakse tänavapoolsel küljel katuseuuke.

17. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded:
   1) lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ning sobivusest lähiümbruse hoonestusega;
   2) kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale; traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale kasutada ei lubata;
   3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid ja vajaduse korral iseloomulikud detailid;
   4) maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;
   5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust;
   6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja iseloomulikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis.

18. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:
   1) lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete suurusest, kujust ja kõrgusest), liigendusest, värvilahendusest ja katusemaastikust (katus kavandatakse eelkõige kaldkatusena);
   2) mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt, järgides II maailmasõja eelset krundi- ja hoonestusstruktuuri;
   3) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale, sealhulgas kivihoonete piirkonnas krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni jms, puithoonete piirkonnas puitlaudist, valtsplekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale kasutada ei lubata;
   4) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised lahendatakse ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse;
   5) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, elektrialajaam, autovarjualune jms) paigutatakse asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust;
   6) ajaloolistele haljasaladele² ei püstitata uusi ehitisi; välja arvatud olemasoleva hoone maapealse osa laiendamine sobiva mastaabi ja kujundusega ning väikeehitise ja puhkerajatise püstitamine (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms).

19. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded:
   1) muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistu piirid üldjuhul säilitatakse; 
   2) alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), krundile määratakse lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada.

20. Muinsuskaitseala tänavate, õuemaa ja haljastuse puhul kehtivad järgmised nõuded:
   1) väärtuslikud piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse;
   2) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse, järgides lähiümbruses väljakujunenud tava (materjal, kõrgus, paiknemine jms) ja sobivust krundi hoonestuse arhitektuuriga; tõkkepuid paigaldada ei lubata;
   3) ajalooline munakivisillutis jm väärtuslik katend säilitatakse või taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees;
   4) uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (nt sõiduteel muna- või ajaloolise klompkivi, kõnniteel sillutisplaatide, hoovides sillutiskivi ja/või graniitsõelmete kasutamine);
   5) väljaspool vanalinna tuumikala (piiritletud Vabaduse puiestee, Poe, Ülikooli, Jakobi ja Laia tänavaga) ja Toomemäel välditakse õuemaa suuremahulist sillutamist;
   6) ehitist liigniiskuse eest kaitsvad pinnasekalded säilitatakse või need rajatakse;
   7) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist keldrisse ning sademevee juhtimist krundile;
   8) ajaloolisi linnakujunduse elemente (monumendid, skulptuurid, tänavapostid, laternad, kaevud, pingid jms) säilitatakse ja võimaluse korral taaskasutatakse;
   9) uued linnakujunduse elemendid (linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamikandjad, liikluskorraldusvahendid, tänavapostid jms) kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust; tänavate valgustamiseks kasutatakse gaasilaternate ajastust pärinevat valgusti vormi, välja arvatud Vabaduse puiesteel, Kroonuaia, Laial ja Veski tänaval;
   10) hooajaline tänavakohvik, kauplemiskoht jms rajatakse tänavapinnale, ilma eraldi kõrgema terrassitasapinna ja täispiirdeta, välja arvatud juhul, kui aluspind seda ei võimalda;
   11) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust, sealhulgas ei lubata tänavaid hoonete ja kõrghaljastuse vahetus läheduses soolatada;
   12) ajalooliste haljasalade ja alleede ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid (piirdepostid, pargimööbel jms) säilitatakse võimalikult autentsena;
   13) ajaloolise haljasala ja allee taastamisel lähtutakse ajaloolisest planeeringust, iseloomulikust haljastusviisist, rajamisaegsest stilistikast ning puude ja taimestiku liikidest; taastamisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, arhitektuursed väikevormid jms); alleeosad ja puuderead taastatakse terviklike lõikudena, mitte üksikuid puid sinna vahele istutades;
   14) nii avalikus ruumis kui ka õuemaal haljastus säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse, sealhulgas kõrghaljastus ja selle osakaal; haljastuse taastamisel ja rajamisel lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse traditsioonilisi liike (pärn, vaher, tamm, hobukastan, künnapuu jms ning aedades viljapuud, sirelid, ebajasmiinid, kibuvitsad jms);
   15) puude, sealhulgas viljapuude raiumisel nähakse võimaluse korral ette asendusistutus samal krundil või samas kohas linnaruumis; puittaimestikku lubatakse raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks;
16) ehitus- ja kaevetöödega väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri, kahjustada ei lubata.

21. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded:
   1) arheoloogilise kultuurkihiga alal³ enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja ‑detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni;
   2) väärtuslikke ajaloolisi ehituskonstruktsioone ja -detaile säilitatakse.

V osa
Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ning selle tagamise nõuded ja kitsendused

22. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, mis on esitatud korralduse lisas 1.

23. Kaitsevööndi 1. osa eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki tänavaid, Emajõelt ja selle kaldalt. Uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes muinsuskaitsealaga. Piki tänavaid avanevaid vaateid ehitistega sulgeda ei lubata.

24. Kaitsevööndi 2. osa eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Vaateid ehitistega sulgeda ei lubata. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on järgmised:
   1) vaade 1 avaneb Narva maantee ja Puiestee tänava ristmikult piki Narva maanteed tähetorni hoonele ja raekoja tornile;
   2) vaade 2 avaneb Mäe tänava trepistiku ülemistelt astmetelt üle Mäe tänava hoonestuse Jaani kiriku tornile ning Mäe tänavalt alates trepistiku ülemistelt astmetelt piki Mäe tänavat raekoja tornile ja tähetorni hoonele;
   3) vaade 3 avaneb Roosi ja Puiestee tänava ristmikult üle Roosi ja Mäe tänava hoonestuse Jaani kiriku katusele ja tornile ning Roosi tänavalt alates Roosi ja Puiestee tänava ristmikult piki Roosi tänavat raekoja tornile ja tähetorni hoonele;
   4) vaade 4 avaneb Raatuse ja Puiestee tänava ristmikult piki Raatuse tänavat Raekoja platsile;
   5) vaade 5 avaneb Võidu sillalt kogu pikkuses raekoja tornile;
   6) vaade 6 avaneb Emajõe paremkaldalt Võidu silla lõunapoolsest osast raekoja tornile ja Jaani kiriku tornile;
   7) vaade 7 avaneb Jaama tänava ja Kaunase puiestee ristmikult ja sellest Rahumäe kalmistu peaväravani Jaani kiriku katusele ja tornile ning katoliku kiriku tornile;
    8) vaade 8 avaneb Vorbuse-Kardla teelt Eino ja Einopõllu maaüksuse juurest toomkirikule ja Jaani kiriku tornile.

VI osa
Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis

25. Muinsuskaitsealal ei nõuta tööde tegemise luba ega sellele eelnevaid muinsuskaitse eritingimusi järgmistel juhtudel:
   1) C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks;
   2) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga alasid⁴;
   3) raietööks ja hooajalise ajutise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga.

26. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta:
   1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel; 
   2) Muinsuskaitseameti teavitamist ehitise ehitamisest või rajamisest, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist;
   3) kaitsevööndi 2. osa alal ehitiste lammutamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga.

VII osa
Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid

27. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.

VIII osa
Lõppsätted

28. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

29. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määruse nr 218 „Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 28 sätestatud korralduse jõustumisest.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Kaitsekorra põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

______________________
¹ Näidatud korralduse lisas 1.
² Näidatud korralduse lisas 4.
³ Näidatud korralduse lisas 3.
⁴ Näidatud korralduse lisas 3.