Riigikogu seadus algtekst avaldamine avaldatud 1991-06-13 RT 1991-06-28+03:00 1991 21 257 30520 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 30520 5 2012-10-18+03:00 Ülle Urb 103661 Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus I. Üldsätted



Paragrahv 1. Seaduse ülesanded
Omandireformi aluste seadus määrab kindlaks omandireformi eesmärgi, sisu, objekti, subjektid ja omandireformi korra ning on aluseks muudele omandireformiks vajalikele normatiivaktidele.

Paragrahv 2. Omandireformi eesmärk

(1) omandireformi eesmärk on omandussuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks.

(2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

Paragrahv 3. Omandireformi sisu ja objekt

(1) Omandireformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse õigusvastaselt võõrandatud vara:

1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990.a. 19.detsembri otsusega "Omandiõiguse järjepidevuse taastamisest" ebaseaduslikuks tunnistatud normatiivaktide alusel natsionaliseeritud vara (denatsionaliseerimine);

2) kollektiviseerimisel ühistatud vara (dekollektiviseerimine);

3) õigusvastaste repressioonidega või muul omaniku õigusi rikkuval viisil võõrandatud vara.

(2) Omandireformi käigus muudetakse vara omandivormi järgmiselt:

1) riigi omanduses olev vara antakse tasuta munitsipaalomandusse (vara munitsipaliseerimine);

2) riigi omanduses olev või munitsipaalomandusse antud vara antakse tasu eest või tasuta eraomandusse (vara erastamine);

3) varem riigi poolt kooperatiivsetele, riiklik- kooperatiivsetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele tasuta üle antud vara tagastatakse Eesti Vabariigile (vara taasriigistamine).

(3) Vara tagastatakse, kompenseeritakse või antakse üle käesolevas seaduses ning muudes Eesti Vabariigi normatiivaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Paragrahv 4. Omandireformi õigustatud subjektid

Omandireformi õigustatud subjektid on isikud, sealhulgas riik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda vara tagastamist või kompenseerimist või õigus nõuda või taotleda vara tasu eest või tasuta üleandmist.

Paragrahv 5. Omandireformi kohustatud subjektid

Omandireformi kohustatud subjektid on riik ja teised isikud, kes on seaduse järgi kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima või vara tasu eest või tasuta üle andma.

II. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ning kompenseerimine

6. Vara õigusvastase võõrandamise mõiste

(1) Vara õigusvastane võõrandamine on omaniku tahte vastaselt temalt vara üravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametisikute omavoli tõttu.

(2) Vara õigusvastase võõrandamisena käsitatakse käesolevas seaduses natsionaliseerimist, kollektiviseerimist, õigusvastaste repressioonide, sealhulgas massirepressioonide käigus ning muul käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tunnustele vastaval viisil toime pandud vara võõrandamist ajavahemikus 16.juunist 1940.a. kuni 1.juunini 1981.a.

(3) Õigusvastane repressioon käesoleva seaduse tähenduses on nii kohtulik kui ka kohtuväline represseerimine (surmanuhtlus, vabadusekaotus, asumisele- või väljasaatmine või küüditamine) ebaseadusliku või hiljem ebaseaduslikuks tunnistatud otsuse alusel.

(4) Reaalne repressioonioht käesoleva seaduse tähenduses on nii kohtuliku kui ka kohtuvälise represseerimise (surmanuhtluse, vabadusekaotuse, asumisele- või väljasaatmise või küüditamise) oht.

(5) Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse või kompenseeritakse ühtsetel alustel, olenemata käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud õigusvastase võõrandamise viisist, välja arvatud käesoleva seadluse paragrahv 13 lg. 3 ja paragrahv 14 sätestatud juhtudel.

Paragrahv 7. Õigusvastaselt võõrandatud vara endised omanikud omandireformi õigustatud subjektidena

(1) Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist on õigustatud nõudma:

1) füüsilised isikud, kelle vara natsionaliseeriti või kollektiviseerimise käigus ühistati, samuti isikud, kelle vara võõrandati õigusvastaste repressioonide käigus ja kes on rehabiliteeritud, kui nad elavad käesoleva seaduse jõustumise ajal alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, mis käesoleval ajal allub Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, või kui neil oli 1940.a. 16.juunil Eesti Vabariigi kodakondsus;

2) füüsilised isikud, kelle vara võõrandati õigusvastaselt ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu või kes olid sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu oma vara ära andma või maha jätma, kui nad käesoleva seaduse jõustumise ajal elavad alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, mis käesoleval ajal allub Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, või kui neil oli 1940.a. 16.juunil Eesti Vabariigi kodakondsus ning ebaseadusliku otsuse, ametiisikute omavoli või reaalse repressiooniohu olemasolu on kohtulikult tõendatud;

3) füüsilised isikud, kes on käesoleva lõike 1. ja 2. punktis tähendadatud isikute pärijad käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud tähenduses ja tingimustel;

4) organisatsioonid käesoleva seaduse paragrahvis 9 sätestatud tähenduses ja tingimustel;

5) Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsusliku staatusega vallad, alevid ja linnad, samuti maakonnad ja vabariiklikud linnad, kelle territooriumil asus 1940.a. 16.juunil munitsipaalomandusse kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara;

6) Eesti Vabariik vara osas, mis oli 1940.a. 16.juunil Eesti Vabariigi omanduses.

(2) Välisriikide, nende juriidiliste isikute ja kodanike ning kodakondsuseta isikute, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõike 1.-4. punktis nimetatud isikud, omanduses olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse Eesti Vabariigi ja vastava riigi vahelise kokkuleppega.

Paragrahv 8. Pärijad omandireformi õigustatud subjektidena

(1) Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ja ta on teinud testamendi, on omandireformi õigustatud subjektiks testamendijärgsed pärijad testamendis määratud ulatuses.

(2) Endise omaniku testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele ja olema tehtud enne testamendis märgitud vara õigusvastast võõrandamist või pärast käesoleva seaduse kehtestamist.

(3) Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ning tema testamenti ei ole või see ei vasta käesoleva paragrahvi 2. lõike nõuetele või testament ei hõlma kogu õigusvastaselt võõrandatud vara, on kas kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või selle testamendis märkimata osa ulatuses omandireformi õigustatud subjektid:

1) endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades;

2) endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast), ning endise oamniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda ainult selle vara tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende abikaasal või vanemal.

(4) lapsendajatel ja lapsendatud on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel või kompenseerimisel võrdsed õigused käesoleva paragrahvi 1. ja 3. lõikes näidatud isikutega.

(5) Õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena käsitatakse ainult käesoleva paragrahvi tähendatud isikuid. Kui endise omaniku pärija on surnud, ei lähe temale kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, väljaarvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike 2. punktis tähendatud isikud.

Paragrahv 9. Organisatsioonid omandireformi õigustatud subjektidena

(1) Omandireformi õigustatud subjektid on Eesti Vabariigis kuni 1940.a. 16.juunini tegutsenud ühiskondlikud organisatsioonid ja usuühingud, kui nende põhikirjaline tegevus ei ole katkenud.

(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes märgitud organisatsiooni õigust olla omandireformi õigustatud subjektiks tunnistab ja mitme organisatsiooni vahelised vaidlused lahendab kohus.

Paragrahv 10. Organisatsiooni omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise kord

(1) Kohus, saanud käesoleva seaduse paragrahv 9 lg.1 märgitud organisatsioonilt avalduse omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise kohta, avaldab kümne päeva jooksul vabariiklikus ajalehes vastava kuulutuse.

(2) Kolme kuu jooksul kuulutuse ilmumise päevast arvates peavad kõik isikud, kellel on vastuväiteid esitatud avaldusele, teatama sellest kohtule.

(3) Kohus peab asja läbivaatamisele kutsuma lõik käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud isikud.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud avaldus tuleb esitada kohtule organisatsiooni 1940.aasta 16.juuni asukoha järgi.

Paragrahv 11. Õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi objektina
(1) Omandireformi objektiks on õigusvastaselt võõrandatud maa ja muud loodusobjektid, ehitised, laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu.

(2) Omandireformi objektiks oleva vara maksumus määratakse kindlaks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt kehtestatud korras.

Paragrahv 12. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine

(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid, teised juriidilised ja füüsilised isikud, kelle omanduses asub omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, on kohustatud selle õigustatud subjektidele tagastama, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Kui tagastamisele kuuluvat vara on õigustatud nõudma mitu isikut, kuulub vara tagastamisele, kui vähemalt üks isik seda nõuab, kusjuures vara tagasisaanud isik peab kompenseerima teistele isikutele nende osa.

(3) Omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui:

1) omandireformi õigustatud subjektid ei nõua vara tagastamist, vaid soovivad selle kompenseerimist;

2) vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul;

3) vara on füüsilise isiku heauskses omanduses;

4) varaks on riigi, juriidilise isiku või munitsipaalomanduses olev ehitis, mida valdavad füüsilised või juriidilised isikud rendilepingu alusel ja õigustatud subjekt ei ole nõus üle võtma sellest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi;

5) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusel praegu riigi omanduses oleva kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku kaitse aluse objekti tagastamine kahjustab Eesti Vabariigi huve või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel praegu munitsipaalomanduses või tema haldusterritooriumil asuva juriidilise isiku omanduses oleva kultuuri- väi sotsiaalobjekti või kohaliku kaitse aluse objekti tagastamine kahjustab kohaliku haldusüksuse huve;

6) vara asub territooriumil, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Nimetatud vara tagastamise küsimused lahendatakse riikidevaheliste läbirääkimistega. Omandireformi õigustatud subjektidel on õigus nõuda nimetatud vara kompenseerimist, millisel juhul nad kaotavad õiguse nõuda hiljem vara tagastamist.

(4) Riigi, juriidilise isiku või munitsipaalomanduses olev elamu, mida füüsilised isikud kasutavad eluruumi üürilepingu alusel, kuulub tagastamisele ainult juhul, kui omandisreformi õigustatud subjekt, kes nõuab elamu tagastamist, võtab endale kõik üürnikuga varem sõlmitud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Tagastatavas elamus elavatel üürnikel on sel juhul õigus taotleda uue eluruumi saamist.

(5) Vara tagastamise protseduurilised küsimused otsustab Eesti Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalitsuse täitevorgan Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(6) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib vara tagastamisel teha kohustuseks selle senise sihtotstarbelise kasutamise või selle vara kohta kehtestatud kaitsereziimi täitmise. Nimetatud kohustuse täitmine tagatakse Eesti Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse täitevorgani ja omandireformi õigustatud subjekti vahel sõlmitud lepinguga.

Paragrahv 13. Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine

(1) Kui omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara on hävinud, kui seda ei tagastata käesoleva seaduse paragrahv 12 lg.3. ja 4. alusel või kui varaks on aktsiad või osatähed, kompenseerib selle riik. Füüsilised isikud, juriidilised isikud ja kohalikud omavalitsuse organid, kelle omanduses on õigusvastaselt võõrandatud vara, mida ei tagastata käesoleva seaduse paragrahv 12 lg.3 ja 4 sätestatud juhtudel, või kelle omanduses vara on hävinud või muul viisil tema omandusest välja läinud, ei ole kohustatud kompensatsiooni maksma, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 14 sätestatud juhud.

(2) Vara väärtus kompenseeritakse käesoleva seaduse paragrahv 7 lg. 1 punktides 1-4 nimetatud isikutele.

(3) Õigusvastaselt represseeritud ja rehabiliteeritud isikutele kompenseeritakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu määratud ulatuses ka see õigusvastaselt võõrandatud vara, mis ei ole käesoleva seaduse paragrahv 11 lg.1 alusel omandireformi objektiks.

(4) Saamata jäänud tulu ei kompenseerita.

(5) Vara väärtus kompenseeritakse õigusvastase võõrandamise aegsest maksumusest lähtudes. Kui tagastatava vara väärtus on vähenenud, kompenseeritakse väärtuste vahe. Kui tagastatava vara väärtus on suurenenud, kompenseerib isik, kellele vara tagastatakse, väärtuste vahe.

(6) Kui ei ole võimalik tõendada õigusvastaselt võõrandatud vara maksumust, kompenseeritakse see Eesti Vabariigi Ülemnõukogu määratud ulatuses.

Paragrahv 14. Ühistatud vara tagastamine või kompenseerimine

(1) Kolhooside loomisel ühistatud vara tagastatakse või kompenseeritakse samadel alustel muu õigusvastaselt võõrandatud varaga, kui käesolevast seadusest või muudest Eesti Vabariigi seadustest ei tulene teisiti.

(2) Ühistatud vara ja selle endiste omanike register koostatakse käesoleva seaduse paragrahv 16 lg. 3 märgitud korras eraldi registrina.

(3) Kui ühistatud vara ei ole võimalik tagastada, kompenseerib selle Eesti Vabariigi seadustega sätestatud korras:

1) kolhoos, mille asutamisel vara ühistati, kolhoosi reorganiseerimise korral see kolhoos, mille omandusse ühistatud vara anti;

2) muu juriidiline isik, mis on asutatud kolhoosi reorganiseerimisel või likvideerimisel, kui ta on kolhoosi õigusjärglane või talle on üle antud kas kogu kolhoosi vara või osa sellest;

3) riik, kui vara ühistamisel asutatud kolhoos on reorganiseeritud riiklikul omandil põhinevaks ettevõtteks; kui kolhoosi õigusjärglast ei ole või seda ei ole võimalik kindlaks määrata; kui kolhoosil või tema õigusjärglasel puudub selleks vara.

(4) Kolhoosi poolt käesoleva seaduse jõustumise hetkeks tagastatud või kompenseeritud ühistatud vara tasaarvestatakse käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud kompensatsioonidega.

(5) Kui õigustatud subjekt on talupidaja, on tal teiste isikute ees eelisõigus saada kompensatsiooni natuuras.

(6) Eesti Vabariigi vastava seaduse alusel võib ühistatud vara tagastada käesoleva seaduse paragrahv 17 lg.2 sätestatust varem.

Paragrahv 15. Natsionaliseeritud maa tagastamise või kompenseerimise erisused

Natsionaliseeritud maa või muude loodusobjektide tagastamisel või kompenseerimisel rakendatakse käesolevat seadust, kui Eesti Vabariigi maaseadusest ei tulene teisiti.

Paragrahv 16. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamine ja arvestus

(1) Omandireformi õigustatud subjektidel on õigus esitada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldusi kuni 1991.a. 27.detsembrini. Avaldusele lisavad nad nendel olevad dokumendid vara kuuluvuse, koosseisu ja maksumuse kohta.

(2) Avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsus.

(3) Esitatud avalduste alusel koostab Eesti Vabariigi Valitsus endiste omanike ja vara registri.

Paragrahv 17. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kord

(1) Vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 16 lg.3 märgitud registrisse kantud vara maksumusele, mille kindlaksmääramise korra kehtestab paragrahv 11 lg. 2 järgi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, antakse omandireformi õigustatud subjektidele Eesti Panga poolt väljalastud nimeline ja pärandatav väärtpaber. Nimetatud väärtpaberit ei anta ühistatud vara kompenseerimisel kolhoosi või muu juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse paragrahv 14 lg. 3 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel.

(2) Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse pärast endiste omanike ja vara registri koostamist Eesti Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsusel käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud väärtpaberi alusel käesoleva seaduse paragrahv 12 sätteid järgides.

(3) Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseeritakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud väärtpaberi vahetamise kaudu aktsiate või muu erastamisele kuuluva vara vastu või muul viisil.

(4) Kompenseerimise viisi ja korra määrab kindlaks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

(5) Omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või komepenseerimist selle vara osas, mis on talle juba tagastatud või kompenseeritud.

(6) Isikutele, kelle vara võõrandati repressioonide tõttu või kes olid sunnitud vara ära andma või maha jätma reaalse repressiooniohu tõttu, ametiisiku omavoli või ebaseadusliku otsuse alusel, tagastatakse või kompenseeritakse omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara pärast rehabiliteerimistunnistuse või võõrandamise õigusvastasust tõendava kohtuotsuse esitamist. Nimetatud isikud peavad pöörduma kohtusse või vastavasse riigiorganisse kohtuotsuse või rehabiliteerimistunnistuse saamiseks 6 kuu jooksul käesoleva seaduse vastuvõtmisest.

(7) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võib kehtestada rehabiliteerimise või vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra.

Paragrahv 18. Tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga ja vastutus selle vara säilimise eest

(1) Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omanduses või valduses vara on, keelatud vara omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud vara omanikud ja valdajad on kohustatud tagama vara säilimise. Kui seda kohustust ei täideta, peavad nad hüvitama kahju.

Paragrahv 19. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimisega seotud vaidluste lahendamine

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtu korras.

III. Munitsipaliseerimine

Paragrahv 20. Munitsipaliseerimise mõiste

Munitsipaliseerimine käesoleva seaduse tähenduses on omandireformi käigus riigi omanduses oleva vara üleandmine valla, alevi, linna, vabariikliku linna või maakonna omandusse (edaspidi munitsipaalomandusse) või nimetatud omavalitsusüksuste ühisesse omandusse koos edaspidise erastamiskohustusega või ilma selleta.

Paragrahv 21. Munitsipaliseerimise objekt

(1) Munitsipaliseerimise objekt on riigi omanduses olev vara, mis asub vastava valla, alevi, linna, vabariikliku linna või maakonna territooriumil ja mis ei ole vajalik Eesti Vabariigi kui terviku sotsiaalse ja majandusliku arenguu tagamiseks ning mille erastamist ei ole otstarbekas läbi viia riiklike erastamisprogrammide alusel. Munitsipaliseerimisele mittekuuluva vara nimekirja kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium.

(2) Maa ja muude loodusobjektide munitsipaliseerimine toimub Eesti Vabariigi maaseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Paragrahv 22. Munitsipaliseerimise subjektid

(1) Munitsipaliseerimise õigustatud subjekt on valla, alevi, linna, vabariikliku linna ja maakonna omavalitsuse volikogu, kellel on õigus nõuda tema territooriumil asuva riigi omanduses oleva munitsipaliseerimisele kuuluva vara üleandmist munitsipaalomandusse. Kuni valla, alevi või linna omavalitsusliku staatuse juriidilise tunnustamiseni Eesti Vabariigi seadusega ettenähtud korras on nende munitsipaalomandusse antava vara suhtes õigustatud subjekt vastav küla-, alevi- või linnanõukogu, kes võib nõuda nende territooriumil asuva vara andmist teise tasandi kohaliku omavalitsuse haldusse.

(2) Munitsipaliseerimise kohustatud subjekt on need riigiorganid, kes on kohustatud seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle andma riigi omanduses oleva vara munitsipaalomandusse, samuti teise tasandi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes on kohustatud vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 25 punktile 4 nende haldusesse antud vara üle andma esmatasandi omavalitsuse organitele.

Paragrahv 23. Munitsipaliseerimise kord

(1) Riigi vara antakse munitsipaalomandusse käesoleva seaduse kohaselt tasuta Eesti Vabariigi Valitsuse otsuse alusel ja Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib taotleda munitsipaalomandusse antava vara üleandmist etapiviisiliselt vastavalt kohaliku omavalitsuse valmisolekule asuda munitsipaalomandusse antavat vara valdama, kasutama ja käsutama.

Paragrahv 24. Omandiõiguse üleminek vara munitsipaliseerimisel

(1) Riigi vara üleandmine munitsipaalomandusse vormistatakse kohaliku omavalitsuse organi ja Eesti Vabariigi Valitsuse määratud riigivalitsemisorgani poolt allakirjutatud aktiga.

Omandiõigus üleantavale varale läheb üle nimetatud akti allakirjutamise hetkest.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud akti allakirjutamise hetkest lähevad kohaliku omavalitsuse organile üle kõik seni sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.

Paragrahv 25. Teise tasandi kohaliku omavalitsuse organ esmatasandi munitsipaalomandi haldajana

Kuni valla, alevi või linna omavalitsusliku staatuse juriidilise tunnustamiseni võtab nende munitsipaalomandusse üleantava vara vastu ning haldab seda teise tasandi kohaliku omavalitsuse täitevorgan, kes:

1) võib nimetatud vara võõrandada, tasu eest või tasuta kasutusse anda vaid vastava küla-, alevi- või linnanõukogu otsusel;

2) võib reorganiseerida või likvideerida ettevõtteid, asutusi või muid organisatsioone vaid vastava küla, alevi- või linnanõukogu otsusel;

3) on kohustatud tagama nimetatud vara säilimise ja kasutamise küla, alevi või linna huvidest lähtudes;

4) on kohustatud nimetatud vara üle andma valla, alevi või linna volikogule kolme kuu jooksul, arvates valla, alevi või linna nõude esitamise päevast pärast tema omavalitsusliku staatuse tunnustamist.

Paragrahv 26. Maakonna omandusse antav vara

(1) Maakonna munitsipaalomandusse annab riik ainult selle vara, mis on vajalik maakonna omavalitsuse organite tegevuseks ning maakonna elanike ühisteks vajadusteks.

(2) Kohaliku omavalitsuse esmatasandi huve tuleb eelistada maakonna huvidele, kui ei ole kaalukat põhjust otsustada teisiti.

(3) Mitme esmatasandi haldusüksuse elanike ühisteks vajadusteks kasutatava vara üleandmisel munitsipaalomandusse tuleb eelistada mitme esmatasandi omavalitsusüksuse ühist omandust maakonna omandusele.

Paragrahv 27. Õigusvastaselt võõrandatud vara munitsipaliseerimine

Kui õigusvastaselt võõrandatud vara antakse munitsipaalomandusse, läheb vara tagastamise kohustus üle kohaliku omavalitsuse organile. Maakonnavalitsuse halduses oleva ning vallale, alevile või linnale üleandmiseks määratud vara tagastab maakonnavalitsus endisele omanikule seaduses ettenähtud korras, käesoleva seaduse paragrahvis 25 punktis 1 toodud piirangut sel juhul ei rakendata.

Paragrahv 28. Erastamiskohustusega munitsipaliseerimine

(1) Eesti Vabariigi Valitsus võib munitsipaliseerimisele kuuluva vara üleandmise otsuses ette näha vastava kohaliku organi kohustuse erastada munitsipaalomandusse antav vara määratud tähtajal.

(2) Ülalmärgitud kohustuse täitmata jätmise korral läheb erastamiskohustusega munitsipaalomandusse antud vara tagasi riigi omandusse, kes viib erastamise ise läbi.

Paragrahv 29. Munitsipaalomandusse antud vara seniste valdajate õiguslik seisund

Kohaliku omavalitsuse organid määravad neile üleantava vara seniste valdajate (ettevõtete, asutuste ning muude organisatsioonide) õigusliku seisundi kolme kuu jooksul alates munitsipaalomandiõiguse tekkimise hetkest.

Paragrahv 30. Kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara üleminek munitsipaalomandusse

(1) Kohaliku omavalitsuse organil on ostueesõigus kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide ning juriidiliste isikute omanduses oleva vara võõrandamisel, mis on vajalik kohaliku haldusüksuse elanikkonna sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks. Kui kohaliku omavalitsuse organ ei kasuta ostueesõigust, on tal nimetatud vara võõrandamisel õigus nõuda uuelt omanikult vara senise sihtotstarbega kasutamist.

(2) Kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide ning teiste juriidiliste isikute omanduses olev vara, mis on vajalik kohaliku haldusüksuse elanike sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks, antakse tasu eest või tasuta üle munitsipaalomandusse kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusel, kui selle vara omanik muudab vara senise sihtotstarbega kasutamist, halvendades sellega haldusüksuse elanike olukorda. Nimetatud vara nimekirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, millest teatatakse vara senisele omanikule. Nimekirja kinnitamise päevast alates on tehingud nimekirja kantud varaga keelatud ja seda keeldu rikkuvad tehingud kehtetud.

Paragrahv 31. Vaidluste lahendamine seoses munitsipaliseerimisega

(1) Vaidlused seoses riigi vara munitsipaalomandusse andmisega lahendatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud otsusega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse.

IV. Erastamine

Paragrahv 32. Erastamise mõiste

Erastamine on omandireformi käigus riigi ja munitsipaalomanduses oleva vara tasu eest või tasuta andmine füüsiliste isikute omandusse või nende ühisesse omandusse.

Paragrahv 33. Erastamise objekt
(1) Erastamise objekt on riigi või munitsiaalomanduses olev vara, mida ei ole vaja Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalse ja majandusliku arengu tagamiseks jätta riigi või munitsipaalomandusse.

(2) Maa ja muude loodusobjektide erastamine toimub Eesti Vabariigi maaseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Paragrahv 34. Erastamise subjektid

(1) Erastamise õigustatud subjektid on käesoleva seaduse paragrahv 7 lg.1 punktides 1-4 nimetatud isikud, samuti Eesti Vabariigis alaliselt elavad füüsilised isikud või ainult nende isikute ühisel omandil põhinevad Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaseltsid ja teised majandusühingud, kui aktsiaselts või majandusühing on moodustatud omanike vara ühendamise teel, mitte varem eksisteerinud juriidilise isiku vara osastamise teel.

(2) Erastamise õigustatud subjektid on käesoleva seaduse paragrahvis 39 märgitud isikud seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Eesti Vabariigi seadusega võib erastatava vara eri liikide puhul õigustatud subjektide ringi piirata või esitada neile lisatingimusi.

(4) Erastamise kohustatud subjektid on need riigiorganid, kes on kohustatud seaduses ettenähtud tingimustel ja korras erastama riigi omanduses oleva vara, ning kohaliku omavalitsuse organid, kes on kohustatud käesoleva seaduse paragrahvis 28 sätestatud juhul erastama munitsipaalomandusse antud vara.

Paragrahv 35. Erastamise korraldamine

(1) Eesti Vabariigi Valitsus korraldab riigi omanduses oleva vara erastamist ja määrab kindlaks erastatavad objektid, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Munitsipaalomanduses oleva vara erastamist korraldab valla, alevi, linna, vabariikliku linna või maakonna valitsus.

(3) Vara erastatakse etapiviisiliselt objektide erisusi arvestades Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

Paragrahv 36. Erastamise viisid

(1) Erastamise peamine viis on vara müük õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel välja antud väärtpaberite ja rahvakapitali obligatsioonide eest.

(2) Erastatavat vara müüakse igal viisil, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.

(3) Eesti Vabariigi seadusega võidakse ette näha peale müügi ka muid erastamise viise.

Paragrahv 37. Rahvakapitali obligatsioonid

(1) Eestis alaliselt elavatele isikutele antakse rahvakapitali obligatsioonid, mille väljaandmise tingimused ja korra ning väärtuse määramise alused kehtestab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

(2) Rahvakapitali obligatsioonid on nimelised ja pärandatavad. Neid saab kasutada ainult erastatava vara ostmisel.

Paragrahv 38. Ostueesõigused vara erastamisel

(1) Vara erastamisel on ostueesõigus vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 17 ja 37 väljaantud väärtpaberi ja obligatsiooni omanikul.

(2) Eesti Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalitsuse organ võib anda ostueesõiguse erastatava ettevõtte või selle allüksuse töötajatele ettevõtte või selle allüksuse valduses oleva vara suhtes, kohalikele elanikele antud haldusterritooriumil erastatava vara suhtes või erastatava vara lepingujärgsele kasutajale.

Paragrahv 39. Välismaalaste osavõtt erastamisest

(1) Välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning nende kapitalil põhinevad juriidilised isikud (edaspidi välismaalased) võivad osta Eesti Vabariigis erastamise käigus müüdavat vara. Välismaalasena käsitatakse käesolevas paragrahvis ka neid Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaseltse ja muid majandusühinguid, mille aktsionäride või osanike hulgas on välismaalasi.

(2) Eesti Vabariiigi Riigivaraamet koos kohaliku omavalitsuse organiga koostab erastatava vara nimekirja, mida kavatsetakse müüa välismaalastele, ning esitab selle kinnitamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogule.

(3) Välismaalane peab oma ostusoovist teatama Eesti Vabariigi Riigivaraametile Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(4) Eesti Vabariigi Riigivaraamet peab välismaalaste registrit ning korraldab neile koos Eesti Pangaga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt kinnitatud objektide müüki kas oksjoni, äriideede konkursi või aktsiate müümise teel.

(5) Vara müüakse välismaalastele ainult vabalt konverteeritava valuuta eest.

(6) Oksjoni, äriideede konkursi ja aktsiate müügi läbiviimine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(7) Eelisõigus vara erastamisel on muudel võrdsetel tingimustel nendel välisriikide kodanikel ning kodakondsuseta isikutel, kes olid 1940.a. 16.juuni seisuga Eesti Vabariigi kodanikud, ja nende otsestel järeltulijatel.

Paragrahv 40. Kooperatiivsete või ühiskondlike organisatsioonide vara erastamine

(1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võib oma otsusega kohustada kooperatiivset, riiklik-kooperatiivset või ühiskondlikku organisatsiooni erastama nende omanduses olevat vara käesolevas seaduses või muus Eesti Vabariigi seaduses kehtestatud korras.

(2) Kolhoosi vara andmine eraomandusse tasu eest või tasuta toimub ainult käesolevas seaduses ja selle seaduse alusel vastuvõetud normatiivaktides sätestatud korras.

Paragrahv 41. Vaidluste lahendamine seoses erastamisega

(1) Vaidlused seoses riigi või munitsipaalomanduses oleva vara erastamisega lahendatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud otsusega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse.

V. Taasriigistamine

Paragrahv 42. Vara taasriigistamine

(1) Vara taasriigistamine käesoleva seaduse tähenduses on tasuta üleantud riigivara tagastamine Eesti Vabariigi omandusse kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide omandusest.

(2) Vara taasriigistamine toimub Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt määratud korras, kusjuures vaidlused seoses vara tagastamise nõudega kuuluvad ühe poole hagi alusel lahendamisele kohtus.

 

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A.Rüütel

Tallinn, 13. juunil 1991.

]]>