I. Üldsätted

§ 1. Käibemaksu subjekt

(1) Käesoleva seaduse järgi on maksukohustuslasteks Eesti Vabariigis alalise tegevusena käibemaksuga maksustatavaid kaupu müüvad või teenuseid osutavad Eesti Vabariigi Riiklikus Maksuametis (edaspidi: Maksuamet) käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtted ja muud organisatsioonid.

(2) Eesti Vabariigis alalise tegevusena käibemaksuga maksustatavaid kaupu müüv või teenuseid osutav ettevõte või muu organisatsioon, kelle käive käesoleva seaduse § -s 6 nimetatud maksustamisperioodil on suurem kui kümnekordne Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalpalk, on kohustatud nimetatud käibe tekkimisele järgneva kuu 20.kuupäevaks esitama Maksuameti kohalikule talitusele avalduse enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena. Avalduse esitamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(3) Maksuamet võib registreerida ettevõtte tema taotlusel käibemaksukohustuslasena, alates investeerimise algusest.

(4) Muu organisatsiooni (peale ettevõtte) võib Maksuamet registreerida käibemaksukohustuslasena, kui tema käibelt arvutatud käibemaks on suurem tema poolt maksustamisperioodil kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu summast.

(5) Maksuamet võib käibemaksukohustuslaste registrist kustutada ettevõtte või muu organisatsiooni, kelle käibelt arvutatud käibemaks on pikemaajaliselt väiksem tema poolt kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu summast.

§ 2. Käibe mõiste

(1) Käesoleva seaduse mõistes loetakse käibeks kaupade või teenuste müük, vahetus ja kauba või teenuse võtmine ettevõtte või muu organisatsiooni sisetarbeks, sealhulgas üleandmiseks teisele isikule tasuta või alla turuhinna.

(2) Käibeks ei loeta heategevuslikku tasuta toitlustamist, esmatarbekaupade annetamist ja tasuta peavarju võimaldamist.

(3) Käive loetakse toimunuks kauba või teenuse ostjale lähetamise või kauba sisetarbeks võtmise päevast arvates.

§ 3. Käibemaksu objekt

Käibemaksuga maksustatakse kõigi kaupade ja teenuste käive, sealhulgas eksport, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud erandid.

§ 4. Kauba mõiste

Käesoleva seaduse mõistes loetakse kaubaks eraldi esemed, kaasa arvatud puisteained, vedelikud, gaasid, elektri- ja soojusenergia. Kaubaks ei loeta kasvavaid taimi, hooneid ja rajatisi, teid ning maapinnast eraldamatuid kuivendus- ja niisutussüsteeme.

§ 5. Käibemaksu laekumine

Käibemaks laekub Eesti Vabariigi riigieelarvesse.

II. Maksustamise üldpõhimõtted

§ 6. Maksustamisperiood

(1) Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

(2) Eesti Vabariigi Rahandusministeerium võib maksukohustuslasele määrata kalendrikuust erineva maksustamisperioodi.

§ 7. Eesti Vabariigis välisvaluuta eest müüdud kaupade ja teenuste käibe maksustamine

Kaupade ja teenuste käive välisvaluutas maksustatakse käibemaksuga samas või mõnes muus konverteeritavas valuutas.

§ 8. Käibemaksu määr

Käibemaksu määr on 10% kauba või teenuse müügihinnast ilma käibemaksuta.

§ 9. Käibemaksu arvutamine

(1) Käesoleva seaduse § -s 8 ettenähtud maksumäära järgi maksustamisperioodi käibelt arvutatud käibemaksust arvatakse maha maksukohustuslase poolt samal perioodil kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu summa, kusjuures välisvaluutas ostetud kaupadelt ja teenustelt makstud käibemaks arvatakse maha välisvaluutas makstavast käibemaksust.

(2) Kui maksukohustuslase maksustamisperioodi käibelt arvutatud käibemaks on väiksem tema poolt samal perioodil kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu summast, kuulub nimetatud vahe talle riigieelarvest tagastamisele eraldi Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas valuutas ja välisvaluutas makstud käibemaksu osas.

§ 10. Käibe deklareerimine

(1) Käibe arvestamine peab toimuma raamatupidamise eeskirjade järgi, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.

(2) Maksukohustuslane maksab käibemaksu ja esitab käibedeklaratsiooni Maksuameti kohalikule talitusele maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kalendrikuust erineva maksustamisperioodi puhul määrab käibemaksu maksmise ja käibedeklaratsiooni esitamise tähtaja Eesti Vabariigi Rahandusministeerium.

§ 11. Maksukohustus kaupade komisjoni- ja oksjonimüügil

(1) Kauba komisjonimüügi käibelt maksab komisjonär käibemaksu komisjonitasult. Komitent maksab käibemaksu vaid siis, kui ta on maksukohustuslane käesoleva seaduse § 1 järgi.

(2) Kauba oksjonimüügi käibelt maksab oksjoni korraldaja käibemaksu kaupade vahendamise eest saadavalt tasult. Kauba müüja maksab käibemaksu vaid siis, kui ta on maksukohustuslane käesoleva seaduse § 1 järgi.

§ 12. Likvideerimisperioodi käibe maksustamine

Ettevõtte või muu organisatsiooni likvideerimisperioodi käive maksustatakse käibemaksuga, kuid mitte kauem, kui kolm aastat.

III. Maksuvabastused

§ 13. Kaubad, mille käivet ei maksustata

Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade käivet:

1) ajalehed ja muud perioodilised väljaanded;

2) ravimid ja muud apteegikaubad;

3) protees-ortopeedilised tooted ning muud invaliidide abivahendid ja nende toodete varuosad;

4) nägemist korrigeerivad prillid, kontaktläätsed, muud sama otstarbega tooted, kuulmisaparaadid ja nende varuosad;

5) väärtpaberid ja ametlikult kehtivad maksevahendid, kui neid ei müüda trükistena;

6) küttepuud;

7) puusärgid;

8) kasutatud taara.

§ 14. Teenused, mille käivet ei maksustata

Käibemaksuga ei maksustata järgmiste teenuste käivet:

1) ravikindlustuse meditsiiniteenused;

2) üld-, kutse- ja kõrgkoolitus ning täisealiste täienduskoolitus;

3) protees-ortopeediliste toodete ning muude invaliidide abivahendite ja nende toodete varuosade valmistamine ning remont;

4) nägemist korrigeerivate prillide, kontaktläätsede, muude sama otstarbega toodete, kuulmisaparaatide ja nende varuosade valmistamine ning remont;

5) reisijate- ja pagasivedu liinitranspordivahenditega;

6) eluruumide üürile andmine;

7) elanike teenindamine kino- ja videofilmide demonstreerimise, teatri- ja estraadietenduste ning kontsertide korraldamise, muuseumide, näituste ja arhiivide teenuste osutamisega;

8) sideteenused;

9) pangateenused;

10) kindlustusteenused;

11) loteriid;

12) spordivõistlused;

13) välisliinide transpordivahenditel osutatavad teenused;

14) matuseteenused;

15) saunateenused;

16) kaupade garantiiremont ja -hooldus.

§ 15. Maksuvabastus omandiõiguse üleminekul

(1) Tervikvara müüki või tasuta üleandmist õigusjärglasele, kes jätkab selle kasutamist ettevõtluses, ei maksustata käibemaksuga.

(2) Kui õigusjärglane käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud vara ettevõtluses ei kasuta, on Maksuametil õigus lugeda see uue omaniku sisetarbeks kasutatuks.

§ 16. Maksuvabastus eksportimisel

(1) Kaupade ja teenuste eksporti, kui nende eest tasutakse konverteeritavas valuutas, ei maksustata käibemaksuga, kusjuures maksukohustuslase arvutatud käibemaksust arvatakse maha kogu tema poolt kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks.

(2) Käesoleva seaduse mõistes on eksport: 1) kauba või teenuse müük, kui müügi objekt transporditakse müüja nimel ja ülesandel väljapoole Eesti Vabariiki; 2) kauba või teenuse müük välisriigi juriidilisele või üksikisikule, kes transpordib selle välisriiki või kasutab seda väljaspool Eesti Vabariiki; 3) välisreise tegeval vee- ja õhusõidukil kasutamiseks müüdud kaup ja osutatud teenus; 4) kauba säilitamine laos välisriigi juriidilise või üksikisiku arvel.

IV. Lõppsätted

§ 17. Käibemaksu maksmise õigsuse kontroll

Käibemaksu arvutamist ja maksmist kontrollitakse Eesti Vabariigi maksukorralduse seaduses ettenähtud korras.

§ 18. Vastutus maksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamata jätmise eest

Kui ettevõte või muu organisatsioon ei ole esitanud Maksuameti kohalikule talitusele õigeaegselt avaldust enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena, loetakse see käibemaksu tasumisest kõrvalehoidmiseks ning tema suhtes rakendatakse Eesti Vabariigi maksukorralduse seaduses ettenähtud sanktsioone.

§ 19. Maksukohustuslase vastutus

Maksukohustuslane kannab käibemaksu ebaõige arvutamise ja tähtajaks tasumata jätmise eest vastutust Eesti Vabariigi maksukorralduse seaduses ettenähtud korras.

§ 20. Maksuvaidluste lahendamine

(1) Vaidlused Maksuametiga käibemaksu arvutamise ja sissenõudmise üle lahendab kohus. Hagi esitamine ei peata maksu sissenõudmist, kui seda ei peata asja läbivaatav kohus.

(2) Eesti Vabariigi Valitsus võib kehtestada maksuvaidluste lahendamiseks ka teistsuguse korra, mis aga ei võta asjaosalistelt õigust pöörduda kohtu poole.

§ 21. Käibemaksuseaduse rakendamise kord

Käesoleva seaduse rakendamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

§ 22. Käibemaksuseaduse kehtestamine

Käesolev seadus jõustub alates 1992. aasta 1. jaanuarist.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 16. oktoobril 1991.