§ 1 Kohtuvõim Eesti Vabariigis

(1) Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus, olles ainus kohtuvõimu kandja.

(2) Õigust mõistavad esimeses astmes maa-, linna- ning halduskohtud, teises astmes ringkonnakohtud ja kõrgeimas astmes Eesti Vabariigi Riigikohus.

(3) Seadusega võib moodustada spetsialiseeritud kohtuid.

(4) Erakorraliste kohtute moodustamine ei ole lubatud.

§ 2 Kohtukorralduse õiguslik alus

Eesti Vabariigis sätestatakse kohtukorraldus põhiseaduse ja käesoleva seadusega.

§ 3 Kohtu ülesanded

Kohtu ülesanne on kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega.

§ 4 Õigus kohtulikule kaitsele

(1) Kodanikul on õigus kohtulikule kaitsele elu, tervise, isikliku vabaduse, vara, au ja väärikuse, samuti teiste põhiseadusega tagatud õiguste ja vabaduste vastu suunatud rikkumiste korral. Õigust mõistetakse põhimõttel, et kodanikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed.

(2) Välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi kodanikega võrdne õigus kohtulikule kaitsele, kui Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Kodanike ühendustel, ettevõtetel, kohaliku omavalitsuse organitel ja riigiasutustel on õigus vastavalt põhiseadusele pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste ja seaduslike huvide kaitseks.

§ 5 Kohtumenetluse keel

(1) Kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad.

(2) Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Neil on õigus esineda kohtus emakeeles või oma valikul mõnes muus keeles, mida nad valdavad.

§ 6 Avalik asjaarutamine kohtus

(1) Asjaarutamine kohtutes on avalik. Asja võib arutada kinnisel kohtuistungil ainult seadusega ettenähtud juhtudel, järgides seejuures kõiki kohtumenetluse eeskirju.

(2) Kohtuotsus kuulutatakse avalikult.

§ 7 Kohtu koosseis tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamisel

(1) Esimese astme kohus lahendab kõik tsiviil- ja kriminaalasjad kollegiaalselt vähemalt ühe kohtuniku ja vähemalt kahe kaasistuja osavõtul või seadusega sätestatud juhtudel kohtuniku poolt ainuisikuliselt.

Haldusõiguserikkumise asjad lahendab kohtunik ainuisikuliselt.

(2) Ringkonnakohtu kolleegiumi istungil võtab asjade apellatsiooni korras arutamisest osa vähemalt 3 kohtunikku.

(3) Riigikohtu kolleegiumi istungil võtab asjade kassatsiooni korras läbivaatamisest osa vähemalt 3 kohtunikku.

§ 8 Kohtukaasistujad

(1) Kohtukaasistujad võtavad osa õigusemõistmisest esimese astme kohtus vastavalt tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluse normidele.

(2) Kohtukaasistujal on õigusemõistmisel võrdsed õigused kohtunikuga.

§ 9 Õigusabi

(1) Kodanikud, nende ühendused, ettevõtted, kohaliku omavalitsuse organid ja riigiasutused saavad kasutada oma õiguste ja seaduslike huvide kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse staadiumides.

(2) Kriminaalkohtumenetluses on kaitsjaiks vandeadvokaadid.

§ 10 Süütuse presumptsioon

(1) Kohtualune ei pea oma süütust tõendama.

(2) Kedagi ei või kuriteos süüdi tunnistada enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

§ 11 Prokuröri osavõtt asjade läbivaatamisest kohtus

(1) Prokurör võib seaduses ettenähtud korras osa võtta tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamisest kohtus.

(2) Kriminaalkohtumenetluses esindab riiklikku süüdistust prokurör.

§ 12 Kohtuasjade lahendamisse sekkumise lubamatus

(1) Sekkumine kohtunike ja kohtukaasistujate tegevusse õigusemõistmisel on keelatud.

(2) Kohtunike või kohtukaasistujate mõjutamine eesmärgiga takistada kohtuasja igakülgset, täielikku ja objektiivset arutamist või otsuse tegemist toob kaasa haldus- või kriminaalvastutuse.

(3) Kohtutes ja teistes ruumides, kus toimub kohtuistung, on keelatud igasugused meeleavaldused ja muud õigusemõistmist häirivad toimingud.

§ 13 Õigusemõistmise kulud

(1) Õigusemõistmist finantseeritakse riigi eelarvest.

(2) Kohtupraktika süstemaatilise trükis avaldamise tagab riik.

(3) Kohtukulud sätestatakse seaduses.

(4) Kohtuveast või õigusemõistmisel aset leidnud kohtu ebaseaduslikust toimingust tingitud kahju hüvitab riik seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 14 Kohtu tööaeg

(1) Õigusmõistmine toimub tööpäevadel.

(2) Ajavahemikul 1. juunist kuni 1. septembrini võivad kohtud töötada osalise koormusega.

§ 15 Hääletamine kohtuorganites

(1) Kõik otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

(2) Hääletamisest keeldumine või erapooletuks jäämine ei ole lubatud.

(3) Kui hääled poolnevad, otsustab asja eesistuja hääl.

II osa

KOHTUSÜSTEEM

I peatükk
Esimese astme kohus

§ 16 Maa- ja linnakohus

(1) Maa- ja linnakohtute tööpiirkonna, nende asukoha ja seal töötavate kohtunike arvu määrab kindlaks Ülemnõukogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga.

(2) Mitme kohtunikuga maa- või linnakohtu esimehe määrab justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga.

(3) Kui maa- või linnakohtu esimees ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjat, asendab teda ameti poolest vanim kohalolev kohtunik.

(4) Maa- ja linnakohtu reglemendi kinnitab justiitsminister.

§ 17 Maa- ja linnakohtu pädevus

(1) Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju.

(2) Justiitsminister võib kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga panna mõne kohtu peale teatud liiki asjade arutamise, kuulutades sellest "Riigi Teatajas".

§ 18 Halduskohus

(1) Eesti Vabariigis tegutsevad maa- ja linnakohtute juures halduskohtunikud, vajadusel moodustatakse eraldi halduskohtud.

(2) Halduskohtu tööpiirkonna, asukoha ja seal töötavate kohtunike arvu määrab Ülemnõukogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga.

(3) Mitme halduskohtunikuga omaette halduskohtu esimehe määrab justiitsminister, kooskõlastanud kandidatuuri Riigikohtuga.

(4) Kui halduskohtu esimees ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjat, asendab teda ameti poolest vanim kohalolev kohtunik.

(5) Halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister.

§ 19 Halduskohtu pädevus

Halduskohtud arutavad kõiki haldusõiguserikkumise asju, mis on antud seadusega nende pädevusse.

II peatükk

Teise astme kohus

§ 20 Ringkonnakohus

(1) Ringkonnakohtute arvu, nende tööpiirkonna ja seal töötavate kohtunike arvu määrab Ülemnõukogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga.

(2) Ringkonnakohtu esimehe määrab Ülemnõukogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga.

(3) Ringkonnakohtu reglemendi kinnitab justiitsminister.

§ 21 Ringkonnakohtu pädevus

Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ning halduskohtu lahendeid.

§ 22 Ringkonnakohtu koosseis

(1) Ringkonnakohus jaguneb arutatavate asjade liikide järgi kolleegiumideks. Kolleegiumid, samuti igasse kolleegiumi kuuluvate kohtunike arvu ja kohtunikud ning kolleegiumi esimehe määrab Riigikohus.

(2) Ringkonnakohtu esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim kohalolev kolleegiumi esimees, kolleegiumi esimehe äraolekul aga ameti poolest vanim kohalolev sama kolleegiumi liige, kui nimetatud esimehed ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjaid.

III peatükk

Kõrgeim kohus

§ 23 Riigikohus

(1) Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.

(2) Riigikohus vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras.

(3) Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus.

§ 24 Riigikohtu koosseis

(1) Riigikohus tegutseb järgmises koosseisus: 1) tsiviilkohtukolleegium; 2) kriminaalkohtukolleegium; 3) halduskohtukolleegium; 4) põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegium; 5) Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu liikmed.

(2) Ülemnõukogu nimetab Riigikohtu esimehe. Riigikohtu liikmed nimetab Ülemnõukogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.

(3) Riigikohtu esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim kohalolev kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim kohalolev sama kolleegiumi liige, kui nimetatud esimees ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjat.

§ 25 Riigikohtu kohtukolleegiumid

(1) Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumide esimehed ja liikmed kinnitab ametisse Riigikohtu üldkogu oma liikmete hulgast Riigikohtu esimehe ettepanekul.

(2) Riigikohtu esimehel on vajadusel õigus kaasata asjade läbivaatamiseks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud ühe kolleegiumi liikmeid teise kolleegiumi koosseisu.

§ 26 Põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegium

(1) Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegium koosneb viiest kohtunikust ja selle valib Riigikohtu üldkogu viieks aastaks.

(2) Põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi esimees ja eesistuja on Riigikohtu esimees.

(3) Põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi liikmed valitakse Riigikohtu esimehe ettepanekul tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumist - igast üks liige; lisaks valitakse üks liige Eesti Vabariigi õigusteadlaste hulgast.

(4) Põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi liikmeid ei või valida kauemaks kui kaheks volituste tähtajaks.

§ 27 Riigikohtu üldkogu

(1) Riigikohtu üldkogu koosneb Riigikohtu esimehest ja Riigikohtu liikmetest. Riigikohtu üldkogu istungitest võtab osa justiitsminister, kellel on sõnaõigus.

(2) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku liikmetest. Üldkogu määrused võetakse vastu kohalolevate üldkogu liikmete häälteenamusega ning neile kirjutab alla Riigikohtu esimees.

(3) Riigikohtu üldkogu:

1) vaatab seaduses ettenähtud juhtudel uuesti läbi Riigikohtu kohtulahendid;

2) arutab justiitsministri või Riigikohtu esimehe ettepanekul läbi ja otsustab seaduse algatamise;

3) kinnitab Riigikohtu kohtukolleegiumide koosseisu;

4) määrab ringkonnakohtute kolleegiumid, kolleegiumiliikmete arvu ja neisse kuuluvad kohtunikud, samuti kolleegiumide esimehed ning kooskõlastab ringkonnakohtute esimeeste, esimese astme kohtute esimeeste ja kohtunike ametisse nimetamise ning kohtute tööpiirkonnad;

5) algatab ja arutab distsiplinaarasja Riigikohtu esimehe vastu, kui seda nõuab vähemalt 2/3 Riigikohtu liikmetest;

6) teeb Ülemnõukogule esildise kohtuniku ametist tagandamiseks;

7) vaatab läbi kohtunike kandideerimisavaldused ning annab soovitusi kohtunikuks kandideerimiseks;

8) kinnitab kohtunikueksami komisjoni töö- ja juhtimise korra;

9) kooskõlastab justiitsministriga maa- ja linnakohtute kaasistujate arvu kohtute tööpiirkondade järgi;

10) kinnitab kohtunike distsiplinaarmenetluse korra;

11) kinnitab Riigikohtu reglemendi;

12) kooskõlastab justiitsministriga teatud liiki asjade arutada andmise mõnele kohtule;

13) otsustab Riigikohtu liikmetele erakorralise puhkuse andmise.

(4) Riigikohtu esimees kutsub kokku Riigikohtu üldkogu ning on selle eesistujaks.

(5) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 5 ettenähtud juhul kutsub Riigikohtu üldkogu kokku ja on selle eesistujaks ameti poolest vanim kohalolev kolleegiumi esimees.

§ 28 Seaduste kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kord

(1) Kui konkreetse kohtuasja arutamisel tekivad kohtukoosseisus põhimõttelist laadi küsimused seaduse kohaldamisel, antakse asi arutamiseks Riigikohtu üldkogule.

(2) Riigikohtu üldkogule antakse kohtuasi arutamiseks ka juhul, kui kohtukoosseis ei nõustu Riigikohtu üldkogu endise seisukohaga seaduse kohaldamisel.

(3) Kohtuasi antakse Riigikohtu üldkogule arutamiseks kohtu määrusega.

(4) Käesolevas paragrahvis Riigikohtu üldkogule lahendamiseks antud asjades on ettekandjaks vaidluse algatanud kohtu koosseisu eesistuja.

§ 29 Seaduste tõlgendamine

Seaduste tõlgendamiseks pöördub Riigikohtu üldkogu Ülemnõukogu poole.

III osa

MUUD KOHTU TÖÖGA SEOTUD KÜSIMUSED

§ 30 Kohtu kantselei

(1) Kohtu asjaajamise õigusemõistmisel, kohtupraktika üldistamisel, kohtustatistika analüüsimisel, samuti teiste ülesannete täitmisel tagavad kantselei töötajad.

(2) Maa-, linna- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu kantselei struktuuri ja töötajate koosseisu määrab kindlaks justiitsminister. Kohtutöötajate töölevõtmine ja nende töölt vabastamine kuulub kohtu esimehe kompetentsi.

(3) Riigikohtu kantselei struktuuri ja töötajate koosseisu määrab kindlaks Riigikohtu esimees vastavalt Ülemnõukogu poolt kinnitatud eelarvele.

§ 31 Kohtukordnikud

(1) Kohtutes töötavad kohtukordnikud.

(2) Kohtukordnik toimetab kätte teated ja kutsed asjaosalistele, tunnistajatele, võlgnikele ja teistele isikutele, peab kohtuistungil korda ja täidab teisi õigusemõistmisega seotud kohtu esimehe poolt antud ülesandeid.

(3) Lisaks palgale saavad kohtukordnikud kutsete ja teadete kättetoimetamise eest eritasu seadusandluses määratud tariifide alusel.

§ 32 Kohtutäiturid

(1) Kohtutäiturid on maa- ja linnakohtutes. Kohtutes, kus on kaks või enam kohtutäiturit, määrab kohtu esimees ühe neist vanemkohtutäituriks.

(2) Kohtutäiturid täidavad kohtuotsuseid ja -määrusi tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguserikkumise asjades varaliste sissenõuete osas, samuti seadusega sätestatud juhtudel muid otsuseid ja määrusi.

(3) Kohtutäiturite töötamise kord, nende õigused ja kohustused sätestatakse seadusega.

§ 33 Kohtuistungi sekretär

(1) Tsiviil- ja kriminaalasjad, seaduses ettenähtud juhtudel ka haldusõiguserikkumise asjad vaadatakse kohtus läbi kohtuistungi sekretäri osavõtul.

(2) Kohtuistungi sekretäri õigused ja kohustused, samuti tema osavõtu kord tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamisest sätestatakse seaduses.

§ 34 Kohtute aruandlus

Kõik vabariigi kohtud esitavad kaks korda aastas justiitsministeeriumile aruande kohtuasjade liikumise ja süüdimõistetute kohta aruandeperioodil vastavalt justiitsministri poolt kinnitatud juhenditele.

§ 35 Kohtute revisjon

(1) Madalamal seisvate kohtute lahendeid võivad revideerida ainult kõrgemalseisvad kohtud seadusega ettenähtud korras.

(2) Revisjoni käigus avastatud seaduserikkumiste kõrvaldamise korra määrab seadus.

(3) Justiitsministeerium võib revideerida maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute organisatsioonilist ja finantstegevust juhendi alusel, mille kinnitab Riigikohtu üldkogu.

§ 36 Kohtute arhiivid

Kohtute juures on arhiivid. Arhivaalide arhiividesse andmise, hoidmise ja kasutamise korra määrab justiitsminister.

§ 37 Suhtlemine välisriikidega

Eesti Vabariigi kohtute ja kohtunike ametlik suhtlemine välisriikide kohtute ning teiste asutustega toimub justiitsministeeriumi kaudu.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 23. oktoobril 1991.