I osa
Üldsätted

§ 1. Eesti Vabariigi liiklusseaduse ülesanne

Käesolev seadus sätestab liikluse korraldamise Eesti Vabariigi teedel ning selle ohutuse tagamise alused ja põhinõuded.

§ 2. Liiklejate turvalisuse tagamine

(1) Riikliku liiklusohutuse alase poliitika väljatöötamise, liiklejate turvalisuse tagamise ja liiklusohutuse alase olukorra eest vastutab Eesti Vabariigi Valitsus. Riikliku liiklusohutuse tagamise poliitika ellurakendamist korraldab Eesti Vabariigi Riiklik Liiklusohutusamet.

(2) Maakondades ja linnades juhivad liiklusohutuse alast tööd ja kannavad vastutust liiklejate turvalisuse tagamise eest kohaliku omavalitsuse täitevorganid.

§ 3. Liikluskorra määramine

(1) Eesti Vabariigis kehtib sõidukite parempoolne liiklus.

(2) Liiklemise kord määratakse kindlaks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud liikluseeskirjaga.

II osa
Tee

§ 4. Tee mõiste

Käesoleva seaduse mõttes on tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks kasutatav maantee või tänav koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, eraldus- ja haljasribadega. Mõiste haarab ka väljakuid, parklaid ja puhkeplatse.

§ 5. Nõuded teele

(1) Tee projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest nõuetest ja prognoositud liiklusintensiivsusest.

(2) Tee seisund peab tagama ohutu ja takistusteta liikluse ning vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele.

§ 6. Teeomaniku või -valdaja kohustused

Teeomanik või -valdaja on kohustatud pidevalt jälgima tee seisundit, hoidma tee korras ja viivitamatult kõrvaldama liiklust ohustavad või segavad takistused.

§ 7. Piirangud mootorsõidukite liiklusele

Mootorsõidukid, välja arvatud operatiivsõidukid, ei tohi sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades tohib liigelda ainult maaomaniku või -valdaja loal.

III osa
Jalakäija ja sõitja

§ 8. Jalakäija ja sõitja mõisted

(1) Jalakäija on isik, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga.

(2) Sõitja on isik, kes viibib sõidukis, kuid ei juhi seda.

§ 9. Jalakäija ja sõitja kohustused

(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal.

(2) Jalakäija peab täitma tema kohta kehtestatud eeskirja, ei tohi takistada sõidukite liiklust ega luua ohtu teistele liiklejatele.

(3) Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab. Sõidu ajal ei tohi ta segada sõidukijuhti.

IV osa
Sõiduk

§ 10. Sõiduki mõiste

(1) Käesoleva seaduse mõttes on sõiduk liiklusvahend, mis liikleb teel mootori jõul või ilma.

(2) Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootorjalgratast.

§ 11. Nõuded sõidukeile

(1) Liikluses on lubatud kasutada sõidukeid, mille tehnoseisund vastab Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele.

(2) Mootorsõidukid ja haagised peavad olema kehtestatud korras registreeritud ja omama vastavat riiklikku registreerimismärki.

(3) Mootorsõidukite ja haagiste registreerimise ja nende tehnoseisundi kontrollimise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

§ 12. Sõidukimarkide kontrollimine

Eesti Vabariigis esmakordselt kasutusele võetavad sõidukimargid ja -mudelid kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele ja katsetusele nende vastavuse kohta vabariigis kehtivatele nõuetele.

§ 13. Mootorsõidukite kategooriatesse jaotamine

Otstarbe, ehituse ja juhtimise iseärasuste alusel jaotatakse mootorsõidukid alljärgnevatesse kategooriatesse:
A – mootorrattad;
B – autod, mille täismass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 istekohta;
C – autod, mille täismass ületab 3500 kg ja mis on ette nähtud veoste veoks;
D – autod, millel peale juhikoha on rohkem kui 8 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks;
E – autorongid, mille veduk on B-, C- või D-kategooria sõiduk;
trammid, trollid;
traktorid, liikurmasinad.

§ 14. Operatiivsõidukid

Operatiivsõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

§ 15. Mootorsõidukite kindlustamine

Kõik liikluses kasutatavad mootorsõidukid ja haagised kuuluvad kohustuslikule kindlustamisele vastavalt seadusele.

V osa
Sõidukite kasutamine

§ 16. Sõidukiomaniku mõiste

Sõidukiomanik on füüsiline või juriidiline isik, kellele sõiduk kuulub omandiõiguse alusel.

§ 17. Sõidukiomaniku kohustused

Sõidukiomanik tagab talle kuuluva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

§ 18. Sõitjate ja veoste vedu

Sõitjate ja veoste veo korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

VI osa
Sõidukijuht

§ 19. Mootorsõiduki juhtimise õigus

(1) Mootorsõidukit võib juhtida vaid isik, kellel on vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus.

(2) Väljastpoolt (käies) juhitava mootorsõiduki juhtimiseks ei ole juhiluba tarvis.

(3) Mootorsõiduki juhil peavad olema kaasas antud sõiduki juhtimist ja kasutamist õigustavad dokumendid.

§ 20. Juhtimisõiguse andmine

(1) Mootorsõiduki juhtimise õigus antakse isikule, kelle vanus ja tervislik seisund vastavad kehtivatele nõuetele, kes on saanud vastava ettevalmistuse ja edukalt sooritanud eksamid.

(2) Nõuded mootorsõidukijuhi vanusele, tervislikule seisundile, kutsesobivusele ja kvalifikatsioonile ning nende ettevalmistuse, eksamineerimise ja juhiloa väljaandmise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

§ 21. Piiratud juhtimisõigus

Piiratud õigus B- või B- ja C-kategooria mootorsõidukite juhtimiseks võidakse anda vähemalt 16 aasta vanusele isikule, kellel on lubatud juhtida nimetatud kategooria mootorsõidukeid tingimusel, et temaga on kaasas vähemalt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja vähemalt 2-aastast juhistaaži omav lapsevanem (hooldaja) või tema poolt volitatud täiskasvanud isik.

§ 22. Juhtimise õpetamine üksikkorras

Teel tohib üksikkorras mootorsõiduki juhtimist õpetada vähemalt 3-aastase staažiga juht, kusjuures õpilane peab olema vähemalt 15,5-aastane.

§ 23. Jalgratta ja mootorjalgrattaga sõitmine

(1) Jalgrattaga võib teel sõita isik, kes on vähemalt 10 aastat vana ning sooritanud eksamid liikluseeskirja tundmises ja praktilise sõidu oskuses.

(2) Mootorjalgrattaga võib teel sõita isik, kes on vähemalt 13 aastat vana ning sooritanud eksamid liikluseeskirja tundmises ja praktilise sõidu oskuses.

(3) Jalgratta või mootorjalgrattaga sõitmiseks ning sellega võrdsustatud invaliidisõiduki juhtimiseks juhiluba ei nõuta isikult, kes on vähemalt 16 aastat vana.

§ 24. Sõiduki juhtimise keeld

(1) Juht ei tohi juhtida sõidukit, olles alkoholi, narkootikumi või psühhotoksiliste ainete mõju all.

(2) Juht ei tohi juhtida sõidukit haigena või väsinuna, kui see ohustab liiklust.

(3) Juht ei tohi anda sõiduki juhtimist üle isikule, kes on alkoholi, narkootikumi või psühhotoksiliste ainete mõju all või kes on haige või väsinud, kui see ohustab liiklust.

§ 25. Juhtimisõiguse äravõtmine

(1) Mootorsõiduki juhtimise õigus võetakse ära arstliku komisjoni otsuse alusel isikult, kelle tervislik seisund ei vasta kehtestatud nõuetele.

(2) Mootorsõiduki juhtimise õigus võidakse ära võtta liikluseeskirja rikkunud isikult, olenevalt tema poolt toimepandud rikkumise iseloomust ja raskusastmest, ainult seadusega ettenähtud korras.

VII osa
Liikluse korraldamine ja järelevalve

§ 26. Liikluse korraldamine

(1) Liikluse korraldamise eesmärgiks on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, kuid seejuures ohutu ja inimsõbralik liiklus minimaalse kahjuga keskkonnale.

(2) Liikluse korraldamine toimub liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud nõuetele.

(3) Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või -valdaja.

(4) Linnade, asulate ja linnarajoonide planeerimisel tuleb ette näha meetmed sõidukite ja jalakäijate ohutuks liiklemiseks, keskkonna saastamise vältimiseks ja piisavad parkimisvõimalused.

(5) Elamute, ühiskondlike hoonete ning muude ehitusobjektide projekteerimisel tuleb ette näha sõidukite ligipääs neile, piisavad parkimisvõimalused ja jalakäijate ohutu liiklemine.

(6) Elamute ja ühiskondlike hoonete ning muude ehitusobjektide rajamisel ja remontimisel tuleb tagada sõidukite ligipääs neile, vajalikud ümbersõidud ja jalakäijate ohutu liiklemine.

§ 27. Liikluse reguleerimine ja järelevalve

(1) Liiklust reguleerivad ja liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud või teised selleks volitatud isikud, kelle loetelu määratakse kindlaks vastavate normatiivaktidega.

(2) Liiklust reguleerival isikul peab olema selgesti eraldatav riietus või tunnusmärk.

(3) Liiklusjärelevalvet teostaval politseiametnikul peab kaasas olema ametitunnistus, teistel isikutel aga vastav tunnistus ja eraldusmärk.

(4) Liiklusjärelevalvet teostaval politseitöötajal on lubatud teostada mootorsõiduki sundpeatamist seadusega ettenähtud korras.

§ 28. Ühiskondlike organisatsioonide kaasamine

Liiklusjärelevalves, -kasvatuses ja -propagandas osalemiseks võib kaasata ühiskondlikke autoinspektoreid, noori liiklusinspektoreid, autohuvilisi ja muid ühiskondlikke formeeringuid.

VIII osa
Liiklusõnnetus

§ 29. Liiklusõnnetuse mõiste

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe mootorsõiduki liikumise tagajärjel sai kannatada inimene või tekitati varaline kahju.

§ 30. Abistamiskohustus

Iga mootorsõidukijuht on kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevaid inimesi.

§ 31. Mootorsõidukijuhi tegevus liiklusõnnetuse sündmuskohal

(1) Liiklusõnnetuse korral peab asjaosaline mootorsõidukijuht kohe peatuma, lülitama sisse ohutuled või muul viisil hoiatama teisi liiklejaid, osutama kannatanutele esmaabi, kutsuma välja kiirabi, kui see aga pole võimalik, saatma kannatanu mõne muu sõidukiga või viima oma sõidukiga haiglasse.

(2) Kui teiste sõidukite liiklemine on liiklusõnnetuse tagajärjel oluliselt häiritud, peab mootorsõiduki juht vabastama sõidutee, märkides eelnevalt tunnistajate juuresolekul ära mootorsõiduki, liiklusõnnetusse puutuvate esemete ning jälgede asendi.

(3) Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi pärast liiklusõnnetust tarvitada alkoholi, narkootikumi või psühhotoksilisi aineid kuni asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal.

§ 32. Liiklusõnnetusest teatamine

(1) Kui liiklusõnnetuses sai kannatada inimene või kui varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse puhul ei ole osalejad juhtumi asjaolusid hinnates ühel meelel, on liiklusõnnetuses osalejad kohustatud jääma sündmuskohale, teatama juhtunust politseile ja edaspidi tegutsema tema juhiste järgi.

(2) Liiklusõnnetuses osalejad on kohustatud üksteisele ja kannatanuile teatama oma nime ja kindlustusorganisatsiooni, kus sõiduk on kindlustatud.

§ 33. Päästetööd

(1) Liiklusõnnetuse sündmuskohal teostab päästetöid ja hukkunute äravedu avarii-päästeteenistus, vastava teenistuse puudumisel korraldab seda politsei.

(2) Kui mootorsõidukijuht sai liiklusõnnetuses surma või selliselt vigastada, et toimetati raviasutusse, korraldab tema mootorsõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimise ja vastutab selle puutumatuse eest avarii-päästeteenistus, selle puudumisel politsei.

§ 34. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine ja arvestus

Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

IX osa
Vastutus

§ 35. Vastutus liiklusseaduse rikkumise eest

Käesoleva seaduse ja muude liiklusalaste normatiivaktide rikkujad kannavad vastutust olenevalt nende poolt toimepandud rikkumiste iseloomust ja raskusastmest seadusega ettenähtud korras.

X osa
Rahvusvahelised lepingud ja kokkulepped

§ 36. Seaduse kehtivus välismaalaste suhtes

Käesolev seadus laieneb Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välismaal registreeritud sõidukile, selle juhile ja muule välismaalasest liiklejale, kui rahvusvaheliste konventsioonide ega lepingutega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 37. Rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemine ja lepingute sõlmimine

Eesti Vabariik võib ühineda rahvusvaheliste liiklusalaste konventsioonidega ja sõlmida vastavasisulisi rahvusvahelisi lepinguid.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.